Legislator Case Law & Legislation
2-21-14663/110 AI generated

2-21-14663/110 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-14663/110
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta X määruskaebus läbi vaatamata osas, milles on vaidlustatud Pärnu Maakohtu Jätta Osaühing Autobaas määruskaebus läbi vaatamata osas, milles on vaidlustatud

Legislator headnote

AI generated

2-21-14663/110 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta X määruskaebus läbi vaatamata osas, milles on vaidlustatud Pärnu Maakohtu Jätta Osaühing Autobaas määruskaebus läbi vaatamata osas, milles on vaidlustatud

Keywords

AI generated
transport sector measures increased insurance coverage changed financial circumstances adjustment of insurance benefits suspension of insurance cover disruption of public transport
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2023.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-14663

Kohtuasi

Osaühing Aleksi Vara avaldus Osaühingule AGAL

Invest, AGAL Kinnisvarad OÜ-le, Osaühingule

Autobaas ja OÜ-le Autobaas Töökojad juhatuse

asendusliikme määramiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 07.07.2022.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Aleksi Vara määruskaebus

X ja OÜ Autobaas määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja I): Osaühing Aleksi Vara

(registrikood 10868768, aadress Liivaoja tn 1c-47, Tallinn

10155), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja

advokaat Janne-Liisa Ottis (e-post XXX)

Puudutatud isik I: Osaühing AGAL Invest (registrikood

10688687, aadress Riia mnt 233a, Pärnu linn, 80042, e-

post:XXX), seaduslikud esindajad ühise esindusõigusega

X ja Q

Puudutatud isik II: AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood

10898456, aadress Riia mnt 233a, Pärnu linn, 80042, e-

post: ago@autobaas.ee), seaduslikud esindajad iseseisva

esindusõigusega X, Q ja Y

Puudutatud isik III (määruskaebuse esitaja III): Osaühing

Autobaas (registrikood 10689103, aadress Riia mnt 233a,

Pärnu linn, 80042), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Heldur Otti (e-post:XXX)

Puudutatud isik IV: OÜ Autobaas töökojad (registrikood

10467555, aadress Riia mnt 233a, Pärnu linn, 80042, e-

post:XXX)

Puudutatud isik V (määruskaebuse esitaja II): X

(isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Liis Könn (e-post:XXX) ja advokaat

Grete-Kai Teeäär (e-post:XXX)

2-21-14663

Puudutatud isik VI: Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel (e-

post:XXX)

Puudutatud isik VII: W (isikukood XXXXXXXXXXX, e-

post:XXX)

Puudutatud isik VIII: Y (isikukood XXXXXXXXXXX, e-

post:XXX)

Puudutatud isik IX: F (isikukood XXXXXXXXXX, e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus läbi vaatamata osas, milles on vaidlustatud Pärnu Maakohtu

07.07.2022.a kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-5 ja 7-8 ning selles osas kaebusega

seonduvad menetluskulud X kanda. Jätta X poolt 18.11.2022.a esitatud

menetlusdokument (määruskaebuse täiendus) tähelepanuta.

2. Jätta Osaühing Autobaas määruskaebus läbi vaatamata osas, milles on vaidlustatud

Pärnu Maakohtu 07.07.2022.a kohtumääruse resolutsiooni punktid 2-5 ja 7-8 ning

selles osas kaebusega seonduvad menetluskulud Osaühing Autobaas kanda.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 07.07.2022.a määrus osas, milles maakohus jättis

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja määras, et välja mõistetavad

menetluskulud puuduvad (resolutsiooni punkt 6) ning teha selles osas uus määrus,

millega määrata, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad 1/4 osas puudutatud isiku

I, 1/4 osas puudutatud isiku II, 1/4 osas puudutatud isiku IV ja 1/4 osas avaldaja

kanda.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Jätta rahuldamata Osaühing Aleksi Vara avaldus Osaühingule Autobaas

juhatuse asendusliikme määramiseks.

4.2. Rahuldada Osaühing Aleksi Vara avaldus osaliselt.

4.2.1. Määrata Osaühing AGAL Invest (registrikood 10688687) juhatuse

asendusliikmeks

vandeadvokaat

Ene

Ahas

(IK

XXXXXXXXXXX,

Advokaadibüroo Pormeister Põhja pst 5 – 11, Tallinn 10142; e-post: XXX).

Määrata, et Ene Ahase kui Osaühing AGAL Invest juhatuse asendusliikme

volitused kehtivad kuni Osaühing AGAL Invest uue juhatuse liikme

valimiseni. Määrata Ene Ahase kui juhatuse asendusliikme kuu töötasuks

2500 (kaks tuhat viissada) eurot kuus (koos käibemaksuga).

4.2.2. Määrata AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood 10898456) juhatuse

asendusliikmeks

vandeadvokaat

Ene

Ahas

(IK

XXXXXXXXXXX,

Advokaadibüroo Pormeister Põhja pst 5 – 11, Tallinn 10142; e-post: XXX).

Määrata, et Ene Ahase kui AGAL Kinnisvarad OÜ juhatuse asendusliikme

volitused kehtivad kuni AGAL Kinnisvarad OÜ uue juhatuse liikme

valimiseni. Määrata Ene Ahase kui juhatuse asendusliikme kuu brutotasuks

2400 (kaks tuhat nelisada) eurot kuus.

4.2.3. Määrata OÜ Autobaas Töökojad (registrikood 10467555) juhatuse

asendusliikmeks

vandeadvokaat

Ene

Ahas

(IK

XXXXXXXXXXX,

Advokaadibüroo Pormeister Põhja pst 5 – 11, Tallinn 10142; e-post: XXX).

Määrata, et Ene Ahase kui OÜ Autobaas Töökojad juhatuse asendusliikme

2-21-14663

volitused kehtivad kuni OÜ Autobaas Töökojad uue juhatuse liikme

valimiseni. Määrata Ene Ahase kui juhatuse asendusliikme kuu töötasuks

2500 (kaks tuhat viissada) eurot kuus (koos käibemaksuga).

4.3. Määrata kindlaks, et kohtumääruse resolutsiooni p. 2 toodud juhatuse

asendusliikme ülesannete täitmisega kaasnevad kulud (nt. transpordikulud) ei

sisaldu juhatuse asendusliikme tasus, mistõttu juhatuse asendusliikmel on õigus

saada tekkinud kulude eest hüvitist selle ettevõtte vahendite arvelt, kelle huvides

kulu kandmine osutus vajalikuks.

4.4. Tagastada Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ poolt 03.10.2021 kohtu

deposiiti tasutud 8000 (kaheksa tuhat) eurot Advokaadibüroo Sirel & Partnerid

OÜ (registrikood 10332163) arvelduskontole nr EE801010220043418018

selgitusega: „deposiidi tagastamine tsiviilasjas 2-21-14663.“

4.5. Käesolev määrus on viivitamata täidetav.

4.6. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad 1/4 osas Osaühingu AGAL Invest kanda,

1/4 osas AGAL Kinnisvarad OÜ kanda, 1/4 osas OÜ Autobaas Töökojad kanda

ja 1/4 osas Osaühing Aleksi Vara kanda.

4.7. Lõpetada 06.10.2021.a kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse

meetmete kohaldamine alates 07.07.2022.a.

4.8. Saata kohtumäärus menetlusosalistele ja juhatuse asendusliikmele ning Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

5. Rahuldada Osaühing Aleksi Vara määruskaebus osaliselt.

6. Rahuldada X määruskaebus osas, milles on vaidlustatud Pärnu Maakohtu

07.07.2022.a kohtumääruse resolutsiooni punkt 6, osaliselt.

7. Rahuldada OÜ Autobaas määruskaebus osas, milles on vaidlustatud Pärnu Maakohtu

07.07.2022.a kohtumääruse resolutsiooni punktid 1 ja 6, osaliselt.

8. Osaühing Aleksi Vara, X ja Osaühing Autobaas määruskaebuste menetlemisega

seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Aleksi Vara (avaldaja) esitas 17.09.2021.a Pärnu Maakohtule avalduse määrata

Osaühingule AGAL Invest (puudutatud isik I), AGAL Kinnisvarad OÜ-le (puudutatud isik II),

Osaühingule Autobaas (puudutatud isik III) ja OÜ-le Autobaas Töökojad (puudutatud isik IV),

so neljale osaühingule juhatuse asendusliikmeks Q (puudutatud isik VI) kuni uue juhatuse

liikme valimiseni osaühingute endi poolt ning jätta kõik avaldaja menetluskulud X (puudutatud

isik V).

2-21-14663

2. Avalduse kohaselt kuulub Osaühingule Aleksi Vara 50% osalus osaühingus AGAL Invest,

mis omakorda on enamusosanik AGAL Kinnisvara OÜ-s ning ainuosanik Osaühingus

Autobaas ja OÜ-s Autobaas Töökojad (avaldaja poolt nimetatud kui OÜ AGAL Invest

tütarettevõtted). Osaühing AGAL Invest osanikeks on Aleksi Vara OÜ ja Kalbro OÜ. Aleksi

Vara OÜ 100% osanik on Q ja Kalbro OÜ 100% osanik on X. Osaühing AGAL Invest juhatuse

liikmed on ühise esindusõigusega Q ja X, kelle vahel on neile kuuluvate äriühingute

majandustegevuse juhtimisel tekkinud olulised erimeelsused (erimeelsuste tekkimise aluseks

on X ebaseaduslikud tegevused), mistõttu ei suuda Q ja X jõuda neile kuuluvate äriühingute,

sh OÜ AGAL Invest ja selle tütarettevõtete õiguste ja kohustuste teostamises üksmeelele ning

äriühingu majandustegevus on halvatud osanike otsustusvõime puudumise tõttu.

3. Autobaas OÜ juhatuse liikmeteks on ainuosaniku 08.03.2013.a otsuse alusel Q, X ja W.

Autobaas OÜ osanikuks on AGAL Invest OÜ, mille osanikel on erimeelsused ning nad ei saa

AGAL Invest OÜ juhatuse liikmeid valida, mille tulemusel on häiritud ka Autobaas OÜ

majandustegevus. Arvestades, et X on AGAL Invest OÜ tütarettevõtete raha varastanud ning

kandnud raha arvelduskontolt endaga seotud äriühingusse, kuigi ta oli teadlik, et tal puuduvad

selleks õigused, sh võltsinud dokumente ning võltsitud dokumente kasutanud, on Autobaas OÜ-

s vajalik valida uued juhatuse liikmed. Kuivõrd Autobaas OÜ osanikul on erimeelsused, ei ole

võimalik Autobaas OÜ-ga seotud otsuseid vastu võtta. Autobaas OÜ-l on tekkinud olukord,

kus äriühingu majandustegevus on halvatud osanike juhatuse otsustusvõime puudumise tõttu.

Seejuures on äriühingu majandustegevuse jätkamiseks vajalik äriühingu huvides tegutseva

juhatuse olemasolu. Esmajoones on vaja valida äriühingule juhatus ning seejärel on vaja täita

äriühingu majandusaasta aruande esitamise kohustus, mille tähtaeg oli juba 30.06.2021.a.

Edaspidi on äriühingu nimel vaja teha tehinguid, et jätkata äriühingu tavapärast

majandustegevust – otsustada kvaliteetset teenust koostööpartneritele, täita maksukohustusi

riigi ees, maksta töötajatele palka (17.09.2021.a seisuga 39 töötajat avalike andmete alusel),

teha äriühingu tegevusalasse kuuluvate teenuste osas tehinguid, täita koostööpartneritega

sõlmitud lepinguid jne.

4. Lõplikes seisukohtades taotles avaldaja määrata AGAL Invest OÜ-le, AGAL Kinnisvarad ja

Autobaas Töökojad OÜ-le OÜ-le juhatuse asendusliikmeks Q kuni uue juhatuse liikme

valimiseni AGAL Invest OÜ poolt; määrata Autobaas OÜ-le juhatuse asendusliikmeks Q ja W

kuni uue juhatuse liikmete valimiseni AGAL Invest OÜ poolt; jätta kõik avaldaja

menetluskulud X kanda ning juhul, kui kohus leiab, et avaldaja poolt taotletud juhatuse liikme

määramine suurendab AGAL Invest OÜ osanike vahel tekkinud konflikti, on Aleksi Vara OÜ

ja Q alternatiivselt nõus, et AGAL Invest OÜ-s, AGAL Kinnisvarad OÜ-s ja Autobaas

Töökojad OÜ-s jätkab juhatuse liikmena kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras määratud

asendusliige Ene Ahas.

Puudutatud isik III (Osaühing Autobaas) seisukohad

5. Puudutatud isik III leidis vastuses avaldusele, et avaldaja ei ole esitanud ühtki tõendit selle

kohta et Osaühing Autobaas juhatuse liikmed oleksid välja langenud, st ei tegutse faktiliselt, so

esineb juhtimisvõimetus. Põhikiri on kantud äriregistrisse vastavalt 12.09.2021.a ega sätesta

juhatuse liikme volituste tähtaega, st volitused kehtivad tähtajatult, arvestades, et seadusandja

tühistas alates 01.10.2011.a osaühingu juhatuse volituste tähtaegsuse nõude. Tulenevalt EV

põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabaduse põhiõigusest ja keelust piirata ettevõtlusvabadust

ilma selleks seaduses täpseid tingimusi ette nägemata (§ 31) ning äriseadustiku teleoloogilisest

tõlgendamisest järelduva publitsiteedi klauslist, ei või kohus sekkuda kodanike (antud juhul Q

2-21-14663

ja X) ettevõtlusse osanike poolt määratud juhatuse liikme kohtuliku asendamisega juhul, kui

osanike poolt otsuste vastuvõtmise suutmatus on tingitud üksnes subjektiivsetest põhjustest, so

osanike omavahelise konsensuse puudumisest, millel puudub kahjulik mõju avalikule

ärikeskkonnale. Puudutatud isik III palus jätta avaldus läbi vaatamata ning menetluskulud

avaldaja kanda; alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda; alternatiivselt

määrata Osaühing Autobaas juhatuse liikmeks W.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus tegi 07.07.2022.a määruse, millega jättis rahuldamata Osaühing Aleksi

Vara avalduse Osaühingule Autobaas juhatuse asendusliikme määramiseks (resolutsiooni

punkt 1); rahuldas Osaühing Aleksi Vara avalduse osaliselt (resolutsiooni punkt 2); määras

Osaühing AGAL Invest (registrikood 10688687) juhatuse asendusliikmeks vandeadvokaadi

Ene Ahas (IK XXXXXXXXXXX) ning et Ene Ahase kui Osaühing AGAL Invest juhatuse

asendusliikme volitused kehtivad kuni Osaühing AGAL Invest uue juhatuse liikme valimiseni

ja juhatuse asendusliikme kuu töötasuks on 2500 eurot kuus (koos käibemaksuga)

(resolutsiooni punkt 2.1.); määras AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood 10898456) juhatuse

asendusliikmeks vandeadvokaadi Ene Ahas ning et Ene Ahase kui AGAL Kinnisvarad OÜ

juhatuse asendusliikme volitused kehtivad kuni AGAL Kinnisvarad OÜ uue juhatuse liikme

valimiseni ja juhatuse asendusliikme kuu brutotasuks 2400 eurot kuus (resolutsiooni punkt

2.2.); määras OÜ Autobaas Töökojad (registrikood 10467555) juhatuse asendusliikmeks

vandeadvokaadi Ene Ahase ning et Ene Ahase kui OÜ Autobaas Töökojad juhatuse

asendusliikme volitused kehtivad kuni OÜ Autobaas Töökojad uue juhatuse liikme valimiseni

ja juhatuse asendusliikme kuu töötasuks 2500 eurot kuus (koos käibemaksuga) (resolutsiooni

punkt 2.3.); määras kindlaks, et kohtumääruse resolutsiooni p. 2 toodud juhatuse asendusliikme

ülesannete täitmisega kaasnevad kulud (nt. transpordikulud) ei sisaldu juhatuse asendusliikme

tasus, mistõttu juhatuse asendusliikmel on õigus saada tekkinud kulude eest hüvitist selle

ettevõtte vahendite arvelt, kelle huvides kulu kandmine osutus vajalikuks (resolutsiooni punkt

3); tagastas Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ poolt 03.10.2021.a kohtu deposiiti tasutud

8000 eurot Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ (registrikood 10332163) arvelduskontole nr

EE801010220043418018 selgitusega: „deposiidi tagastamine tsiviilasjas 2-21-14663“

(resolutsiooni punkt 4); määras, et määrus on viivitamata täidetav (resolutsiooni punkt 5); jättis

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning märkis, et välja mõistetavad

menetluskulud puuduvad (resolutsiooni punkt 6), lõpetas 06.10.2021.a kohtumäärusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse meetmete kohaldamise alates 07.07.2022.a (resolutsiooni punkt

7) ning määras saata kohtumäärus menetlusosalistele ja juhatuse asendusliikmele ning Tartu

Maakohtu registriosakonnale (resolutsiooni punkt 8).

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli kohus seisukohal, et avaldaja taotlus

Osaühingule AGAL Invest, AGAL Kinnisvarad OÜ-le, Osaühingule Autobaas ja OÜ-le

Autobaas Töökojad juhatuse asendusliikme määramiseks tuleb Osaühing AGAL Invest, AGAL

Kinnisvarad OÜ ja OÜ Autobaas Töökojad osas rahuldada ning Osaühing Autobaas osas jätta

rahuldamata. Kohus tugines TsMS § 475 lg 1 p-le 11, § 477 lg-tele 1 ja 5 ning §-le 602, samuti

ÄS § 168 lg1 p-le 4 ja § 184 lg-tele 1 ning 6.

8. Kohus oli seisukohal, et Osaühing Autobaas puhul on täitmata asendusliikme määramise

eeldused. Maakohtul puudub põhjus määrata juhatuse asendusliiget, kuna olemasolevaid

juhatuse liikmeid ei kutsutud tagasi. Kohtulahendi tulemusena ei tohi tekkida olukorda, kus

äriühingul on mitu juhatuse liiget. Kuigi kohus möönis, et kohtupraktikas võib ette tulla

juhtumeid, kus kohus määrab (enamasti menetluse ajaks ehk õigussuhte esialgse reguleerimise

2-21-14663

abinõuna) äriühingu mitmele juhatuse liikmele ühise esindusõiguse, ei ole seda käesoleval juhul

kohtult taotletud.

9. Avalduse esitamise ajal nähtus Äriregistri andmetest, et Osaühing Autobaas ainuosanik on

OÜ AGAL Invest, kelle 08.03.2013.a otsusega määrati juhatuse liikmeteks Q, X ja W. Kehtiva

põhikirja redaktsioonist tulenevalt ei ole juhatuse liikmete tegevust määratletud tähtaegsena.

Seega olid avalduse esitamise ajal juhatuse liikmete volitused kehtivad. Käesoleval ajal on

Äriregistri andmete kohaselt Osaühing Autobaas juhatuse ainsaks liikmeks W. Menetluse ajal

saavutasid OÜ AGAL Invest osanikud kokkuleppe, millega võeti vastu otsus Q ja X juhatusest

tagasikutsumiseks. Peale Q ja X juhatusest tagasi kutsumist 15.10.2021.a, oli võimalik

olemasoleval juhatuse liikmel W-l teostada kõik vajalik toimingud auditeerimise läbiviimiseks.

Q ja X usaldamatus teineteise suhtes järjest kasvas ning pärast auditi läbiviimist olid osanikud

nõus, et juhatuse liikmena jätkab üksinda W. Osaühingul Autobaas on 2020. a majandusaasta

aruanne auditeeritud ja esitatud registripidajale. Eeltoodust tulenevalt ei esine Osaühing

Autobaas puhul ÄS § 184 lg 6 toodud aluseid juhatuse asendusliikme määramiseks kohtu poolt,

kuna äriühingul on olemas täieliku esindusõigusega juhatuse liige. Kohus jättis avaldaja

taotluse Osaühing Autobaas juhatuse asendusliikme määramiseks rahuldamata.

10. Maakohus jättis kõigi menetlusosaliste kantud menetluskulud TsMS § 172 lg-le 6 tuginedes

nende endi kanda, kuna kohtu hinnangul oli see menetluse kõiki asjaolusid arvestades õiglane

ja põhjendatud. Kohus märkis, et välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.

Avaldaja määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

11. Avaldaja (Osaühing Aleksi Vara) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus osaliselt, s.o resolutsiooni punkt 6, millega kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetlusosaliste

menetluskulud 1/4 osas Osaühing AGAL Invest kanda, 1/4 osas AGAL Kinnisvarad OÜ kanda,

1/4 osas OÜ Autobaas Töökojad kanda ja 1/4 osas menetlusosaliste endi kanda.

12. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud määruse menetluskulude jaotuse

osas põhjendamata, rikkudes seega oluliselt menetlusõiguse norme. Lisaks on maakohus

jaotanud menetluskulud ebaõigesti. Kohus rahuldas avaldaja kolm avaldust neljast esitatud

avaldusest. Seega tuleb menetluskulud jätta ühingute kanda selliselt, et AGAL Invest OÜ

kannab 1/4 menetluskuludest, AGAL Kinnisvarad OÜ kannab 1/4 menetluskuludest ja

Autobaas Töökojad OÜ kannab 1/4 menetluskuludest. Avaldaja hinnangul on menetluskulude

jätmine menetlusosaliste endi kanda põhjendatud ainult 1/4 osas, kuna kohus jättis Autobaas

OÜ-le juhatuse asendusliikme määramata. Eelnev on õiglane seetõttu, et Autobaas OÜ

osanikud saavutasid menetluse kestel kokkuleppe, mille kohaselt määrati juhatuse liikmeks W

ning asendusliikme määramine kohtu poolt osutus ebavajalikuks.

13. Puudutatud isikud III ja V (Autobaas OÜ ja X) leidsid, et avaldaja kaebus ei ole menetletav,

sest maakohtu 01.07.2022.a määruses ei ole menetluskulude küsimust lahendatud;

alternatiivselt tuleb kaebus selle menetlemise korral jätta rahuldamata. Kaebusest ei ole

arusaadav, milliste menetlusosaliste menetluskulude jätmist AGAL Invest OÜ, AGAL

Kinnisvarad OÜ ja Autobaas Töökojad OÜ kanda avaldaja ¾ osas taotleb ja millistel asjaoludel

tuleks jätta ¼ menetluskuludest menetlusosaliste endi kanda. Põhjendatud on kaebuse väited

põhjendamiskohustuse rikkumisega seonduvas osas. Avaldajale ei ole õiglane hüvitada kulusid

põhjendamatu avalduse esitamisega seoses.

2-21-14663

Puudutatud isikute III ja V (Osaühing Autobaas ja X) määruskaebus ja menetlusosaliste

seisukohad

14. Puudutatud isikud III ja V esitasid 22.07.2022.a ühise määruskaebuse, milles paluvad

maakohtu määruse täielikult tühistada ja teha asjas uus kohtumäärus, millega jätta avaldaja

avaldus läbi vaatamata ning lõpetada asja menetlus; alternatiivselt tühistada maakohtu määrus

osas, milles kohus määras puudutatud isikutele I, II ja IV juhatuse asendusliikme ning tegi tema

töötasuga seotud otsustused (resolutsiooni punktid 2.1-2.3, 3), tagastas avaldaja poolt kohtu

deposiiti tasutud 8000 eurot (resolutsiooni punkt 4), jaotas menetluskulud (resolutsiooni punkt

6) ja teha uus kohtumäärus, millega jätta avaldus puudutatud isikutele I-IV juhatuse

asendusliikme määramiseks ja temale osaühingute vara arvelt tasu ning kulude hüvitamise

määramiseks rahuldamata; määrata kindlaks puudutatud isikute III ja V menetluskulude suurus

ning mõista menetluskulud avaldajalt puudutatud isikute III ja V kasuks välja; jätta avaldaja

poolt kohtu deposiiti tasutud 8000 eurot tagastamata; alternatiivselt teha uus kohtumäärus,

millega tühistada maakohtu määrus kaebuse resolutsiooni punktis 1.2 taotletud osas ja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

15. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ega ole

arutanud ning määruses käsitlenud kaebajate konstitutsiooniõiguslikult motiveeritud taotlust

jätta avaldus läbi vaatamata põhjusel, et see ei ole esitatud seadusega kaitstud avaldaja õiguse

ja huvi kaitseks ning eesmärgil, millele peaks riik andma õiguskaitset. Kohus ei ole arvestanud,

et tulenevalt põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabaduse põhiõigusest ja keelust piirata

ettevõtlusvabadust ilma selleks seaduses täpseid tingimusi ette nägemata (§ 31) ning järelduvalt

äriseadustiku teleoloogilisest tõlgendamisest publitsiteedi klauslist, ei või kohus praegusel

juhul sekkuda kodanike (antud juhul Q ja X) ettevõtlusse osanike poolt valitud juhatuse liikme

asendamisega kohtu poolt määratava isikuga. Eesti õiguses ei ole seaduse tasandil määratletud

materiaalõiguslikke tingimusi, millistel kohus võib sekkuda eraõigusliku äriühingu

juhtimistegevusse, s. o Eesti kodanike ettevõtluse põhivabadusse juhul, kui äriühingu osanike

poolt otsuste vastuvõtmise takistatus on tingitud üksnes osanike omavahelise konsensuse

puudumisest, s. o subjektiivsetest põhjustest, ning ei ole tingitud mõjuvatest, s. o objektiivsetest

põhjustest ÄS § 184 lg 6 tähenduses. Kaebajad leiavad, et määruse resolutsiooni p. 6 esitatud

sedastus menetluskulude puudumise kohta on arusaamatu ja menetlusotsustus menetluskulude

menetlusosaliste endi kanda jätmise kohta on õigusvastane. Praeguses asjas on avaldaja olnud

pahauskne, mistõttu on õiglane jätta puudutatud isikute III ja V menetluskulud avaldaja kanda

ning temalt välja mõista.

16. Avaldaja palus jätta puudutatud isikute III ja V määruskaebuse rahuldamata ning

menetluskulud nende kanda. Nõustuda tuleb sellega, et kohus rikkus menetlusõigust, leides, et

menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Nõustuda ei saa aga sellega, et avaldaja

oli pahauskne, kuna maakohus rahuldas avaldaja avalduse suuremas osas.

Menetluse edasine käik

17. Pärnu Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas need

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-21-14663

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus selgitab esmalt määruskaebeõigusega seonduvat (I), seejärel vastab

määruskaebustele

(II)

ning

teeb

lõpuks

menetluslikud

otsustused

ja

selgitab

edasikaebeõigust (III).

I

19. TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui

määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

kaebuse määrusega läbi vaatamata.

20. TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud.

21. TsMS 602 esimese lause kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku

avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti

erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. TsMS § 606 lg 2 kohaselt on isiku määramise avalduse

rahuldamise peale kaebeõiguse avaldajal ja juriidilisel isikul. Eeltoodust tulenevalt võisid

käesolevas asjas tehtud maakohtu määrusele osas, milles kohus lahendas avaldaja nõude

määrata puudutatud isikutele I-IV juhatuse asendusliige, määruskaebuse esitada avaldaja ning

puudutatud isikud I-IV juriidiliste isikutena. Seadus ei näe ette, et huvitatud isiku avalduse

alusel juriidilise isiku juhatusse asendusliikme määramise määrust saab vaidlustada selle

juriidilise isiku juhatuse liige, kes on menetlusse kaasatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

02.07.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-16010, p 9). Seega on puudutatud isiku V (X)

määruskaebus selles osas maakohtu poolt ebaõigesti menetlusse võetud ning tuleb jätta TsMS

§ 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

22. Ringkonnakohus saab puudutatud isiku V määruskaebuse läbi vaadata osas, milles

vaidlustatakse maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 331 lg 1 alusel jätab

ringkonnakohus

tähelepanuta

puudutatud

isiku

V

poolt

18.11.2022.a

esitatud

menetlusdokumendi (määruskaebuse täiendus), kuna see on esitatud hilinenult ega sisalda ka

tähtaja ennistamise taotlust. TsMS § 662 lg 2, § 659, § 634 lg 1 koosmõjust tulenevalt sai

puudutatud isik V määruskaebust täiendada kuni selle esitamiseks seaduses sätestatud tähtaja

lõpuni. Puudutatud isikut V maakohtus esindanud lepinguline esindaja sai vaidlustatud

maakohtu määruse kohtute infosüsteemi andmetel kätte 21.07.2022.a. Määruskaebuse

esitamise ja kaebuse täiendamise tähtaeg lõppesid seega 05.08.2022.a.

23. TsMS § 606 lg-st 2 tulenevalt on puudutatud isikul III (Osaühing Autobaas) maakohtu

määrusele kaebeõigus vaid teda puudutavas osas. Seega saab ringkonnakohus puudutatud isik

III poolt esitatud määruskaebuse läbi vaadata ainult osas, milles vaidlustatakse maakohtu

otsustused jätta avaldaja avaldus rahuldamata puudutatud isikule III juhatuse asendusliikme

määramiseks ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Muus osas on maakohus

puudutatud isiku III määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, mistõttu tuleb see TsMS §

664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

24. Ringkonnakohus osundab, et maakohus on menetlusosalisi ka eksitanud, andes

edasikaebeõiguse vaidlustatud määruse resolutsiooni punktidele 4 ja 8. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik ei näe ette, et menetlusosaline saab vaidlustada asja läbivaatamise kulude tagastamise

2-21-14663

määrust.

Vaidlustatavad

ei

ole

ka

korralduslikud

määrused

menetlusdokumendi

kättetoimetamise kohta.

25. Osaühing Aleksi Vara määruskaebus on vaatamata selle resolutsioonis esinevale ekslikule

viitele maakohtu 01.07.2022.a määrusele võimalik läbi vaadata, arvestades, et kaebuse sisust

nähtuvalt on avaldaja vaidlustanud maakohtu 07.07.2022.a määruse menetluskulude jaotust

puudutavas osas.

II

26. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et avaldaja ning puudutatud isikute III ja V määruskaebused on

põhjendatud ja vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusnormide olulise

rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus määras, et menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda ning väljamõistetavad menetluskulud puuduvad (resolutsiooni

punkt 6) ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetlusosaliste menetluskulud 1/4 osas

avaldaja, 1/4 osas puudutatud isiku I, 1/4 osas puudutatud isiku II ja 1/4 osas puudutatud isiku

IV kanda. Määruskaebused rahuldatakse selles osas osaliselt. Vastuseks määruskaebustele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

27. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt Riigikohtu

04.12.2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib

sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul,

kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.

28. Ringkonnakohus

nõustub

määruskaebuse

esitajatega

selles,

et

maakohus

on

menetluskulude jaotamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus saab

maakohtu eksimused parandada määruskaebusmenetluses ilma asja esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks saatmata.

29. Vaidlustatud määruses nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et menetluskulude

menetlusosaliste endi kanda jätmine on menetluse kõiki asjaolusid arvestades õiglane ja

põhjendatud. Maakohus ei ole oma otsustust põhjendanud, rikkudes seega oluliselt TsMS § 465

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust märkida määruses põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni

jõudis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ületanud ka diskretsioonipiire, jättes

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

30. Iseenesest on maakohus õigesti tuginenud TsMS § 172 lg-le 6, mis sätestab, et juriidilise

isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme,

audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud

kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku

kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

31. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jaotada

vastavalt asja sisulisele lõpptulemusele. Sellist tõlgendust on jaatatud ka kohtupraktikas (vt nt

Riigikohtu 20.06.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 20). Vaidlustatud määrusest

nähtuvalt esitas avaldaja maakohtule avalduse neljale juriidilisele isikule juhatuse

asendusliikme määramiseks, mille maakohus rahuldas kolme juriidilise isiku (puudutatud

isikud I, II ja IV) osas ning jättis rahuldamata ühe juriidilise isiku (puudutatud isik III) osas.

Arvestades eeltoodut on ringkonnakohtu hinnangul õiglane menetlusosaliste menetluskulud

jaotada nõnda, et need jäävad 1/4 osas puudutatud isiku I (Osaühingu AGAL Invest) kanda, 1/4

2-21-14663

osas puudutatud isiku II (AGAL Kinnisvarad OÜ) kanda, 1/4 osas puudutatud isiku IV (OÜ

Autobaas Töökojad) kanda ja 1/4 osas avaldaja (Osaühing Aleksi Vara) kanda.

32. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu

määrus on osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse puudutatud isikule III juhatuse

asendusliikme määramiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 1), seaduslik ja põhjendatud ning

puudutatud isiku III määruskaebuses esitatud väited määruse tühistamiseks alust ei anna.

Määruskaebus jääb selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel

maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

33. Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru nõnda, et puudutatud isik III hinnangul tulnuks

maakohtul jätta tema osas avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja seda tegemata

on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme.

34. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ning selgitab, et kohtupraktika kohaselt on TsMS §

423 lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks see, et nõue ei tulene seadusest ning hagi läbi vaatamata

jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus (vt nt Riigikohtu 12.10.2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-94-16, p 16). Eelnevast tulenevalt ei ole maakohtule avalduse sisuline läbi vaatamine

puudutatud isik III osas etteheidetav.

35. Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse väitega, et Eesti õiguses puuduvad seaduse tasandil

määratletud materiaalõiguslikud tingimused, millal võib kohus sekkuda eraõigusliku äriühingu

juhtimistegevusse.

36. Ringkonnakohus osundab, et ÄS § 184 lg 6, millele maakohus tugines, sätestab, et mõjuval

põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu,

osaniku või muu huvitatud isiku nõude. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike

kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral

kohus määrusega. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse

liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt.

37. Eeltoodud materiaalõiguse normist nähtuvalt on seadusandja kohtu poolse sekkumise

(ainsa) eeldusena kehtestanud mõjuva põhjuse esinemise, jättes selle mõiste kohtupraktika

sisustada. Käesolevaks ajaks kujunenud kohtupraktikas ei ole sedastatud, et mõjuva põhjusena

ÄS § 184 lg 6 mõttes tuleb käsitleda vaid nn objektiivseid, ja mitte subjektiivseid asjaolusid.

38. Nii on näiteks asutud seisukohale, et kõikvõimalikud erinevad vaidlused avaldaja osanike

vahel avaldaja juhtimise korraldamise üle võivad lisaks kuhjuvatele menetluskuludele pärssida

avaldaja juhtimist, menetlustes osalemist (mh esinduse ja kättetoimetamise küsimuste tõttu) ja

viia kahju tekkimiseni nii avaldajale kui ka osanikele ning ÄS § 59 lg 6 alusel koguni avaldaja

sundlõpetamiseni. Selle vältimiseks on osanikul võimalik taotleda ÄS § 184 lg 6 alusel kohtu

järelevalvele (vt TsMS § 4772) alluva ajutise juhatuse liikme määramist TsMS §-des 602-605

sätestatud korras (vt nt Riigikohtu 27.10.2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 34).

Juhatuse asendusliikme määramise normide eesmärk on tagada esindus- ja juhtimisorgani

olemasolu sellisele äriühingule, mis on juhatuse liikme väljalangemise tõttu muutunud

juhtimisvõimetuks. Kui äriühingul on juhatuse liige olemas, ei ole selle sätte kohaldamine

vähemalt üldjuhul (ja väljaspool hagi tagamist või õigussuhte esialgset reguleerimist) võimalik

(vt nt Riigikohtu 18.12.2019.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474, p 38). Kohus saab koostoimes

TsMS §-ga 602 määrata juhatuse asendusliikme juhul, kui äriühing on juhatuse liikme

2-21-14663

väljalangemise tõttu muutunud juhtimisvõimetuks (vt nt Riigikohtu 09.06.2021.a otsus

tsiviilasjas nr 2-18-2243, p 29.1).

39. Eeltoodust tulenevalt ei ole materiaalõiguse väär kohaldamine maakohtule ette heidetav.

Arvestades, et maakohus on oma otsustust jätta avaldus puudutatud isiku III osas rahuldamata,

ka piisavalt põhjendanud ning hinnanud ka asjas esitatud tõendeid, puudub alus nõustuda ka

selle väitega, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust.

40. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

III

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

41. Osas, milles puudutatud isikute III ja V (X ja Osaühing Autobaas) määruskaebused jäävad

läbi vaatamata, jäävad sellega seonduvad menetluskulud analoogia korras TsMS § 171 lg 1

alusel (vt ka Riigikohtu 07.11.2018.a määrus tsiviilasjas nr 2-17- 8339, p 15) vastavalt

puudutatud isiku III ja V kanda. Muus osas jäävad määruskaebuste menetlemisega seotud

menetluskulud määruskaebuste osalist rahuldamist arvestades TsMS § 172 lg 6 teise lause

alusel menetlusosaliste endi kanda.

42. Võttes arvesse, et maakohtu määrus menetluskulude jaotust puudutavas osas tühistati ja

maakohus ei ole menetluskulusid kindlaks määranud, ei saa seda teha ka ringkonnakohus.

Maakohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

käesolevas asjas tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

43. Käesoleva määrus on edasikaevatav TsMS § 643 lg 4 alusel koosmõjus TsMS §-iga 659

ning tulenevalt TsMS § 606 lg-st 2 ja TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest koosmõjus TsMS

§ 696 lg 3 esimese lausega.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/