2-18-9304/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-9304

Kohtuasi

Osaühingu New Flight hagi Basteg Group OÜ vastu

10 000 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.12.2022 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu New Flight määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing New Flight (registrikood 12208779),

esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

Kostja Basteg Group OÜ (registrikood 11238756),

esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 01.12.2022 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud ja maakohtu määrus

1. Osaühing New Flight (hageja) esitas 15.06.2018 Harju Maakohtule hagi Basteg Group OÜ

(kostja) vastu 10 000 euro saamiseks. Maakohus rahuldas hagi 11.12.2020, jättis menetluskulud

kostja kanda ja määras menetluskulud kindlaks rahaliselt. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

18.08.2022 maakohtu otsuse, jättis uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Ringkonnakohus määras, et menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus pärast

kohtuotsuse jõustumist. Ringkonnakohtu otsus jõustus 20.09.2022.

2. Kostja õigusabikulud maakohtus moodustasid 2 124 eurot käibemaksuta tunnihinnaga

120 eurot järgmiste toimingute eest (kokku 17 tundi 42 minutit):

a. 04.09.2018 hagimaterjalidega tutvumine, tõendite kogumine, vastus (6:06);

b. 30.05.2019 konsultatsioon kliendiga, taotlus (1:00);

c. 08.10.2019 istungi ettevalmistamine (2:00);

d. 08.10.2019 istung (0:45);

e. 18.11.2019 tõendite kogumine, esitamine (4:26);

f. 13.11.2020 istungi ettevalmistamine (2:25);

g. 16.11.2020 kohtuistungil esindamine (1:00).

3. Kostja kandis ringkonnakohtus kulusid 2 098 eurot, millest riigilõiv oli 550 eurot ja

õigusabikulud 1 548 eurot käibemaksuta tunnihinnaga 120 eurot (kokku 12 tundi 54 minutit)

järgmiste toimingute eest:

h. 05.01.2021 maakohtu lahendi analüüs, apellatsioonkaebus (03:36);

i. 06.01.2021 apellatsioonkaebuse jätkamine (02:54);

j. 11.01.2021 apellatsioonkaebus kooskõlastamine kliendiga, täiendamine (02:24);

k. 28.07.2022 lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri (04:00).

4. Hageja ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid.

5. Maakohus rahuldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 1, lg 2 ja 4, § 138

lg 1 ja lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 ja 178 lg 2, võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ning riigilõivuseaduse

§ 59 lg-te 1 ja 15 alusel (Riigikohtu 01.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-14, 02.05.2017

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, 02.10.2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, 27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16) kostja

avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 4 222 eurot (õigusabikulud 3 672 eurot

käibemaksuta ja riigilõiv 550 eurot). Vastavalt kostja taotlusele kohustas kohus hagejat tasuma

väljamõistetud summalt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses. Maakohus hindas kulude

vajalikkust ja põhjendatust (toiminguid, neile kulunud aega ja esindaja tunnihinda) ning leidis,

et kõik kulud olid mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud.

Hageja määruskaebus

6. Hageja palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue, millega mõista hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud 1 657,60 eurot (õigusabikulud 1 107,60 eurot 9,23 tunni ulatuses

tunnihinnaga 120 eurot ja riigilõiv 550 eurot).

Hageja ei nõustunud õigusabikulude suurusega. Õigusabikulud ei olnud piisaval määral

põhjendatud, vajalikud ega tõendatud. Neid tuli vähendada mõistliku suuruseni. Esindaja ei

teinud kostja huvide kaitsmiseks sellises mahus tööd nagu oli välja toodud ja maakohtu poolt

välja mõistetud. Menetluskulud olid ilmselgelt ülepaisutatud. Esitatud avaldusest ja nimekirjast

ei saanud hinnata õigusabikulude põhjendatust ega vajalikkust. Kohtupraktikas oli kujunenud

seisukoht, et ühe menetlusdokumendi lehekülje koostamisele võiks professionaalsete

õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud

eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Lähtudes

asjaolust, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama menetlusega, siis

ühe lehekülje koostamise kohta tuli arvestada 40 minutit ehk 0,666 tundi. Kaebaja hinnang

vastaspoole menetluskuludele oli järgmine:

− kuna vastus hagile oli sisuliselt koostatud kolmel leheküljel, siis mõistlikuks õigusabi

kuluks oli selle eest 1,98 tundi (0,66 x 3);

− 30.05.2019 taotlus oli koostatud 1/3 leheküljel, siis mõistlikuks õigusabi kuluks oli 0,22

tundi (0,66 : 3);

− kuna 08.10.2019 istung kestis 45 minutit, siis kuulus hüvitamisele kohtuistungil

osavõtuga seotud aeg, s.o aeg 45 minuti ulatuses;

− 18.11.2019 tõendite kogumisele ja esitamisele kulutati 4:26 tundi. Esitatud tõendi maht

ja selle kättesaamine ei olnud raskendatud ja seega ei kuulunud tõendite kogumisele ja

esitamisele väidetavalt kulutatud aeg. Arvestades, et tõendite kogumise taotlus oli

koostatud sisuliselt ühel lehel, siis sai 18.11.2019 toiminguetele kuluda 40 minutit;

− 16.11.2020 istung kestis 1 tunni, st hüvitamisele kuulus kohtuistungil osavõtuga seotud

aeg, s.o aeg 1 tunni ulatuses;

− arvestades, et apellatsioonkaebus oli koostatud sisuliselt viiel leheküljel, siis kuulus

maakohtu lahendi analüüsimisele ehk hüvitamisele 3,30 tundi (0,66 tundi x 5 lk).

− apellatsioonkaebuse kooskõlastamisele kliendiga ja täiendamisele kulutati 02:24 tundi.

Nimetatud kulud polnud põhjendatud ja see ei kuulunud hüvitamisele;

− lõplikute seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulutati 04:00 tundi.

Hageja leidis, et kuna lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri oli koostatud

sisuliselt kahel leheküljel, siis kuulus hüvitamisele 1,32 tundi (0,66 tundi x 2 lk).

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohus jättis

määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

8. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse käiguta ja määras hagejale tähtaja kaebuse

täpsustamiseks. Hageja esitas täpsustused. Kostja jäi varasemate seisukohtade juurde.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb

maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud

kaebuse piiridega. Kostja maakohtu määrust ei vaidlustanud. Määruskaebusest nähtub, et

hageja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus määras kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse 1657,60 euro ulatuses. Samuti ei vaidlustanud hageja kostja lepingulise

esindaja tunnihinda, mis oli 120 eurot käibemaksuta. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus

TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega,

kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega

kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (vt nt Riigikohtu

11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem

praktika). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu

18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu

poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise

hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise

hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu

diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS §

174 lg 8). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

Maakohus luges kostja menetluskulude täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja heitis

ette, et maakohus oleks pidanud vähendama esindaja kulusid. Ringkonnakohus ei nõustu

praegusel juhul hagejaga. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

arvestada

mh

kohtuvaidluse

asjaoludega,

asja

keerukuse

ja

mahukuse,

samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga (Riigikohtu 14.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-

10324, p 17). Maakohtu määrusest on näha, et maakohus hindas kostja lepingulise esindaja

kulude vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus sidus toimingutele kulunud ajakulu

toimingute/dokumentide sisu ja mahuga ning asja keerukusega. Praegusel juhul puuduvad

maakohtupoolsed rikkumised ja ringkonnakohtul puudub alus sekkumiseks maakohtu

kaalutlusõiguse teostamisse ja vähendada toimingute mahtu. Lisaks on maakohus

nõuetekohaselt hinnanud esindaja tunnitasu määra ja hageja pole sellele vastu vaielnud.

Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et talle

hüvitatakse lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Vähemaga poleks

kostja

õigused

tagatud

käesoleva

kohtuasja

lahendamisel.

Esindajakulude

teiselt

menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse

lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks või oma õiguste

kasutamist kohtus näilikuks. TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele

hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Praegu kehtiva TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab

kohus igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse

põhjendatust ja vajalikkust (vt eespool viidatud Riigikohtu praktikat). Seega on hageja

seisukoht väär, et õige oleks lähtuda reeglist, et üheleheküljelise menetlusdokumendi

koostamiseks kulub 40 minutit.

Ainuüksi menetlusdokumendi mahu arvestamine viiks selleni, et kohtule esitatavad

menetlusdokumendid

oleksid

mitmekümne

lehekülje

pikkused.

Kvaliteetse

menetlusdokumendi eelduseks on asjakohane ja selge sisu, mitte selle suur maht. Sisutiheda ja

selge menetlusdokumendi koostamine võib nõuda oluliselt rohkem aega kui näiteks mahukas

dokument. Menetlusdokumendi koostamine eeldab kliendiga läbivat suhtlust, asjaolude

selgitamist ja kliendi tahte arusaadaval moel kohtule väljendamist. Seetõttu on ja peavad olema

põhjendatud ka menetlusdokumendi koostamisele eelnenud ja selle ajal kliendiga peetud

konsultatsioonid. Samuti võtab eraldi aega tõendite kogumiseks vajalikud toimingud

(järelepärimiste esitamine, telefonikõned jms), mis ei sõltu hilisema dokumendi mahust.

Arvestades eeltoodut, ei ole määruskaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata.

Praegusel juhul puuduvad maakohtupoolsed rikkumised. Hageja ei esitanud määruskaebuses

selliseid põhjendusi, mis annaks ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu otsustusõigusesse.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

12. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)