2-21-7445/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-7445

Tsiviilasi

X ja Y avaldus Maardu linn, Kellamäe tn 2 korteriühistu

vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. detsembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Maardu linn, Kellamäe tn 2 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldaja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldajate lepinguline esindaja Roman Märtson

Puudutatud isik Maardu linn, Kellamäe tn 2 korteriühistu

(registrikood 80166695), lepinguline esindaja Aleksei

Smelov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 5. detsembri 2022. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-

21-7445 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.

2. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata X ja Y

avalduse Maardu linn, Kellamäe tn 2 korteriühistu vastu 9675,60 eurot ületava

kahjuhüvitise ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks.

3. Jätta Maardu linn, Kellamäe tn 2 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Maardu linn, Kellamäe tn

2 korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (7)

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja I) ja Y (avaldaja II) (koos avaldajad) esitasid 10. mail 2021 (täpsustatud

10. augustil 2022) Harju Maakohtule avalduse, milles palusid Maardu linn, Kellamäe tn 2

korteriühistult (puudutatud isik, korteriühistu) välja mõista kahjuhüvitise 11 729 eurot,

korteriomandi ülevaatamise tegemise kulu 300 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palusid avaldajad

jätta korteriühistu kanda.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajatele ühisvarana korteriomand aadressiga Kellamäe tn 2-28,

Maardu linn, Harju maakond (registriosa nr 80166695). Avaldajate korteriomandile tekkisid

2021. a veebruari lõpus veekahjustused. Korteriomandis puudub osaliselt elekter, kuna selle

kasutamine oleks eluohtlik. Veekahjustused on näha ka korterelamu trepikojas. Ehitusekspert

tuvastas, et avaldajate korteriomandile tekkinud kahju on põhjustanud kortermaja katuse halb

seisukord ning katuse hooldustööde tegemata jätmine.

Avaldajad on korduvalt pöördunud korteriühistu poole palvega likvideerida katuse läbijooks,

kuid korteriühistu ei ole seda teinud. Avaldajad pöördusid 2. märtsil 2021 pretensiooniga

korteriühistu poole ning palusid hüvitada avaldajatele tekkinud kahju. 7. aprillil 2021 vastas

korteriühistu juhatuse liige W, et avaldajad peavad pöörduma otse töövõtja poole.

Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on kortermaja hooldamine ja

majandamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Korteriühistu vastutab avaldajate

korteriomandile tekitatud kahju eest, sest korteriühistu on jätnud katuse hooldamata. Seega on

avaldajate korterimandile tekkinud kahju põhjuslikus seoses korteriühistu tegevusetusega

katuse hooldamisel. Avaldajate kahjuhüvitise 11 729 euro näol on tegemist mõistlike kuludega,

mis on vajalikud asjade (seina, lae, põranda) parandamiseks.

2. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldajate kanda.

Avaldajad ei ole tõendanud, et väidetavad kahjustused on tekkinud 2021. a veebruaril toimunud

juhtumiga. Asjaolu, et korteriomandi lael, seintel ja põrandal on kahjustused, ei tähenda, et

kahjustused tekkisid nimetatud ajal. Ülevaatuse aktist nähtub, et ülevaatus toimus väidetavalt

2021. a aprillis. Korteriühistule jääb arusaamatuks, miks avaldajad ei fikseerinud vigastusi kohe

pärast väidetavat veeleket.

Korteriühistu hinnangul ei tõenda hinnapakkumised ja eksperdiarvamus kahju tekkimist, kahju

suurust ja ulatust ning on vastuolus avaldajate enda väidetega ja muude tõenditega. Ka on

tõendamata, et avaldajate korteriomandi veekahjustused on tekkinud korteriühistu tegevuse või

tegevusetuse tõttu. Ehitusekspert on kujundanud oma arvamuse avaldajate avalduse põhjal,

kontrollimata juhtunu asjaolusid. Eksperdiarvamus ei ole usaldusväärne tõend ka seetõttu, et

ekspert on tuginenud avaldajate saadetud videosalvestisele, mida asja juurde esitatud pole.

Eksperdiarvamusele lisatud hinnapakkumised sisaldavad puuduste kõrvaldamise töid ka selliste

kahjustuse osas, mida avaldajad ise avalduses välja toonud ei ole. Korteriomandi vaatluse

käigus tuvastati, et tumedad plekid lael on teeplekid. Esik on remontimata ning esikus on

niiskus olnud juba aastaid. Samuti tuvastati, et põrand ei ole kahjustatud ning vannitoas ei ole

kahjustusi, mis oleks seotud väidetava veelekkega.

Avaldajad ei ole avalduses kirjeldatud probleemiga korteriühistu poole pöördunud. 2021. a

veebruaris oli ebatavaliselt suures koguses lund, mis võis hüpoteetiliselt olla osade kahjustuste

põhjuseks. Korteriühistu hinnangul on tegemist vääramatu jõuga VÕS § 103 lg-te 2 ja 3 mõttes.

Korteriühistu juhatus on täitnud oma kohustusi kortermaja haldamisel nõuetekohaselt, sh

3 (7)

vastavalt korteriomanike üldkoosoleku otsustele. Õigeaegselt on teostatud vajalikud hooldused,

milleks on kasutatud selleks pädevaid isikuid.

Isegi, kui korteriühistu vastutab avaldajate korteriomandile tekkinud kahju eest, tuleb kahju

suuruse määramisel arvestada ka seda, millises seisus oli avaldajate korteriomand enne

väidetava kahju tekitanud sündmust. Avaldajate esitatud piltidest nähtuvalt on korteriomand

mitmeid aastaid remontimata ning siseviimistluses on kasutatud odavaid materjale. Samuti

tuleb arvestada kahju hüvitamise ulatusega.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus rahuldas 5. detsembri 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

osaliselt ning mõistis korteriühistult solidaarselt avaldajate kasuks välja kahjuhüvitise 9675,60

eurot ja viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni

põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus korteriühistu kanda, jättes need rahaliselt

kindlaksmääramata.

Korterelamu katus on korteriomanike kaasomandis. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 35 lg 2 p 1 kohaselt on korteriühistu kohustuseks kaasomanikele kuuluvate

korteriomandite mõtteliste osade, antud juhul katuse korrashoidmine ja korrasoleku

kontrollimine. Riigikohus on 19. märtsi 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 leidnud,

et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma

eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule.

KrtS § 12 lg 2 ja asjaõigusseaduse § 72 lg 5 alusel on korteriomanikul kohustus hoida lisaks

eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (vt viidatud otsuse p 16). Siiski ei välista

korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest korteriühistu või muu isiku (nt KrtS §-

s 26 sätestatud valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise eest. Need isikud

võivad VÕS § 137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga

juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi eseme valitsemisega

seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1 ning § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt

korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus).

Kui korteriomandi eriosas tekib veekahju, mis lähtub mõttelistest osadest ja milleks on

katusekonstruktsioon, siis on sellise kahju ärahoidmine hõlmatud KrtS § 34 lg-test 1 ja 2 ja § 35

lg 2 p-st 1 tuleneva korteriühistu kohustuse kaitse eesmärgiga ja see on ka mõistlikult

ettenähtav. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme

korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike

otsuste tegemata jätmine (Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13,

p 51).

Maakohtu hinnangul ei ole korteriühistu välja toonud ega tõendanud, kas ja kuidas ta on täitnud

talle pandud kohustusi korteriomanike kaasomandis oleva katuse korrashoiu tagamisel.

Maakohtu hinnangul on vastuolus korteriühistu esitatud ja väidetavalt 10. märtsil 2021

koostatud teostatud tööde akt ning kohtu korraldusel teostatud eksperdiarvamus, mille kohaselt

on kahjustused avaldajate korteriomandis tekkinud katuslae läbijooksu tagajärjel. Korteriühistu

väited on vastuolus tema enda poolt esitatud teostatud tööde aktiga. Ka viidatud aktist järeldub,

et katuse seisund oli avaldajatele kuuluvale korteriomandile tekitatud kahjustustega otseses

seoses ning korteriühistu asus probleemiga tegelema pärast selle ilmnemist, jättes seejuures

tagamata järjepidevalt katuse hea seisukorra, mis võimaldas avaldajatele kuuluvale

korteriomandile kahjustuste tekkimist. Seega rikkus korteriühistu kohustust tagada

korteriomandite kaasomandi esemeks oleva katuse korrashoid ja remont (KrtS § 35 lg 2 p 1).

Maakohus märkis vastuseks korteriühistu vastuväitele, et avaldajad on oma avalduses viidanud

kahjustuste tekkimisele, mitte läbijooksu (esmakordsele) toimumisele. Kuna korteriühistu

tellimusel tehti avaldajatele kuuluvas korteriomandis ajavahemikul 10. veebruar 2021. a kuni

10. märts 2021. a töid niiskuse põhjuse tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks, on tõendatud, et

4 (7)

probleem läbijooksuga ilmnes juba varem, kui 2021. a veebruari lõpus. Kahju hüvitamise

aluseks ei ole tingimata ühekordne sündmus, vaid selleks on kahju tekkimine. Ka nähtub

12. detsembril 2021 kohtule esitatud korteriomandi vaatlusprotokollist, et avaldajate

lepinguline esindaja viibis 12. detsembril 2021 avaldajate korteris, mil sademete tungimine

korteriomandisse jätkus. Eeltoodust tulenevalt on korteriühistu väited ka vääramatu jõu kohta

ainetud, mistõttu ei olnud korteriühistu rikkumine vabandatav.

Maakohus leidis, et kahjuhüvitise suurust arvestades tuleb lähtuda avalduses välja toodud ja

tõendatud kahjustustest, mitte eksperdiarvamuses märgitud võimalikest täiendavatest

kahjudest. Kahjuhüvitise määramisel on põhjendatud lähtuda eksperdiarvamuse lisas olevast

MIVO EHITUS OÜ hinnapakkumisest, kuivõrd see on soodsaim pakkumine. Maakohus

märkis, et eksperdiarvamusest lähtuvalt ei ole tõendatud kahjustuste tekkimine katuse

läbijooksu tulemusel köögi seintele, põrandale ja mööblile ning elektrisüsteemile. Ka ei ole

põhjendatud hüvitada rõdul olnud võimalike veekahjustustega seotud kulud summas kokku

1166 eurot. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku töötasu komponendi mittehüvitamise

väitega. Maakohtu hinnangul ei saa eeldada, et avaldajatel on oskused, kogemused ja pädevus

ise kahjustatud korteri osade likvideerimiseks ja parendamiseks. Seega tuleb avaldajate nõue

kahju hüvitamiseks rahuldada summas 9675,60 eurot. Põhjendatud ei ole avaldajate nõue

korteromandi ülevaatusega tekkinud kulu summas 300 eurot hüvitamiseks. Avaldajad on

avaldusele lisanud küll ülevaatuse dokumendi, kuid kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu

kulu kandmist.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

maakohus avalduse rahuldas ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning

menetluskulud avaldajate kanda.

Korteriühistu kordab menetluses varem esitatud seisukohti. Korteriühistu leiab, et maakohus ei

ole pööranud piisavalt tähelepanu asjaolule, et kahju tekkimise täpne aeg on vajalik välja

selgitada aegumistähtaja arvestamiseks ning põhjusliku seose tuvastamiseks. Samuti ei ole

maakohus piisavalt tähelepanu osutanud asjaolule, et avaldajate korteriomandi ülevaatus tehti

kaks kuud pärast väidetavat veeleket. Korteriühistu on jätkuvalt seisukohal, et

eksperdiarvamusega ei ole tuvastatud, et veelekete jäljed on tekkinud 2021. a veebruari katuse

lekke tagajärjel. Ka ei ole eksperdiarvamus usaldusväärne tõend, kuna arvamuse koostamisel

on ekspert tuginenud avaldajate esitatud videole, mida avaldajad aga kohtule esitanud ei ole.

Maakohus ei ole arvestanud korteriühistu tõendeid, mis tõendavad, et hüvitamise ei kuulu köök-

elutoa lae, esiku ja põranda remondiga seotud kulud. Ka ei ole avaldajad avalduses väitnud, et

kahjustada said rõdul paiknev mööbel ning elu- ja magamistuba, mistõttu ei kuulu kahju

hüvitamisele ka nendes osades.

Maakohtu määrus on vastuoluline. Vaidlustatud määruse p-s 34 märgib maakohus, et tõendatud

ei ole kahjustuste tekkimine katuse läbijooksu tulemusel köögi seintele, põrandale ja mööblile

ning elektrisüsteemile. Samas vaidlustatud määruse p-s 35 asub maakohus seisukohale, et

ainuke põhjendamatu kulu on rõduga seonduvad kulud kokku summas 1166 eurot. Lisaks tuli

maakohtul arvestada ka avaldajate korteriomandi seisukorda enne kahju tekkimist. Avaldajate

korteriomand oli remontimata juba mitu aastat ning siseviimistluses oli kasutatud odavaid

materjale. Samuti tuleb arvestada kahju hüvitamise ulatusega. Kui kahjustada on saanud lae

nurk, siis terve lae värvimisega saavad avaldajad kasu. Ka on ekslik maakohtu seisukoht, mille

kohaselt ei saa eeldada, et avaldajatel on oskused, kogemused ja pädevus ise kahjustatud korteri

osade likvideerimiseks ja parendamiseks.

5. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

5 (7)

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldajad ei ole maakohtu määrust

vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463

lg-ga 2) alusel jõustunud osas, milles maakohus jättis avaldajate avalduse rahuldamata 9675,60

eurot ületava kahjuhüvitise ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks.

9. Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised jätkuvalt selle üle, mis põhjustas

avaldajate korteriomandile kahjustused ning kes nende eest vastutab. Samuti vaidlevad

menetlusosalised kahju suuruse üle. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti

tuvastanud, et avaldajate korteriomand sai katuselt vee läbijooksu tagajärjel kahjustada ning

nende kahjustuste eest vastutab korteriühistu. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud

avaldajatele tekkinud kahju suuruse. TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei

pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi täies ulatuses korrata. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

10. Kolleegiumi hinnangul on korteriühistu ebaõigesti asunud seisukohale, et avaldajad pidid

tõendama, et nende korteriomandile tekkis kahju just 2021. a veebruaris aset leidnud sündmuse

tagajärjel. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 25 asjakohaselt välja toonud, et avaldajad on

avalduses viidanud kahjustuste tekkimisele, mitte läbijooksu (esmakordsele) toimumisele.

Korteriühistu on ise 7. jaanuari 2022. a seisukohas avaldanud, et korteriühistu tellimusel tehti

avaldajate korteriomandis ajavahemikul 10. veebruar 2021. a kuni 10. märts 2021. a töid

niiskuse põhjuse tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks. Seega on põhjendatud maakohtu järeldus,

mille kohaselt esines avaldajate korteriomandis probleem vee läbijooksuga enne

2021. veebruari lõppu. Seda ei väära ka asjaolu, et avaldajate avalduse lisana esitatud

paikvaatus toimus 2021. a aprillis, s.o kaks kuud pärast väidetavat veeleket. Õige on maakohtu

järeldus, et korteriühistule oli probleem teada hiljemalt 10. veebruaril 2021, sest vastasel juhul

ei oleks tellitud ka töid probleemi tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks (vaidlustatud määruse p 26).

11. Korteriühistu on seadnud kahtluse alla maakohtu menetluses korraldatud ekspertiisi

tulemusena valminud 4. augusti 2022. a eksperdiarvamuse usaldusväärsuse. Korteriühistu leiab,

et ekspert on arvamuse kujundanud vaid avaldajate avalduse põhjal, kontrollimata juhtunu

asjaolusid. Samuti on ekspert tuginenud avaldajate poolt esitatud videole, mida asja materjalide

juures ei ole.

11.1. Kolleegium nõustub korteriühistuga selles osas, et maakohus ei ole korteriühistu väidet

tõendi ebausaldusväärsuse kohta käsitanud. Sellega on maakohus rikkunud kohtumääruse

põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), kuid see ei toonud

kolleegiumi hinnangul kaasa ebaõiget lõppjäreldust. Kolleegium saab rikkumise kõrvaldada,

täiendades maakohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

11.2. Kolleegiumi hinnangul on alusetu korteriühistu etteheide nagu oleks ekspert oma

arvamuse kujundanud vaid avaldajate avalduse põhjal, kontrollimata juhtunu asjaolusid.

Eksperdiarvamusest nähtub, et ekspertiisi teostamiseks viis ekspert 29. juunil 2022 läbi objekti

paikvaatise, mille käigus tutvus avaldajate korteromandiga ning selle kohal asuva katuse

seisukorraga, samuti tutvus ekspert e-toimikus olevate menetlusosaliste seisukohtadega. Seega

on ekspert arvestanud ka korteriühistu esitatud seisukohti ja tõendeid ning kogunud täiendavat

informatsiooni korterelamu katuse ja avaldajate korteriomandi paikvaatlusel.

6 (7)

11.3. Ka ei muuda eksperdiarvamust ebausaldusväärseks asjaolu, et ekspert tugines arvamuse

kujundamisel avaldajate poolt saadetud videole, mida asja materjalide juures ei ole. Tõendid,

millele ekspert tugineb, ei pea ilmtingimata olema esitatud tõendina asja materjalide juurde.

Videosalvestise põhjal kahjustuste ning nende tekkimise põhjuse kindlaks tegemine nõuab

eriteadmisi, mistõttu ongi vajalik, et ekspert seda analüüsib. Kohtul sellised eriteadmised

puuduvad (TsMS § 293 lg 1). Ka on kohtupraktikas leitud, et kui ekspert on oma tegevusest

kohtule teada andnud ja kohus ei ole seda keelanud, võib ekspert ka menetlusosalistelt endilt

täiendavaid andmeid küsida, ilma et see oleks menetlusõiguse rikkumine (vt Tartu

Ringkonnakohtu 1. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-2377, p 11.3). Praegusel juhul on

menetlusosaline esitanud eksperdile videosalvestise ning kohus ei ole seda keelanud.

Kolleegiumi hinnangul vastab kirjalik eksperdiarvamus ka TsMS § 301 lg 1 teises lauses

sätestatud nõudele, sisaldades uuringute üksikasjaliku kirjeldust, uuringute tulemusena tehtud

järeldusi ja põhjendatud vastuseid kohtu küsimustele. Eelnevast tulenevalt ei ole

ringkonnakohtul alust kahelda 4. augusti 2022. a eksperdiarvamuse usaldusväärsuses.

12. Kolleegium leiab, et eksperdiarvamusega on tõendatud, et kahjustused avaldajate

korteriomandile on tekkinud vee läbijooksu tagajärjel, mille põhjuseks on halvas seisus

korterelamu katus. Eksperdi hinnangul on katuse läbijooksu põhjusteks katuse madal

ehituskvaliteet koosmõjus selle amortisatsiooniga. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et

kui korteriühistu oleks kandnud katuse konstruktsiooni korrasoleku eest paremini hoolt, ei oleks

katuselt vesi lekkinud avaldajate korteriomandisse ning avaldajate korteriomandi siseviimistlus

ei oleks saanud veekahjustusi (vaidlustatud määruse p 36). Määruskaebuse väited ei anna alust

asuda maakohtust erinevale seisukohale.

13. Korteriühistu on määruskaebuses vaidlustanud ka avaldajate kasuks välja mõistetud

kahjuhüvitise suuruse. Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldajad väitnud, et kahjustada oleks

saanud rõdul paiknev mööbel ning elu- ja magamistuba. Seetõttu ei saanud maakohus nende

kahjustuse eest kahjuhüvitist välja mõista. Ka ei pea korteriühistu põhjendatuks arvata

kahjuhüvitise hulka remonditööde teostamisega seonduvat töötasu. Kolleegium korteriühistuga

ei nõustu.

13.1. Vaidlustatud määruse p-st 35 nähtub, et maakohus ei ole pidanud põhjendatuks rõdul

olnud võimalike veekahjustustega seotud kulusid summas kokku 1166 eurot. Seega ei ole

maakohus rõduga seotud kahjustuse eest kahjuhüvitist välja mõistnud. Ka nähtub asja

materjalidest, et avaldajate korteriomandis ei olnud eraldi kööki ja elutuba – tegemist oli köök-

elutoaga. Seejuures on avaldajad avalduses selgitanud, et köögis on saanud kahjustada köögi

lagi, seinad, põrand ja mööbel. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 34 märkinud, et

eksperdiarvamusest nähtuvalt ei ole asjas tõendatud kahjustuste tekkimine katuse läbijooksu

tulemusel köögi seintele, põrandale ja mööblile. Lähtuvalt eksperdiarvamusest on maakohus

pidanud põhjendatuks köök-elutoas kahjustada saanud laevuugi parandustöid ja köök-elutoa lae

ülevärvimist (vaidlustatud määruse p 35). Maakohus ei pidanud eksperdiarvamusele tuginedes

põhjendatuks kahjuhüvitist välja mõista köök-elutoa seinte, põranda ja mööbli eest. Seega on

põhjendamatu korteriühistu etteheide nagu oleks maakohtu määrus vastuoluline.

13.2. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult kahjuhüvitise hulka arvestanud ka

magamistoa remondikulud. Avaldajad on 12. detsembril 2021 esitanud täiendavad tõendid

korteriomandi kahjustustest. Viidatud seisukoha lisas 10 on pilt eluruumist (tl 98), see kattub

eksperdiarvamuse fotoga nr 22 (tl 152), mis on tehtud kahjustustega magamistoast. Ekspert on

leidnud, et magamistoas on kahjustused ning maakohus on seda põhjendatult kahjuhüvitises

arvestanud.

13.3. Samuti on põhjendatud avaldajate kasuks lisaks materjalikulule välja mõista ka

remonditööde teostamisega kaasnev töötasu. Maakohus on asjakohaselt leidnud, et ei saa

eeldada, et avaldajatel on oskused, kogemused ja pädevus puuduste kõrvaldamiseks

(vaidlustatud määruse p 32).

7 (7)

14. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus põhjendamatult jätnud kahjuhüvitise välja

mõistmisel arvestamata avaldajate korteriomandi seisukorraga enne kahju tekitanud sündmust

ning kahju ulatusega. Ka need etteheited on kolleegiumi hinnangul alusetud.

14.1. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 31 asjakohaselt viidanud Riigikohtu praktikale,

mille kohaselt lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige

vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei

saa seetõttu kasu VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata, sest kahjustatud

korteriomanikel ei ole kahjustuste kõrvaldamisel kasu saamist kahju hüvitamise käigus

võimalik objektiivselt vältida (vt ka Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

115-04, p 26).

14.2. Kolleegium viitab, et alati ei ole võimalik kahju täpset ulatust kahjuhüvitise määramisel

arvestada. Teatud juhtudel on põhjendatud ja vajalik kahjustatud ruumides terve lae ja seinte

parandamine, sest üksnes osaline tööde teostamine rikuks ruumide üldmuljet. Üksnes

kahjustatud koha parandamine ei täidaks VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise

eesmärki, kuivõrd selle tulemusena ei ole tagatud sama välisilme, mis enne kahju tekkimist,

sest kahjustatud koht oleks ülejäänud laest ja seintest erinev. Seega on põhjendatud

veekahjustuse korral ruumide terve lae pinna parandamine, et tagada ühtlane ilme, nagu enne

kahju tekkimist. Sama põhimõte kohaldub ka kahjustada saanud seintele. Maakohus on

lähtunud kahjuhüvitise väljamõistmisel eksperdiarvamusest, milles on välja toodud ruumid, kus

on vajalik teha lagede ja seintega seonduvaid parandustöid, sh parandustööde ulatus.

Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

14.3. Korteriühistu on viidanud ka VÕS § 140 lg-le 1, mille esimese lause kohaselt võib kohus

kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes

äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Nii nagu maakohus, ei

tuvastanud ka ringkonnakohus kahjuhüvitise vähendamise eelduste esinemist.

15. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus

16. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta

maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).

17. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel korteriühistu kanda.

18. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177

lg-s 2 sätestatud korras.

19. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)