Legislator Case Law & Legislation
2-21-124193/17 AI generated

2-21-124193/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-124193/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 6. augustil 2021. a Pärnu Maakohtule väljamõistmiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada,

Legislator headnote

AI generated

2-21-124193/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: augustil 2021. a Pärnu Maakohtule väljamõistmiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. jaanuar 2023

Tsiviilasja number

2-21-124193

Tsiviilasi

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

hagi

Sten

Märtinsoni

vastu

leppetrahvide

euro

ja

sissenõudmiskulu 10 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu EUROPARK ESTONIA määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Vastustaja

(kostja):

Sten

Märtinson

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Agne Koks

RESOLUTSIOON

1. Võta vastu Osaühingu EUROPARK ESTONIA

avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada menetlus

tsiviilasjas nr 2-21-124193.

2. Tühistada seoses hagist loobumisega Tartu Maakohtu

24. oktoobri 2022. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu

13. detsembri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-124193.

3. Jätta

menetluskulud

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA kanda.

4. Määrata Sten Märtinsoni menetluskulude suuruseks

500 eurot (käibemaksuta).

5. Mõista Osaühingult EUROPARK ESTONIA Sten

Märtinsoni kasuks välja menetluskulud 500 eurot

(käibemaksuta).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA

taotlus riigilõivu tagastamiseks.

7. Tagastada Osaühingule EUROPARK ESTONIA

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv osaliselt summas

eurot

EFTA

Legal

OÜ

arveldusarvele

nr EE507700771007682828

selgitusega

„Tsiviilasi

nr 2-21-124193, osaline riigilõivu tagastus“.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 6. augustil 2021. a Pärnu Maakohtule

maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

Sten

Märtinsonilt

(kostja)

võlgnevuse

väljamõistmiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada,

anti asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tartu Maakohus jättis 24. oktoobri 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 500 eurot ning sellelt viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Hageja esitas 21. novembril 2022 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille menetlusse

võtmisest ringkonnakohus keeldus 13. detsembri 2022. a määrusega. Hageja esitas

15. detsembril 2022 Tartu Maakohtule avalduse hagist loobumiseks. Tartu Maakohus edastas

11. jaanuaril 2023 avalduse Tartu Ringkonnakohtule.

2. Ringkonnakohus leiab, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas

lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 645 lg 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus määrusega apellatsioonimenetluses hagist

loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab

asja menetluse.

Kostja ei vaielnud hageja hagist loobumisele vastu, kuid palus mõista hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud.

Vastavalt TsMS §-le 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

TsMS § 431 lg-st 2 ja § 645 lg-st 1 tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ning

ringkonnakohtu määruse ning lõpetab asja menetluse.

3. TsMS § 429 lg 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit,

teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates

kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta

seda vastuses märkima. Kostja palus mõista menetluskulud hagejalt välja.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 tulenevalt

kannab hagist loobumise korral menetluskulud (sh kostja menetluskulud) hageja, välja arvatud

juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Vaidlust ei ole, et hageja ei loobunud hagist kostja poolt nõude rahuldamise tõttu. Seega tuleb

menetluskulus jätta hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja menetluskuluks maakohtu menetluses

esindajatasu 950 eurot. Kostja esindajal kulus menetluses toimingute tegemiseks kokku 9 tundi

30 minutit. Kostja esindaja tunnitasu on 100 eurot. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks

kostja menetluskulu suuruseks 500 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Ringkonnakohus leiab, tsiviilasja mahukust ja keerukust arvestades, et kostja esindaja

põhjendatud ja vajalikuks kuluks saab pidada 500 eurot 5 töötunni eest. Tegemist ei olnud

õiguslikult keerulise vaidlusega. Kostja kordas hilisemates menetlusdokumentides osaliselt

varasemalt esitatud seisukohti. Kostja esindaja tunnitasu 100 eurot ei ületa keskmist sarnastes

vaidlustes tasumisele kuuluvat tunnitasu ning on põhjendatud.

Kostja ei kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu menetluskuludelt tagasi arvestada (TsMS § 174

lg 10), samuti ei volitanud kostja ennast esindama õigusbürood, vaid füüsilist isikut, kes

eelduslikult ei ole käibemaksukohustuslane. Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja

menetluskulud ilma käibemaksuta.

Kostja on taotlenud menetluskulude viivise väljamõistmist. Ringkonnakohus rahuldab kostja

taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab

hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludelt viivist alates kohtumääruse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse

lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas

kohtuastmes tasutud riigilõivu.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks on riigilõivu tasumine (TsMS § 637 lg 1 p

3), hageja on riigilõivu apellatsioonkaebuselt summas 100 eurot 21. novembril 2022 tasunud.

Seega on hagejal hagist loobumise korral õigus taotleda poole apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamist (TsMS § 637 lg 1 p 3, § 150 lg 2 p 2 ja lg 3). Hageja taotles riigilõivu

summas 50 eurot tagastamist.

TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta

lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Hageja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks 15. detsembril 2022, s.o seaduses kehtestatud

tähtaja jooksul.

Riigilõiv 50 eurot tuleb tagastada vastavalt esitatud taotlusele EFTA Legal OÜ arveldusarvele

nr EE507700771007682828 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-21-124193, osaline riigilõivu

tagastus“.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke