2-21-140258/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.jaanuaril 2023

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-21-140258

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi U. R. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline

esindaja Piret Muinast

Kostja: U. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, elukoht xxxx, e-

mail: xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus, kostja ärakuulamine

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi U.

R. vastu võla väljamõistmiseks

2. Välja mõista U. R.lt võlgnevus 40 (nelikümmend) eurot

Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses U. R. kanda

2. Määrata

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulude suuruseks 400 eurot

3. Välja mõista U. R.lt hagimenetluse kulud 400 eurot ja

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista

U. R.lt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus 30 eurot, sissenõudekulu 10 eurot

ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest AUDI A8 (VIN: xxxx)

numbrimärgiga xxxx (edaspidi ka sõiduk) omanik/vastutav kasutaja oli vähemalt alates

08.08.2018 kuni 22.02.2019 kostja, kes parkis sõiduki 06.12.2018 EP opereeritavale Ülemiste

City (Tallinn) parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise

algusaeg parkimiskellaga. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati kostjale leppetrahvinõue

number 1290 6121 8152 6037, maksetähtaeg 20.12.2018, mis on käesoleva ajani tasumata.

Kostja esitas 07.12.2018 vastuväite leppetrahvile nr 1290612181526037. Kostjale vastati

07.12.2018 (xxxx), et leppetrahvi otsus jääb jõusse, kuid sellele vaatamata ei asunud kostja

kohustust täitma. Vaidlusaluse parkimisala sissesõidul oli EP esitanud parkimistingimused,

millega ta esitas omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud.

Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline

suhe. EP tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda

leppetrahvi. EP esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle

sõiduki kojamehe vahele. EP tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, püüdes

kostjale kohustuse täitmist meelde tuletada. Parkimistingimuste rikkumisest tulenev

leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Hagejal tekkisid tasumata leppetrahvinõude

sissenõudmisega sissenõudmiskulud 10 eurot. Kohtueelselt saatis EP tähitud meeldetuletuskirja

kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile. Selle toimingu jaoks pidi EP tegema ka

tasulised päringud Transpordiametile ning rahvastikuregistrile, et tuvastada sõiduki omaniku isik

ja elukoht. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt

lepingule täitnud.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Vastuväite kohaselt ei tunnista kostja nõuet täies ulatuses, sest hagi on väär, alusetu ja

pahatahtlik. Kostja on kõik arved hagejale tasunud, sest ta on hageja klient alates 2019 aastast ja

peale nõuete väljakirjutamist kasutanud nende teenuseid kuude kaupa, rentides parklat aadressil

Härma 10, Tallinn. Parkimisplatsi rentimine eeldas, et kostjal pole hageja ees eelnevaid

võlgnevusi. Kostja on arveldanud hagejaga alates 2019. aastast ja hageja raamatupidaja K. S.

kinnitab, et kostja saldo EP-s on null ja kõik arved on makstud. Viimane makse 19 eurot

parkimisteenuste eest on tehtud 18.01.2022 ja peale seda on kostja saldo null. Seega pole

tõenäoline ja võimalik, et tal oleksid maksmata arved 2016 ja 2018 aastast. Hageja on ka

eelnevalt püüdnud kostjalt alusetult raha välja pressida, nimelt teatas EP kostjale justkui tal oleks

30 tasumata arvet kogusummas umbes 1000 eurot. Kostja oli ostnud auto ja temalt nõuti eelneva

omaniku poolt tekitatud parkimistrahvide tasumist, mis hiljem tühistati. Kostja palub jätta

menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja esitas 16.01.2023 ärakuulamisel vastuväite, et

hagi on aegunud, palus kohtul kohaldada nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu

tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt

opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada,

et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele

viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi

sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla

sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et

iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse

sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt

oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks

VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud,

et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise

pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma

jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks

nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg

1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku

kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud

lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma

nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu

tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

5. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja

on kostja. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja oli sõiduki AUDI A8 numbrimärgiga xxxx

omanik/vastutav kasutaja perioodil 08.08.2018 - 22.02.2019. Hagiavaldusele lisatud fotodega

sõidukist ja sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma

sõiduki parkinud 06.12.2018 EP opereeritavale Ülemiste City (Tallinn) parkimisalale, mille eest

talle väljastati 06.12.2018 parkimistrahv leppetrahvinumber 1290 6121 8152 6037, leppetrahvi

summa 30 eurot, maksetähtajaga 20.12.2018 ning, et sõiduki armatuurlaual ei ole vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Kohus

tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda

leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on

tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus.

Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on

tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul

on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr

2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-

15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja

on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja

ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses

parklas pargitud. Vaidlus puudub, et kostja esitas 07.12.2018 vastuväite leppetrahvile nr

1290612181526037, mis jäeti 07.12.2018 rahuldamata ja leppetrahvi otsus jäi jõusse. Kostja ei

ole tõendanud, et ta ei ole sõidukit AUDI A8 numbrimärgiga xxxx hageja parkimisalale

parkinud. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval

parkimisalal

parkimisõigust

andva

parkimiskaardi

või

parkimisautomaadist

ostetud

parkimispileti, oleks alustanud mobiilset parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust

parkimiskellaga. Kostja vastuväited selle kohta, et ta on EP klient alates 2019 aastast, rentinud

neilt parklat aadressil Härma 10, Tallinn, mis eeldas, et tal pole hageja ees eelnevaid võlgnevusi

aastast 2016.a ja 2018.a ning et ta on kõik arved tasunud, ei ole käesoleva võlanõude osas

asjassepuutuvad, sest trahvinõue on esitatud sõiduki AUDI A8 numbrimärgiga xxxx 06.12.2018

EP opereeritaval Ülemiste City (Tallinn) parkimisalal parkimise eest. Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonna väljastatud makseettepaneku järgselt peetud kirjavahetusest nähtub, et

hageja on kostjale selgitanud leppetrahvi väljastamise asjaolusid ja et kostjal oli leping hagejaga

aadressil M.Härma 10 parkimisalal sõiduki xxxx, mitte sõiduki xxxx kohta. Kirjavahetusega

raamatupidaja K. S.iga on tõendatud, et hageja raamatupidamine esitab arveid klientidele

vastavalt rendilepingutele, mis on seotud konkreetse kliendiga. Hageja arvega nr 9464678

04.02.2021 on tõendatud, et see on esitatud kostjale lepingu nr 36763 kehtivusega alates

14.10.2020 alusel sõiduki reg.nr xxxx parkimise eest aadressil M.Härma 10 Tallinnas

maksumusega 15,83 eurot kuus, millele lisandub käibemaks, kokku 19.00 eurot. Seega ei

tõenda saldokinnitus AUDI A8 numbrimärgiga xxxx 06.12.2018 EP opereeritaval Ülemiste City

(Tallinn) parkimisalal parkimise eest tasumist. Asjasse puutumatud on kostja vastuväited, selle

kohta, et hageja on ka eelnevalt temalt püüdnud alusetult raha välja pressida. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud leppetrahvinõude number 1290

6121 8152 6037, maksetähtajaga 20.12.2018 tasumist ja leppetrahv on muutunud sissenõutavaks.

Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, mistõttu puudub alus jätta hagi rahuldamata

ja kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv.

6. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Väljavõttega

Omniva iseteenindusest ja meeldetuletusega on tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale

meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks

oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu

hüvitamiseks summas 10 eurot kooskõlas VÕS § 113² lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub

hagi kostja vastu kokku 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot

sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele.

7. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole aegunud alljärgnevatel põhjendustel. TsÜS § 142 lg 1 järgi

aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud

tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma

kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude

aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2 algab aegumistähtaeg

nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest

ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Sama paragrahvi lõike 7 järgi on

võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse

täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Parkimislepingu rikkumise tõttu kostjale väljastatud

leppetrahvinõude number 1290 6121 8152 6037 maksetähtaeg oli 20.12.2018, järelikult tuli

kostjal kohustus täita hiljemalt 20.12.2018. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine

järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks

tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti, TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg

tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates

arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 144 järgi

aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Selleks et

vältida nõude aegumist, tuleb see esitada kohtule aegumistähtaja jooksul. TsÜS § 160 lg 1 järgi

peatub aegumine hagi esitamisega nõude rahuldamiseks ja lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega

võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja nõude aegumine leppetrahvi

sissenõudmiseks algas 21.12.2018 kell 00:00 ja lõppes 20.12.2021 kell 24:00. Hageja esitas

Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 05.12.2021, mis kostja vastuväite tõttu anti

üle menetlemiseks maakohtule. Järelikult ei ole hagi aegunud ja kohtul puudub alus jätta hagi

rahuldamata aegumise tõttu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

9. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu

kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka

hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot; menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20

eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Hageja lepinguliseks esindajaks on EFTA Legal OÜ

töötaja, tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et kõik

esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva

tsiviilasjaga. Lepingulise esindaja kulud koosnevad hagiavalduse koostamisest, lisade

komplekteerimisest, riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega

maakohtule esitamisest 2 tundi, kostja 15.03.2022 seisukohaga tutvumisest ja analüüsist ning

sellele vastuse koostamisest ja maakohtule esitamisest 0,5 tundi, kostja 16.01.2023 seisukohaga

tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine – 1 tund.

Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg

2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. Kostja hageja menetluskuludega ei nõustunud ja esitas enda menetluskulude nõude 4500 euro

kohta Lindorff OÜ kviitungi. Kuna kostja kannab tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 nii hageja kui ka

enda menetluskulud, siis puudub vajadus hinnata kostja menetluskulu põhjendatust ning selle

suurust kindlaks määrata.

12. Kohus võttes arvesse hageja esindaja tunnihinda 80 eurot, mis vastab kohtupraktikas

aktsepteeritud määrale, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu,

kahte seisukohta ja seisukohtade avaldamiseks kogutud tõendeid kostja vastuväidetele leiab, et

hageja esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks,

riigilõivu tasumisega seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule

esitamiseks on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses

kokku 280 eurot. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 400 eurot

(100+20+280). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik