3-21-933/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-933

Haldusasi

OÜ Astlanda Ehitus vaidlustus SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

riigihanke

„Psühhiaatriakliiniku

korpuse

ehitustööd“

(viitenumber

230667)

alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) OÜ Astlanda Ehitus, volitatud

esindaja v.adv Jaanus Tehver

Vastustaja (hankija) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla,

volitatud esindaja LS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.10.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Astlanda Ehitus apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Astlanda Ehitus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

28.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-933 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 10.02.2023 (HKMS § 278

lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (hankija) avaldas 11.03.2021 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena toimuva riigihanke „Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööd“ (viitenumber

230667) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (RHAD),

sealhulgas HD 2.1 (hanke eseme tehniline kirjeldus), HD 3.1 (hankelepingu vorm) ja HD 3.2

(ajaplaan). Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 19.04.2021.

2. OÜ Astlanda Ehitus esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles

palus kohustada hankijat viima õigusaktidega vastavusse hanketingimused, mis määravad

3-21-933

2(11)

tööde teostamise tähtajad, ning hankelepingu vormi p-d 2.2, 3.3, 3.5, 5.1.2, 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16,

7.3, 10.2, 11.14, 15.3.5.1 ja 15.3.5.2.

3. VAKO jättis 21.04.2021 otsusega vaidlustusasjas nr 62-21/230667 vaidlustuse HD 3.1 p

5.1.2 osas läbi vaatamata; rahuldas vaidlustuse osaliselt ja kohustas hankijat viima HD 3.1 p-d

3.5, 11.14, 15.3.5.1 ja 15.3.5.2 õigusaktidega vastavusse; ja mõistis hankijalt vaidlustaja kasuks

välja menetluskulu 585 eurot.

RHAD-s kehtestatud tähtajad tööde tegemiseks, sealhulgas ajakavas ja lepingu p-s 3.3

kehtestatud tähtajad, ei ole vastuolus õigusaktides kehtestatud nõuetega. Kohtu- ja VAKO

praktika kohaselt on hankijal õigus määrata riigihanke ese tulenevalt enda vajadustest. Hankija

ei ole kohustatud kehtestama niisuguseid hanketingimusi, mis sobiksid kõigile pakkujatele või

eiraksid tema enda vajadusi. Samuti ei ole kellelgi kohustust esitada pakkumust riigihankes,

mille puhul ta subjektiivsetest või objektiivsetest põhjustest lähtudes ei pea võimalikuks

hankelepingu tähtaegset täitmist. Objekti rahastatakse osaliselt Euroopa Regionaalarengu

Fondist. Rahastamistingimustest tulenevalt on kehtestatud tähtaeg projekti abikõlblikkusele

(objekti valmimisele), millest lähtuvad ka RHAD-s sätestatud tähtajad. Rahastamistingimuste

arvestamine objekti tähtaegade kehtestamisel on objektiivne vajadus ning seda ei saa käsitada

ebavajaliku või põhjendamatu piiranguna.

Hankija kasutab meetodit, mille puhul toimub tööprojekti koostamine ja kooskõlastamine

etappide kaupa, vahetult enne konkreetse ehitustöö osaga alustamist. Selline meede kiirendab

ehitustööde valmimist. RHAD-s kehtestatud põhilise kasutusvalmiduse tähtaeg (24 kuud) ja

lõpliku kasutusvalmiduse tähtaeg (pikendatud vaidlustusmenetluse ajal 27 kuult 30 kuuni) on

võrreldavad teiste objektide ehitustähtaegadega, nt Lubja tn kohtumaja ning Tallinna muusika-

ja balletikooli hoone. Arvestades, et nimetatud objektide ehitamiseks korraldatud riigihangetes

esitati mõlemal juhul viis pakkumust, ei saa asuda seisukohale, et vaidlusaluse riigihankega

võrreldavad pingelised tähtajad tööde valmimisele oleksid sarnaste objektide puhul

ebamõistlikult konkurentsi piiranud.

HD 3.1 p 2.2 ei ole õigusvastane. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et põhiprojektis esineksid

sellised puudused, mis takistavad pakkumuse esitamist. Ehitusprojekti ekspertiisi lõpparuanne

kinnitab vastupidist. Ka HD 3.1 p-d 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 ei ole vaidlustusmenetluse ajal

muudetud kujul õigusaktidega vastuolus.

4. OÜ Astlanda Ehitus esitas 03.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

kohustada hankijat viima HD 3.1 p-d 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 ning HD 3.2 kooskõlla

RHS nõuetega ja tühistada VAKO 21.04.2021 otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja

nõuded eelviidatud hanketingimusi puudutavas osas ning määrati kindlaks vaidlustusmenetluse

lõpetamise alus ja menetluskulude jaotus.

5. Vastustaja esitas 21.05.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks seoses sellega, et kaebaja ei

esitanud pakkumuste esitamise tähtajaks pakkumust.

6. OÜ Astlanda Ehitus esitas 24.05.2021 halduskohtule kaebuse muutmise taotluse, soovides

minna kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Muudetud kaebuses palus kaebaja tuvastada

HD 3.1 p-de 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 ning HD 3.2 õigusvastasus.

7. Tallinna Halduskohus keeldus 27.05.2021 määrusega kaebuse muudatuse vastu võtmisest

ning jättis kaebuse läbi vaatamata osas, millega taotletakse hankija kohustamist viima HD 3.1

p-d 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 ning HD 3.2 kooskõlla RHS nõuetega, ning millega

taotletakse VAKO 21.04.2021 otsuse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist sisulise vaidlusega

seotud menetluskulude jaotust puudutavas osas.

8. OÜ Astlanda Ehitus esitas halduskohtu 27.05.2021 määruse peale määruskaebuse.

3-21-933

3(11)

9. Tallinna Halduskohus jättis 16.06.2021 otsusega kaebuse rahuldamata osas, millega

vaidlustati VAKO otsust õigeksvõtuga seotud menetluskulusid puudutavas osas ning

vaidlustusmenetluse lõpetamise alust HD 3.1 p 5.1.2 osas. Halduskohtu otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 06.08.2021 otsusega rahuldamata.

Riigikohus keeldus 08.09.2021 määrusega OÜ Astlanda Ehitus kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest.

10. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 08.04.2022 määrusega OÜ Astlanda Ehitus

määruskaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määruse osas, millega keelduti

kaebuse muutmise vastuvõtmisest ja jäeti kaebus osaliselt läbi vaatamata, ning saatis asja

halduskohtule menetluse jätkamiseks.

11. Tallinna Halduskohus võttis 06.07.2022 määrusega vastu kaebuse muudatuse ning luges

kaebuse nõudeks teha kindlaks HD 3.1 ja HD 3.2 õigusvastasus.

12. OÜ Astlanda Ehitus tuvastamiskaebuse põhjendused on järgmised.

1)

Hankija rikub ehitustööde tegemiseks ebapiisavate tähtaegade kehtestamisega RHS § 3

p-dest 1, 3 ja 5 tulenevaid kohustusi. Hankija kehtestatud ajakava ja tähtajad ei arvesta

töövõtjale pandud projekteerimiskohustuse sisu ja ulatusega ning sellest tuleneva võimatusega

alustada ehitustöödega kohe pärast hankelepingu jõustumist, nagu hankija ajaplaan ette näeb.

HD 2.1 p-d 17.2, 29.3 ning HD 3.1 p-d 1.3.1.3, 4.1.1, 4.1.2, 4.4, 7.3 ja 7.4 näevad ette töövõtja

kohustuse korrigeerida tellija antud põhiprojekti ning koostada tööprojektid, mis on vajalikud

tööde tegemiseks. HD 2.1 p 29.3.1 ja HD 3.1 p 7.1 kohaselt saab töövõtja alustada

ehitustöödega pärast seda, kui tellija on tööprojekti asjaomase osa kinnitanud. Seega peab

töövõtja esmalt viima hankija antud projektdokumentatsiooni sisse vajalikud parandused

põhiprojekti staadiumis, seejärel koostama korrigeeritud põhiprojektist lähtudes tööprojekti

ning saama viimasele tellija heakskiidu. HD 3.2 näeb ette põhiprojekti korrigeerimiseks ette 8

kuud alates lepingu sõlmimisest. Põhiprojekti korrigeerimisele planeeritud ajavahemiku kestus

annab tunnistust sellest, et tellija näeb ette vajaduse viia põhiprojekti sisse muudatusi küllaltki

ulatuslikus mahus. Korrektuurid on põhiosas määratletud HD 2.1 p-s 29.3 toodud tabelis,

millele lisanduvad veel HD 2.1 p-s 30 toodud erinõuetest tingitud projekti korrigeerimised. HD

3.2 järgi kestavad projekteerimistööd 24 kuud. Riigihangete registris hanke kohta esitatud

küsimuste arvukusest ja sisust nähtub, et HD kooseisus olevas projektdokumentatsioonis on

hulgaliselt puudulikult käsitletud lahendusi ja vastuolusid projekti erinevate osade vahel.

Ehitustööde tellimise riigihangetes ei ole suures mahus põhiprojekti korrigeerimise kohustuse

panemine töövõtjale tavapärane. Ehitaja tavapärastele kohustustele lisanduv põhiprojekti

korrigeerimise kohustus mõjutab oluliselt hankelepingu esemeks olevate tööde tegemise aega.

Lubja tn kohtumaja ega Tallinna muusika- ja balletikooli hoone ehitustööde HD-d ei näinud

ette põhiprojekti korrigeerimist ulatuslikus mahus. Nimetatud hangete tööde mahtu kuulus

tavapärasele tööprojektide koostamisele lisaks vaid tagasihoidliku ulatusega täienduste

tegemine põhiprojektide ebapiisava detailsusega osadele.

2)

Hoone ehitustööde ajagraafik on HD 3.2 kohaselt järgmine: a) ettevalmistustööd,

lammutustööd ja 0-tsükli ehitustööd – 1.–7. kuu; b) hoonekarp kinni (võimalik ehitustöödega

jätkamiseks ehitises sobilikku sisekliimat hoida) – 1.–13. kuu; c) objekti põhiline

kasutusvalmidus saavutatud – 1.–24. kuu. Ka HD 3.1 p 3.3.1 kohaselt on hoone ehitustööde

põhilise kasutusvalmiduse saavutamise tähtaeg 24 kuud arvates lepingu jõustumisest.

Kõnealused tähtajad ei võta arvesse asjaolu, et töövõtja ei saa ehitustöödega alustada enne, kui

(i) põhiprojekti on korrigeeritud vastavalt HD-s nõutule, (ii) korrigeeritud põhiprojekti alusel

on koostatud tööprojekt, (iii) korrigeeritud põhi- ja tööprojektile on koostatud ekspertiis

vastavalt ehitusseadustiku § 14 lg-le 3 ja (iv) tellija on tööprojekti heaks kiitnud.

3-21-933

4(11)

3)

Hankija viidatud monteeritavate elementide kasutamine võimaldab küll säästa

paigaldustöödeks kuluvat aega, kuid samas nõuab see palju rohkem aega ettevalmistustöödeks

– selliste elementide tootmine ei ole võimalik, ilma et eelnevalt oleks koostatud ja heaks

kiidetud kõigi ehituse eriosade (sh tehnosüsteemide) tööprojektid, sest vaid nende alusel saab

info vajalike läbiviikude, torutamiste ja süvendite kohta jõuda konstruktsiooni projekteerijani

ja elemendi tootejooniste koostajani. Seega ei õigusta monteeritavate elementide kasutamine

lühikeste tähtaegade määramist.

4)

Ehitustööde tegemise tähtajad on hinnanud ebarealistlikuks ka teised turuosalised, mida

kinnitab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) 06.04.2021 kiri. EEEL hinnangul kulub

kõnealustele töödele vähemalt 33 kuud.

5)

Euroopa Liidu struktuurifondide meetme tingimustega määratud abikõlblikkuse periood

ei õigusta iseenesest ehitustööde tegemiseks ebamõistlikult lühikeste tähtaegade kehtestamist.

6)

HD 3.1 p-d 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 on õigusvastased ning koostoimes teiste

hanketingimustega (sh töövõtjale pandud projekteerimiskohustuse ulatus ja tööde teostamise

tähtajad) viivad lepingu tervikuna töövõtja kahjuks tasakaalust välja. Nende ebamõistlike ja

ebaproportsionaalsete lepingutingimuste sätestamisega RHAD-s on hankija rikkunud RHS § 3

p-dest 1 ja 2 tulenevat kohustust tegutseda kohaselt ja proportsionaalselt.

7)

Hankija ei tohi ignoreerida riigihangete head tava, mis on sätestatud Eesti standardi EVS

915-2:2020 (Ehitiste projekteerimise ja ehitustööde riigihangete korraldamine. Osa 2:

Ehitustööde riigihangete korraldamine) p-des 5.3.7 ja 6.6.

8)

Hankija määratud hanketingimused (sh töövõtjale pandud projekteerimiskohustuse ulatus

ja ebareaalsed tähtajad) ei võimalda töövõtjal anda HD 3.1 p-s 2.2 nimetatud kinnitust. Asjaolu,

et hankelepingu p 5.1.14 näeb ette võimaluse peatada tööd tellija kirjalikul nõusolekul, ei erine

olukorrast, kus leping ei näe tööde peatamise võimalust üldse ette: töövõtja ei saa lepingu

sõlmimisel arvestada, et tellija annab tööde peatamiseks vajaliku nõusoleku. Olukorras, kus

ehitusobjekt on antud tellija valdusse ning tellija saab seda kasutada hoone sihipärase

kasutuselevõtu ettevalmistamiseks ja töövõtja enam objekti ei valda, on töövõtjale hoone

hooldus- ja halduskulude kandmise kohustuse panemine p-ga 5.1.16 kasutusloa väljastamiseni

ebaproportsionaalne. Riigihanke eesmärgi suhtes ei saa olla proportsionaalne HD 3.1 p-st 10.2

tulenev kohustus, mille kohaselt peab töövõtja tegema tellija nõudmisel kuni 400 000 euro

väärtuses lisatöid, ilma et selle kohustuse täitmiseks vajalik aeg mõjutaks lepingus sätestatud

tööde tegemiseks antud tähtaegu: lisatööde tellimine on täielikult tellija diskretsioonile alluv

võimalus ning ilmselgelt kulub olulises ulatuses lisatööde tegemiseks täiendavalt aega.

13. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Ekspertiisi ei pea tegema tervele ehitusprojektile korraga, vaid ekspertiise saab tellida tööde

osadele eraldi, mis võimaldab töövõtjal teha projekteerimistöid paralleelselt ehitustöödega.

2) Vastustaja on ajakavas andnud töövõtjale pika tähtaja põhiprojekti korrigeerimiseks

eesmärgiga anda töövõtjale täiendavat paindlikkust ja lubada teha korrektsioone pikema aja

jooksul. Ajakavas toodud tähtaeg (8 kuud) on hiliseim tähtaeg põhiprojekti korrigeerimiseks

ning töövõtjal on soovi korral võimalik nimetatud korrigeerimistööd teha ära ka ühe kuuga.

Põhiprojekti korrigeerimistöödeks ette nähtud 8-kuulisest perioodist ei saa teha järeldusi

korrigeerimistööde mahu kohta. Korrigeerimistööde mahu kohta saab ülevaate RHAD-s

sisalduvatest teistest dokumentidest. Kaebaja ei ole tõendanud, et RHAD-s toodud

korrigeerimistööde maht oleks niivõrd suur, et see takistaks lepingu tähtaegset täitmist.

Ehitusinsener OÜ 03.04.2021 esitatud ehitusprojekti ekspertiisi lõpparuanne (töö nr 20069)

kinnitab, et põhiprojekt sobib riigihankes pakkumuste koostamiseks. Ekspertiisi tulemusena

esitatud parandusettepanekute alusel tehti põhiprojekti parandused valdavas osas juba

3-21-933

5(11)

11.02.2021. Seega ei tähenda põhiprojekti korrigeerimistööd mahukaid ümberprojekteerimisi,

vaid mõningaid korrektsioone.

3) Vastustaja määratud tähtajad on seotud riigihanke objekti rahastamisega Euroopa

Regionaalarengu Fondist. Rahastamise aluseks on tervise- ja tööministri 27.03.2015 määrus nr

18 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“, mille § 7 lg 1 sätestab, et meetme tegevuse

abikõlblikkuse periood on 01.01.2014–31.08.2023.

4) Vastustajal ei ole kohustust seada riigihankes selliseid tähtaegu, mis sobiksid konkreetsele

ettevõtjale, ning kaebaja ei saa vastustajale ette kirjutada, milliseid töid ja millistel tingimustel

võib vastustaja hankida. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-17-1414 tehtud otsuse p-s 11

selgitanud, et hankijal on õigus määrata, millist teenust ta soovib saada. Asjaolu, et kaebaja kui

konkreetse ehitusettevõtja jaoks on RHAD-s tööde teostamiseks ette nähtud tähtajad

ebapiisavad, ei tähenda iseenesest, et RHAD oleksid õigusvastased. Riigihanke üheks

eesmärgiks on leida pakkuja, kes on majanduslikult ja tehniliselt võimeline tegema vastustajale

vajalikke töid RHAD-s toodud tingimustel. Vähemalt kaks Eestis tegutsevat suuremat

ehitusettevõtet on riigihankes pakkumuse esitanud ja leiavad seega, et riigihankes esitatud

tingimustel on võimalik ehitustöid teha.

5) Kaebaja viidatud standard EVS 915-2:2020 ei ole õigusakt ning seda ei pea järgima.

Arvestades, et vaidlusaluse riigihanke objekti ehitamiseks vajalikud eeltööd algasid enne

nimetatud standardi vastuvõtmist, ei saa vastustajale standardi mittejärgimist kuidagi ette heita.

6) Kaebaja ei ole arvestanud kõikide riigihanget puudutavate asjaoludega, mis võimaldavad

töövõtjal kiiremini ehitada ja tähtaegu järgida. Esiteks toimub ehitamiseks vajaliku tööprojekti

koostamine põhiprojekti alusel paralleelselt ehitustöödega. Iga ehitustööde etapi tööprojekt

kooskõlastatakse vahetult enne konkreetse ehitustöö osaga alustamist. EEEL pöördumises

viidatud standard EVS 915 „Ehitiste projekteerimise ja ehitustööde riigihangete korraldamine“

ega ükski õigusakt ei keela tööprojekti etappideks jaotada ja koostada seda ehitustöödega

paralleelselt, tingimusel et enne konkreetse ehitusetapi töödega alustamist on valminud ja

kooskõlastatud neid käsitlev tööprojekt. Teiseks on vastustaja püüdnud võimalikult palju

vähendada töövõtjal projekteerimisele ja ehitamisele kuluvat aega ning on lasknud koostada

neli projektiosa (arhitektuur, sisearhitektuur ja sisustus, maastikuarhitektuur ning

meditsiinitehnoloogia ja ravigaasipaigaldused) tööprojekti staadiumis (ehitamiseks sobivas

staadiumis) ja riigihankes deklareerinud, et neid tuleb lugeda pakkumise koostamiseks piisavas

detailsuses põhiprojektina. Nimetatud nelja projektiosa puhul on töövõtjal seega oluliselt

väiksem töömaht. Ekspertiisi lõpparuandes on ekspert leidnud, et arhitektuurse,

sisearhitektuurse ja tuleohutuse osas sobib põhiprojekt ka osaliselt ehitamiseks. Lisaks on

vastustaja lasknud projekteerida lahendusi, mis võimaldavad ehitamisel aega kokku hoida:

paralleelselt objektil toimuvate ehitustöödega saab majatehases toota täielikult valmis ning

objektil kraanaga paika tõsta 136 sanitaarruumide moodulit (varustatud siseviimistluse,

furnituuri ja seadmetega); suurem osa hoone kandekonstruktsioonidest on kavandatud

betoontoodete tehastes valmistatavatest ja ehitusobjektil monteeritavatest toodetest (postid,

talad, vahelaed, välisseinad, trepid jms).

7) Riigihanke objekti (suletud netopind 24 263 m2) valmimise tähtaeg (30 kuud) on võrreldav

teiste suuremate ehitushangete objektide tähtaegadega. Näiteks Tallinna muusika- ja

balletikooli (suletud netopind 23 859,3 m2) ning Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse

(suletud netopind 22 817,9 m2) valmimise tähtaeg on 25 kuud, Lubja tn kohtumaja (suletud

netopind 25 839,3 m2) valmimise tähtaeg oli 16 kuud. Nende riigihangete puhul oli

projekteerimine ette nähtud analoogselt praeguses riigihankes kasutatava lahendusega, st

töövõtja pidi koostama tööprojekti põhiprojekti alusel etapiviisiliselt ehitustööde tegemise

3-21-933

6(11)

käigus ning osaliselt oli ette nähtud ka olemasoleva põhiprojekti korrigeerimine. Ehitustöödega

alustamine oli lubatud pärast ehituse asjaomase osa tööprojekti/tööjoonise koostamist.

8) EEEL pöördumine ei ole praeguses vaidluses asjakohane.

9) HD 3.1 tingimused on õiguspärased ja proportsionaalsed. Vaidlustusmenetluses väitis

kaebaja, et lepingutingimus 2.2 on õigusvastane, sest selles tingimuses toodud kinnitust ei ole

võimalik anda tulenevalt hanke korraldamisest puuduliku põhiprojekti alusel, ekspertiisi

mitteavaldamisest ja ebareaalsetest tähtaegadest. Kaebuses aga väidab kaebaja, et kinnitust ei

ole võimalik anda tulenevalt töövõtjale pandud projekteerimiskohustuse ulatusest ja

ebareaalsetest tähtaegadest. Seega on kaebaja oma põhjendusi muutnud: kaebaja ei ole

varasemates menetlusdokumentides toonud välja projekteerimiskohustuse ulatuse küsimust,

vaid on väitnud, et põhiprojekt on puudustega, mistõttu põhiprojekti korrigeerimise kohustuse

ulatuse küsimuse osas ei ole VAKO saanud seisukohta võtta ning halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 268 lg 1 kohaselt on selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus

läbimata. Seoses lepingutingimuste p-ga 10.2 märgib vastustaja, et ei kavatse muuta

ruumiprogrammi või teha muid põhimõttelisi ja suuremahulisi projektimuudatusi vahetult enne

ehitustööde teostamise tähtaega. Nimetatud sätte kohaste suure maksumusega lisatööde vajadus

võib tekkida näiteks juhul, kui tööprojekti koostamise käigus selgub vajadus teatud kallid

ehitustooted (nt ventilatsiooni- ja jahutusseadmed) välja vahetada veelgi tõhusamate ja

kallimate toodete vastu. Selliste toodete vahetus kujutab endast küll suure maksumusega

lisatööd, ent ei too kaasa suuremat ajakulu.

14. Tallinna Halduskohus jättis 28.10.2022 otsusega kaebuse tuvastusnõudes rahuldamata

ning menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3).

1)

Kohus nõustub VAKO otsuse seisukohtadega tööde ajakava kohta ega pea vajalikuks

neid korrata.

2)

Põhiprojekti korrigeerimiseks ette nähtud ajavahemiku pikkusest ei saa järeldada, et

tellija on näinud ette vajaduse teha põhiprojekti ulatuslikus mahus muudatusi. Juba asjaolu, et

vastustaja on lasknud teha põhiprojektile ekspertiisi, viitab vastustaja soovile vältida suuremaid

vigu. Ekspertiisiaruande kohaselt on ehitusprojekt koostatud heal tasemel, vastab tellija

lähteülesandele ja ekspertiisis käsitletud projektid on sobilikud võtta ehitusmaksumuse

hindamise ja tööprojektide koostamise aluseks. Sellest lähtuvalt on asjakohatud kaebaja

etteheited, mis puudutavad VAKO otsuses viidatud kahte sarnast riigihanget, kuivõrd kaebaja

väite eelduseks on, et pakkumuse esitajalt oodatakse suures mahus põhiprojektis korrektuuride

tegemist. Ajaplaanis märgitud tähtaeg ettevalmistustöödeks, lammutustöödeks ja 0-tsükli

ehitustöödeks (1–7 kuud) langeb kokku ka potentsiaalsete pakkujate hinnanguga, mis nähtub

hankemenetluse kirjavahetusest.

3)

Ajaplaanis toodud tähtajad on objektiivselt põhjendatud asjaoluga, et projekti

rahastamine oli osaliselt planeeritud Euroopa Regionaalarengu Fondist.

4)

Asjaolu, et riigihankes esitati kaks pakkumust, kinnitab, et HD-s 3.2 määratud tähtajad ei

välista hankelepingu esemeks olevate tööde tegemise hankija määratud aja jooksul. EEEL

06.04.2021 kirjast nähtuvalt ei ole liit tutvunud ehitusprojekti ekspertiisiga. Seetõttu ei ole liit

tähtaegadele ja projektimuudatuste võimalikule mahule hinnangut andes võtnud arvesse kõiki

olulisi asjaolusid.

5)

HD 3.1 p 2.2 kohaselt peab töövõtja kinnitama, et ta on põhjalikult tutvunud töö tegemist

puudutavate kõikide asjaolude ja dokumentidega ning on veendunud lepingu ja tellija eesmärgi

saavutamise võimalikkuses ning lepinguga endale võetud kohustuse täidetavuses, mistõttu

puudub õigus nõuda tellijalt lepingu hinda ületavate summade tasumist ja mitte pidada kinni

3-21-933

7(11)

tähtaegadest või kvaliteedinõuetest. VAKO on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et

lepingu p 2.2 õigusvastasust ei saa põhjendada puudustega põhiprojektis.

6)

HD 3.1 p 5.1.14 kohaselt on töövõtjal õigus peatada ehitustööd ehitusprojekti muutumise

korral vaid tellija eelneval kirjalikul kooskõlastusel ja vaid mahus, milles peatamine on

muudatusest tulenevalt vältimatult vajalik tellija eesmärgi täitmiseks, samuti lepingu p-s 15.4.1

nimetatud juhul. Hankija selgitas vaidlustusmenetluses, et täiendab nimetatud punkti ning

sätestab ehitusprojekti muutmisega seonduva ehitustööde peatamise õiguse tingimused.

Põhjendamatu ja arusaamatu on kaebaja seisukoht, et võimalus peatada tööd üksnes tellija

kirjalikul nõusolekul on töövõtja seisukohast sisuliselt sama olukorraga, kus leping ei näeks

tööde peatamist üldse ette, kuivõrd töövõtja ei saa lepingu sõlmimisel arvestada, et tellija annab

tööde peatamiseks nõusoleku. Selline kaebaja väide ei ole kooskõlas kaebuses viidatud Eesti

standardi EVS 915-2:2020 p-dega 5.3.7 ja 6.6 ega lepinguõiguses tunnustatud hea usu

põhimõttega (võlaõigusseaduse § 6).

7)

HD 3.1 p 5.1.16 järgi kohustub töövõtja kandma kuni kasutuslubade saamiseni kõik

ehitiste osade haldus- ja hoolduskulud ning ehitusplatsi hooldus- ning halduskulud. Vastavalt

HD 3.1 p-le 14.1 teeb töövõtja kõik tööd omal riisikol ja kannab nende teostamisel täielikku

materiaalset vastutust lepinguga määratud piirides, sealhulgas iga ehitustöö osa suhtes kuni

kasutuslubade väljastamise hetkeni. Vaidlust ei ole selles, et kuni kasutusloa väljastamiseni on

tegemist ehitusobjektiga ning hankija ei saa ehitist kasutada vastavalt kasutusotstarbele.

Seetõttu võib nimetatud punkti eesmärgiks olla tagada hankelepingu täitmine. HD 3.1 p 5.1.16

ei ole ebaproportsionaalne ega vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega.

8)

HD 3.1 p 10.2 kohaselt on tellijal õigus tellida ja töövõtjal on kohustus teha lisatöid, mille

tellimine ei mõjuta lepingu tähtpäevi, välja arvatud juhul, kui tellija nõutud lisatööde maksumus

kokku ületab 1% ehitustööde hinnast. Vastustaja selgituse järgi on tema huviks vältida lepingu

tähtaja pikendamist, sest see tähendaks rahastuse kaotamist. Vastustaja on kinnitanud, et ei

kavatse muuta ruumiprogrammi ega teha muid põhimõttelisi ja suuremahulisi projekti

muudatusi vahetult enne ehitustööde lõpetamise tähtaega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

15. OÜ Astlanda Ehitus palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse

resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning uue otsusega kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus on asja lahendamisel jätnud tähelepanuta kaebaja keskse väite, et

vaidlustatud HD tingimuste õiguspärasust tuleb hinnata kogumis. Halduskohus ega VAKO ei

ole vastanud kaebaja väitele, et vaidlustatud hanketingimuste koostoime viis lepingulised

õigused

ja

kohustused

tasakaalust

välja,

pannes

töövõtjale

ebamõistlikke

ja

ebaproportsionaalseid riske, ning tõi kokkuvõttes kaasa olukorra, kus kaebaja ei saanud

hankemenetluses pakkujana osaleda.

2)

Samuti ei ole halduskohus vastanud kaebaja väitele, et vaidlustatud hanketingimused

kogumis ei olnud kooskõlas standardi EVS 915-2:2020 p-des 5.3.1, 5.3.7 ja 6.6 väljendatud

põhimõtetega ja seeläbi ka riigihangete hea tavaga. Viidatud standardi p 5.3.1 sätestab, et

ehitushangete korraldamist kiireloomulisena ei saa pidada heaks tavaks, sest üldjuhul ei vii see

soovitud lõpptulemuseni ning kiirustades tehtud ehituse tervikprojektis ei ole üldjuhul võimalik

saavutada hankega kavandatud eesmärke (sh kannatab ehitise kvaliteet). Standardi p-d 5.3.7 ja

6.6 sätestavad: „Heaks tavaks ei saa lugeda hanke tingimusi ja töövõtulepingu sätteid, mille

puhul tellija suhtleb töövõtjaga jõupositsioonilt. Halva praktikana väljendub see

hankelepingutes, mille kohaselt on tellijal valdavalt õigused ja töövõtjal valdavalt kohustused,

kitsendused ja piirangud. Enamasti ei vii selline lähenemine ehitustöö töövõtulepingu täitmisel

3-21-933

8(11)

heale lõpptulemusele. Poolte vastutust reguleerivad hankelepingu sätted peavad olema

mõistlikud ja tasakaalustatud.“

3)

Vaidlusalune riigihange lõppes riigihangete registrist nähtuva teabe kohaselt lepinguta.

Samale tulemusele viis vastustaja korraldatud teine riigihange sama objekti kohta (viitenumber

242057). Ainuüksi asjaolu, et mõlemas ebaõnnestunud hankes esitati pakkumused, ei anna

iseenesest alust järeldada, et hanketingimused olid õiguspärased. Olukorras, kus

hanketingimused panevad pakkujatele ebamõistlikult suuri riske, saab pakkuja arvutada selliste

ebamõistlike riskide hinna esitatud pakkumuse hinna sisse ja tulemuseks on mitu korda kõrgem

pakkumuse hind võrreldes hanke esemeks olevate tööde eeldatava maksumusega.

Hanketingimuste õigusvastasuse kindlakstegemine ei nõua seda, et asjassepuutuvad

hanketingimused absoluutselt välistaks pakkumuse esitamise. Sellise kriteeriumi kohaldamine

tähendaks sisuliselt seda, et hanketingimused ei saa ühelgi juhul õigusvastased olla, sest

teoreetiliselt on pakkumust võimalik esitada kuitahes ebamõistlike või muul viisil pakkuja huve

kahjustavate tingimuste puhul.

16. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi varasemalt esitatud

vastuväidete juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

18. Ringkonnakohus selgitab esiteks, kui kaugele saab praeguses asjas ulatuda VAKO ja kohtu

kontroll. Nimelt ei tuginenud vaidlustus asjaolule, et kaebajal pole üldse võimalik pakkujale või

hankemenetlusele liiga piirava tingimuse tõttu hankes pakkumust esitada. Vaidlustaja leidis, et

RHAD-s – hankelepingu projektis ja ajakavas – kehtestatud tööde tegemise aeg ning muud

lepingutingimused on ebamõistlikud ja põhjendamatult kaldu hankija kasuks.

19. Avatud hankemenetluses sõlmitud hankelepingu tingimuste üle pakkujad hankijaga läbi ei

räägi, vaid need tingimused määrab hankija ühepoolselt (RHS § 51, § 52 lg 4, § 77 lg 1 ja lg 4,

§ 120 lg 1). Hankijal ja pakkujal on võimalik hankelepingu tingimuste üle läbi rääkida nt

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses (RHS § 72). Kui avatud hankemenetluses

on sõlmitud leping tüüptingimustel, siis saab hankelepingu sõlmimise korral isik vajadusel

kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.12.2017 otsus

asjas nr 2-15-15662, p 21; 03.01.2022 otsus asjas nr 2-18-10175, p 11; Riigikohtu

halduskolleegiumi 27.05.2022 otsus asjas nr 3-18-198, p 10). Tsiviilasja lahendamisel

hinnatakse, kas tüüptingimus ja selle kohaldamine on kooskõlas võlaõigusseadusega (VÕS), sh

hinnatakse selle tingimuse kohaldamise ebamõistlikkust. VÕS § 42 lg 1 esimese lause kohaselt

on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja

teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole

kahjuks oluliselt rikutud.

20. RHS ei sisalda otsesõnu nõuet, et hankelepingu tingimused ei kahjustaks hankelepingu teist

osapoolt ega oleks ebamõistlikud. Hankelepingu tingimuste õiguspärasust saab vaidlustada

VAKO-s juhul, kui tingimus läheb vastuollu RHS-ga, nt riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega (RHS § 3). Hankelepingu tingimus võib olla vastuolus RHS-ga, kui see

takistab riigihanke avamist konkurentsile, tekitab isikute ebavõrdset kohtlemist või on vastuolus

3-21-933

9(11)

läbipaistvuse või proportsionaalsuse nõuetega.1 Õiguskirjanduses2 on leitud, et lepingu

põhjendamatult lühike tähtaeg on taunitav, kui see võimaldab hankes osaleda vaid suurtel,

ulatuslikke ressursse omavatel ettevõtjatel ning sisuliselt tõrjub hankest väiksemad turuosalised.

Kui konkreetse hanke saavutamine mõnevõrra pikema tähtajaga ei kahjusta hankija ega

avalikkuse huve, tuleks eelistada mõistlikku tähtaega, mis võimaldab hankes osaleda ka

väikestel ja keskmise suurusega turuosalistel, vastasel juhul takistab lühike tähtaeg

põhjendamatult konkurentsi. Teiseks ilmneb praktikas sageli tõsiasi, et ebamõistlikud

hankelepingu tingimused (sh lühike tähtaeg) ei ole reaalselt täidetavad, mistõttu hankes

väljakuulutatud tingimuste kohast täitmist ei toimu. Selline olukord aga on vastuolus nii hanke

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte kui ka pakkujate võrdse kohtlemise printsiibiga.

Samade põhimõtetega on vastuolus see, kui suutmatus kohaselt täita ebamõistlikke

hankelepingu tingimusi toob pooltele kaasa surve jätkata hankelepingu reaalset täitmist

riigihankes avaldatust oluliselt erinevatel tingimustel ehk nad sisuliselt muudavad

hankelepingut lubamatult.3 Ebamõistliku tüüptingimuse tühisuse korral võib tekkida vastuolu

RHS-ga juhul, kui tühisuse tulemuseks oleks sisuliselt RHAD-i tagantjärele muutmine või

hankelepingu oluline muutmine vastuolus RHS §-ga 123. Seetõttu võib väita, et VÕS § 42

kohaldamine RHAD-s avaldatud hankelepingu tingimuste suhtes võimaldab vaidlustamise

tähtaegadest ja seeläbi ausa konkurentsi kaitse eesmärgist kõrvale hiilida. Vastuolu tekib eeskätt

juhul, kui hankelepingu väidetavalt ebamõistliku tingimuse puudumine RHAD-st oleks

tõenäoliselt muutnud riigihankes osalenud pakkujate ringi või esitatud pakkumuste sisu või

pakkumuste hindamise tulemusi.4

21. Eelnevast järeldub, et hankepingusse liiga lühikeste tähtaegade ettenägemine võib oluliselt

mõjutada pakkumuste tegemist ning olla seetõttu vastuolus RHS-ga. Pole välistatud, et hankijal

on vajalik mingi objekt valmis ehitada eriti kiiresti. Selline vajadus on hõlmatud hankija vaba

äranägemisega hangitava teenuse määratlemisel. Kuid ehitajale tugeva ajalise surve panemiseks

peab olema objektiivselt põhjendatav. Ehkki ajaline surve võib mõjutada pakkujate ringi, samuti

pakkumuste maksumust ja tööde kvaliteeti, on oluline leida konkureerivate huvide vahel

mõistlik tasakaal. Siinsel juhul on selge, et ehitustööde graafik pidi saama pingeline. Ka hanke

hilisem käik (pakkumuste väike arv ja hangete nurjumine) orienteerib järeldusele, et hanke

tingimused ei olnud just atraktiivsed. Seetõttu tuleb siinses asjas kontrollida, kas kehtestatud

tähtajad olid konkreetse objekti puhul objektiivselt põhjendatavad.

22. Ringkonnakohtu arvates on VAKO ja halduskohus õigesti leidnud, et tööde ajakava

puudutavas osas ei ole hankedokumendid (HD 3.2 ja HD 3.1 p 3.3) vastuolus RHS-i normidega.

23. VAKO ja halduskohus on oma otsustes õiguspäraselt tuvastanud, et ajaplaanis toodud

tähtajad on põhjendatud asjaoluga, et projekti rahastamine oli osaliselt planeeritud Euroopa

Regionaalarengu Fondist. Rahastamistingimuste arvestamine objekti tähtaegade kehtestamisel

on objektiivne vajadus ning seda ei saa käsitada ebavajaliku või põhjendamatu piiranguna.

Rahastuse asendamine on ilmselgelt keeruline.

24. RHS §-s 3 sätestatud üldisi põhimõtteid pole rikutud sellega, et hankija on määratlenud

tööde ajakava. Tööde ajakava ei välistanud kaebajal avatud hankemenetluses osalemist ja oma

1 Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, § 185 komm 12. Kättesaadav: https://riigihangete-

seadus.juuraveeb.ee/sisu/46549/_185_hankija_tegevuse_vaidlustamine.

M.

A. Simovart,

„Riigihanke

üldpõhimõtetest

tulenevad

hankelepingu

sisupiirangud.

Näiteid

vaidlustuskomisjoni praktikast.“ Juridica 2012/2, lk 83-89.

Kättesaadav:

https://www.juridica.ee/article_full.php?uri=2012_2_riigi_hanke_ldp_him_tetest_tulenevad_hankelepingu_sisup

iirangud_n_iteid_vaidlustuskomisjoni_p

3 RHS § 8 komm 38, teos viidatud allmärkuses 1.

4 RHS § 8 komm 28, samas.

3-21-933

10(11)

pakkumuse esitamist. Kaebajal oli võimalus koos teiste pakkujatega võrdsetel alustel koostada

oma pakkumine ja see hankijale esitada, arvestades hankelepingu tingimusi (sh lepingu täitmise

tähtaega) ja vastavalt sellele kujundada pakkumuse maksumus. Praegusel juhul ei luba asjaolud

järeldada, et ajakava tingimus oleks määratud selleks, et lepingu saaks sõlmida ainult hankija

eelistatav pakkuja, välistades seeläbi teiste pakkujate osalemise.

25. Asjaolust, et ehitusprojekti korrigeerimiseks on ette nähtud kaheksa kuu pikkune periood,

ei ole põhjust järeldada, et põhiprojekti tuleb teha suures mahus muudatusi. Vastustaja on

selgitanud, et korrigeerimiseks on antud pikem periood selleks, et võimaldada paindlikkust.

Enne riigihanke väljakuulutamist on koostatud ehitusprojekti neli osa tööprojekti staadiumis

ehk täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada (majandus- ja taristuministri 17.07.2015

määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 lg 1). Ehitusprojekti ekspertiisi aruande järgi

vastab ehitusprojekt üldjoontes standardis EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ ja määruses nr 97

toodud nõuetele ning tellija lähteülesandele. Ekspertide hinnangul saab projekti võtta koos

tellija poolsete lisaselgitustega ehitushanke väljakuulutamise ja edasise projekteerimise aluseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka HD 2.1 p-des 29.3 ja 30 toodud arvukate lisatingimuste ja

erisuste põhjal järeldada, et põhiprojekti tuleb ulatuslikus mahus korrigeerida. Iga nimetatud

punktides toodud tingimus ei eelda põhiprojektis muudatuste tegemist. Seetõttu ei nähtu

ringkonnakohtule, et esineks vastuolu standardi EVS 915-2:2020 p-ga 5.3.1.

26. Hankija on näinud ette projekteerimistööde tegemise selliselt, et põhiprojekti

korrigeerimine ning tööprojekti koostamine toimub enne asjaomase etapi ehitustöödega

alustamist paralleelselt eelneva etapi ehitustöödega. Sellist tööde korraldust ei saa pidada

ilmselgelt põhjendamatuks. Samuti on vastustaja välja toonud monteeritavate elementide (136

sanitaarruumide moodulit ning kandekonstruktsioonid) kasutamise, mille lahendused on juba

projekteeritud. Ringkonnakohus peab usutavaks, et need meetmed annavad ajalise kokkuhoiu,

mis võimaldab järgida hankija kehtestatud ajakava.

27. Arvestades ehitustööde hinda mõjutavate tegurite hulka (sh kulud tööjõule, materjalidele,

kütusele, elektrienergiale jne) ning seda, et võrreldavate mahtude ja ajaraamidega hanked

viitenumbritega 216929 ja 177099 viidi edukalt lõpule, ei ole usutav, et pakkumuste kõrged

(kaebaja väitel hankelepingu eeldatavat maksumust ligi kaks korda ületavad) maksumused olid

tingitud ainuüksi vaidlusalustest hanketingimustest.

28. Eelnevat kogumis arvestades puudub alus tunnistada HD 3.1 p 2.2 (töövõtja kinnitus)

õigusvastaseks ebamõistlikult lühikeste tähtaegade või selle tõttu, et põhiprojektis esinevad

pakkumuse esitamist takistavad puudused.

29. HD 3.1 p 5.1.14 kohaselt võib töövõtja ehitustööd peatada ehitusprojekti muutumise korral

vaid tellija eelneval kirjalikul kooskõlastusel ja vaid mahus, milles peatamine on muudatusest

tulenevalt vältimatult vajalik tellija eesmärgi täitmiseks, samuti lepingu p-s 15.4.1 nimetatud

juhul (töö eest tasumisega viivitamine). Kuna ka see säte on seotud ehitajale ajalise surve

panemisega, tuleb kontrollida selle kooskõla RHS §-ga 3. Selle hankelepingu vormi sättega on

tööde peatamise võimalusi kitsendatud, kuid pole muudetud peatamise võimalust olematuks.

Hankija huvi on tööde rahastamisallikat arvestades vältida tööde peatamist, kui see just ei ole

hädavajalik, ning seisakust tingitud lepingu tähtaja ületamist. Ringkonnakohus ei näe seejuures

mõistlikku põhjust eeldada, et hankija ei annaks kirjeldatud asjaolude esinemisel nõusolekut

lepingu peatamiseks, s.o käituks vastuolus hea usu põhimõttega ning enda huviga, et lepingu

alusel ehitatav hoone oleks nõuetekohane ja seda saaks eesmärgipäraselt kasutada.

30. Ka alljärgnevad käsitlemist leidvad HD tingimused, mis pole küll nii keskse tähtsusega, et

need mõjutaks oluliselt võimalike pakkumuste tegemist ja nende maksumust, ei viita sellele, et

avatud hankemenetlus pole läbipaistev, rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet või moonutaks

3-21-933

11(11)

konkurentsi või muid riigihanke põhimõtteid. Tegemist on hankelepingu tüüptingimustega,

mille kehtivale õigusele vastavust saab hankelepingu sõlmimise korral vajadusel vaidlustada

maakohtus. Ringkonnakohus märgib nende kohta siiski järgmist.

31. HD 3.1 p 5.1.16 näeb ette töövõtja kohustuse kanda kuni kasutusloa väljastamiseni kõik

ehitiste osade ning ehitusplatsi haldus- ja hoolduskulud. Hooldus- ja halduskuludeks on mh

kütte-, elektrienergia, jmt kommunaalteenuste kulud, sh lumekoristuse, libeduse tõrje,

muruniitmise jne kulud. Ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2013) p 10.2.1 järgi

toimub tööde üleandmine ja vastuvõtmine pärast lõpliku kasutusvalmiduse saavutamist, kui ei

ole kokku lepitud teisiti. Lõpliku kasutusvalmiduse saavutamine eeldab reeglina seda, et

objektile on antud kasutusluba (ETÜ 2013 p 10.2.3.2). HD 3.1 p 13.2 järgi toimub ehitustöö

vastuvõtmine lõpliku valmiduse akti allakirjutamisega. HD 3.3.11 (ehitustöö vastuvõtmise

protseduur) järgi kuuluvad kasutusload lõpliku valmiduse akti juurde. Järelikult toimub lõpliku

kasutusvalmiduse akti allkirjastamine ja objekti tellija valdusse andmine pärast kasutuslubade

saamist. Seega on hooldus- ja halduskulude kandmise kohustuse panemine töövõtjale kuni

kasutusloa väljastamiseni objektiivselt põhjendatav. Ruumide kasutuselevõtmine enne

kasutusloa saamist eeldaks HD 3.3.11 kohaselt poolte kokkulepet, milles saab eraldi kokku

leppida ka hooldus- ja halduskulude kandmise küsimuse kuni kasutusloa väljastamiseni.

Vaidlustatud punkt ei riku RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

32. HD 3.1 p 10.2 alusel on tellijal õigus tellida töövõtjalt lisatöid HD-s 3.3.8 sätestatud korras

ning töövõtjal on kohustus lisatöid teha alates tellijalt lisatööde tellimuse kättesaamisest,

sealjuures kehtivad teates reguleerimata osas lisatööde tegemiseks samad tingimused, nagu on

sätestatud lepingu dokumentides tööde kohta. Lisatööde tellimine ei mõjuta lepingu tähtpäevi,

välja arvatud juhul, kui lisatööde maksumus kokku ületab 1% ehitustööde hinnast. Lisatöö

tellitakse hiljemalt kolm kuud enne lepingu p-s 3.3.1 toodud ehitustöö valmimise tähtpäeva.

Sisuliselt lähtub selline tingimus eeldusest, et lisatööd 1% ulatuses lepingu maksumusest ei ole

sedavõrd suuremahulised, et tingiksid lepingu tähtaegade ületamise, kui lisatööd tellitakse

hiljemalt kolm kuud enne põhilise kasutusvalmiduse saavutamise tähtpäeva. Ringkonnakohtu

hinnangul on lisatööde maksumusega seotud maht ja nende tegemiseks (minimaalselt) jääv aeg

mõistlikus proportsioonis ning seda tingimust oli võimalik objektiivselt põhjendada.

Vaidlustatud punkt ei riku RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

33. Ringkonnakohus leiab, et HD vaidlustatud tingimused ei ole ka kogumis sellised, mille

puhul oleksid poolte lepingulised õigused ja kohustused olulisel määral tasakaalust väljas ning

mis paneksid töövõtjale ebamõistlikke ja ebaproportsionaalseid riske.

34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud

menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)