2-22-14373/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14373

Tsiviilasi

A Ai hagi M M vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: A A (ik xxx, elukoht xxx)

Kostja: M M (ik xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada A Ai (A) ja M M abielu, mis on registreeritud xxx Tallinna

Perekonnaseisuametis.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava

kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.

1.

27.09.2022 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel

registreeritud abielu põhjusel, et nende abielulised suhted on lõppenud 2022.aasta jaanuarist ja

hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada.

2. Hageja jäi kohtuistungil esitatud hagi juurde ja selgitas, et poolte abielulised suhted on

lõppenud. Hageja elab xxx ja kostja xxx. Hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada.

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.

2-20-16534

3. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, hagiavaldus, selle lisad ja kohtukutse on kostjale kätte

toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, sest hagimaterjalid koos kohtumäärusega tagastati

hoiutähtaja möödumisel (saadetud xxx) ja elektronpostiadress ei ole kohtule teada ning telefoni

teel ei ole kostja olnud kättesaadav (ei vasta telefonile).

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus

abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

5. Poolte abielu sõlmiti xxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja kinnitusel ei ole poolte

vahel juba vähemalt alates 01.2022 abielusuhteid olnud. Kuni selle ajani elati nn visiitabielu –

hageja käis vähemalt korra kuus xxx, kus kostja elab ja kostja käis mõnikord ka xxx.

6. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja

seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi, mistõttu tuleb

poolte abielu ka lahutada.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud

nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik