3-22-1087/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1087

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18.04.2022

rahvusvahelise

kaitse

taotluse

tagasilükkamise,

lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise

otsuse nr 12203070002-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti

kohustamiseks

vaadata

kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja

v.adv abi Merili Laansoo

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.06.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

23.01.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.06.2022 otsus

haldusasjas nr 3-22-1087 muutmata.

2. Kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud jäävad apellatsiooniastmes

riigi kanda ning muud poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga ning jätta

kohtuotsusest välja päritoluriigi, selle asustusüksuste ja kaebaja sugulaste nimed ning

samuti päritoluriigis tegutsevate otsuses nimetatud terrorirühmituste, kogukondade ja

hõimude nimetused.

4. Tõlkida kohtuotsuse resolutsioon ja ringkonnakohtu põhjendused inglise keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.03.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-22-1087

2(10)

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX kodanik X saabus 07.03.2022 Eestisse ning esitas Politsei- ja Piirivalveametile

(PPA) samal päeval taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Taotluse kohaselt ei saa taotleja

XXXsse tagasi pöörduda, kuna ta on Ukraina ja XXX sõjapõgenik ning soovib minna Eestis

kooli ja jätkata jalgpallitreeningutega.

2. PPA luges 18.04.2022 otsusega nr 12203070002-1 taotluse välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja lükkas

VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (otsuse p 1), tegi taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 7² lg-te 1, 11 ja 4 alusel lahkumisettekirjutuse lahkumiseks XXXsse

vabatahtliku täitmisajaga 30 päeva jooksul (otsuse p 2) ning kohaldas taotleja suhtes VSS § 7⁴

lg-te 1 ja 3 alusel sissesõidukeeldu kaheks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (otsuse

p 3).

Taotlejaga 05.04.2022 toimunud vestlusel antud selgituste kohaselt hukkusid taotleja isa ja õde

XX.XX.XXXX YYY rünnaku tõttu. Traditsioonide kohaselt oleks taotleja pidanud oma isa

ameti üle võtma. Pooltele külaelanikele see ei meeldinud. Taotleja lahkus matuste päeval oma

kodukülast ZZZsse. Taotleja ema ütles, et ta ei naaseks, kuna võidakse tema elu kallale kippuda

ning ema otsustas saata taotleja Ukrainasse õppima. Taotleja eitab, et tal oleks XXX

võimuesindajatega olnud probleeme. Kuna aga tal olid probleemid ühe osaga küla kogukonnast,

siis on potentsiaalne tagakiusaja kohalik võim. Sellele vaatamata ei nähtu konkreetselt, kes

soovis taotlejat tappa, mil viisil seda üritati või mis sellise indikatsiooni taotlejale andis. Seega

ei ole eluliselt usutav, et taotleja osas on koduriigis konkreetne tagakiusaja. Taotleja ütlustest ei

nähtu, et tal oleks koduriigis olnud probleeme usu, rassi, rahvuse, poliitilise meelsuse või

sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu. Taotleja ütluste põhjal ei ole tõenäoline, et YYY või muud

kriminaalsed rühmitused XXXs oleks tema vastu huvi tundnud või sihikule võtnud. Taotleja

subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega tõendamist leidnud. Taotleja ei

vasta VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulase staatuse mõiste määratlusele.

Taotleja ei vaja täiendavat kaitset üldise XXX olukorra tõttu ja tema tagasipöördumine XXXsse

on võimalik. EUAA hinnangul ei ole üldine olukord pealinnas ZZZs ega BBB osariigis selline,

kus juhusliku vägivalla tase ohustaks pelgalt seal viibimise tõttu tsiviilisikute elu. XXXs

puuduvad õiguslikud takistused riigisiseseks liikumiseks. Taotleja ei vasta VRKS § 4 lg-s 3

sätestatud täiendava kaitse saaja määratlusele.

3-22-1087

3(10)

Sissesõidukeelu kohaldamisel on kaalukaks asjaoluks see, et isik üritas pärast Ukrainast

Slovakkiasse sisenemist edasi minna Eestisse sooviga jääda Euroopa Liitu. Lisaks sellele

iseloomustab isiku käitumist see, et ta viibis Ukrainas peaaegu 4 aastat ebaseaduslikult.

Kergendavate asjaolude esinemise tõttu kohaldab PPA VSS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel

sissesõidukeeldu kaheks aastaks.

3. X esitas 13.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 18.04.2022 otsuse nr

12203070002-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus

uuesti läbi.

PPA pole kohaselt täitnud uurimis- ega põhjendamiskohustust. Vestlusel püüti leida üksnes

vastuolusid kaebaja ütlustes, et seda isiku vastu ära kasutada. Kaebaja arvamuse ja

vastuväidetega pole arvestatud. Pole selgitatud, milliseid täiendavaid tõendeid peaks kaebaja

esitama. Vestluste kvaliteet oli kehv ning kaebajale ei selgitatud ebaselgusi ja vastuolusid, mida

ta oleks saanud seejärel selgitada. Ei arvestatud, et kaebaja oli saanud tõsise emotsionaalse

trauma. Kui kaebaja saadetakse tagasi XXXsse, ähvardab tema elu tõsine oht. Kaebaja vastab

nii pagulasena tunnustamise kui täiendava kaitse andmise eeldustele.

PPA on asjaoludesse süvenenud pealiskaudselt, tehes puuduliku arusaamise tõttu meelevaldseid

järeldusi. Kaebaja on PPA-le öelnud, et teda tahetakse tema päritoluriigis tappa, kuna ta on oma

surnud isa pärijaks külajuhi ametis. Kaebaja sõnul on külas maavarana naftat ning seetõttu on

külajuhi amet ihaldatud. Kaebaja on oma seisukohtade tõendamiseks esitanud PPA-le ZZZ

kõrgeima kohtu tunnistuse vormi, näidanud pilte hävitatud külast. PPA väited, et tagakiusu ei

eksisteeri, kuna küla pole, on küünilised. Kaebaja on selgitanud, et küla on hävinenud

nendesamade isikute tegude tagajärjel. Kaebaja esitatud tõendite kohaselt toimub piirkonnas

teisigi olulisi inimõiguste rikkumisi, sh kannibalismi. Tegemist on väga sihipärase ühe hõimu

ja veel kitsamalt perekonna hävitamisega. Hiljuti rööviti ja tapeti kaebaja onu (Q), kes viibis

samuti mujal (ÕÕÕ piirkonnas). Kaebaja poolt esitatud tunnistusest nähtub, et võimuvõitlus

külas on toimunud pika aja jooksul, tegemist on süsteemse tegevusega ning on suunatud võimu

haaramisele ja teise hõimu hävitamisele. Selle käigus on tapetud inimesi ja röövitud ka muudest

piirkondadest ning võitlus kestab siiani. Kahtlused tuleks tõlgendada kaebaja kasuks.

VRKS § 19 lg 2 p 7 kohaselt on tagakiusamine ka ligipääsu puudumine õiguskaitsele. XXX riik

ei suuda tagada kaebajale ja ka kogu külale piisavat kaitset. Seda kinnitab kaebaja esitatud

tunnistus, kust nähtub, et korduvatest kaebustest ja pöördumistest hoolimata ei ole olukord

paranenud. Kaebaja on FFF hõimu kuuluv kristlane. FFF hõimu kuuludes on ta kohustus

võidelda kunagise AAA Vabariigi nimel, eesmärgiga taastada iseseisvus. Kui kaebaja seda ei

tee, siis käsitatakse seda AAA riigi reetmisena ning tekib oht tema elule. Kaebajat survestatakse

liituma sõjaväega Ü rühmituse poolt ning tal puudub reaalne võimalus sellest keelduda. Riik ei

suuda tagada kaebajale turvalisust esmalt teiste hõimude kallaletungide eest ja teiseks üldise

terrorismiohu tõttu. Täiendavad ohutegurid on tingitud kohalikest traditsioonidest ja usust

(õppinud ja koolis käinud inimesi vihatakse, kuna neil on võimekust viia läbi muutusi, mida

kardetakse ja mis olemasolevatele rikastele ei meeldi).

Täiendavat kaitset vajab kaebaja seetõttu, et ta ei saa kindlasti asuda XXXXsse, kuna antud

piirkond on YYY tõttu kõikidele tsiviilisikutele ohtlik, eriti kristlastele. Kaebaja ei saa asuda ka

XX piirkonda, kuna seal esineb põhjendatud hirm kohalike elanike osas. XXX on üks vähem

rahumeelsemaid riike Aafrikas.

Sissesõidukeeld ei ole põhjendatud ega vajalik. VSS § 7 lg 2 kohaselt kohaldatakse välismaalase

suhtes sissesõidukeeldu vaid vajaduse korral ning VSS § 7⁴ lg 4 kohaselt jäetakse

sissesõidukeeld kohaldamata humaansetel kaalutlustel. Praegusel juhul on need põhjused

olemas. Kaebaja soovib võidelda oma vanemlike õiguste eest. Kaebajal on Ukrainas tütar,

3-22-1087

4(10)

kellega suhtlust takistab tütre vanaema. Sissesõidukeeld võib arvestades Ukraina sõda ning

ümberasumisi takistada selle õiguse teostamist.

4. PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

PPA on hinnanud rahvusvahelise kaitse taotlust individuaalselt ja erapooletult ning kontrollinud

esitatud tõendite ja andmete õigsust ning taotleja väidete usutavust.

Kuigi kaebaja tagakiusukartuse allikaks saaks pidada riigi ühte küla juhtivat kohalikku

kogukonda, kelle eest riik ei saa või ei suuda kaitset pakkuda, ei ole see tagakiusukartus

põhjendatud. Isegi juhul, kui 2015. a-l oleks taotleja kodukülas alanud võimuvõitlus teatud

ametipositsiooni üle, ei ole seda küla enam taotleja sõnul alles.

Kaebaja subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega tõendamist leidnud,

vastustaja ei pea kaebaja kirjeldusi usutavateks ning taotlejat ei ohusta koduriigis

tagakiusamine. Rahvusvahelise kaitse menetluses tuleb analüüsida ja hinnata konkreetselt

kaebuse esitaja olukorda selles riigis, mitte riigi üldist olukorda. PPA ei pea kaebaja ütluste

põhjal tõenäoliseks, et YYY või muud kriminaalsed rühmitused XXXs oleks kaebaja vastu huvi

tundnud või ta sihikule võtnud. Tegemist on üldise kartuse, aga mitte isikliku

tagakiusukartusega.

Kaebaja ei vasta täiendava kaitse saamise tingimustele. Kaebaja on pärit XXst. EUAA

hinnangul ei ole üldine olukord ei pealinnas ZZZs ega BBB osariigis selline, kus juhusliku

vägivalla tase ohustaks pelgalt seal viibimise tõttu tsiviilisikute elu.

Kaebaja poolt esitatud tõendamata väide, et ta on Ukrainas sündinud lapse isa, ei anna alust

sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks humaansetel kaalutlustel. Kaebaja on ka vestlusel

selgitanud, et väidetava lapse ema on kinnitanud, et tegemist ei ole kaebaja lapsega. Kui

kaebajal on tulevikus võimalus oma isadus tuvastada ja tema laps asub sel hetkel Schengeni

territooriumil, on kaebajal võimalik taotleda sissesõidukeelu tühistamist.

5. Tallinna Halduskohus jättis 22.06.2022 otsusega kaebuse rahuldamata; kaebajale antud

menetlusabiga seotud menetluskulud riigi kanda ning poolte muud menetluskulud nende endi

kanda; otsustas kohtuotsuse avaldamisel asendada isikute nimed tähemärgiga, jätta välja

päritoluriigi ja selle asustusüksuste nimed, kaebaja rahvuse, kodakondsuse, sünniaja,

päritoluriigis tegutsevate otsuses nimetatud terrorirühmituste jm ühenduste nimetused.

Kaebaja rahvusvahelise kaitse menetluses täidetud isikuandmete ankeet näitab selgelt isiku

Eestisse saabumise eesmärki, s.o jätkata jalgpalliga. Isiku eesmärk Euroopasse tulemiseks on

asja materjalide põhjal olnud sama ning õppima asumine Ukrainas viis jõuda Euroopasse.

12.04.2022 vestluse protokollist (küsimus 22) nähtub, et kaebaja reisis vahemikus 2006‒2010

seoses jalgpalliga Ghanas, Dubais jm. Jalgpalli mängimise lõpetas ta väidetavalt isa surma

(XX.XX.XXXX) tõttu, lahkus isa matuste päeval kodukülast ning asus elama XXX pealinna

isa sõbra juurde, kuhu tuli ka ema pärast 14-päevast leinaaega. Kaebaja lähedased tegelesid

sellega, et leida kaebajale riigist lahkumise võimalus (05.04.2022 vestluse protokoll, küsimused

50, 51). See võttis aega isa surmast arvates ligi 2 aastat. Ukrainas tegeles kaebaja õppimisega

vaid paar kuud, õppides vene keelt, jõudmata põhiaineteni (kohtuistungil öeldu kohaselt

eksmatrikuleeriti kaebaja 2018. a talvel). Ukrainas hakkas kaebaja enda sõnul kohalikes

oblastites jalgpalli mängima, väidetavalt pärast seda, kui ema jäi haigeks ega jõudnud enam

õppemaksu tasuda. Viimast väidet ei pea kohus usutavaks. Kui kaebajal olnuks päriselt soov

Ukrainas haridus omandada, oleks kaebaja saanud oma teenistusest tasuda õppemaksu. Ei ole

usutav, et kool ei pakkunud kaebajale erinevaid võimalusi kooli edasijäämiseks (nt

akadeemilise puhkuse võtmine vms), et ta saaks koguda õpingute jätkamiseks jalgpallimänguga

3-22-1087

5(10)

raha. Kaebaja ei teinud 4 aasta jooksul Ukrainas viibides katset haridusteed jätkata, vaid tegeles

jalgpalli mängimisega (suvel võistlused, talvel ainult treeningud). Ka Ukrainas ebaseadusliku

viibimise probleemiga hakkas kaebaja tegelema alles siis, kui tekkis mõte suunduda jalgpalli

mängima mujale Euroopasse (vt kohtuistungi protokoll alates 13:09:56), kuhu minek illegaalina

oli välistatud. Paraku alustas Venemaa sõda Ukraina vastu ning kaebaja lahkus sõja eest

Euroopa Liitu. Kaebaja selgitustest kohtuistungil selgus, et kaebaja kohta oli Ukraina

jalgpalliföderatsioon saatnud kirja JJJ jalgpalliklubile, et kaebaja saaks siin jalgpalli mängimist

jätkata. Kaebaja reisiteekond läks läbi Slovakkia, Poola, Leedu ja Läti ning üheski neis ei

küsinud kaebaja varjupaika. Eeltoodud asjaoludest joonistub välja kaebaja tegelik põhjus

Euroopas viibimiseks ning väited teda päritoluriigis ootavast tagakiusust on tekkinud alles

Eestis, kui tal tuli oma rahvusvahelise kaitse taotlust põhjendada ja selgus, et muud alust isikul

siin viibimiseks ei ole, s.t ta ei vasta ka ajutise kaitse saamise eeldustele. Soov jalgpalli mängida

ei välista iseenesest isiku pagulaseks olemist. Praegusel juhul ei viita aga asja materjalid sellele,

et kaebajat võiks päritoluriigis oodata tegelik tagakius.

Isegi kui isik päritoluriigis midagi kardab (nt YYY vm terroristlikku rühmitust), ei järeldu

pelgalt kartmisest see, et kartus oleks ka objektiivselt põhjendatud. Kaebaja ei väida kaebuses

YYYst tulenevat temale isikuliselt suunatud ohtu, vaid toob selle välja kui üldise ohu

tsiviilelanikkonnale (täiendava kaitse alusena).

Kaebaja pärineb XXst BBB osariigist HHH külast. Küla jagunes kaebaja väitel kaheks

kogukonnaks LLL ja WWW. Kaebaja väitel on küla vaenuliku kogukonnagrupi poolt maha

põletatud. 05.04.2022 vestlusel (küsimus 19) on kaebaja öelnud, et mõlemas grupis on inimesi,

kes teda taga otsivad, aga nende nimesid ta ei tea. Samas ei maini kaebaja seda asjaolu

rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena taotleja isikuandmete ankeedis ega nimeta seal üldse

kõnealusest kogukonnatülist lähtuvat ohtu. Peamise varjupaiga taotlemise põhjuse nimetamata

jätmine viitab selle põhjuse hilisemale väljamõtlemisele või siis selle sündmuse mõju teadlikule

suurendamisele, et oma taotlusele alus leida. Kohtuistungil esitas kaebaja nimekirja isikutest,

kes teda väidetavalt jahivad ning kelle nimed selgitas kaebaja ema välja pärast kaebaja onu

väidetavat tapmist 2022. a mais. Lisaks väitis kaebaja neil isikutel olevat sidemeid politseis ja

kohtusüsteemis. Samuti lisandus alles kaebuses väide, et kaebajal on FFF hõimu kuuluva

kristlasena kohustus võidelda kunagise AAA Vabariigi taasiseseisvumise eest ning teda

survestatakse astuma Ü rühmitusse (iseseisvuse eest võitlevad separatistid). 05.04.2022

vestlusel (küsimus 71) kinnitas kaebaja seevastu, et FFF hõimu kuulumine (etniline päritolu)

pole seotud põhjustega, miks ta lahkus ning XXXsse naasmisel poleks tal mingeid elutingimusi

ning ta pole kuningaks saamisest huvitatud. Kuigi onu väidetavast surmast ei saanud kaebaja

rääkida vestlustel PPA-ga, kuna need toimusid enne maikuud, siis moraalsest kohustusest

võidelda endise vabariigi taastamise eest ja Ü rühmitusest rääkimiseks polnud kaebajal mingeid

takistusi. Asjaolud, mis kaebaja jättis rääkimata, ei ole seotud häbitundega ega väga isiklikud,

millest rääkimine võinuks olla raskendatud.

PPA-le tehtud uurimisprintsiibi rakendamata jätmise etteheide on põhjendamatu, kuna

05.04.2022 protokollist nähtuvalt on PPA menetleja oma küsimustega püüdnud igakülgselt

suunata kaebajat rääkima tagakiusu põhjustest. Kaebaja jutt haldusmenetluses ja kohtus on

olnud võrdlemisi abstraktne. Sellest nähtub kokkuvõtvalt, et tema isa, kes hukkus YYY

rünnakus RRRs XX.XX.XXXX, mitte ei tapetud vaenulike kogukonnaliikmete poolt, oli

külapealik (kuninga järel tähtsuselt teine mees, vt vestluse küsimus 11), kelle positsiooni

pärimise õigus on kaebajal. Kohtumenetluses väitis kaebaja kuningaks saamist, kuigi tema isa

oli võimuhierarhias alles teisel positsioonil. Samas ei teadnud kaebaja kogukonna

traditsioonidest midagi ja elas hoopis RRRs ning rääkis XXX keelt (vestluse küsimus 8).

Kaebaja väited sellest, et ta oli isa surma ajal liiga noor (16 a), et positsioon üle võtta, ei vasta

tõele, arvestades, et kaebaja sünniaeg on XX.XX.XXXX. PPA küsitleja on eksinud kaebaja

3-22-1087

6(10)

vanuse arvutamisel ning kaebaja on sellega sujuvalt kaasa läinud (vt 05.04.2022 vestluse

küsimus 61), asudes väitma, et oli liiga noor, et isa positsioon üle võtta. Seejuures on isa matus

toimunud väidetavalt pea aasta pärast tema surma, mil toimus ka väidetav külakoosolek, kus

arutati isa ametialase järeltulija üle. Kaebaja lahkus XXXst alles 2 aastat pärast isa matuseid

ega saanud selle aja jooksul üheski vägivallaaktis kannatada ega otseste ähvarduste osaliseks

ning ta ei olnud koduriigis sunnitud kolima pealinnast mujale põhjusel, et keegi oleks teda taga

otsinud. XXXst sai kaebaja lahkuda seaduslikult ja probleemideta, kuigi väitis kohtus, et ta

leitakse kohe üles, kui ta riiki naaseb ja tagakiusajatel on kontaktid politseis. Kaebaja pole

esitanud ühtegi tõendit ega väidet selle kohta, et mõni XXX suurlinna kolinud kogukonnaliige

oleks üles otsitud ja tapetud. Samuti elab kaebaja ema jätkuvalt XXXs ning väidetavalt

vaenulikud kogukonnaliikmed pole talle midagi teinud ehk endise külajuhi lähikondset ei taba

tingimata tagakius. Kohus ei pea kaebaja seletusi usutavaks, arvestades päritoluriigi teavet (mh

AAA puudutav) ja AAA mainimist alles kaebuses ning samuti seletuste ajas muutumist ja

seletuste ekslikkust ja vastuolulisust. Kaebaja üldine usaldusväärsus on madal.

Kaebaja esitas kohtus taotluse alusena uusi väiteid, mis viitab, et tagakiusu põhjuseid ei esine.

Kaebajal on võimalik asuda elama oma viimasesse elukohta XXX pealinnas või mujale endise

kodukülaga mittepiirnevasse asutusüksusesse, arvestades riigi suurust ja kaebaja pärinemist

riigi ühest suurimast hõimust. Kaebaja pole YYY tegutsemispiirkonnas XXXXs kunagi elanud.

Päritoluriiki naasmise võimalikkust ja turvalisust on PPA kaevatavas otsuses käsitlenud ja

põhjendanud, miks ei saa kaebajat pidada YYY vt terroristlike rühmituste poolt ohustatuks

määral, et see õigustaks rahvusvahelise kaitse andmist.

06.06.2022 kaebuse täiendusele lisatud tõendid ei lükka ümber PPA hinnangut täiendava kaitse

vajaduse puudumise osas. Üksikjuhtumil (tüdruku tapmine moslemite poolt) puudub seos

kaebajaga. Ka asjaolu, et XXX on globaalse rahuindeksi või haavatavuse hinnangutes

probleemsete riikide hulgas, ei tähenda, et kogu elanikkond peaks riigist lahkuma, taotlema

rahvusvahelist kaitset ning kaebaja naasmine sinna poleks piisavalt turvaline. VRKS § 4 lg-st 3

tulenev lävend on kõrgem ning eeldab tõsise ohu olemasolu, mida pole võimalik vältida. PPA

poolt päritoluriigi info allikana kasutatud materjalid viitavad samuti XXXs probleemide

olemasolule, kuid ükski rahvusvaheline organisatsioon ei ole andnud soovitust mitte saata sinna

tagasi varjupaigataotlejaid üldise tõsise ohu tõttu.

Kohus nõustub PPA põhjendustega lahkumisettekirjutuse osas ega korda neid. Väljasaatmise

keelu (VSS § 17¹) rakendamiseks ei esine kaebaja puhul ühtegi alust.

Sissesõidukeelu kohaldamisel on PPA viidanud kohastele õiguslikele alustele ning määranud

kaebajale maksimaalsest lühema sissesõidukeelu (2 aastat). Kaebaja viibis Ukrainas ligi 4 aastat

ebaseaduslikult. Kohtuistungil antud selgitustest võib järeldada, et kaebaja ei pruukinud mõista,

mis on vahet rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa saamisel või muul alusel elamisloa

saamisel, kuid kaebajale ei saanud olla teadmata, et ilma viibimisõigust andva dokumendita on

ta riigis ebaseaduslikult. Kaebaja on suhtunud ükskõikselt enda legaliseerimisse Ukrainas.

Kaebaja selge eesmärk on olnud jääda Euroopasse ja mängida siin jalgpalli, mitte omandada

haridust. Ühtegi humaanset kaalutlust elamisloa andmiseks ei esine. Ukrainas väidetava lapse

olemasolu ei õigusta sissesõidukeelu kohaldamata jätmist, kuna olukorras, kus peaks selguma,

et laps on sõja käigus sattunud Euroopa Liitu (Schengeni alasse), on kaebajal võimalik esitada

taotlus sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-1087

7(10)

6. X palub 21.07.2022 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 22.06.2022 otsus ja

rahuldada uue otsusega kaebus.

Kaebaja kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks, kuna kaebaja väljasaatmisel ähvardab

tema elu reaalne oht. Kaebajal esineb kartus kohalike põliselanike ees, kes soovivad teda tappa

võimu tõttu. Kaebaja on oma surnud isa pärijaks külajuhi ametis. Kuna külas on maavarana

naftat, siis on külajuhi amet ihaldatud. Tekkinud on suur konflikt, mis on viinud küla

hävitamiseni ja mitmete inimeste, sh kaebaja pereliikmete, tapmiseni. Täiendavalt on kaebaja

toonud välja hirmu erinevate terroristlike rühmituste (YYY, TTT, RRR) ees. Kaebajale on tema

tahtest olenemata pandud kohustus võidelda kunagise AAA Vabariigi nimel. Kui ta seda ei tee,

siis käsitatakse seda riigireetmisena ja tekib oht elule. Kaebajat survestatakse liituma sõjaväega

Ü rühmituse poolt ja tal puudub reaalne võimalus sellest keelduda. XXX ei suuda tagada talle

ja kogu külale piisavat kaitset, mida tõendab kaebaja esitatud tunnistus, mille kohus on jätnud

tähelepanuta.

Kohtu järeldus, et kaebaja Eestisse saabumise eesmärk on jätkata jalgpalliga, on paljasõnaline.

Kaebaja on küll tegelenud jalgpalliga, kuid see ei olnud Eestisse saabumise eesmärk. Kaebaja

valis Eesti, sest see tundus NATO liikmelisuse tõttu turvaline. Kaebaja teenis Ukrainas jalgpalli

mängimisega u 40‒90 eurot kuus, mille eest ei olnud õppemaksu tasumine võimalik. Väär on

kohtu väide, et kaebaja kohta oli Ukraina jalgpalliföderatsioon saatnud kirja JJJ jalgpalliklubile.

See ei ole asja lahendamisel määrav. Kui kaebaja JJJ jalgpalliklubiga liitus, saatis klubi ise

vastavad päringud ja sai vastused.

Kaebaja ei saanud aru, et 05.04.2022 vestlusel oleks olnud oluline rääkida ka AAAst, mitte vaid

XXX valitsuse tagakiusust seonduvalt FFF hõimu kuulumisega. Kaebaja on esitanud tõendid,

et tema onu tapeti mujal piirkonnas, kus teda teadlikult varitseti. Tõenditest nähtub ka see, et

ümberkaudsetest piirkondadest on inimesi üles otsitud ja tapetud. Asjaolu, et kaebaja ema elab

jätkuvalt XXXs, ei pisenda kaebaja hirmu. Kaebaja ema varjab end. AAAga seotud

probleemistiku tõi kaebaja välja juba kaebuses ja see on ainus uus alus, mida ta ei toonud välja

vestlustes PPA-ga.

XXX ei ole turvaline riik. Kaebaja suhtes on olemas VRKS § 4 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud oht,

kuivõrd kohalikud elanikud soovivad teda tappa ning AAAga mitteliitumisel ähvardab teda

surm. Kaebaja on esitanud tõendid kannibalismist, kogu küla hävitamisest, inimeste tapmisest

ja tagaotsimisest.

Sissesõidukeelu seadmiseks puudub vajadus ja selle seadmine ei ole proportsionaalne. Kaebaja

oli Ukrainas sundolukorras – ta ei olnud teadlik oma õigustest ja võimalustest, kuid tagasi

XXXsse pöörduda ei saanud. Kaebaja ei varjanud end Ukrainas ning tegeles asjaajamisega, et

oma viibimine seadustada. Kaebaja soovib võidelda oma vanemlike õiguste eest. Kaebajal on

Ukrainas tütar, kellega suhtlust takistab tütre vanaema. Sissesõidukeeld võib Ukraina sõda ja

ümberasumisi arvestades takistada selle õiguse teostamist.

7. PPA palub 23.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

kaebaja kanda.

PPA on hinnanud taotlust individuaalselt ja erapooletult.

Kaebaja kartus tagakiusu osas kohaliku kogukonna poolt, kelle eest ei suuda riik kaitset

pakkuda, ei ole leidnud kinnitust. Lisaks on kaebaja vestluses välja toonud, et küla, kus toimub

võimuvõitlus, ei ole enam olemas. Tagakiusuks ei saa pidada igasugust negatiivset sündmust

päritoluriigis (VRKS § 19 lg 2). Kaebaja reisiteekond Eestisse läks läbi Slovakkia, Poola, Leedu

ja Läti ning üheski riigis ei küsinud kaebaja varjupaika. Sellest joonistub välja kaebaja tegelik

3-22-1087

8(10)

põhjus Euroopas viibimiseks. Väited päritoluriigis ootavast tagakiusust on tekkinud alles Eestis,

kui selgus, et kaebajal pole muud alust riigis viibimiseks.

Asjaolu, kas Ukraina jalgpalliföderatsioon saatis kirja JJJ jalgpalliklubile või mitte, ei ole asja

lahendamisel määrava tähtsusega. Lisaks ei muudaks kirja saatmine PPA otsust, sest

rahvusvahelise kaitse andmisel ei oma tähtsust, kas kaebaja soovib mängida jalgpalli siin või

mitte.

Kaebaja ütluste põhjal ei ole tõenäoline, et kriminaalsed rühmitused XXXs oleks kaebaja vastu

huvi tundnud. Kaebaja ütlustest tuleneb selgelt, et tegemist on üldise kartusega, mitte isikliku

tagakiusukartusega.

Esineb piisav alus väita, et kaebaja pole usaldusväärne. Arvestades päritoluriigi teavet ja

kaebaja seletuste vastuolulisust, ei saa kaebaja seletusi pidada usutavaks.

PPA on otsuses selgitanud, kuidas on kujunenud järeldus, et kaebaja ei vasta täiendava kaitse

saamise tingimustele. XXXs puuduvad õiguslikud takistused riigisiseseks liikumiseks. XXXX

ja XX vahel toimub märkimisväärne ränne, riigisisene ränne on tavaline. Tihti elatakse ja

töötatakse teistes riigiosades. XXX juhusliku vägivalla tase ei ole selline, et pelgalt seal

viibimise tõttu oleksid inimesed ohus.

Kaebaja on suhtunud ükskõikselt enda legaliseerimisse Ukrainas ja tema selge eesmärk on

olnud jääda Euroopasse ning mängida jalgpalli, mitte omandada haridust. Vanemlike õiguste

eest võitlemise soovi on kaebaja asunud väitma kohtumenetluses ja need väited on

paljasõnalised. Kaebaja ei ole esitanud selliseid asjaolusid, mille tõttu võiks sissesõidukeelu

kestvus olla ebaproportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS

§ 201 lg 4). PPA ja halduskohus on hinnanud tõendeid õigesti ega ole eksinud uurimispõhimõtte

ega

põhjendamiskohustuse

vastu.

Vastuseks

apellatsioonkaebuse

väidetele

märgib

ringkonnakohus järgmist.

9. Kaebaja väited seoses tema võimaliku tagakiusamisega kogukonna poolt on vastuolulised

ega ole seetõttu ringkonnakohtule usaldusväärsed. Kaebaja 05.04.2022 selgituste kohaselt

ohustavad teda kodukohas (küla nimega HHH) kaks kogukonda (üks on HHH ja teine WWW),

kellest osa arvab, et temast peaks saama uus kogukonna liider ja teised, et mitte (kaebaja ise

kuulub HHH kogukonda). Selle selgituse kohaselt oleks justkui viidatud tüli tõttu (st seoses

küsimusega, kellest saab uus kogukonna liider pärast kaebaja isa surma 2014. a-l) olnud kaebaja

sunnitud a-l 2015 oma kodukohast lahkuma, küla hävitati ning konflikti osapooled olid HHH ja

WWW kogukondadest (küsimused 8, 12, 13, 14, 16, 19‒22 ja 26). Kaebaja esitatud tõendid (dtl

32 ja 138) aga kaebaja väiteid ei kinnita. Esimesel tõendil on kirjeldatud hoopis HHH ja

WWW(a) (ühend)kogukondade konflikti naaberkogukonnaga PPP, mis sai alguse alles

novembris 2018 ja eskaleerus alates detsembrist 2019. Nendes tõendites kirjeldatu kohaselt olid

hoopis PPP kogukonna liikmed vastutavad ka küla hävitamise ning politseinike ja kaebaja

onude Ä ja Q tapmise eest. Ka halduskohtu istungil avaldatud isikud (protokoll kell 14:01:09 ja

dtl 305), kes väidetavalt soovivad kaebajat tappa, kuuluvad osaliselt dtl 138 tõendi kohaselt PPP

kogukonda ja on dtl 305 tõendi kohaselt M perekonna palgal. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja

kirjeldatud sündmused seostatavad sündmustega, mis toimusid kaebaja kodukohas põhjustatuna

PPP kogukonnast (millist kaebaja oma seletustest üldse ei ole maininud) 2019. ja 2020. a-l,

mistõttu ei ole kaebaja kirjeldus talle kodukoha kogukonna poolt kujutatavast ohust

3-22-1087

9(10)

usaldusväärne. Tagakiusu PPP kogukonna või M perekonna poolt pole kaebaja väitnud ei

haldus- ega kohtumenetluses. Nii ei ole asjakohased ka kaebaja 14.11.2022 ja 30.11.2022

esitatud fotod ja videod.

10. Väited seonduvalt terroristlike rühmitustega (YYY, RRR, TTT) on üldised ega ole

seostatavad kaebajaga. Kaebaja ei väida, et ta oleks sattunud nende terroriorganisatsioonide

huviorbiiti või rünnaku alla. Väidetavat kohustust võidelda AAA Vabariigi nimel (sund Ü

rühmituse poolt) ei pea ringkonnakohus tõenäoliseks, kuna kaebaja väited on selles osas

konkretiseerimata ning esitatud alles kohtumenetluses. Lisaks nähtub päritolumaa

informatsioonist1, et Ü organiseerib enamasti teadlikkust tõstvaid tegevusi, marsse ja muid

vägivallatuid kogunemisi. Kaebaja on PPA-le avaldanud, et XXX ametivõimudega tal

probleeme pole olnud (05.04.2022 vestluse küsimused 44 ja 69). Aastatel 2014‒2015 pärast isa

surma elas ta oma kodukohas probleemideta ning aastatel 2015‒2017 enne Ukrainasse

lahkumist elas ta probleemideta XXX pealinnas ZZZs (05.04.2022 vestluse küsimused 17, 18

ja 64). Kaebaja möönis, et on ebatõenäoline, et ta ZZZs üles leitaks (05.04.2022 vestluse

küsimused 62‒63). Kokkuvõtvalt saab järeldada, et isegi kui kaebaja kõik väited oleksid tõesed,

saaks ta XXX suuruses riigis (rahvaarv üle 216 miljoni inimese, neist üle 6 miljoni ZZZs)

probleemideta ümber paikneda.

11. Küsimused sellest, kas kaebaja eesmärk oli Eestisse tulles mh jätkata jalgpalli

mängimisega, mil määral ta sellega Aafrikas või Ukrainas tegeles, mis põhjusel jäid pooleli

kaebaja õpingud Ukrainas või kuidas ja millega ta Ukrainas raha teenis, ei oma kaebaja pagulase

staatuse üle otsustades määravat tähtsust, mistõttu ei ole tähendust ka sellel, kas halduskohus

on viidatud küsimusele üleliia tähelepanu osutanud.

12. Täiendava kaitse saamiseks puudub alus. Kaebajat ei ähvarda päritoluriiki naasmisel tõsine

oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Eelkõige ei ähvarda teda surmanuhtluse kohaldamine või

täideviimine, piinamine, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ega karistamine.

Samuti ei toimu XXXs sellist relvakonflikti, mis võiks tingida kaebaja elu ohtu sattumise või

tema kallal vägivalla rakendamise, kui ta peaks XXXsse naasma. Olukord XXXs pole selline,

mis takistaks kaebaja tagasipöördumist. EUAA hinnangul2 pole üldine olukord ei pealinnas

ZZZs ega kaebaja kodukoha BBB osariigis selline, kus juhusliku vägivalla tase ohustaks pelgalt

seal viibimise tõttu tsiviilisikute elu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja toonud eluliselt

usutavalt esile isiklikult temaga seotud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kaebajal on

võrreldes teiste tsiviilisikutega oluliselt suurem oht sattuda vägivalla ohvriks. Vägivalla ulatus

XXXs on küll suur, ent XXX suuruse riigi kohta mitte sedavõrd kõrge, et pidada seda kaebajat

tõsiselt ohustavaks.

13. VSS §-s 171 sätestatud väljasaatmise keeldu ei esine. Vastustaja ja halduskohus on piisavalt

põhjendanud, miks ei kujuta kaebaja väljasaatmine XXXsse ohtu kaebaja elule ja tervisele.

Kaebaja ema elab XXXs, Eestis puuduvad tal perekondlikud, majanduslikud ja sotsiaalsed

sidemed.

14. Sissesõidukeelu kohaldamisel pole eksitud. Kaebajale on kohaldatud sissesõidukeeldu

kaheks aastaks, s.o vähem, kui VSS § 74 lg-s 1 sätestatud eeldus ette näeb. Kaheaastast

sissesõidukeeldu pole põhjust pidada ebaproportsionaalseks. Sissesõidukeeld Schengeni

viisaruumi ei välista kaebajal taotleda sõja vaibudes Ukraina viisat tütre külastamiseks või tütre

asumisel Euroopa Liitu taotleda sissesõidukeelu tühistamist ja taotleda Schengeni viisat.

1 https://euaa.europa.eu/country-guidance-nigeria-2021, lk 14

2 Samas, lk 31

3-22-1087

10(10)

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

pole taotlenud menetluskulude hüvitamist ning kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg

3 alusel riigi kanda. Riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi

määrusega.

16. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga ning ka muus osas tuleb otsus

avaldada isiku identifitseerimist välistavalt vastavalt otsuse resolutsioonile (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)