1-11-494/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-494

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

13.jaanuaril 2011.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Katrin Lindpere kaitsja adv. Rainer Objartel osavõtul

osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav P.J , IK XXX elukoht: XXXXXXX XXX. X-XX,

kriminaalkorras varem karistatud 5 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 329 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

P.J-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on 21.septembril 2010.a. Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-10-8133 karistatud KarS § 424 järgi lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine üheks aastaks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele, juhtis 12.jaanuaril 2011.a. kella 10.36 paiku Tartu linnas Kalda teel

mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXXXX, jättes sellega tahtlikult täitmata eelpool nimetatud kohtuotsuse.

Seega pani P.J toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele

pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.J-ile karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada P.J-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

21.septembri 2010.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 8 kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks P.J-ile mõista 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada P.J-ile mõistetud vangistus üldkasuliku

tööga, mis ümberarvestatuna teeb 850 tundi (425 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

P.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

P.J-ilt

kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et P.J-i puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta

osa väljamõistetavaid menetluskulusid riigi kanda. Tegemist on 80% töövõimekaotusega pensionäriga, kelle ainsaks sissetulukeks on pension 3065 krooni. Ta elab koos vanematega,

kes on samuti pensionärid. P.J on üks alaealine laps, kelle ta igakuiselt ka

ülalpidamisraha tasub. Seega on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks P.J-ile üle jõu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud P.J vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetatud karistust Tartu Maakohtu P.J-ile 21.septembri 2010.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kaheksa (8) kuu

pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista üks (1) aasta kaks (2) P.J-ile kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis P.J-ile

KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kaheksasada viiskümmend (850) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle P.J pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas –

2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla P.J

kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha, P.J-ilt

mida on vähendatud KrMS § 2565

lg 2 alusel, ükssada (100) eurot ja kaitsja tasu kolmkümmend (30) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa P.J alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB, arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtulahendi teinud kohtu ja kohtumaja nimetus, kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik