1-09-18029/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1 Kriminaalasi 1-09-18029

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.jaanuaril 2011 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-18029 (07915000127) Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Irina Karo Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina Asja läbivaatamise kuupäev 14.01.2011.a. avalikul kohtuistungil Kriminaalasi S.M-i süüdistuses KarS § 205 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

S.M isikukood xxx, kodakondsuseta, põhi-

eriharidus, emakeel- vene keel, töökoht puudub, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud:

1. 21.05.1991 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 3- aastase vangistusega 3 aastase katseajaga,

2. 30.09.1994 Narva Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,3,4- § 15 lg 2 ja § 176 lg 1 järgi 3-aastase vabadusekaotusega,

3. 26.01.1998 Narva Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 ja § 181 järgi 5-aastase vabadusekaotusega,

4. 18.03.2004 Narva Linnakohtu poolt KarS § 257 ja § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud,

5. 27.07.2009 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 391 lg 1-§ 25 lg 1,2 järgi rahalise karistusega 2500 krooni. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates … Kokkuleppe sisu.

S.M on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema, elades alates 07.08.2007.a.

üürilepingu alusel xxx aadressil xxx asuvas Õ. S. kuuluvas korteris, .a. kella 01.00 26.08.2007

paiku, olles alkoholijoobes, käitus lahtise tulega ettevaatamatult, nimelt avastanud korteris

paikneva diivani süttimise (diivan suitses), kustutas põlengu iseseisvalt, rikkudes sellega

26.08.2007.a seisuga kehtinud siseministri 8. septembri 2000. a määrusega nr 55 kehtestatud Tuleohutuse üldnõuete (

RTL 2000, 99, 1559; RTL 2004, 100, 1599 ( ) § 12, mille p 4 kohaselt

peab füüsiline isik tuleohutuse tagamiseks rakendama lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel

2 tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma muust tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju või plahvatuse; p 6 kohaselt teadma oma kohustusi tulekahju või õnnetuse korral, oskama kasutada objektil olevat side-, päästevahendit; p. 7 kohaselt tulekahju või muu õnnetuse

avastamisel viivitamatult teatama sellest päästeasutuse häirekeskusele (edaspidi ) ja häirekeskus objekti administratsioonile. Alates 05.05.2010.a kehtivas Tuleohutuse seaduse ( ) § 3, mille p 1 kohaselt RT I 2010, 24, 116 peab füüsiline isik järgima tuleohutusnõudeid; p 5 kohaselt peab rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju; p 9 kohaselt teadma

oma kohustusi tulekahju korral; p 10 kohaselt tulekahju avastamisel peab teatama sellest viivitamata Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112.

S.M, vastuolus nimetatud Tuleohutuse üldnõuetega ning Tuleohutuse seadusega,

kutsumata välja päästeteenistust, heitis teises toas magama, seades sel moel kuritegelikust kergemeelsusest ohtu enda ja teiste naaberkorterite elanike elu ning tervise, mistõttu korralikult kustutamata tulekahju kohas kasvas kontrollimatu põlemisprotsess üle lahtise leegiga põlenguks, mille tagajärjel hävis Õ. S. kuuluv vara ja temale kuuluv korter muutus elamiskõlbmatuks, millega oli Õ.S. põhjustatud varaline kahju summas 371 304 krooni, samuti hävisid tules osaliselt maja

katusekonstruktsioonid, said kahjustatud trepikoja 5.korruse lagi ja seinad, hävis elektrijuhtmestik

ning muutusid kasutamiskõlbmatuks trepikoja 5.korruse kaks aknaklaaspaketti, millega oli

korteriühistusle xxx põhjustatud varaline kahju kogusummas 34 599.10 krooni. Samuti oli põhjustatud varaline kahju ka D. E. summas 4 100 krooni, kelle korteris nr. XX samas trepikojas

sai tulekahju kustutamise käigus kannatada üks tuba.S.M kiirabibrigaad diagnoosis

raske vingugaasimürgituse, mille tõttu süüdistatav hospitaliseeriti XXX, kus ta viibis ravil ajavahemikul 26.08. kuni 26.09.2008.a.

S.M-ile on esitatud süüdistus selles, et tema pani toime võõra asja rikkumise või hävitamise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil, kui sellega on tekitatud suur kahju ehk KarS § 205 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb S.M KarS § 205 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ja mõista

karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada 1 (ühe) kuulise vangistust

süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi

üldkasulikku tööd. Üks kuud vangisust võrdub 60 (kuuekümne) üldkasuliku töö tunniga. Üldkasulikud tööd tuleb täita 6 (kuue) kuu jooksul.

KarS § 69 lg 4 alusel tuleb järgida KarS § 75 sätestatud üldkasuliku töö tegemise ajaks kontrollnõudeid: Elama kohtu poolt määratud alalises elukohas. Rahuldada kannatanute Õ. S. poolt esitatud tsiviilhagi summas (293304 krooni) 18745,54 EUR-i ja D. E. poolt esitatud tsiviilhagi summas (4 100 krooni) 262,04 EUR-i. XXX esimees ei esitatud tsiviilhagi.

Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud.

Süüdistatav S.M on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega ja selgitas, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kohus leiab, et süüdistatav S.M on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega

tuleb S.M süüdi tunnistada KarS § 205 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 alusel välja mõista S.M-ilt riigituludesse menetluskulud. Juhindudes KrMS § 247-§249, § 313, §315-§319 kohus

OTSUSTAS:

3

S.M kuriteo toimepanemises KarS § 205 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 1 kuu üldkasuliku tööga (30x2 tundi)s.o 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud. KarS § 75 lg 1 tulenevalt kohustada S.M-i üldkasuliku töö tegemise ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas xxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata S.M ÜKT tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada S.M-i suhtes kohtuotsuse jõustumisel.

Kannatanute Õ. S. tsiviilhagi summas 18745,54 eurot (293304 krooni) ja D. E. tsiviilhagi summas 262,04 eurot (4100 krooni) rahuldada täielikult. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina taotlus riikliku õigusabi osutamise eest tasu nõue summas 95,49 eurot. Välja mõista S.M-ilt tsiviilhagi katteks: - 18745,54 eurot krooni Õ. S. (elukoht xxx) kasuks, - 262,04 eurot D. E. (elukoht xxx ) kasuks. Vastavalt KrMS § 180, § 179, § 175 välja mõista S.M-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 417,02 eurot sundraha,

S.M tasuda kriminaalmenetluse kulud (sundraha) ühe aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest igakuuliste osamaksetena s.o 34,75 eurot igakuuliselt Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele

nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal

333416110002 viitenumber 2800049900, ning selgitus „S.M 1-09-18029 sundraha, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetul vahendite puudumise ja alalise sissetulekuallika puudumise tõttu: 380,98(53,69+ 95,49+231,16) eurot kaitsjatasu, 95,87 eurot ekspertiisitasu, 7,94 eurot toimiku paljundamise kulu;

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule,

kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

4

Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

Kohtunik Loretta Pikma