1-09-20617/122 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-20617 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Kea Lemming

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 13. detsember 2010, Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasi Kurmet Paursoni (Paurson) süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi, Üllar Kase süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi, Siim Rinne süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1 järgi, Viljo Mardisoo süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1 järgi, Ivory Liibeoni (Liibenon) süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1 järgi, Raimo Kotkase (Kotkas) süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi, Ainulaadne OÜ süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 ja lg 4 järgi, Valdervik Puit OÜ süüdistuses KarS § 209 lg 3 ja § 394 lg 2 p 3 ja lg 4 järgi ja Help24 OÜ süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 ja lg 4 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 12. juuli 2010 otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Ringkonnaprokurör Merike Lugna, süüdistatava Kurmet Paursoni kaitsja Sirje Must, süüdistatava Üllar Kase kaitsja Urmas Kõrgesaar, süüdistatavate Viljo Mardisoo ja Siim Rinne kaitsja Matti Reinsalu, süüdistatava Ivory Liibeoni kaitsja Andres Simson, süüdistatava Raimo Kotkase kaitsja Madis Mahlapuu Prokurör Merike Lugna Süüdistatavad Kurmet Paurson, isikukood 37802202787, töökoht AS B., elukoht XXXXXXXXX XX XXXXX, kriminaalkorras karistamata; Üllar Kase, isikukood 36312204212, elukoht XXX XX-XX XXXXX, töökoht V. OÜ XXXXXXX XXXXX, kriminaalkorras

2 karistamata; Viljo Mardisoo, isikukood 38511056027, elukoht XXXXXXXXX XXX XXXX XXX XXXX XXXXXXXX, kriminaalkorras karistamata; Siim Rinne, isikukood 38503186027, elukoht XXXXXXX XXX XX, XXXX XXXX, XXXXXX, töökoht S., kriminaalkorras karistamata; Ivory Liibeon, isikukood 37902106543, elukoht XXXXXXX XXXXXXXX XX/XXXXX X-X, töökoht OÜ K., kriminaalkorras karistamata; Raimo Kotkas, isikukood 38508166049, elukoht XXXXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX, töökoht R. OÜ, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 22.02.2007 otsusega KarS § 424 järgi tingimisi vangistus 5 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; Harju Maakohtu 10.10.2008 otsusega KarS § 214 lg 2 p 4 alusel tingimisi vangistus 2 aastat 8 kuud katseajaga 3 aastat. Kaitsjad Sirje Must, Urmas Kõrgesaar, Matti Reinsalu, Andres Simson, Madis Mahlapuu

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu Maakohtu 12. juulil 2010 kohtuotsus krimiaalasjas 1-09-20617: 1. Kurmet Paursoni KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi süüditunnistamises ja karistamises ning temale KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises ja KarS § 73 lg 1 ja 2 alusel täitmisele pööramata jäetud karistuse tähtaja ja katseaja pikkuse osas.

2. Üllar Kase KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi süüditunnistamises ja karistamises ning temale KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises ning temale KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises ja KarS § 73 lg 1 ja 2 alusel täitmisele pööramata jäetud karistuse tähtaja ja katseaja pikkuse osas.

3. Raimo Kotkase KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi süüditunnistamises ja karistamises ning temale KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises;

4. Ivory Liibeoni KarS § 394 lg 2 p 1 järgi süüditunnistamises ja karistamises;

5. Siim Rinne KarS § 394 lg 2 p 1 järgi süüditunnistamises ja karistamises;

6. Viljo Mardisoo KarS § 394 lg 2 p 1 järgi süüditunnistamises ja karistamises;

7. Kurmet Paursonilt, Üllar Kaselt, Raimo Kotkaselt, Ivory Liibeonilt, Siim Rinnelt ja Viljo Mardisoolt sundraha 10875 krooni riigituludesse väljamõistmises;

8. Raimo Kotkaselt, Ivory Liibeonilt, Siim Rinnelt ja Viljo Mardisoolt Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 AS SEB Pank menetluskulude väljamõistmise osas.

3 Uue otsusega: 1. Mõista Kurmet Paurson KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi õigeks;

2. Mõista Üllar Kase KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi õigeks;

3. Mõista Raimo Kotkas KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi õigeks;

4. Mõista Ivory Liibeon KarS § 394 lg 2 p 1 järgi õigeks;

5. Mõista Siim Rinne KarS § 394 lg 2 p 1 järgi õigeks;

6. Mõista Viljo Mardisoo KarS § 394 lg 2 p 1 järgi õigeks;

7. Kurmet Paursonile KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud 4 aastase vangistuse ja KarS § 73 lg 1 ja 2 alusel osa vangistuse, s.o 4 kuu reaalselt ärakandmisele kuulumise osas jätta otsus muutmata. Ülejäänud karistuse osa, s.o 3 aastat 8 kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata, kui Kurmet Paurson ei pane 5 (viie) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu.

8. Üllar Kasele KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud 4 aastase vangistuse ja KarS § 73 lg 1 ja 2 alusel osa vangistuse, s.o 4 kuu reaalselt ärakandmisele kuulumise osas jätta otsus muutmata. Ülejäänud karistuse osa, s.o 3 aastat 8 kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata, kui Kurmet Paurson ei pane 5 (viie) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu.

9. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Kurmet Paursonilt riigieelarve tuludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, s.o 417,02 eurot.

10. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Üllar Kaselt riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni, s.o 417,02 eurot.

11. Jätta Raimo Kotkaselt Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 AS SEB Pank menetluskuluna välja mõistetud 32 krooni postikulude katteks, 418.80 krooni toimiku paljundamise kulude katteks ja 20 370 krooni kaitsja tasu katteks riigi kanda.

12. Jätta Ivory Liibeonilt Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 AS SEB Pank menetluskuluna välja mõistetud 32 krooni postikulude katteks, 505 krooni toimiku paljundamise kulude katteks ja 19 450 krooni kaitsja tasu katteks riigi kanda.

13. Jätta Siim Rinnelt Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 AS SEB Pank menetluskuluna välja mõistetud 64 krooni postikulude katteks, 299.05 krooni toimiku paljundamise kulude katteks ja 15 615 krooni kaitsja tasu katteks riigi kanda.

14. Jätta Viljo Mardisoolt Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 AS SEB Pank menetluskuluna välja mõistetud 32 krooni postikulude katteks, 299.05 krooni toimiku paljundamise kulude katteks ja 15 615 krooni kaitsja tasu katteks riigi kanda.

15. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 12. juulil 2010 kohtuotsus muutmata.

16. Siim Rinnel on õigus kuue 6 (kuue) jooksul pärast Pärnu Maakohtu 12. juuli 2010

4 kohtuotsuse jõustumist taotleda Rahandusministeeriumi kaudu alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist 2 (kahe) päeva eest.

17. Viljo Mardisool on õigus kuue 6 (kuue) jooksul pärast Pärnu Maakohtu 12. juuli 2010 kohtuotsuse jõustumist taotleda Rahandusministeeriumi kaudu alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist 3 (kolme) päeva eest.

18. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata.

19. Kurmet Paursoni ja Üllar Kase kaitsjate apellatsioonid rahuldada osaliselt.

20. Raimo Kotkase, Ivory Liibeoni, Siim Rinne ja Viljo Mardisoo kaitsjate apellatsioonid rahuldada täielikult. 21. Mõista Eesti Vabariigilt välja apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks: 1. Üllar Kase kasuks 552,20 eurot; 2. Kurmet Paursoni kasuks 862,81 eurot. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 14. jaanuaril 2011 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik 1.Pärnu Maakohtu 12. juulil 2010 otsusega üldmenetluses tunnistati Kurmet Paurson süüdi KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati 4 aastase vangistusega; süüdi KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 5 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 2 alusel pöörati mõistetud karistusest koheselt täitmisele 4 kuud vangistust, ülejäänud karistuse osa, s.o 5 aastat 2 kuud vangistust jätta tingimisi täielikult kohaldamata, kui K. Paurson ei pane 5 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu;

Üllar Kase tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati 4 aastase vangistusega; süüdi KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 5 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 2 alusel pöörati mõistetud karistusest koheselt täitmisele 4 kuud vangistust, ülejäänud karistuse osa, s.o 5 aastat 2 kuud vangistust jätta tingimisi täielikult kohaldamata, kui Ü. Kase ei pane 5 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu;

Raimo Kotkas tunnistati süüdi KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 10.10.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat 8 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuse aeg 6.07.-7.07.2007, s.o 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R. Kotkas ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks loeti 10.10.2008.

5 Ivory Liibeon tunnistati süüdi KarS § 394 lg 2 p 1 järgi ja karistati 2 aasta 3 kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I. Liibeon ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid;

Siim Rinne tunnistati süüdi KarS § 394 lg 2 p 1 järgi ja karistati 2 aasta 3 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuse aeg 23.07.-24.07.2009, s.o 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S. Rinne ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid;

Viljo Mardisoo tunnistati süüdi KarS § 394 lg 2 p 1 järgi ja karistati 2 aasta 6 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuse aeg 6.05.-8.05.2008, s.o 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V. Mardisoo ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid.

Menetluskuludena mõisteti riigituludesse välja: K. Paursonilt sundraha 10 875 krooni, postikulude katteks 32 krooni, toimiku paljundamise kulude katteks 2126.10 krooni; Ü. Kaselt sundraha 10 875 krooni ja postikulude katteks 32 krooni, toimiku paljundamise kulude katteks 541.10 krooni; R. Kotkaselt sundraha 10 875 krooni, postikulude katteks 32 krooni, toimiku paljundamise kulude katteks 418.80 krooni ning kaitsja tasu katteks 16 975 krooni, millele lisandub käibemaks 3395 krooni; I. Liibeonilt sundraha 10 875 krooni, postikulude katteks 32 krooni, toimiku paljundamise kulude katteks 505 krooni ning kaitsja tasu katteks 19 450 krooni, millele lisandub käibemaks 3890 krooni; S. Rinnelt sundraha 10 875 krooni, postikulude katteks 64 krooni, toimiku paljundamise kulude katteks 299.05 krooni ning kaitsja tasu katteks 13 012.50 krooni, millele lisandub käibemaks 2602.50 krooni; V. Mardisoolt sundraha 10 875 krooni, posikulude katteks 32 krooni, toimiku paljundamise kulude katteks 299.05 krooni ja kaitsja tasu katteks 13 012.50 krooni, millele lisandub käibemaks 2602.50 krooni.

Tsiviilhagi tagamiseks mõisteti K. Paursonilt ja Ü. Kaselt solidaarselt välja 3 800 916.02 krooni AS S. AS-i kasuks. 4.08.2008 ja 29.08.2008 kohtumäärustega kohaldatud keelumärked kinnistusraamatutes K. Paursoni kinnisasjadele jäeti tsiviilhagi tagamiseks muutmata.

Asitõendid, mis on pakitud eraldi, hävitada kohtuotsuse jõustumisel, toimikus olevad jätta kohtuotsuse jõustumisel toimikusse.

Kohtuotsusega mõisteti Valdervik Puit OÜ õigeks süüdistuses KarS § 209 lg 3 ja KarS § 394 lg 2 p 3 ja lg 4 järgi ning Ainulaadne OÜ ja Help24 OÜ õigeks süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 ja lg 4 järgi. Nendes kuritegude episoodides ei ole kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustatud.

2. K. Paursonile oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles AS S. (alates 01.01.2009 S. AS) I. juht alates 01.06.2006, kelle tööülesandeks oli 24.09.2007 kinnitatud ametijuhendi järgi osakonna töö

6 organiseerimine ning toorme ostu- ja müügilepingute sõlmimine, tegutses ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis OÜ Valdervik Puit juhatuse liikme Ü. Kasega varalise kasu saamise eesmärgil suures ulatuses järgmiselt: 27.01.2007 saatis Ü. Kase OÜ Valdervik Puit juhatuse liikmena posti teel AS S. I. juhile K. Paursonile tema kodusele aadressile XXXXXXXXX XX, XXXXX enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehed nr 2 35,64 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX ja saatelehe nr 3 38,384 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile 27.01.2007 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 34 35,64 m3 männimaterjali müügi kohta summas 121 728.80 krooni ning arve nr 35 38,384 m3 männimaterjali müügi kohta summas 131 106.05 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 2 ja 3, edastas need I. vastuvõtuosakonda, nagu oleks tema pühapäeval 28.01.2007 Imaveres saatelehtedel märgitud koguses 74,024 m3 männimaterjali koormad I. vastu võtnud. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 34 ja 35 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 74,024 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 01.02.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 34 ja 35 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220065231228 summas 16 133.34 Eurot so (x 15.6716=) 252 835.30 krooni.

17.02.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehed nr 4 38,269 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX ja saatelehe nr 5 37,567 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt 19.02.2007 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 37 38,269 m3 männimaterjali müügi kohta summas 130 956.51 krooni ning arve nr 38 37,567 m3 männimaterjali müügi kohta summas 128 554.27 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 4 ja 5, edastas need I. vastuvõtuosakonda, nagu oleks tema laupäeval 17.02.07 Imaveres saatelehtedel märgitud koguses 75,836 m3 männimaterjali koormad I. vastu võtnud. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L.K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 37 ja 38 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 75,836 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 27.02.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 37 ja 38 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220065231228 summas 16 599.30 Eurot so (x 15.6716=) 259 510.78 krooni.

31.03.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 11 38,773 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX ja saatelehe nr 12 37,358 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto reg numbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt 30.03.2007 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 45 38,773 m3 saematerjali müügi kohta summas 137 256.42 krooni ning arve nr 46 37,358 m3 saematerjali müügi kohta summas 132 247.32 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt

7 võltsitud saatelehed nr 11 ja 12, edastas need I. vastuvõtuosakonda, nagu oleks tema pühapäeval 01.04.07 Imaveres saatelehtedel märgitud koguses 76,131 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 45 ja 46 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 76,131 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 10.04.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 45 ja 46 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 269 503.74 krooni.

28.04.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 23 47,08 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto reg numbriga XXX XXX ja saatelehe nr 24 38,816 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt 30.04.2007 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 62 47,08 m3 saematerjali müügi kohta summas 166 663.20 krooni ning arve nr 63 38,816 m3 saematerjali müügi kohta summas 137 408.64 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 23 ja 24, edastas need I. vastuvõtuosakonda, nagu oleks tema pühapäeval 29.04.2007 Imaveres saatelehtedel märgitud koguses 85,896 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 62 ja 63 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 85,896 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 03.05.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 62 ja 63 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 304 071.84 krooni.

26.05.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 29 47,152 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX ja saatelehe nr 30 46,464 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt 28.05.2007 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 74 47,152 m3 saematerjali müügi kohta summas 166 918.08 krooni ning arve nr 75 46,464 m3 saematerjali müügi kohta summas 164 482.56 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 29 ja 30, allkirjastas ja edastas need I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks tema laupäeval 26.05.07 Imaveres saatelehtedel märgitud koguses 93,616 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 74 ja 75 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 93,616 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 31.05.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 74 ja 75 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 331 400.64 krooni.

8

30.06.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 36 46,65 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto reg numbriga XXX XXX ja saatelehe nr 37 44,805 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt 30.06.2007 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 84 46,65 m3 saematerjali müügi kohta summas 165 141 krooni ning arve nr 85 44,805 m3 saematerjali müügi kohta summas 158 609.70 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 36 ja 37, allkirjastas ja edastas need I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks autod saabunud laupäeval 30.06.07 Imaverre ja tema saatelehtedel märgitud koguses kokku 91,455 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud AS-le S. I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 84 ja 85 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 91,455 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 10.07.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 84 ja 85 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 323 750.70 krooni.

28.07.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 38 45,646 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto reg numbriga XXX XXX ja saatelehe nr 39 46,513 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt 30.07.07 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 90 45,646 m3 saematerjali müügi kohta summas 161 587.84 krooni ning arve nr 91 46,513 m3 saematerjali müügi kohta summas 164 656.02 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 38 ja 39, allkirjastas ja edastas need I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks tema laupäeval 28.07.07 Imaveres saatelehtedel märgitud koguses 92,159 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud AS-le S. I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 90 ja 91 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 92,159 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 02.08.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 90 ja 91 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 326 243.86 krooni.

25.08.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 41 46,148 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto reg numbriga XXX XXX ja saatelehe nr 42 46,65 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt 27.08.2007 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 94 46,148 m3 saematerjali müügi kohta summas 163 363.92 krooni ning arve nr 95 46,65 m3 saematerjali müügi kohta summas 165 141 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 41 ja 42, edastas need I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koormad saabunud laupäeval 25.08.07 Imaverre ja tema saatelehtedel märgitud koguses 92,798 m3

9 männimaterjali koormad vastu võtnud AS-le S. I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 94 ja 95 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 92,798 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 30.08.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 94 ja 95 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 328 504.92 krooni.

29.09.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 45 46,608 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registriumbriga XXX XXX ja saatelehe nr 46 45,441 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 104 46,608 m3 saematerjali müügi kohta summas 164 992.32 krooni ning arve nr 105 45,441 m3 saematerjali müügi kohta summas 160 861.14 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 45 ja 46, edastas need I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koorem saabunud laupäeval 29.09.07 Imaverre ja tema saatelehtedel märgitud koguses 92,049 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud AS-le S. I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 104 ja 105 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 92,049 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 08.10.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 104 ja 105 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 325 853.46 krooni.

27.10.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 47 46,63 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX ja saatelehe nr 48 46,89 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 110 46,63 m3 saematerjali müügi kohta summas 165 070.20 krooni ning arve nr 111 46,89 m3 saematerjali müügi kohta summas 165 990.60 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 47 ja 48, edastas need I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koormad saabunud laupäeval 27.10.07 Imaverre ja tema saatelehtedel märgitud koguses 93,52 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud AS-le S. I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 110 ja 111 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS- le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 93,52 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 02.11.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 110 ja 111 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 331 060.80 krooni.

10

4.12.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud saematerjali müügiarve nr 117 44,297 m3 saematerjali müügi kohta summas 147 141.33 krooni, millel viitab saatelehele nr 49. Saatelehte nr 49 pole vastuvõtuosakonnale ja osakonnajuhatajale L. K. edastatud ja seepärast jäi arve nr 117 arvutiprogrammis L. K. poolt seostamata. L. K. saatis 21.12.2007 K. Paursonile e-kirja, milles viitas, et saatelehte nr 49 pole väravas. Vaatamata puuduvale saatelehele kinnitas K. Paurson 02.01.2008 Ü. Kase poolt koostatud võltsitud saematerjali müügiarve nr 117 ja esitas selle tasumiseks arvutiprogrammi teel AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivse arve näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 44,297 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 02.01.2008 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarve nr 117 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 147 141.33 krooni.

19.01.2008 saatis Ü Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 50 44,769 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, milline tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase K. Paursonile 21.01.08 enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 118 44,769 m3 saematerjali müügi kohta summas 147 916.77 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehe nr 50, edastas selle I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koorem saabunud laupäeval 19.01.2008 Imaverre ja tema saatelehel märgitud koguses 44,768 m3 männimaterjali koorma vastu võtnud AS-le S. I.. Saateleht edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehe OÜ Valdervik Puit arvega ja edastas arvutiprogrammi teel arve K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarve nr 118 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivse arve näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 44,769 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 29.01.2008 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarve nr 118 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 147 916.77 krooni.

16.02.2008 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 51 45,176 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, milline tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase K. Paursonile 18.02.2008 enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 120 45,176 m3 saematerjali müügi kohta summas 149 261.50 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehe nr 51, edastas selle I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koorem saabunud laupäeval 16.02.2008 Imaverre ja tema saatelehel märgitud koguses 45,176 m3 männimaterjali koorma vastu võtnud AS-le S. I.. Saateleht edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehe OÜ Valdervik Puit arvega ja edastas arvutiprogrammi teel arve K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarve nr 120 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivse arve näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 45,176 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 26.02.2008 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarve nr 120 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 149 261.50 krooni.

11 29.03.2008 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 52 45,384 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, milline tegelikult Imaverre ei saabunud, arve nr 125 45,384 m3 saematerjali müügi kohta summas 151 930.19 krooni. Samuti saatis Ü. Kase K. Paursonile 31.03.08 enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 125 45,384 m3 saematerjali müügi kohta summas 151 930.19 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehe nr 52, edastas selle I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koorem saabunud laupäeval 29.03.2008 Imaverre ja tema saatelehel märgitud koguses kokku 45,384 m3 männimaterjali koorma vastu võtnud AS-le S. I.. Saateleht edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehe OÜ Valdervik Puit arvega ja edastas arvutiprogrammi teel arve K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumise ks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarve nr 125 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivse arve näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 45,384 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 08.04.2008 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarve nr 125 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit AS SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 151 930.19 krooni.

26.04.2008 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 53 45,384 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, milline tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase K. Paursonile 28.04.2008 enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 129 45,384 m3 saematerjali müügi kohta summas 151 930.19 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehe nr 53, edastas selle I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koorem saabunud laupäeval 26.04.2008 Imaverre ja tema saatelehel märgitud koguses kokku 45,384 m3 männimaterjali koorma vastu võtnud AS-le S. I.. Saateleht edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehe OÜ Valdervik Puit arvega ja edastas arvutiprogrammi teel arve K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarve nr 129 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivse arve näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 45,384 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 06.05.2008 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarve nr 129 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit AS SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 151 930.19 krooni.

31.05.2008 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 54 35,648 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX ja saatelehe nr 55 34,816 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase K. Paursonile 31.05.2008 enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 132 35,648 m3 saematerjali müügi kohta summas 119 337.37 krooni ning arve nr 133 34,816 m3 saematerjali müügi kohta summas 116 552.12 krooni. Vastuvõtuosakonna osakonnajuhatajale L. K. saabusid 02.06.2008 esmaspäeva hommikul arvutisse OÜ Valdervik Puit arved nr 132 ja 133, millistel oli viide saatelehtedele nr 54 ja 55. L. K. soovis arved arvutiprogrammis seostada OÜ Valdervik Puit saatelehtedega nr 54 ja 55, kuid selgus, et vastuvõtuosakonda saatelehti nr 54 ja 55 polnud saabunud. 02.06.2008 ennelõunal edastas K. Paurson Ü. Kase poolt võltsitud saatelehed nr 54 ja 55 I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koormad saabunud laupäeval 31.05.2008 Imaverre ja tema saatelehtedel märgitud

12 koguses 70,464 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud AS-le S. I.. Peale seda edastati saatelehed vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks, kuid kontrollis 02.06.2008 pealelõunal koormate reaalset Imaverre saabumist ning siis selgus, et materjali laoplatsile pole saabunud. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 132 ja 133 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 70,464 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 05.06.2008 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 132 ja 133 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit AS SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 235 889.49 krooni.

Kuna 05.06.2008 AS S. avastas, et OÜ Valdervik Puit AS SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 1022027924010 tehtud ülekanne summas 235 889.49 krooni on tehtud võltsitud arvete nr 132 ja 133 alusel, siis OÜ Valdervik Puit kandis nimetatud summa 06.06.2008 AS S. Nordea panga kontole nr XXXXXXXXXX tagasi.

Kokku esitasid K. Paurson ja Ü. Kase AS-le S. ajavahemikul 27.01.2007 kuni 05.06.2008 tasumiseks võltsitud müügiarveid 1162,957 m3 saematerjali ulatuses kogusummas 4 036 805.51 krooni, millega pani K. Paurson, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis Ü. Kasega, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, toime KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistati K.Paursoni selles, et tema rahapesu eesmärgil, selleks, et varjata ajavahemikul 27.01.2007 kuni 05.06.2008 kelmuse tulemusena AS-lt S. välja petetud raha tegelikku omanikku ja vara ebaseaduslikku päritolu, sooritas ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes, isikute grupis koos Ü. Kasega (OÜ Valdervik Puit juhatuse liige), Ivory Liibeoniga (OÜ N. juhatuse liige ajavahemikul 27.09.2006 - 09.02.2007; alates 19.06.2007 OÜ M., juhatuse liige 09.02.2007 kuni 22.06.2007 Kaljo Kallaste), Raimo Kotkasega (OÜ Ainulaadne juhatuse liige alates 05.03.2007), Viljo Mardisooga (OÜ E., juhatuse liige alates 20.09.2007) ja Siim Rinnega (OÜ Help24 juhatuse liige alates 28.01.2008) fiktiivseid tehinguid eelpool nimetatud ettevõtete arvelduskontode abil kuriteost pärit rahaga, selle omastamise eesmärgil järgmiselt: 01.02.2007 konverteeris OÜ Valdervik Puit juhatuse liige Üllar Kase OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 10220065231228 sinna kuriteo tulemusena 01.02.2007 AS-lt S. laekunud raha summas 16 133.34 EUR OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 1022027924010 summas 252 023.27 krooni. Samal päeval, tegutsedes kooskõlastatult I. Liibeoniga, kandis Ü. Kase OÜ Valdervik Puit arvelduskontolt nr 1022027924010 kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ N. Sampo panga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 248 069.30 krooni I. Liibeoni poolt 26.01.2007 koostatud võltsitud arve nr 6 alusel, kus ta näitas kokku 74,024 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt N. OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud.

02.02.2007 kandis I. Liibeon OÜ N. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX kuriteost pärit rahast edasi AS Tavid arvele 235 000 krooni ja samal päeval võttis I. Liibeon AS-i Tavid kontorist, Aia tn 5, Tallinn, välja kuriteost pärit raha summas 234 648 krooni. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik K. Paursonile 106 000 krooni kuriteost pärit raha, kes pani selle 03.02.2007 enda Hansapanga arvelduskontole nr 1105260139. 28.02.2007 kandis Ü. Kase OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 10220065231228 sinna kuriteo tulemusena 27.02.2007 AS-lt S. laekunud raha summas 16 559.45 EUR AS Tavid arvele. 28.02.2007 kandis AS Tavid arve nr 1511 alusel OÜ Valdervik Puit SEB

13 Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 1022027924010 summa 258 990 krooni. Samal päeval, tegutsedes kooskõlastatult I. Liibeoniga, kandis Ü. Kase OÜ Valdervik Puit arvelduskontolt nr 1022027924010 kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ N. Sampo panga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 252 351.85 krooni I. Liibeoni poolt 16.02.2007 koostatud võltsitud arve nr 11 alusel, kus ta näitas kokku 75,836 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt N. OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud.

28.02.2007 võttis I. Liibeon Järve Selveri harukontorist Pärnu mnt 238, Tallinn, OÜ N. Sampo panga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja 100 000 krooni kuriteost pärit raha. 01.03.2007 võttis I. Liibeon Sikupilli harukontorist Tartu mnt 87, Tallinn, OÜ N. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja 100 000 krooni ja sularahaautomaadist HAN00335 Tartu mnt 87, Tallinn, OÜ N. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja kokku 40 000 krooni kuriteost pärit raha. I. Liibeon võttis OÜ N. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja kokku 240 000 krooni kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik K. Paursonile 109 000 krooni, kes pani kuriteost pärit raha 03.03.2007 enda Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.

11.04.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 10.04.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne Sampo panga arvelduskontole nr 333003910000 summas 262 316.97 krooni Raimo Kotkase poolt 30.03.2007 koostatud võltsitud arve nr 3003/1 alusel, kus ta näitas kokku 76,131 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 11.04.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne kontolt nr 333003910000 389 000 krooni E. OÜ arvele. 11.04.2007 võttis R. Kotkas OÜ E. kontorist Aia tn 5, Tallinn välja 388 028 krooni sularaha, millest 262 316.97 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik K. Paursonile 168 500 krooni kuriteost pärit raha, kes pani selle 13.04.2007 enda Sampo panga arvelduskontole nr 334899000000.

04.05.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 03.05.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne Sampo panga arvelduskontole nr 333003910000 summas 133 744.40 krooni R. Kotkase poolt 30.03.2007 koostatud võltsitud arve nr. 3004/5 alusel, kus ta näitas kokku 38,816 m3 saematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 04.05.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne kontolt nr 333003910000 200 000 krooni OÜ E. arvele ja samal päeval võttis R. Kotkas OÜ E. kontorist, Aia tn 5, Tallinn, välja 199 400 krooni, millest 133 744.40 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik K. Paursonile 100 000 krooni kuriteost pärit raha, kes pani selle 07.05.2007 enda SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10102025043008.

01.06.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 31.05.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220066497016 summas 322 563.30 krooni R. Kotkase poolt 28.05.2007 koostatud võltsitud arve nr 2805/1 alusel, kus ta näitas kokku 93,616 m3 männisaematerjali müüki summas 322 614.10 krooni OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 01.06.2007 võttis R. Kotkas Järve harukontorist Pärnu mnt 234/238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 100

14 000 krooni. 01.06.07 kella 14.31 kuni 14.32 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00024 Mustamäe tee 22, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha kolmel korral kokku 30 000 krooni ja kella 18.34 ajal sularahaautomaadist ATM00405 Järve kontorist, Pärnu mnt 238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 5000 krooni. 02.06.07 kella 13.30 kuni 13.32 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00072 Sõle 27, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha viiel korral kokku 50 000 krooni. 04.06.07 võttis R. Kotkas Järve harukontorist, Pärnu mnt 234/238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 100 000 krooni. 04.06.07 kella 12.35 kuni 12.37 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00405 Järve harukontorist, Pärnu mnt 238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha neljal korral kokku 35 000 krooni. 04.06.07 kella 17.24 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00331 Järve Selverist, Pärnu mnt 234, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 1 750 krooni. Kokku võttis R. Kotkas ajavahemikul 01.06.2007 kuni 04.06.2007 OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja 321 750 krooni kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik K. Paursonile 122 000 krooni kuriteost pärit raha, kes pani selle 05.06.2007 enda Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX ja 100 000 krooni kuriteost pärit raha, mille K. Paurson pani 05.06.2007 enda SEB Eesti Ühispanga kontole nr 10102025043008.

10.07.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 10.07.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 summas 315 117.34 krooni R. Kotkase poolt 30.06.2007 koostatud võltsitud arve nr 3006/1 alusel, kus ta näitas kokku 91,4549 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 10.07.2007 võttis R. Kotkas Nõmme harukontorist, Turuplats 5/7, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 100 000 krooni ja Pärnu mnt harukontorist, Pärnu mnt 12, Tallinn, välja sularaha 50 000 krooni, kokku 150 000 krooni. 10.07.2007 kella 20.00 paiku võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00112 Pärnu mnt 180, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha kokku 15 350 krooni. 11.07.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 500 000 krooni OÜ E. arvele ja samal päeval võttis R. Kotkas OÜ E. kontorist, Aia tn 5, Tallinn, välja 499 000 krooni sularaha, millest 149 767.34 krooni oli kuriteost pärit raha. Kokku võttis R. Kotkas ajavahemikul 10.07.2007 kuni 11.07.2007 OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja 664 350 krooni, millest 315 117.34 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ja kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik K. Paursonile 167 000 krooni kuriteost pärit raha, kes pani selle 11.07.2007 enda Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.

31.07.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 legaalsete vahendite arvelt, teades ette, et 2007 augustikuu alguses peab laekuma AS-st S. kuriteost pärit raha summas 326 243.86 krooni, OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 317 543.05 krooni R. Kotkase poolt 30.07.2007 koostatud võltsitud arve nr 3007/2 alusel, kus ta näitas kokku 92,159 m3 saematerjali (märg mänd) müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 31.07.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne kontolt nr 10220066497016 600 000 krooni OÜ E. arvele ja samal päeval võttis R. Kotkas OÜ E. kontorist, Aia tn 5, Tallinn, välja 598 800 krooni sularaha, millest 317 543.05 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ja kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik K. Paursonile

15 149 000 krooni kuriteost pärit raha, kes pani selle 03.08.2007 enda Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.

03.09.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 30.08.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 summas 319 744.79 krooni R. Kotkase poolt 27.08.2007 koostatud võltsitud arve nr 2708/1 alusel, kus ta näitas kokku 46,148 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit ja 28.08.2007 koostatud võltsitud arve nr 2808/1 alusel, kus ta näitas kokku 46,65 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 03.09.2007 kella 11.58 kuni 12.01 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00343, Vabaduse pst 54B, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 viiel korral välja kokku 50 000 krooni. 03.09.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 269 000 krooni OÜ E. arvele ja samal päeval võttis R. Kotkas OÜ E. kontorist, Aia tn 5, Tallinn, välja 268 462 krooni. Kokku võttis Raimo Kotkas 03.09.07 OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja 318 462 krooni kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ja kohas edastatas eeluurimisega tavastamata isik K. Paursonile 158 000 krooni kuriteost pärit raha, kes pani selle 05.09.2007 enda Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.

10.10.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult V. Mardisooga, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 08.10.07 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ E. Nordea panga arvelduskontole nr 17001320413 summas 317 164.03 krooni V. Mardisoo poolt 29.09.2007 koostatud võltsitud arvete nr 2/0709329 ja 3/0709329 alusel, kus ta näitas kokku 92,05 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt E. OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 10.10.2007 kandis V. Mardisoo OÜ E. arvelduskontolt nr 17001320413 kuriteost pärit rahast edasi OÜ E. arvele 250 000 krooni ja samal päeval võttis V. Mardisoo OÜ E. kontorist, Pronksi 7, Tallinn, välja 249 500 krooni kuriteost pärit raha. 11.10.2007 kandis V. Mardisoo OÜ E. arvelduskontolt nr 17001320413 kuriteost pärit rahast edasi OÜ E. arvele 250 000 krooni ja samal päeval võttis V. Mardisoo OÜ E. kontorist, Pronksi 7, Tallinn, välja 249 500 krooni, millest 67 164.03 krooni oli kuriteost pärit raha. V. Mardisoo võttis OÜ E. arvelduskontolt nr 17001320413 välja kokku 498 000 krooni, millest 317 164.03 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik K. Paursonile 155 000 krooni kuriteost pärit raha, kes pani selle 16.10.2007 enda Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.

06.11.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult V. Mardisooga, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 02.11.07 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ E. Nordea panga arvelduskontole nr 17001320413 summas 318 921.90 krooni V. Mardisoo poolt 27.10.2007 koostatud võltsitud arve nr 072710/1 alusel, kus ta näitas kokku 93,52 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt E. OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 06.11.2007 kella 16.31 kuni 16.35 ajal võttis V. Mardisoo sularahaautomaadist HAN00106, Mäepealse 19, Tallinn, OÜ E. arvelduskontolt nr 17001320413 sularahas välja kokku 100 000 krooni kuriteost pärit raha. 07.11.2007 kandis V. Mardisoo OÜ E. arvelduskontolt nr 17001320413 edasi OÜ E. arvele 425 000 krooni ja samal päeval võttis V. Mardisoo OÜ E. kontorist, Pronksi 7, Tallinn, välja sularaha summas 424 150 krooni, millest 218 921.90 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik K. Paursonile 140 000 krooni kuriteost pärit raha, kes pani selle 08.11.2007 enda Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.

16

03.01.2008 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult V. Mardisooga, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 02.01.2008 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ E. Nordea panga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX summas 141 130.24 krooni V. Mardisoo poolt 14.12.2007 koostatud võltsitud arve nr 071412/1 alusel, kus ta näitas kokku 44,297 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt E. OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 04.01.2008 võttis V. Mardisoo Nordea panga kontorist, Hobujaama 4, Tallinn, OÜ E. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX välja 150 000 krooni, millest 141 130.24 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik K. Paursonile 62 000 krooni kuriteost pärit raha, kes pani selle 07.01.2008 enda Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.

14.02.2008 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 29.01.2008 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220066497016 summas 137 351.29 krooni R. Kotkase poolt 14.01.2008 koostatud võltsitud arve nr 1401/2 alusel, kus ta näitas kokku 44,77 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 14.02.2008 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 530 000 krooni OÜ E. arvele ja samal päeval võttis R. Kotkas OÜ E. kontorist, Aia tn 5, Tallinn, välja 528 940 krooni, millest 137 351.29 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik K. Paursonile 62 000 krooni kuriteost pärit raha, kes pani selle 08.02.2008 enda Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.

03.03.2008 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 26.02.2008 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 summas 138 599.97 krooni R. Kotkase poolt 16.02.2008 koostatud võltsitud arve nr 1602/1 alusel, kus ta näitas kokku 45,18 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 03.03.2008 võttis R. Kotkas Järve Harukontorist, Pärnu mnt 234/238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 90 000 krooni. 03.03.2008 kella 12.25 kuni 12.27 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00399, Kadaka tee 76, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha viiel korral kokku 48 000 krooni. Kokku võttis R. Kotkas OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 03.03.08 välja 138 000 krooni kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ja kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik K. Paursonile 63 000 krooni kuriteost pärit raha, kes pani selle 05.03.2008 enda Krediidipanga arvelduskontole nr 4278617122002.

09.04.2008 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult S. Rinnega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 08.04.08 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ Help24 Nordea panga arvelduskontole nr 17001457153 summas 141 915.77 krooni S. Rinne poolt 31.03.2008 koostatud võltsitud arve nr 31.03.08/1 alusel, kus ta näitas kokku 45,38 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Help24 OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 09.04.2008 võttis S. Rinne Nordea panga kontorist, Hobujaama 4, Tallinn, OÜ Help24 arvelduskontolt nr 17001457153 sularahas välja 150 000 krooni, millest 141 915.77 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik K.

17 Paursonile 72 000 krooni kuriteost pärit raha, kes pani selle 17.04.2008 enda Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.

07.05.2008 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult S. Rinnega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 06.05.07 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ Help24 Nordea panga arvelduskontole nr 17001457153 summas 144 593.42 krooni S. Rinne poolt 26.04.2008 koostatud võltsitud arve nr 26.04.08/1 alusel, kus ta näitas 45 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Help24 OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 07.05.2008 kella 20.09 paiku võttis S. Rinne sularahaautomaadist Aruküla tee Jüri alevik, OÜ Help24 arvelduskontolt nr 17001457153 välja sularaha kokku 12 500 krooni. 08.05.2008 võttis S. Rinne Nordea panga kontorist Hobujaama 4, Tallinn, OÜ Help24 arvelduskontolt nr 17001457153 sularahas välja 50 000 krooni. 08.05.2008 kella 15.12 kuni 15.16 ajal võttis S. Rinne sularahaautomaadist Pärnu mnt 421, Tallinn OÜ Help24 arvelduskontolt nr 17001457153 välja kümnel korral kokku 100 000 krooni, millest 82 093.42 krooni oli kuriteost pärit raha. S. Rinne võttis OÜ Help24 arvelduskontolt nr 17001457153 välja kokku 162 500 krooni, millest 144 593.42 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tavastamata isik K. Paursonile 68 000 krooni kuriteost pärit raha, kes pani selle 20.05.2008 enda Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.

Seega pani K. Paurson, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis Ü. Kase, I. Liibeoni, R. Kotkase, V. Mardisoo ning S. Rinnega, toime rahapesu suures ulatuses, et varjata ajavahemikul 27.01.2007 - 05.06.2008 KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kelmuse, toimepanemise tulemusena Valdervik Puit OÜ arvelduskontodele suures ulatuses laekunud raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu ja saades kriminaaltulu tema käsutusse jäänud kuritegelikust rahast summas 1 801 500 krooni, toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Ü. Kasele oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles OÜ Valdervik Puit juhatuse liige alates 05.11.2002, tegutses ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis AS S. (alates 01.01.2009 õigusjärglane S. AS) I. juhi K.Paursoniga varalise kasu saamise eesmärgil suures ulatuses järgmiselt : 27.01.2007 saatis Ü. Kase OÜ Valdervik Puit juhatuse liikmena posti teel AS S. I. juhile K. Paursonile tema kodusele aadressile XXXXXXXXX XX, Tartu enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehed nr 2 35,64 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX ja saatelehe nr 3 38,384 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile 27.01.2007 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 34 35,64 m3 männimaterjali müügi kohta summas 121 728.80 krooni ning arve nr 35 38,384 m3 männimaterjali müügi kohta summas 131 106.05 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 2 ja 3, edastas need I. vastuvõtuosakonda, nagu oleks tema pühapäeval 28.01.2007 Imaveres saatelehtedel märgitud koguses 74,024 m3 männimaterjali koormad I. vastu võtnud. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 34 ja 35 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 74,024 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 01.02.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 34 ja 35 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220065231228 summas 16 133.34 Eurot so (x 15.6716=) 252 835.30 krooni.

18

17.02.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehed nr 4 38,269 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX ja saatelehe nr 5 37,567 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt 19.02.2007 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 37 38,269 m3 männimaterjali müügi kohta summas 130 956.51 krooni ning arve nr 38 37,567 m3 männimaterjali müügi kohta summas 128 554.27 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 4 ja 5, edastas need I. vastuvõtuosakonda, nagu oleks tema laupäeval 17.02.07 Imaveres saatelehtedel märgitud koguses 75,836 m3 männimaterjali koormad I. vastu võtnud. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L.K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 37 ja 38 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 75,836 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 27.02.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 37 ja 38 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220065231228 summas 16 599.30 Eurot so (x 15.6716=) 259 510.78 krooni.

31.03.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 11 38,773 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX ja saatelehe nr 12 37,358 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto reg numbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt 30.03.2007 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 45 38,773 m3 saematerjali müügi kohta summas 137 256.42 krooni ning arve nr 46 37,358 m3 saematerjali müügi kohta summas 132 247.32 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 11 ja 12, edastas need I. vastuvõtuosakonda, nagu oleks tema pühapäeval 01.04.07 Imaveres saatelehtedel märgitud koguses 76,131 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 45 ja 46 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 76,131 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 10.04.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 45 ja 46 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 269 503.74 krooni.

28.04.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 23 47,08 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto reg numbriga XXX XXX ja saatelehe nr 24 38,816 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt 30.04.2007 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 62 47,08 m3 saematerjali müügi kohta summas 166 663.20 krooni ning arve nr 63 38,816 m3 saematerjali müügi kohta summas 137 408.64 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 23 ja 24, edastas need I. vastuvõtuosakonda, nagu oleks tema pühapäeval 29.04.2007 Imaveres saatelehtedel märgitud koguses 85,896 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K.

19 Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 62 ja 63 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 85,896 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 03.05.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 62 ja 63 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 304 071.84 krooni.

26.05.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 29 47,152 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX ja saatelehe nr 30 46,464 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt 28.05.2007 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 74 47,152 m3 saematerjali müügi kohta summas 166 918.08 krooni ning arve nr 75 46,464 m3 saematerjali müügi kohta summas 164 482.56 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 29 ja 30, allkirjastas ja edastas need I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks tema laupäeval 26.05.07 Imaveres saatelehtedel märgitud koguses 93,616 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 74 ja 75 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 93,616 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 31.05.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 74 ja 75 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 331 400.64 krooni.

30.06.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 36 46,65 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto reg numbriga XXX XXX ja saatelehe nr 37 44,805 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt 30.06.2007 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 84 46,65 m3 saematerjali müügi kohta summas 165 141 krooni ning arve nr 85 44,805 m3 saematerjali müügi kohta summas 158 609.70 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 36 ja 37, allkirjastas ja edastas need I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks autod saabunud laupäeval 30.06.07 Imaverre ja tema saatelehtedel märgitud koguses kokku 91,455 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud AS-le S. I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 84 ja 85 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 91,455 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 10.07.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 84 ja 85 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 323 750.70 krooni.

28.07.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 38 45,646 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose

20 teostajaks auto reg numbriga XXX XXX ja saatelehe nr 39 46,513 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt 30.07.07 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 90 45,646 m3 saematerjali müügi kohta summas 161 587.84 krooni ning arve nr 91 46,513 m3 saematerjali müügi kohta summas 164 656.02 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 38 ja 39, allkirjastas ja edastas need I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks tema laupäeval 28.07.07 Imaveres saatelehtedel märgitud koguses 92,159 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud AS-le S. I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 90 ja 91 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 92,159 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 02.08.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 90 ja 91 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 326 243.86 krooni.

25.08.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 41 46,148 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto reg numbriga XXX XXX ja saatelehe nr 42 46,65 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt 27.08.2007 võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 94 46,148 m3 saematerjali müügi kohta summas 163 363.92 krooni ning arve nr 95 46,65 m3 saematerjali müügi kohta summas 165 141 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 41 ja 42, edastas need I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koormad saabunud laupäeval 25.08.07 Imaverre ja tema saatelehtedel märgitud koguses 92,798 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud AS-le S. I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 94 ja 95 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 92,798 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 30.08.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 94 ja 95 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 328 504.92 krooni.

29.09.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 45 46,608 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registriumbriga XXX XXX ja saatelehe nr 46 45,441 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 104 46,608 m3 saematerjali müügi kohta summas 164 992.32 krooni ning arve nr 105 45,441 m3 saematerjali müügi kohta summas 160 861.14 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 45 ja 46, edastas need I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koorem saabunud laupäeval 29.09.07 Imaverre ja tema saatelehtedel märgitud koguses 92,049 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud AS-le S. I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K.

21 Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 104 ja 105 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 92,049 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 08.10.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 104 ja 105 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 325 853.46 krooni.

27.10.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 47 46,63 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX ja saatelehe nr 48 46,89 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase posti teel K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 110 46,63 m3 saematerjali müügi kohta summas 165 070.20 krooni ning arve nr 111 46,89 m3 saematerjali müügi kohta summas 165 990.60 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehed nr 47 ja 48, edastas need I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koormad saabunud laupäeval 27.10.07 Imaverre ja tema saatelehtedel märgitud koguses 93,52 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud AS-le S. I.. Saatelehed edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 110 ja 111 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS- le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 93,52 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 02.11.2007 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 110 ja 111 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 331 060.80 krooni.

4.12.2007 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud saematerjali müügiarve nr 117 44,297 m3 saematerjali müügi kohta summas 147 141.33 krooni, millel viitab saatelehele nr 49. Saatelehte nr 49 pole vastuvõtuosakonnale ja osakonnajuhatajale L. K. edastatud ja seepärast jäi arve nr 117 arvutiprogrammis L. K. poolt seostamata. L. K. saatis 21.12.2007 K. Paursonile e-kirja, milles viitas, et saatelehte nr 49 pole väravas. Vaatamata puuduvale saatelehele kinnitas K. Paurson 02.01.2008 Ü. Kase poolt koostatud võltsitud saematerjali müügiarve nr 117 ja esitas selle tasumiseks arvutiprogrammi teel AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivse arve näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 44,297 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 02.01.2008 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarve nr 117 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 147 141.33 krooni.

19.01.2008 saatis Ü Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 50 44,769 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, milline tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase K. Paursonile 21.01.08 enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 118 44,769 m3 saematerjali müügi kohta summas 147 916.77 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehe nr 50, edastas selle I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koorem saabunud laupäeval 19.01.2008 Imaverre ja tema saatelehel märgitud koguses 44,768 m3 männimaterjali koorma vastu võtnud AS-le S. I.. Saateleht edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehe OÜ Valdervik Puit arvega ja

22 edastas arvutiprogrammi teel arve K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarve nr 118 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivse arve näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 44,769 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 29.01.2008 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarve nr 118 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 147 916.77 krooni.

16.02.2008 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 51 45,176 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, milline tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase K. Paursonile 18.02.2008 enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 120 45,176 m3 saematerjali müügi kohta summas 149 261.50 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehe nr 51, edastas selle I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koorem saabunud laupäeval 16.02.2008 Imaverre ja tema saatelehel märgitud koguses 45,176 m3 männimaterjali koorma vastu võtnud AS-le S. I.. Saateleht edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehe OÜ Valdervik Puit arvega ja edastas arvutiprogrammi teel arve K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarve nr 120 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivse arve näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 45,176 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 26.02.2008 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarve nr 120 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 149 261.50 krooni.

29.03.2008 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 52 45,384 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, milline tegelikult Imaverre ei saabunud, arve nr 125 45,384 m3 saematerjali müügi kohta summas 151 930.19 krooni. Samuti saatis Ü. Kase K. Paursonile 31.03.08 enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 125 45,384 m3 saematerjali müügi kohta summas 151 930.19 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehe nr 52, edastas selle I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koorem saabunud laupäeval 29.03.2008 Imaverre ja tema saatelehel märgitud koguses kokku 45,384 m3 männimaterjali koorma vastu võtnud AS-le S. I.. Saateleht edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehe OÜ Valdervik Puit arvega ja edastas arvutiprogrammi teel arve K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumise ks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarve nr 125 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivse arve näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 45,384 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 08.04.2008 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarve nr 125 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit AS SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 151 930.19 krooni.

26.04.2008 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 53 45,384 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, milline tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase K. Paursonile 28.04.2008 enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 129

23 45,384 m3 saematerjali müügi kohta summas 151 930.19 krooni. K. Paurson, saades Ü. Kaselt võltsitud saatelehe nr 53, edastas selle I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koorem saabunud laupäeval 26.04.2008 Imaverre ja tema saatelehel märgitud koguses kokku 45,384 m3 männimaterjali koorma vastu võtnud AS-le S. I.. Saateleht edastati vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehe OÜ Valdervik Puit arvega ja edastas arvutiprogrammi teel arve K. Paursonile kinnitamiseks. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarve nr 129 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivse arve näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 45,384 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 06.05.2008 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarve nr 129 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit AS SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 151 930.19 krooni.

31.05.2008 saatis Ü. Kase posti teel I. juhile K. Paursonile enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit saematerjali saatelehe nr 54 35,648 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX ja saatelehe nr 55 34,816 m3 männimaterjali müügi kohta, kus näitas veose teostajaks auto registrinumbriga XXX XXX, millised tegelikult Imaverre ei saabunud. Samuti saatis Ü. Kase K. Paursonile 31.05.2008 enda poolt koostatud võltsitud OÜ Valdervik Puit arve nr 132 35,648 m3 saematerjali müügi kohta summas 119 337.37 krooni ning arve nr 133 34,816 m3 saematerjali müügi kohta summas 116 552.12 krooni. Vastuvõtuosakonna osakonnajuhatajale L. K. saabusid 02.06.2008 esmaspäeva hommikul arvutisse OÜ Valdervik Puit arved nr 132 ja 133, millistel oli viide saatelehtedele nr 54 ja 55. L. K. soovis arved arvutiprogrammis seostada OÜ Valdervik Puit saatelehtedega nr 54 ja 55, kuid selgus, et vastuvõtuosakonda saatelehti nr 54 ja 55 polnud saabunud. 02.06.2008 ennelõunal edastas K. Paurson Ü. Kase poolt võltsitud saatelehed nr 54 ja 55 I. vastuvõtuosakonda, märkides saatelehele nagu oleks koormad saabunud laupäeval 31.05.2008 Imaverre ja tema saatelehtedel märgitud koguses 70,464 m3 männimaterjali koormad vastu võtnud AS-le S. I.. Peale seda edastati saatelehed vastuvõtuosakonnast osakonnajuhatajale L. K., kes seostas arvutiprogrammis saatelehed OÜ Valdervik Puit arvetega ja edastas arvutiprogrammi teel arved K. Paursonile kinnitamiseks, kuid kontrollis 02.06.2008 pealelõunal koormate reaalset Imaverre saabumist ning siis selgus, et materjali laoplatsile pole saabunud. K. Paurson kinnitas ja esitas tasumiseks arvutiprogrammi teel Ü. Kase poolt koostatud võltsitud männimaterjali müügiarved nr 132 ja 133 AS S. raamatupidamisele, luues fiktiivsete arvete näol teadvalt ebaõige ettekujutuse AS-le S. sissetulnud männimaterjalist koguses 70,464 m3, mis reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud. 05.06.2008 tegi AS S. raamatupidamine firma arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX K. Paursoni poolt kinnitatud ja firmale esitatud võltsitud müügiarvete nr 132 ja 133 alusel ülekande OÜ Valdervik Puit AS SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10220027924010 summas 235 889.49 krooni.

Kuna 05.06.2008 AS S. avastas, et OÜ Valdervik Puit AS SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 1022027924010 tehtud ülekanne summas 235 889.49 krooni on tehtud võltsitud arvete nr 132 ja 133 alusel, siis OÜ Valdervik Puit kandis nimetatud summa 06.06.2008 AS S. Nordea panga kontole nr XXXXXXXXXX tagasi.

Kokku esitasid K. Paurson ja Ü. Kase AS-le S. ajavahemikul 27.01.2007 kuni 05.06.2008 tasumiseks võltsitud müügiarveid kokku 1162,957 m3 männimaterjali ulatuses kogusummas 4 036 805.51 krooni. Seega Ü. Kase, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis K. Paursoniga, lõi AS-le S. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu oleks ajavahemikul 27.01.2007 kuni 05.06.2008 kokku 1162,957 m3 saematerjali saabunud I.sse, mis aga

24 reaalselt Imaveresse ei saabunud ja T. laos arvele ei võetud, ning pettis AS-lt S. ajavahemikul 27.01.2007 kuni 05.06.2008 võltsitud arvete alusel välja suures ulatuses vara, kokku 4 036 805.51 krooni, millega pani toime KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatati Ü.Kaset selles, et tema rahapesu eesmärgil, selleks, et varjata ajavahemikul 27.01.2007 kuni 05.06.2008 kelmuse tulemusena AS-lt S. välja petetud raha tegelikku omanikku ja vara ebaseaduslikku päritolu, sooritas ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes isikute grupis koos K. Paursoni (AS S. I. juht alates 01.06.2006), I. Liibeoni (OÜ N. ajavahemikul 27.09.2006 - 09.02.2007 juhatuse liige; alates 19.06.2007 OÜ M., juhatuse liige 09.02.2007 kuni 22.06.2007 Kaljo Kallaste), R. Kotkase (OÜ Ainulaadne juhatuse liige alates 05.03.2007), V. Mardisooga (OÜ E. juhatuse liige alates 20.09.2007) ja S. Rinnega (OÜ Help24 juhatuse liige alates 28.01.2008) fiktiivseid tehinguid eelpool nimetatud ettevõtete arvelduskontodel kuriteost pärit rahaga, selle omastamise eesmärgil järgmiselt:

01.02.2007 konverteeris OÜ Valdervik Puit juhatuse liige Ü. Kase OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 10220065231228 sinna kuriteo tulemusena 01.02.2007 AS-lt S. laekunud raha summas 16 133.34 EUR OÜ Valdervik Puit arvelduskontole nr 1022027924010 summas 252 023.27 krooni. Samal päeval, tegutsedes kooskõlastatult I. Liibeoniga, kandis Ü. Kase OÜ Valdervik Puit arvelduskontolt nr 1022027924010 kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ N. Sampo panga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 248 069.30 krooni I. Liibeoni poolt 26.01.2007 koostatud võltsitud arve nr 6 alusel, kus ta näitas kokku 74,024 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt N. OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 02.02.2007 kandis I. Liibeon OÜ N. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX kuriteost pärit rahast edasi AS Tavid arvele 235 000 krooni. 02.02.07 võttis I. Liibeon AS Tavid kontorist Aia tn 5, Tallinn välja 234 648 krooni kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas I. Liibeon Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast ning 19.02.2007 kandis Ü. Kase OÜ Valdervik Puit arvelduskontole nr 1022027924010 29 000 krooni kuriteost pärit raha. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 252 835.30 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 3953.97 krooni. 28.02.2007 kandis Ü. Kase OÜ Valdervik Puit arvelduskontolt nr 10220065231228 sinna kuriteo tulemusena 27.02.2007 AS-lt S. laekunud raha summas 16 559.45 EUR AS Tavid arvele. 28.02.2007 kandis AS Tavid arve nr 1511 alusel OÜ Valdervik Puit arvelduskontole nr 1022027924010 summa 258 990.00 krooni. Samal päeval, tegutsedes kooskõlastatult I. Liibeoniga, kandis Ü. Kase OÜ Valdervik Puit arvelduskontolt nr 1022027924010 kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ N. Sampo panga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 252 351.85 krooni I. Liibeoni poolt 16.02.2007 koostatud võltsitud arve nr 11 alusel, kus ta näitas kokku 75,836 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt N. OÜ- le Valdervik Puit ei toimunud. 28.02.2007 võttis I. Liibeon Järve Selveri harukontorist Pärnu mnt 238, Tallinn, OÜ N. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja 100 000 krooni kuriteost pärit raha. 01.03.2007 võttis I. Liibeon Sikupilli harukontorist Tartu mnt 87, Tallinn, OÜ N. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja 100 000 krooni kuriteost pärit raha. 01.03.2007 kella 10.40 paiku võttis I. Liibeon sularahaautomaadist HAN00335 Tartu mnt 87, Tallinn OÜ N. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja kokku 40 000 krooni kuriteost pärit raha. I. Liibeon võttis OÜ N. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja kokku 240 000 krooni kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas I. Liibeon Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast ning Ü. Kase pani 02.03.2007 OÜ Valdervik Puit arvelduskontole nr 1022027924010 100 000 krooni kuriteost pärit raha. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 259 510.78 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 7158.93 krooni.

25 11.04.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 10.04.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 333003910000 summas 262 316.97 krooni R. Kotkase poolt 30.03.2007 koostatud võltsitud arve nr 3003/1 alusel, kus ta näitas kokku 76,131 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 11.04.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne kontolt nr 333003910000 389 000 krooni E. OÜ arvele. 11.04.2007 võttis R. Kotkas OÜ E. kontorist Aia tn 5, Tallinn välja 388 028 krooni sularaha, millest 262 316.97 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 269 503.74 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 7186.70 krooni.

16.04.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 legaalsete vahendite arvelt, teades ette, et 2007 maikuu alguses peab laekuma AS-st S. kuriteost pärit raha summas 304 071.84 krooni, OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 333003910000 summa 162 222.29 krooni R. Kotkase poolt 30.03.2007 koostatud võltsitud arve nr 3003/2 alusel, kus ta näitas kokku 47,081 m3 saematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 16.04.07 võttis R. Kotkas Järve Selveri kontorist Pärnu mnt 238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 333003910000 välja sularaha 150 000 krooni. 16.04.07 kella 15.35 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist Rävala pst 8, Tallinn, välja OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 333003910000 sularaha 2200 krooni. 16.04.07 kella 16.55 ajal võttis R. Kotkas Järve Selverist sularahaautomaadist Pärnu mnt 238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 333003910000 välja sularaha 9500 krooni. Kokku võttis R. Kotkas 16.04.2007 OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 333003910000 välja 161 700 krooni kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast.

04.05.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 03.05.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 333003910000 summas 133 744.40 krooni R. Kotkase poolt 30.03.2007 koostatud võltsitud arve nr. 3004/5 alusel, kus ta näitas kokku 38,816 m3 saematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 04.05.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne kontolt nr 333003910000 200 000 krooni OÜ E. arvele. 04.05.2007 võttis R. Kotkas OÜ E. kontorist Aia tn 5, Tallinn välja 199 400 krooni sularaha, millest 133 744.40 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast. Ü. Kase võttis 07.05.2007 OÜ Valdervik Puit arvelduskontolt nr 1022027924010 välja sularahas 90 265 krooni kuriteost pärit raha. 07.05.2007 pani Ü. Kase 145 000 krooni kuriteost pärit raha enda SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10010168535015. 11.05.2007 tasus Ü. Kase auto transpordi eest OÜ Valdervik Puit arvelduskontolt nr 1022027924010 16 000 krooni AS-le H. ning 14 745 krooni OÜ-le A.. 15.05.2007 ostis Ü. Kase kuriteost pärit raha eest endale sõiduauto BMW 530D hinnaga 11200 EUR ning registreeris (registrinumber XXX XXX) 30.05.2007 ARK-is enda nimele. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 304 071.84 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 8105.15 krooni.

01.06.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 31.05.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle

26 tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 summas 322 563.30 krooni R. Kotkase poolt 28.05.2007 koostatud võltsitud arve nr. 2805/1 alusel, kus ta näitas kokku 93,616 m3 männisaematerjali müüki summas 322 614.10 krooni OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 01.06.2007 võttis R. Kotkas Järve harukontorist Pärnu mnt 234/238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 100 000 krooni. 01.06.07 kella 14.31 kuni 14.32 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00024 Mustamäe tee 22, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha kolmel korral kokku 30 000 krooni. 01.06.07 kella 18.34 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00405 Järve kontorist Pärnu mnt 238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 5000 krooni. 02.06.07 kella 13.30 kuni 13.32 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00072 Sõle 27, Tallinn OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha viiel korral kokku 50 000 krooni. 04.06.07 võttis R. Kotkas Järve harukontorist Pärnu mnt 234/238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 100 000 krooni. 04.06.07 kella 12.35 kuni 12.37 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00405 Järve harukontorist Pärnu mnt 238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha neljal korral kokku 35 000 krooni. 04.06.07 kella 17.24 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00331 Järve Selverist Pärnu mnt 234, Tallinn OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 1750 krooni. Kokku võttis R. Kotkas ajavahemikul 01.06.2007 kuni 04.06.2007 OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja 321 750 krooni kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 331 400.64 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 8837.34 krooni.

10.07.2007 kandis Ü.Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 10.07.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 summas 315 117.34 krooni R. Kotkase poolt 30.06.2007 koostatud võltsitud arve nr 3006/1 alusel, kus ta näitas kokku 91,4549 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 10.07.2007 võttis R. Kotkas Nõmme harukontorist, Turuplats 5/7, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 100 000 krooni ja Pärnu mnt harukontorist, Pärnu mnt 12, Tallinn, välja sularaha 50 000 krooni, kokku 150 000 krooni. 10.07.2007 kella 20.00 paiku võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00112 Pärnu mnt 180, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha kokku 15 350 krooni. 11.07.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 500 000 krooni OÜ E. arvele ja 11.07.2007 võttis R. Kotkas OÜ E. kontorist Aia tn 5, Tallinn välja 499 000 krooni sularaha, millest 149 767.34 krooni oli kuriteost pärit raha. Kokku võttis R. Kotkas ajavahemikul 10.07.2007 kuni 11.07.2007 OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja 664 350 krooni, millest 150 000 krooni maksis R. Kotkas OÜ Ainulaadne kassasse ja 315 117.34 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 323 750.70 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 8633.35 krooni.

31.07.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 legaalsete vahendite arvelt, teades ette, et 2007 augustikuu alguses peab laekuma AS-st S. kuriteost pärit raha summas 326 243.86 krooni, OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 317 543.05 krooni R. Kotkase poolt 30.07.2007 koostatud võltsitud arve nr 3007/2 alusel, kus ta näitas kokku 92,159 m3 saematerjali (märg mänd) müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le

27 Valdervik Puit ei toimunud. 31.07.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne kontolt nr 10220066497016 600 000 krooni OÜ E. arvele ja samal päeval, võttis R. Kotkas OÜ E. kontorist Aia tn 5, Tallinn välja 598 800 krooni sularaha, millest 317 543.05 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 326 243.86 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 8700.81 krooni.

03.09.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 30.08.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 summas 319 744.79 krooni R. Kotkase poolt 27.08.2007 koostatud võltsitud arve nr 2708/1 alusel, kus ta näitas kokku 46,148 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit ja 28.08.2007 koostatud võltsitud arve nr 2808/1 alusel, kus ta näitas kokku 46,65 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 03.09.2007 kella 11.58 kuni 12.01 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00343 Vabaduse pst 54B, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 viiel korral välja kuriteost pärit raha kokku 50 000 krooni. 03.09.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 269 000 krooni OÜ E. arvele ja samal päeval võttis R. Kotkas OÜ E. kontorist, Aia tn 5, Tallinn, välja 268 462 krooni. Kokku võttis R. Kotkas 03.09.07 OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja 318 462 krooni kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast. 07.09.2007 kandis Ü. Kase 25 000 kuriteost pärit raha oma SEB Eesti Ühispnaga arvelduskontole nr 10010168535015. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 328 504.92 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 8760.13 krooni.

10.10.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult V. Mardisooga, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 08.10.07 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ E. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX summas 317 164.03 krooni V. Mardisoo poolt 29.09.2007 koostatud võltsitud arvete nr 2/0709329 ja 3/0709329 alusel, kus ta näitas kokku 92,05 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt E. OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 10.10.2007 kandis V. Mardisoo OÜ E. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX kuriteost pärit rahast edasi OÜ E. arvele 250 000 krooni ja samal päeval võttis Vi. Mardisoo OÜ E. kontorist, Pronksi 7, Tallinn, välja kuriteost pärit raha summas 249 500 krooni. 11.10.200 kandis V. Mardisoo OÜ E. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX kuriteost pärit rahast edasi OÜ E. arvele 250 000 krooni ja samal päeval võttis V. Mardisoo OÜ E. kontorist, Pronksi 7, Tallinn, välja 249 500 krooni, millest 67 164.03 krooni oli kuriteost pärit raha. V. Mardisoo võttis OÜ E. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX välja kokku 498 000 krooni, millest 317 164.03 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 325 853.46 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 8689.42 krooni

06.11.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult V. Mardisooga, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 02.11.07 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ E. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX summas 318 921.90 krooni V. Mardisoo poolt 27.10.2007 koostatud võltsitud arve nr 072710/1 alusel, kus ta näitas kokku 93,52 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt E. OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 06.11.2007 kella 16.31 kuni 16.35 ajal võttis V. Mardisoo sularahaautomaadist HAN00106 Mäepealse 19, Tallinn, OÜ E.

28 arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX välja kümnel korral kokku 100 000 krooni. 07.11.2007 kandis V. Mardisoo OÜ E. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX edasi OÜ E. arvele 425 000 krooni ja samal päeval võttis V. Mardisoo OÜ E. kontorist, Pronksi 7, Tallinn, välja sularaha summas 424 150 krooni, millest 218 921.90 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast. Ü. Kase võttis 05.11.2007 OÜ Valdervik Puit arvelduskontolt nr 1022027924010 välja 10 000 krooni kuriteost pärit raha ja pani selle 19.11.2007 oma SEB Eesti Ühispanga arvelduskontole nr 10010168535015. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 331 060.80 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 12 138.90 krooni.

03.01.2008 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult V. Mardisooga, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 02.01.2008 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ E. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX summas 141 130.24 krooni V. Mardisoo poolt 14.12.2007 koostatud võltsitud arve nr 071412/1 alusel, kus ta näitas kokku 44,297 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt E. OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 04.01.2008 võttis V. Mardisoo Nordea panga kontorist Hobujaama 4, Tallinn OÜ E. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX välja 150 000 krooni, millest 141 130.24 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 147 141.33 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 6011.09 krooni

14.02.2008 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 29.01.2008 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 summas 137 351.29 krooni R. Kotkase poolt 14.01.2008 koostatud võltsitud arve nr 1401/2 alusel, kus ta näitas kokku 44,77 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 14.02.2008 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 530 000 krooni OÜ E. arvele ja samal päeval võttis R. Kotkas OÜ E. kontorist, Aia tn 5, Tallinn, välja 528 940 krooni, millest 137 351.29 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast. 15.02.08 võttis Ü. Kase OÜ Valdervik Puit arvelduskontolt nr 1022027924010 välja 10 000 krooni sularaha kuriteost pärit raha. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 147 916.77 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 10 565.48 krooni.

03.03.2008 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 26.02.2008 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 summas 138 599.97 krooni R. Kotkase poolt 16.02.2008 koostatud võltsitud arve nr 1602/1 alusel, kus ta näitas kokku 45,18 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 03.03.2008 võttis R. Kotkas Järve Harukontorist, Pärnu mnt 234/238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 90 000 krooni. 03.03.2008 kella 12.25 kuni 12.27 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00399 Kadaka tee 76, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha viiel korral kokku 48 000 krooni. Kokku võttis R. Kotkas OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 03.03.08 välja 138 000 krooni kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast. Ü. Kase pani 04.03.2008 20 000 krooni kuriteost pärit raha

29 OÜ Valdervik Puit arvelduskontole nr 1022027924010. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 149 261.50 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 10661.53 krooni.

09.04.2008 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult S. Rinnega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 08.04.08 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ Help24 arvelduskontole nr 17001457153 summas 141 915.77 krooni S. Rinne poolt 31.03.2008 koostatud võltsitud arve nr 31.03.08/1 alusel, kus ta näitas kokku 45,38 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Help24 OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 09.04.2008 võttis S. Rinne Nordea panga kontorist, Hobujaama 4, Tallinn, OÜ Help24 arvelduskontolt nr 17001457153 välja sularaha 150 000 krooni, millest 141 915.77 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas S. Rinne Ü. Kasele 140 000 krooni kuriteost pärit raha. 11.04.08 võttis Ü. Kase OÜ Valdervik Puit arvelduskontolt nr 1022027924010 välja 10 000 krooni kuriteost pärit raha. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 151 930.19 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 10 014.42 krooni.

07.05.2008 kandis Ü Kase, tegutsedes kooskõlastatult S. Rinnega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 06.05.07 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ Help24 arvelduskontole nr 17001457153 summas 144 593.42 krooni S. Rinne poolt 26.04.2008 koostatud võltsitud arve nr 26.04.08/1 alusel, kus ta näitas 45 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Help24 OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 07.05.2008 kella 20.09 paiku võttis S. Rinne sularahaautomaadist Aruküla tee Jüri alevik OÜ Help24 arvelduskontolt nr 17001457153 välja kahel korral kokku 12 500 krooni kuriteost pärit raha. 08.05.2008 võttis S. Rinne Nordea panga kontorist Hobujaama 4, Tallinn, OÜ Help24 arvelduskontolt nr 17001457153 sularahas välja 50 000 krooni. 08.05.2008 kella 15.12 kuni 15.16 ajal võttis S. Rinne sularahaautomaadist Pärnu mnt 421, Tallinn OÜ Help24 arvelduskontolt nr 17001457153 välja kümnel korral kokku 100 000 krooni, millest 82 093.42 krooni oli kuriteost pärit raha. S. Rinne võttis OÜ Help24 kontolt nr 17001457153 välja kokku 162 500 krooni, millest 144 593.42 krooni oli kuriteost pärit raha. Kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas S. Rinne Ü. Kasele 143 000 krooni kuriteost pärit rahast. OÜ Valdervik Puit sai oma käsutusse kuriteost pärit raha 151 930.19 krooni ja firma arvele jäi kuriteost pärit raha 7336.76 krooni.

Seega Üllar Kase, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis AS S. I. juhi Kurmet Paursoniga, OÜ N. juhatuse liikme Ivory Liibeoni tegevuse läbi, OÜ Ainulaadne juhatuse liikme Raimo Kotkase tegevuse läbi, OÜ E. juhatuse liikme Viljo Mardisoo tegevuse läbi ning OÜ Help24 juhatuse liikme Siim Rinne tegevuse läbi, pani toime rahapesu suures ulatuses, selleks, et varjata ajavahemikul 27.01.2007- 05.06.2008 KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kelmuse, toimepanemise tulemusena OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele 4 036 805.51 krooni ulatuses laekunud raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu, sai kriminaaltulu tema käsutusse jäänud kuritegelikust rahast summas 632 000 krooni, millega pani toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritav kuriteo.

4. I. Liibeonile oli esitatud süüdistus selles, et tema olles OÜ N. juhatuse ainuliige ajavahemikul 27.09.2006 kuni 09.02.2007 ning omades ajavahemikul 01.01.2007 kuni 01.04.2007 OÜ N. Sampo panga arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX ainukäsutusõigust, selleks, et varjata kelmuse tulemusena ajavahemikul 27.01.2007.a kuni 06.05.2008.a AS-lt S. välja petetud raha tegelikku omanikku ja vara ebaseaduslikku päritolu, sooritas ajavahemikul 26.01.2007 kuni 01.03.2007 rahapesu eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes, isikute grupis koos OÜ Valdervik Puit

30 juhatuse liikme Ü. Kase ja AS S. I. juhi K. Paursoniga, fiktiivseid tehinguid OÜ N. arvelduskontol kuriteost pärit rahaga, selle omastamise eesmärgil järgmiselt: 01.02.2007 konverteeris Ü. Kase OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 10220065231228 sinna kuriteo tulemusena 01.02.2007 AS-lt S. laekunud raha summas 16 133.34 EUR OÜ Valdervik Puit arvelduskontole nr 1022027924010 summas 252 023.27 krooni. Samal päeval, tegutsedes kooskõlastatult I. Liibeoniga, kandis Ül. Kase OÜ Valdervik Puit arvelduskontolt nr 1022027924010 kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ N. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 248 069.30 krooni I. Liibeoni poolt 26.01.2007 koostatud võltsitud arve nr 6 alusel, kus ta näitas kokku 74,024 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt N. OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 02.02.2007.kandis I. Liibeon OÜ N. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX kuriteost pärit rahast edasi AS Tavid arvele 235 000 krooni. Samal päeval võttis I, Liibeon AS-i Tavid kontorist Aia tn 5, Tallinn välja kuriteost pärit raha summas 234 648 krooni. Sellest summast edastas I. Liibeon 106 000 krooni kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas K. Paursonile, kes pani 106 000 krooni kuriteost pärit raha 03.02.2007 enda Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. I. Liibeoni käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 128 648 krooni.

28.02.2007 kandis Ü. Kase OÜ Valdervik Puit arvelduskontolt nr 10220065231228 sinna kuriteo tulemusena 27.02.2007 AS-lt S. laekunud raha summas 16 559.45 EUR AS Tavid arvele. 28.02.2007 kandis AS Tavid arve nr 1511 alusel OÜ Valdervik Puit arvelduskontole nr 1022027924010 summa 258 990.00 krooni. Samal päeval, tegutsedes kooskõlastatult I. Liibeoniga, kandis Ü. Kase OÜ Valdervik Puit arvelduskontolt nr 1022027924010 kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ N. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX summas 252 351.85 krooni I. Liibeoni poolt 16.02.2007 koostatud võltsitud arve nr 11 alusel, kus ta näitas kokku 75,836 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt N. OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 28.02.2007 võttis I. Liibeon Järve Selveri harukontorist Pärnu mnt 238, Tallinn, OÜ N. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja 100 000 krooni kuriteost pärit raha. 01.03.2007 võttis I. Liibeon Sikupilli harukontorist Tartu mnt 87, Tallinn, OÜ N. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja 100 000 krooni kuriteost pärit raha. 01.03.2007 kella 10.40 paiku võttis I. Liibeon sularahaautomaadist HAN00335 Tartu mnt 87, Tallinn OÜ N. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja kokku 40 000 krooni kuriteost pärit raha. I. Liibeon võttis OÜ N. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX välja kokku 240 000 krooni kuriteost pärit raha, millest 109 000 krooni edastas ta kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas K. Paursonile, kes pani selle kuriteost pärit raha 03.03.2007 enda Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. 100 000 krooni edastas ta kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas Ü. Kasele, kes pani selle kuriteost pärit raha 02.03.2007 OÜ Valdervik Puit arvelduskontole nr 1022027924010. I. Liibeoni käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 31 000 krooni.

Seega I. Liibeon, tegutsedes OÜ N. huvides KarS § 14 lg 1 sätestatu järgi juhtivtöötajana, ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis OÜ Valdervik Puit juhatuse liikme Ü. Kase ja AS S. I. juhi K. Paursoniga pani toime rahapesu, selleks, et varjata ajavahemikul 27.01.2007 - 06.05.2008 KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kelmuse, toimepanemise tulemusena OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele 4 036 805.51 krooni ulatuses laekunud raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu, saades kriminaaltulu tema käsutusse jäänud kuritegelikust rahast kokku 159 648 krooni, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 394 lg 2 p 1 järgi.

5. R. Kotkasele oli esitatud süüdistus selles, et tema olles OÜ Ainulaadne juhatuse ainuliige alates 05.03.2007 ning omades ainukäsutusõigust OÜ Ainulaadne SEB Eesti Ühispanga arvelduskonto nr 10220066497016 kasutamiseks alates 01.02.2007 ja Sampo panga arvelduskonto nr 333003910000 kasutamiseks alates 16.03.2007, selleks, et varjata kelmuse tulemusena ajavahemikul 27.01.2007

31 kuni 06.05.2008 AS-lt S. välja petetud raha tegelikku omanikku ja vara ebaseaduslikku päritolu, sooritas ajavahemikul 30.03.2007 kuni 03.03.2008 rahapesu eesmärgil, ühiselt ja kooskõlastatult, tegutsedes isikute grupis koos OÜ Valdervik Puit juhatuse liikme Ü. Kase ja ning AS S. I. juhi K. Paurson’iga, fiktiivseid tehinguid OÜ Ainulaadne arvelduskontodel kuriteost pärit rahaga, selle omastamise eesmärgil järgmiselt: 11.04.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 10.04.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 333003910000 summas 262 316.97 krooni R. Kotkase poolt 30.03.2007 koostatud võltsitud arve nr 3003/1 alusel, kus ta näitas kokku 76,131 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 11.04.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne kontolt nr 333003910000 389 000 krooni E. OÜ arvele ja samal päeval võttis R. Kotkas OÜ E. kontorist, Aia tn 5, Tallinn, välja 388 028 krooni sularaha, millest 262 316.97 krooni oli kuriteost pärit raha. Sellest summast 168 500 krooni edastas R. Kotkas kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas K. Paursonile, kes pani 168 500 krooni kuriteost pärit raha 13.04.2007 enda arvelduskontole nr 334899000000. R. Kotkase käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 93 816.97 krooni.

16.04.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 legaalsete vahendite arvelt, teades ette, et 2007 maikuu alguses peab laekuma AS-st S. kuriteost pärit raha summas 304 071.84 krooni, OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 333003910000 summa 162 222.29 krooni R. Kotkase poolt 30.03.2007 koostatud võltsitud arve nr 3003/2 alusel, kus ta näitas kokku 47,081 m3 saematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 16.04.07 võttis R. Kotkas Järve Selveri kontorist, Pärnu mnt 238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 333003910000 välja sularaha 150 000 krooni. 16.04.07 kella 15.35 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist, Rävala pst 8, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 333003910000 välja sularaha 2200 krooni. 16.04.07 kella 16.55 ajal võttis R. Kotkas Järve Selveri sularahaautomaadist, Pärnu mnt 238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 333003910000 välja sularaha 9500 krooni. Kokku võttis R. Kotkas 16.04.2007 OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 333003910000 välja 161 700 krooni kuriteost pärit raha, mis jäi tema käsutusse.

04.05.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 03.05.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 333003910000 summas 133 744.40 krooni R. Kotkase poolt 30.04.2007 koostatud võltsitud arve nr. 3004/5 alusel, kus ta näitas kokku 38,816 m3 saematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 04.05.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne kontolt nr 333003910000 200 000 krooni OÜ E. arvele ja samal päeval võttis OÜ E. kontorist, Aia tn 5, Tallinn, välja 199 400 krooni sularaha, millest 133 744.40 krooni oli kuriteost pärit raha. Sellest summast 100 000 krooni edastas R. Kotkas kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas K. Paursonile, kes pani 100 000 krooni kuriteost pärit raha 07.05.2007 enda arvelduskontole nr 10102025043008. R. Kotkase käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 33 744.40 krooni.

01.06.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 31.05.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 summas 322 563.30 krooni R. Kotkase poolt 28.05.2007 koostatud võltsitud arve nr. 2805/1 alusel, kus ta näitas kokku 93,616 m3 männisaematerjali müüki summas 322 614.10

32 krooni OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 01.06.2007 võttis R. Kotkas Järve harukontorist Pärnu mnt 234/238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 100 000 krooni. 01.06.2007 kella 14.31 kuni 14.32 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00024 Mustamäe tee 22, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha kolmel korral kokku 30 000 krooni. 01.06.2007 kella 18.34 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00405 Järve kontorist Pärnu mnt 238 Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 5000 krooni. 02.06.2007 kella 13.30 kuni 13.32 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00072 Sõle 27, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha viiel korral kokku 50 000 krooni. 04.06.2007 võttis R. Kotkas Järve harukontorist, Pärnu mnt 234/238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 100 000 krooni viitega kassasse. 04.06.2007 kella 12.35 kuni 12.37 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00405 Järve harukontoris, Pärnu mnt 238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha neljal korral kokku 35 000 krooni. 04.06.2007 kella 17.24 ajal võttis R. Kotkas Järve Selveri sularahaautomaadist ATM00331, Pärnu mnt 234, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 1750 krooni. Kokku võttis R. Kotkas ajavahemikul 01.06.2007 kuni 04.06.2007 OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja 321 750 krooni kuriteost pärit raha. Sellest summast 122 000 krooni edastas kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas K. Paursonile, kes pani 122 000 krooni kuriteost pärit raha 05.06.2007 enda arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX ja 100 000 krooni edastas R. Kotkas kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas K. Paursonile, kes pani 100 000 krooni kuriteost pärit raha 05.06.2007 enda kontole nr 10102025043008. R. Kotkase käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 99 750 krooni.

10.07.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 10.07.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 summas 315 117.34 krooni R. Kotkase poolt 30.06.2007 koostatud võltsitud arve nr 3006/1 alusel, kus ta näitas kokku 91,4549 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 10.07.2007 võttis R. Kotkas Nõmme harukontorist, Turuplats 5/7, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 100 000 krooni ja Pärnu mnt harukontorist, Pärnu mnt 12, Tallinn, välja sularaha 50 000 krooni, kokku 150 000 krooni märkega „kassasse”. 10.07.2007 kella 20.00 paiku võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00112, Pärnu mnt 180, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha kokku 15 350 krooni. 11.07.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 500 000 krooni OÜ E. arvele ja samal päeval võttis OÜ E. kontorist, Aia tn 5, Tallinn, välja 499 000 krooni sularaha, millest 149 767.34 krooni oli kuriteost pärit raha. Kokku võttis R. Kotkas ajavahemikul 10.07.2007 kuni 11.07.2007 OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja 664 350 krooni, millest 150 000 krooni maksis R. Kotkas OÜ Ainulaadne kassasse. 315 117.34 krooni oli kuriteost pärit raha ja sellest summast 167 000 krooni edastas R. Kotkas kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ja kohas K. Paursonile, kes pani 167 000 krooni kuriteost pärit raha 11.07.2007 enda arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. R. Kotkase käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 148 117.34 krooni.

31.07.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 legaalsete vahendite arvelt, teades ette, et 2007 augustikuu alguses peab laekuma AS-st S. kuriteost pärit raha summas 326 243.86 krooni, OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 317 543.05 krooni R. Kotkase poolt 30.07.2007 koostatud võltsitud arve nr 3007/2 alusel, kus ta näitas kokku 92,159 m3 saematerjali (märg mänd) müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le

33 Valdervik Puit ei toimunud. 31.07.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne kontolt nr 10220066497016 600 000 krooni OÜ E. arvele ja samal päeval võttis OÜ E. kontorist, Aia tn 5, Tallinn, välja 598 800 krooni sularaha, millest 317 543.05 krooni oli kuriteost pärit raha. Kuriteost pärit rahast 149 000 krooni edastas R. Kotkas kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ja kohas K. Paursonile, kes pani 149 000 krooni 03.08.2007 enda arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. R. Kotkase käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 168 543.05 krooni.

03.09.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 30.08.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 summas 319 744.79 krooni R. Kotkase poolt 27.08.2007 koostatud võltsitud arve nr 2708/1 alusel, kus ta näitas kokku 46,148 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit ja 28.08.2007 koostatud võltsitud arve nr 2808/1 alusel, kus ta näitas kokku 46,65 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 03.09.2007 kella 11.58 kuni 12.01 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00343, Vabaduse pst 54B, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 viiel korral välja kokku 50 000 krooni kuriteost pärit raha. 03.09.2007 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 269 000 krooni OÜ E. arvele ja samal päeval võttis OÜ E. kontorist, Aia tn 5, Tallinn, välja 268 462 krooni. Kokku võttis R. Kotkas 03.09.2007 OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja 318 462 krooni kuriteost pärit raha. Sellest summast 158 000 krooni edastas ta kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ja kohas K. Paursonile, kes pani 158 000 krooni kuriteost pärit raha 05.09.2007 enda arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. R. Kotkase käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 160 462 krooni.

14.02.2008 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 29.01.2008 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 summas 137 351.29 krooni R. Kotkase poolt 14.01.2008 koostatud võltsitud arve nr 1401/2 alusel, kus ta näitas kokku 44,77 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 14.02.2008 kandis R. Kotkas OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 530 000 krooni OÜ E. arvele ja samal päeval võttis OÜ E. kontorist, Aia tn, 5 Tallinn, välja 528 940 krooni, millest 137 351.29 krooni oli kuriteost pärit raha. Arvete maksmistest ja ülekannete venimistest tulenevalt võttis R. Kotkas 05.02.2008 Lootsi harukontorist, Lootsi 7, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 sularahas legaalsete vahendite arvelt välja 70 000 krooni, millest 62 000 krooni edastas kriminaalmenetluses tuvastamata kohas ajavahemikul 05.02.- 08.02.2008 K. Paursonile, kes pani 62 000 krooni kuriteost pärit raha 08.02.2008 enda arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. R. Kotkase käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 75 351.29 krooni.

03.03.2008 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult R. Kotkasega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 26.02.2008 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil OÜ Ainulaadne arvelduskontole nr 10220066497016 summas 138 599.97 krooni R. Kotkase poolt 16.02.2008 koostatud võltsitud arve nr 1602/1 alusel, kus ta näitas kokku 45,18 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Ainulaadne OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 03.03.2008 võttis R. Kotkas Järve Harukontorist, Pärnu mnt 234/238, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha 90 000 krooni. 03.03.2008 kella 12.25 kuni 12.27 ajal võttis R. Kotkas sularahaautomaadist ATM00399, Kadaka tee 76, Tallinn, OÜ Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 välja sularaha viiel korral kokku 48 000 krooni. Kokku võttis R. Kotkas OÜ

34 Ainulaadne arvelduskontolt nr 10220066497016 03.03.2008 välja 138 000 krooni kuriteost pärit raha, millest 63 000 krooni edastas kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ja kohas K. Paursonile, kes pani 63 000 krooni kuriteost pärit raha 05.03.2008 enda arvelduskontole nr 4278617122002. R. Kotkase käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 75 000 krooni.

Seega R. Kotkas, tegutsedes OÜ Ainulaaadne huvides KarS § 14 lg 1 sätestatu järgi juhtivtöötajana, ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis OÜ Valdervik Puit juhatuse liikme Ü. Kase ja AS S. I. juhi K. Paursoniga, pani toime rahapesu suures ulatuses, selleks, et varjata 27.01.2007 - 06.05.2008 KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kelmuse, toimepanemise tulemusena OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele 4 036 805.51 krooni ulatuses laekunud raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu, saades kriminaaltulu tema käsutusse jäänud kuritegelikust rahast suures ulatuses summas 1 016 485.05 krooni, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi.

6. V. Mardisoole oli esitatud süüdistus selles, et tema olles OÜ E. juhatuse ainuliige alates 20.09.2007, seega KarS § 14 lg 1 sätestatu järgi juhtivtöötaja, ning omades OÜ E. Nordea pangas asuva arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX ainukäsutusõigust alates 25.09.2007, selleks, et varjata kelmuse tulemusena ajavahemikul 27.01.2007 kuni 06.05.2008 AS-lt S. välja petetud raha tegelikku omanikku ja vara ebaseaduslikku päritolu, sooritas ajavahemikul 29.09.2007 kuni 04.01.2008 rahapesu eesmärgil, ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes, isikute grupis koos OÜ Valdervik Puit juhatuse liikme Ü. Kase ja AS S. I. juhi K. Paursoniga, fiktiivseid tehinguid OÜ E. arvelduskontol kuriteost pärit rahaga, selle omastamise eesmärgil järgmiselt:

10.10.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult V. Mardisooga, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 08.10.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ E. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX summas 317 164.03 krooni V. Mardisoo poolt 29.09.2007 koostatud võltsitud arvete nr 2/0709329 ja 3/0709329 alusel, kus ta näitas kokku 92,05 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt E. OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 10.10.2007 kandis V. Mardisoo OÜ E. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX kuriteost pärit rahast edasi OÜ E. arvele 250 000 krooni. Samal päeval võttis ta OÜ E. kontorist Pronksi 7, Tallinn välja kuriteost pärit raha summas 249 500 krooni. 11.10.2007 kandis V. Mardisoo OÜ E. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX kuriteost pärit rahast edasi OÜ E. arvele 250 000 krooni. Samal päeval võttis ta OÜ E. kontorist Pronksi 7, Tallinn välja 249 500 krooni, millest 67 164.03 krooni oli kuriteost pärit raha. V. Mardisoo võttis OÜ E. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX välja kokku 499 000 krooni, millest 317 164.03 krooni oli kuriteost pärit raha. Sellest summast 155 000 krooni edastas ta kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas K. Paursonile, kes pani 155 000 krooni kuriteost pärit raha 16.10.2007 enda arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. V. Mardisoo käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 162 164.03 krooni.

06.11.2007 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult V. Mardisooga, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 02.11.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ E. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX summas 318 921.90 krooni V. Mardisoo poolt 27.10.2007 koostatud võltsitud arve nr 072710/1 alusel, kus ta näitas kokku 93,52 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt E. OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 06.11.2007 kella 16.31 kuni 16.35 ajal võttis V. Mardisoo sularahaautomaadist HAN00106 Mäepealse 19, Tallinn, OÜ E. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX välja kümnel korral kokku 100 000 krooni. 07.11.2007 kandis V. Mardisoo OÜ E. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX edasi OÜ E. arvele 425 000 krooni ja samal päeval võttis ta OÜ E. kontorist Pronksi 7, Tallinn välja sularaha summas 424 150

35 krooni, millest 218 921.90 krooni oli kuriteost pärit raha. Sellest summast 140 000 krooni edastas ta kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas K. Paursonile, kes pani 140 000 krooni kuriteost pärit raha 08.11.2007 enda arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. V. Mardisoo käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 178 921.90 krooni.

03.01.2008 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult V. Mardisooga, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 02.01.2008 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ E. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX summas 141 130.24 krooni V. Mardisoo poolt 14.12.2007 koostatud võltsitud arve nr 071412/1 alusel, kus ta näitas kokku 44,297 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt E. OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 04.01.2008 võttis V. Mardisoo Nordea panga kontorist Hobujaama 4, Tallinn OÜ E. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX välja 150 000 krooni, millest 141 130.24 krooni oli kuriteost pärit raha. Sellest summast 62 000 krooni edastas ta kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas K. Paursonile, kes pani 62 000 krooni kuriteost pärit raha 07.01.2008 enda arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. V. Mardisoo käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 79 130.24 krooni.

Seega, V. Mardisoo, tegutsedes OÜ E. huvides KarS § 14 lg 1 sätestatu järgi juhtivtöötajana, ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis OÜ Valdervik Puit juhatuse liikme Ü. Kase ja AS S. I. juhi K. Paursoniga, pani toime rahapesu isikute grupis, selleks, et varjata ajavahemikul 27.01.2007 - 06.05.2008 KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kelmuse, toimepanemise tulemusena OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele 4 036 805.51 krooni ulatuses laekunud raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu, saades kriminaaltulu tema käsutusse jäänud kuritegelikust rahast kokku 420 216.17 krooni, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 394 lg 2 p 1 järgi.

7. S. Rinnele oli esitatud süüdistus selles, et tema olles OÜ HELP24 juhatuse ainuliige alates 28.01.2008 ning omades OÜ Help24 Nordea panga arvelduskonto nr 17001457153 ainukäsutusõigust alates 28.01.2008, selleks, et varjata kelmuse tulemusena ajavahemikul 27.01.2007 kuni 06.05.2008 AS-lt S. välja petetud raha tegelikku omanikku ja vara ebaseaduslikku päritolu, sooritas ajavahemikul 31.03.- 08.05.2008 rahapesu eesmärgil, ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes, isikute grupis koos OÜ Valdervik Puit juhatuse liikme Ü. Kase ja AS S. I. juhi K. Paursoniga, fiktiivseid tehinguid OÜ Help24 arvelduskontol kuriteost pärit rahaga, selle omastamise eesmärgil järgmiselt:

09.04.2008 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult S. Rinnega, OÜ Valdervik Puit arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 08.04.2008 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ Help24 arvelduskontole nr 17001457153 summas 141 915.77 krooni S. Rinne poolt 31.03.2008 koostatud võltsitud arve nr 31.03.08/1 alusel, kus ta näitas kokku 45,38 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Help24 OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 09.04.2008 võttis S. Rinne Nordea panga kontorist, Hobujaama 4, Tallinn, OÜ Help24 arvelduskontolt nr 17001457153 välja sularaha 150 000 krooni, millest 141 915.77 krooni oli kuriteost pärit raha. Sellest summast 72 000 krooni edastas ta kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas K. Paursonile, kes pani 72 000 krooni kuriteost pärit raha 17.04.2008 enda arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. S. Rinne käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 69 915.77 krooni.

07.05.2008 kandis Ü. Kase, tegutsedes kooskõlastatult S. Rinnega, OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr 1022027924010 sinna 06.05.2007 laekunud kuriteost pärit raha selle tegeliku omaniku ja päritolu varjamise eesmärgil, OÜ Help24 arvelduskontole nr 17001457153

36 summas 144 593.42 krooni S. Rinne poolt 26.04.2008 koostatud võltsitud arve nr 26.04.08/1 alusel, kus ta näitas 45 m3 männisaematerjali müüki OÜ-le Valdervik Puit, kuigi tegelikku saematerjali liikumist OÜ-lt Help24 OÜ-le Valdervik Puit ei toimunud. 07.05.2008 kella 20.09 paiku võttis S. Rinne sularahaautomaadist Aruküla tee, Jüri alevik OÜ Help24 arvelduskontolt nr 17001457153 välja kahel korral kokku 12 500 krooni kuriteost pärit raha. 08.05.2008 võttis S. Rinne Nordea panga kontorist Hobujaama 4, Tallinn, OÜ Help24 arvelduskontolt nr 17001457153 sularahas välja 50 000 krooni. 08.05.2008 kella 15.12 kuni 15.16 ajal võttis S. Rinne sularahaautomaadist Pärnu mnt 421, Tallinn OÜ Help24 arvelduskontolt nr 17001457153 välja kümnel korral kokku 100 000 krooni, millest 82 093.42 krooni oli kuriteost pärit raha. S. Rinne võttis OÜ Help24 kontolt nr 17001457153 välja kokku 162 500 krooni, millest 144 593.42 krooni oli kuriteost pärit raha ja millest 68 000 krooni edastas ta kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas K. Paursonile, kes pani 68 000 krooni kuriteost pärit raha 20.05.2008 enda arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. S. Rinne käsutusse jäi kuriteost pärit raha summas 76 593.42 krooni.

Seega, S. Rinne, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis OÜ Valdervik Puit juhatuse liikme Ü. Kase ja AS S. I. juhi K. Paursoniga, pani toime rahapesu isikute grupis, selleks, et varjata ajavahemikul 27.01.2007 - 06.05.2008 KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kelmuse, toimepanemise tulemusena OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele 4 036 805.51 krooni ulatuses laekunud raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu, saades kriminaaltulu tema käsutusse jäänud kuritegelikust rahast kokku 146 509.19 krooni, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 394 lg 2 p 1 järgi.

Apellatsioonide sisu ja menetlusosaliste seisukohad 8. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides vaidlustasid maakohtu otsuse ringkonnaprokurör Merike Lugna, süüdistatava K. Paursoni kaitsja Sirje Must, süüdistatava Ü. Kase kaitsja Urmas Kõrgesaar, süüdistatavate V. Mardisoo ja S. Rinne kaitsja Matti Reinsalu, süüdistatava I. Liibeoni kaitsja Andres Simson ja süüdistatava R. Kotkase kaitsja Madis Mahlapuu.

8.1. Ringkonnaprokurör Merike Lugna apellatsioonis vaidlustatakse süüdistatavatele K. Paursonile ja Ü. Kasele mõistetud karistust, mis vaatamata kohtu poolt 12.07.2010 tehtud parandusele, ei vasta ikkagi materiaaalõigusnormidele. Apellatsiooni kohaselt on Riigikohus lahendites (nr 3-1-1-99-06, nr 3-1-1-59-07) asunud seisukohale, et karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Sellest lähtudes ei ole võimalik 5 aasta ja 2 kuulisest karistuse kandmisest vabastamine 5 aastase katseajaga. Prokurör palub kohtuotsus K. Paursonile ja Ü. Kasele karistuse mõistmise osas tühistada ja viia karistus vastavusse seadusega. Kui koheselt määrata süüdistatavatele mõistetud liitkaristusest ärakantavaks karistuseks 6 kuud vangistust, on võimalik ülejäänud karistuse osast, 5 aastasest vangistusest, tingimisi vabastamine KarS § 73 alusel 5 aastase katseajaga.

8.2. Süüdistatava K.Paursoni kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta apellatsiooni kohaselt ei ole ei ole kohtu järeldused kooskõlas asjas kogutud tõenditega ega vasta faktilistele asjaoludele. Kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning vääralt kohaldanud materiaalõigust, mistõttu tuleb otsus K. Paursoni süüdimõistmises KarS § 209 lg 2 p-de 2, 3 ja § 394 2 p-de 1, 3 järgi tühistada ja uue otsusega mõista K. Paurson õigeks. Ringkonnakohtu mittenõustumisel eeltoodud taotlusega palub kaitsja K.Paursoni karistuse kergendamist ja karistuse mõistmist, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. Apellatsiooni põhiväited on järgmised: 8.2.1. K. Paursoni tegevuses ei ole täidetud KarS § 209 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud kelmuse koosseisu vajalikud tingimused. Kohtu seisukoht K. Paursoni süüdimõistmises on paljuski oletuslik ning põhineb ainult osadel kohtus uuritud tõenditel, kohtuotsuses on jäetud täielikult arvesse võtmata kaitsja esitatud seisukohad K. Paursoni süü tõendatuse kohta. Maakohus ei ole järginud KrMS §-s 61

37 sätestatut, mis on kaasa toonud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. 8.2.2. KarS §-s 209 sätestatud kelmuse objektiivse koosseisu tunnuseks on pettus, mis tähendab teise isiku eksitusse viimist. KarS § 209 objektiivne koosseis näeb tagajärjena ette varalise kasu saamist teo toimepanija poolt ning varalise kahju tekkimist kannatanul. K. Paursoni käitumises ei ole realiseerunud kelmuse objektiivne külg, kuivõrd puuduvad tõendid, et K. Paurson oleks pettuse teel saanud varalist kasu ja tekitanud varalist kahju AS-le S.. 8.2.3. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kannatanu esindaja M. M. ja tunnistaja E. S. ütlustega tõendatud, et K. Paurson täitis T. juhataja tööülesandeid süüdistuses märgitud ajavahemikul, hoolimata sellest, et töölepingu muudatused ja ametijuhend olid allkirjastamata. Kohtu hinnangul tõendab K. Paursoni töötamist T. juhina lisaks kohtus tuvastatud tema otsene tegevus, mis seisnes juhataja töökohustuste täitmises, puidu hankimises jm T. juhataja ülesannete täitmises. Kriminaalasja materjalide hulgas asub K. Paursoniga sõlmitud ja tema poolt on allkirjastatud tööleping nr 347 T. tootmisjuhi ametikohale (I kd, lk 56-62), mis on kohtuotsuses tähelepanuta jäetud. Töölepingu punkti 2.5 kohaselt kuulusid K. Paursoni tööülesannete hulka antud ressurssidega tootmise efektiivsuse maksimeerimine ja toote kvaliteedi optimeerimine läbi ressursisäästliku ja efektiivse tootmisprotsessi juhtimise. Kriminaalasja materjalide hulgas asuvad kohtuotsuses viidatud allkirjastamata T. juhi ametijuhend ja töölepingu muudatused (I kd lk 66-67). Kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastamist leidnud, et K. Paursoniga oli tööleping T. juhi ametikohale sõlmitud suuliselt ning et ta järgis või pidi järgima oma igapäevase töö tegemisel eeltoodud allkirjastamata dokumente. Tõelevastav ei ole seisukoht, et K. Paurson täitis allkirjastamata T. juhi ametijuhendit ja töölepingu muudatusi neid vaidlustamata, kuivõrd talle ei olnud need siduvad. Kohtuotsuse järgi on tõendamist leidnud asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd lk 79), mis käsitleb tootmisraportite (I kd lk 72-79) järgi 2008 algusest kuni maikuuni sisseostetud märja männimaterjali koguseid kuivatisse saatmiseks, et Talatehas ei ole saatelehtede järgi saematerjali saanud. Toimikus (kd I, lk 72-78) asuvad T. höövli tootmisraportid. Nimetatud raportites ei kajastu mitte tootmisse võetud materjali hulk ja iseloom, vaid peale hööveldamist, st peale esmast töötlemist saadud toodangu hulk ja kvaliteet. Hööveldamise käigus materjali kuju ja kvaliteet muutub, mistõttu ei kajasta need ega saagi kajastada väidetavat saematerjali puudujääki. Kannatanu esindaja M. M. ütlustega on tõendatud, et K. Paursoni tööülesannete hulka kuulus igakuiselt kindlavormiliste tootmisraportite koostamine, mis sisaldasid andmeid kogu väljastpoolt AS-i S. hangitud saematerjali kohta. Neid tootmisraporteid ei ole aga lisatud käesoleva kriminaalasja materjalide hulka. 8.2.4. Kohus on leidnud, et AS-le S. maksmiseks esitatud arved olid fiktiivsed. Arved koostati saatelehtede alusel, mis välistab nende fiktiivsuse. Kohtuotsusest ei selgu, millel põhineb veendumus, et K. Paruson teadis väidetavatest kaubata dokumentidest. Asjaolu, et T.sse ei saabunud 1162, 957 m3 männimaterjali, K. Paurson ei teadnud ega pidanudki teadma. K. Paurson märkis kohtuistungil ütlusi andes, et lisaks oli tema ülesandeks kauba tellimine, kuid Imaverre saabunud saematerjali koormate vastuvõtmine ja saabunud saematerjali koguse vastavuse kontrollimine saatelehtedel märgitud kogusega, kuulus teiste töötajate kompetentsi. Seda asjaolu on välja toonud ka kohus, M. K. ütlusi refereerides (lk 65). Kohtuliku uurimise käigus ei tuvastatud isikut, kes pidi teostama kontrolli saatelehtedel märgitud saematerjali reaalse tehasesse saabumise ja olemasu üle. Kannatanu esindaja M. M. sõnade kohaselt kehtis selles osas töötajate vahel usaldusprintsiip. Olukorras, kus puudub isik, kelle pädevusse kuulus saematerjali saabumise üle järelevalve teostamine ning selles osas valitses AS-i S. töötajate vahel usaldussuhe, ei ole nimetatud kohustuse väidetavat rikkumist ja sellest tulenevaid tagajärgi võimalik süüks arvata ainuüksi K. Paursonile.

8.2.5. Kohus on otsuses asunud arvamusele, et süüdistuses märgitud laupäevadel ja pühapäevadel saematerjali AS-i S. ei saabunud. Kohtu hinnangul tõendavad nimetatud asjaolu L. K.i, J. A. ja M. K. ütlused. Eeltoodud seisukoht on tõele mittevastav ja ümberlükatav mitmete teiste kohtuistungitel

38 ülekuulatud tunnistajate ütlustega. Ekslikult on kohtuotsuses välja toodud, et laupäevadel ja pühapäevadel mittetöötamist tõendavad M. K. ütlused. Tunnistaja sõnutsi laeti materjali maha ka nädalavahetustel, ta oli ise valmis aitama, kui kõrvalosakonnas oli vaja uus koorem peale laadida. Tunnistaja vastas K. Paursoni küsimusele, et tal on pädevus ka tõstukiga tõsta. Kannatanu esindaja M. M. sõnade kohaselt töötasid teatud liinid nädalavahetusel. Materjali väljastamine töötas ainult esmaspäevast reedeni. Nädalavahetusel töötamiseks oli eraldi kokkulepe, selle organiseeris kaupa mahalaadiv tõstukijuht. Tunnistaja V. L. sõnade kohaselt töötati mõnikord ka nädalavahetustel. Küsimusele, kas tõstukijuhtidel on nädalavahetusel tööpäevad, vastas V. L., et liinidel olid tööpäevad, kuivati tõstuk oli ka tööl. Tehase töötamist nädalavahetustel on kinnitanud tunnistaja E. S.. Tunnistaja A. T. kinnitas kohtuistungil, et nädalavahetusel on võimalik materjali tuua, sellisel juhul peab kohal olema osakond, kuhu materjal läheb ja kes maha tõstab. Lisaks leidis kohtuliku uurimise käigus kinnitust, et AS-s S. töötasid tõstukid 3-s erinevas vahetuses. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle ainult osa tõstukijuhte, mitte aga kõiki. Üle ei kuulatud neid tõstukijuhte, kes on lahkunud töölt. Seega ei saa asuda seisukohale, et välistatud oli töötamine nädalavahetustel. Samuti ei ole ülekuulatud tõstukijuhtide ütlustega ümber lükatud, et aegajalt esines vajadus töötada nädalavahetustel.

8.2.6. Kaitsja ei ole nõustu kohtuotsuses väljatooduga, et kannatanu esindaja ütlustega on tõendatud, et värava turvakaamera andmetel nädalavahetusel OÜ Valdervik Puit saadetud autokoormaid puiduga süüdistuses märgitud ajavahemikul Imaverre ei saabunud. Käsitluse all olevate turvakaamerate salvestised ei kajasta kogu süüdistuses märgitud ajavahemikku, s.o 27.01.2007 - 05.06.2008, vaid ainult 8 viimast päeva sellest perioodist.

8.2.7. Kohus ei ole kohtuotsuses peatunud temaatikal (esitatud kaitsekõnes), mis puudutab süüdistuses väljatoodut, Ü. Kase saatis K. Paursonile süüdistuses märgitud ajavahemikul posti teel tema kodusele aadressile XXXXXXXXX XX, Tartu, kõik enda poolt koostatud võltsitud Valdervik Puit OÜ saematerjali saatelehed männimaterjali müügi kohta. Kriminaalasja materjalide hulgas on tõend, millest nähtub, et K. Paurson registreeris rahvastikuregistris oma elukohaks XXXXXXXXX XX alles 2008 oktoobrikuus ja kolis samal ajal nimetatud aadressile ka reaalselt elama. 8.2.8. Tõendatuks ei lugeda AS-l S. tekkinud kahju suurust 3 800 916.02 krooni, kuna see põhineb kannatanu esindaja M. M. paljasõnalistel ütlustel ja puudulikult vormistatud tsiviilhagis esitatul. Kohtuliku uurimise käigus ei tuvastatud, kuidas ja milliste matemaatiliste meetoditega ja millele toetudes on välja arvestatud kahju suurus. Samuti ei ole tuvastamist leidnud, et süüdistuses käsitletud ajal oleks AS S. raamatupidamises esinenud puudujääk. Kannatanu esindaja M. M. ja laopidaja M. K. sõnutsi korraliste inventuuride käigus puudujääki ei tuvastatud. AS-s S. toimusid inventuurid 2-3 korda aastas. Inventuuri viis läbi AS-s S. ja seal osales aegajalt ka audiitorfirma esindaja, kes kiitis inventuuriprotsessi heaks. Lisaks viis M. K. iseseisvalt läbi pistelisi kontrolle, mille käigus ta saematerjali puudujääke laos ei avastanud. Kriminaalasja materjalide hulgas asuvad T. höövli tootmisraportid, mis saematerjali puudujääki ei kajasta. K. Paursoni poolt koostatud AS-i S. poolt sisseostetud saematerjali tootmisraportite alusel, mida kohtus ei uuritud, kontrollis M. M. (vajadusel koos kontrolleriga) igakuiselt, kas kõik raportites kajastatud andmed on vastavuses tegeliku laoseisuga. Süüdistuses märgitud ajavahemikul tootmisraportites märgitud saematerjali koguste võrdlemisel valmistoodangu kogustega puudujääki ei tuvastatud. On oluline, et T.s esines olukordi, kui tellija soovil muudeti toormaterjali mõõtmeid - näiteks oli tellijate seas eriti populaarne 3m saematerjal, mille saamiseks saeti 6m standardmõõdus saematerjal pooleks. Seega olukorras, kui T.sse võeti sisse 10 pakki 6-meetrilist toorainet, võis välja minna 20 pakki 3-meetrilist saematerjali. 8.2.9. Kohtuotsuses on kannatanu esindaja M. M.a ütlusi refereerides märgitud, et AS-is S. esines ületonnaažilisi koormaid. Kaitsja selle kohtu seisukohaga kohtukõnes esitatud põhjustel (mida kohus

39 ei arvestanud) ei nõustu, pidades vajalikuks selgitada saematerjali võimalikke liikumisi T.s: kriminaalasja uurimise käigus on selgunud, et T.l oli ainult kuiva saematerjali ladu, st kui osteti ainult kuiva materjali, siis liikus see otse T. lattu. Samas kui osteti märga materjali, pidi see enne T. lattu jõudmist läbima teatud teekonna: 1) märg saematerjal läks kõigepealt lipitusse 2) lipitusest liikus materjal edasi kuivatisse 3) peale kuivatamist pakendati kuivatatud materjal ja sellele asetati vastav silt, millelt oli näha, millise materjaliga tegemist on 4) seejärel liikus kuivatatud materjal T. lattu. Vaheaeg saematerjali jõudmisest AS S. territooriumile ja lõpuks lattu võis ulatuda kuni kuu ajani. Ü. Kase vastas kohtuistungil, et esines juhtumeid, kui tooraine niiskus oli 18% (nn transpordikuiv), seda võis lugeda T. jaoks kuivaks materjaliks, mis ei vajanud enam eraldi kuivatamist ning see materjal võidi suunata otse T. tootmisse. Vaatamata sellele, et kehtis üldine nõue kuiva materjali niiskussisalduse kohta 12% +/- 2%, saadeti 18%-lise niiskusega T.sse tootmisse aga samas oli saatelehele märgitud „märg“. Nendel juhtudel puudus M. K.l sellise saematerjali oma laos arvele võtmise võimalus. 8.3.Kriminaalasja uurimise käigus ei ole peetud vajalikuks analüüsida T.sse sissevõetud tooraine kohta koostatud raporteid ega uuritud, millist materjali on T.s kasutatud talade tootmiseks ja kas selle materjali hulgas on esinenud 18%-lise niiskusega materjali, mida M. K. oma seamaterjali laos kajastada ei saanud. K. Paursoni poolt koostatud tootmisraportid kajastasid T. toodangut ja nendes toodud andmed vastasid tegelikkusele ja olid kontrollitavad. Seisukoht, et koormad, milles asuva tooraine niiskussisaldus oli 18%, olid ülegabariidilised ei ole tõelevastav. 18%-lise niiskussisaldusega saematerjali koorma suuruseks on 45 m3, mis oli tavapärane ja lubatud. Juhtudel, kui T.sse saabus 18%-se niiskusega tooraine, ei saanud laopidajana töötanud M. K. seda materjali laos arvele võtta. Seega ei ole tõendamist leidnud varalise kahju tekkimine AS-le S. ega ka võimalik varalise kasu saamine K. Paursonil. 8.3.1. KarS §-s 209 sätestatud kelmuse subjektiivne koosseis eeldab tahtlust objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Kohtus uuritud tõendid ei kinnita, et K. Paurson soovis dokumentide esitamisega tahtlikult viia AS-i S. eksimusse, mille tagajärjel viimane tegi varakäsutuse ja kandis selle tulemusel varalist kahju. 8.3.2. Kaitsja on seisukohal, et 21.05.2010 S. AS esindaja M. M. esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldamata jätta, kuivõrd see ei vasta seaduses sätestatud hagiavaldusele esitatavatele nõuetele. Esialgse tsiviilhagi kohaselt oli kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse kohta märgitud, et S. AS I. (alates 11.12.2008 S. AS) tsiviilhagi on 4 036 805.51 krooni, millest 235 889.49 krooni kandis Valdervik Puit OÜ 06.06.2008 AS-le S. tagasi. 21.05.2010, s.o vahetult enne kohtuvaidlusi, esitas S. AS uue hagiavalduse, milles palus tekitatud varalise kahju 3 800 916.02 krooni väljamõistmist süüdistatavatelt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-79-09 kohaselt ei sätesta kriminaalmenetluse seadustik kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid ning nende määratlemisel tuleb aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisustega. TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud põhiliste hagiavaldusele esitatavate nõuete järgimine kriminaalmenetluses on kohustuslik vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et tagada kannatanu tsiviilnõude õiglane ja kohtumenetluse poolte huve arvestav menetlemine. Käesoleval juhul puudus K. Paursonil reaalne võimalus esitada tsiviilhagile omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid. TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt peab hagiavalduses märkima lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ehk hagi aluse ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 8.3.4. Kaitsja ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et K. Paursoni poolt sularaha vastuvõtmine ja oma pangakontole kandmine on tõendatud. Kriminaalasja uurimise käigus ei tuvastatud, kust sai K. Paurson raha, mida ta kandis enda pangakontole süüdistuses märgitud ajavahemiku vältel. Kuivõrd kohtulik uurimine ei ole tuvastanud KarS § 209 lg 2 p-de 2, 3 toimepanemise K. Paursoni poolt, siis

40 ei ole võimalik, et K. Paurson kandis enda pangakontole kuritegelikul tee saadud raha. Isegi kui oletada, et K. Paurson pani toime KarS § 209 lg 2 p-des 2, 3 sätestatud kuriteo, ei ole KarS § 394 2 p 1, 3 sätestatud rahapesu toimepanemist võimalik tõendada asjaoluga, et K. Paursoni pangakontole laekus raha päev või paar pärast süüdistuses nimetatud arvete eest saadud raha välja võtmist. Süüdistuses nimetatud rahasummade väidetava saamise ja K. Paursoni pangaarvele raha laekumise kuupäevade võrdlemisel ei esine kokkulangevaid kuupäevi. K. Paurson selgitas kohtuistungil oma pangakontole laekunud suuremate rahasummade päritolu. Kohtu hinnangul ei langenud K. Paursoni poolt väidetud raha saamise allikad ja summad kokku kriminaalasjas kogutud ja märgitud tõenditega, leides, et tema poolt tõendatud rahasummad ei näita ja ei võimalda sellist kindlat rahasumma kandmist oma kontodele. K. Paurson selgitas kohtuistungil, et ta hakkas juba kooli ajal tegelema ettevõtlusega. Osa teenitud rahast laenas ta mitmetele isikutele välja ning sai hiljem protsendiga tagasi. Samuti laenas K. Paurson laenulepingute alusel raha teistele isikutele, kuid neid laenulepingid ei olnud võimalik kriminaalasjale lisada, kuivõrd need kadusid kolimiste käigus. Samuti ei olnud vajadust lepinguid säilitada, kuna raha on K. Paursonile tagasi makstud. Kohus on täielikult arvestamata jätnud rahasummad, mis K. Paurson omandas kinnisvara müügist (korteriomand Pärnus maksumusega 800 000 krooni, korteriomand Jõgeval maksumusega 430 000 krooni), metsamaterjali müügist ja raha, mida K. Paurson sai oma ema käest maja ehitamiseks, ligikaudu 100 000 krooni. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-34-05 kohaselt tuleb rahapesu koosseisu tõlgendamisel arvestada asjaoluga, et kuriteo toimepannud isiku poolt kuritegelikul teel saadud vara kasutamisega kaasneb üldjuhul juba olemuslikult eesmärk või tagajärg varjata selle vara ebaseaduslikku päritolu. Siiski ei ole kuritegelikul teel saadud vara kasutamine mitte alati käsitatav rahapesuna. Tulenevalt kehtiva RTRTS § 4 sõnastusest peab rahapesu puhul esinema üheaegselt nii vara ebaseadusliku päritolu kui ka tegeliku omaniku varjamise eesmärk või tagajärg. Isegi juhul, kui oletada, et K. Paursoni tegevuses on realiseerunud KarS § 209 lg 2 p-des 2, 3 sätestatud kelmuse koosseis, ei ole tõendamist leidnud, et tal esines soov varjata raha ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku omanikku. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-34-05 asunud seisukohale, et rahapesu koosseisu realiseerimiseks peab vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel olema kuritegelikul teel saadud varaga tehtavates õigustoimingutes keskne osa. Tõendamist ei ole leidnud, et K. Paursoni tegevuses omas keskset rolli väidetava ebaseaduslikult saadud raha päritolu ja tegeliku omaniku varjamine. Kohtu hinnangul on tuvastatav, kuidas kaassüüdistatavate õigusvastaste toimingute ja tegude järel jõudis fiktiivsete, st võltsitud saatelehtede ja arvete alusel kannatanu poolt üle kantud raha pankade kontodelt muutuda kaassüüdistatavate abil sularahaks ja jäi selleks kuni K. Paursoni pangakontodele kandmiseni. Vara muundamine on selle vormi muutmine, nt asjast varaliseks õiguseks. Leian, et käesoleval juhul ei ole vara muundamist aset leidnud. AS S. raamatupidamine kandis firma arvelduskontolt OÜ Valdervik Puit arvelduskontole raha vastavalt K. Paursoni poolt esitatud saematerjali ostuarvete alusel. Kohtuotsuses on täpsustatud, et rahapesu süüdistuse puhul on õigem, et ühiselt ja kooskõlastatult tegutsesid K. Paurson ja Ü. Kase. Teised süüdistatavad tegutsesid koos ja ühiselt Ü. Kasega, K. Paursoni suhtes ainult oma tegevuse kaudu. Arusaamatuks jääb, mida on kohus mõelnud selle all, et teised süüdistatavad tegutsesid K. Paursoni suhtes ainult oma tegevuse kaudu. Kui puudub ühine ja kooskõlastatud tegutsemine K. Paursoni, I. Liibeoni, R. Kotkase, V. Mardisoo ja S. Rinne vahel, siis ei ole kuriteo toimepanemist võimalik käsitleda grupi poolt. Samuti välistab isikute grupis tegutsemise asjaolu, et I. Liibeonile, R. Kotkasele, V. Mardisoole ja S. Rinnele ei ole esitatud süüdistust KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi. Eelkuritegu on aga rahapesu kui süüteo suhtes vajalik, sest ilma selleta ei saa olla täidetud rahapesu koosseis. K.Paursoni süüdimõistmine KarS § 394 2 p 1, 3 sätestatud rahapesu järgi põhineb oletustel, millele ei saa isiku süü küsimuse arutamisel tugineda. K.Paursoni süü KarS § 209 lg 2 p-de 2, 3 ja § 394 2 p-de 1, 3 järgi tõendamisel on kohus peatunud lakooniliselt ja lühidalt. Kriminaalasja uurimine on olnud puudulik ning kohtuotsus on motiveeritud

41 paljuski ainult oletustel. KrMS § 7 lg 3 sätestab põhimõtte, et kriminaalmenetluses tuleb tekkinud kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks.

8.4. Süüdistatava Ü.Kase kaitsja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsuse Ü.Kase esitatud süüdistuses süüdi tunnistamises, karistamises ja osas, millega rahuldati tsiviilhagi. Apellatsiooni põhiväited on järgmised: 8.4.1. Maakohus on valesti käsitlenud KarS § 209 lg 1 sätestatud kelmuse objektiivse koosseisu tunnuseid ning on sellest lähtuvalt tuvastanud Ü. Kase käitumises kelmuse ilma, et tegelikult oleks vastava kuriteo koosseis olnud vajalikus mahus täidetud. KrMS § 338 p 2 kohaselt on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alus. Tõendatud ei ole Ü. Kase süü rahapesus Kohtu poolt kirjeldatud rahapesuskeem põhineb suures osas oletustele, mis on süüdistuses kajastamist leidnud uurimisversiooni kirjeldusena ja ei ole usaldusväärsete tõenditega tõendamist leidnud. 8.4.2. Kohtuotsuses on kohtu järeldused osaliselt põhjendamata või ei vasta need tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ega tugine uuritud tõenditele. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole arvesse võetud osa tõenditest, mida kaitsja on kohtulike vaidluste käigus oma argumentide põhistamiseks kasutanud. Tsiviilhagi on rahuldatud vaatamata selle sisulistele puudustele. 8.4.3. Kohtu järeldus, et Ü. Kase sai kelmuse teel varalist kasu summas 632 000 krooni, ei ole kogutud tõendite kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud järgmistel põhjustel: Kohtu põhjendustest ei leia viiteid tõenditele, mille alusel kohus on lugenud tõendatuks asjaolu, et Ü. Kase on saanud kelmuse tulemusel varalist kasu. Riigikohus on rõhutanud (nr 3-1-1-3-10), et otsustamaks, kas süüdistatavad said kannatanute varakäsutuse tagajärjel varalist kasu, tuleb võrrelda süüdistatavate varalist seisu enne ja pärast kannatanu varakäsutust. Kaevatavast otsusest ei nähtu, et kohus oleks kirjeldatud moel tuvastanud varalise kasu saamise Ü. Kase poolt; Ü.Kasele esitatud süüdistus puudutab Ü. Kase poolt varalise kasu saamise etteheidet ainult rahapesu süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 alusel. Kelmuse koosseisu osas puudutab kohus Ü. Kase poolt varalise kasu saamist ainult järeldusena kohtu põhjendustes (lk 67); Süüdistuse kohaselt on Ü. Kase poolt saadud varalise kasuna käsitletud ka OÜ Valdervik Puit SEB Eesti Ühispanga kontolt nr 1022027924010 tehtud ülekanded 16 000 krooni AS-le H. ja 14 745 krooni OÜ.le A., samas ei nähtu kohtuotsusest, milliste tõendite alusel süüdistus nimetatud asjaolu põhistab, samuti ei nähtu, et oleks tõenditena uuritud arveid, mille alusel vastavad ülekanded on teostatud. Seega teoreetiliselt võiks süüdistuses ja kohtuotsuses käsitletud väidetava varalise kasu suuruse tuvastamisel olla käsitletud eelpoolnimetatud summad, mis kokku moodustavad 151 010 krooni. 8.4.4. Ü.Kase poolt varalise kasu saamine on käsitletud süüdistuse ja kohtuotsuse kohaselt läbi rahapesu koosseisu, mitte läbi kelmuse koosseisu, seega raha läbi OÜ Valdervik Puit konto liikumise tõendamise kaudu ja seda ka mitte uuritud tõenditele vastavas mahus, mis tähendab, et Ü. Kase süü otsuses käsitletud mahus ei ole tõendatud. Iga inkrimineeritud kuriteokoosseisu elemendid tuleb tuvastada süüdistatava süü tõendamiseks läbi selle koosseisu (antud juhul KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ) mitte mõne teise koosseisu kaudu. Antud juhul ei ole varalise kasu saamine ka rahapesu koosseisu koosseisuline element ja ei pea rahapesu koosseisu tuvastamiseks tõendatud olema, mistõttu süüdistuse ja süüdimõistva kohtuotsuse põhjendusliku osa konstruktsioon ei ole tõenditele tuginev ega ka seaduslik. 8.4.5. Kohus ei ole andnud hinnangut kaitsja argumentidele, mis lükkavad ümber kelmuse tagajärjel varalise kasu saamise Ü. Kase poolt süüdistuses kirjeldatud viisil: Ü. Kase on omanud vaadeldud perioodil legaalset sissetulekut, Ü. Kase on andnud ettevõtte omanikuna OÜ-le Valdervik Puit laenu (II köide TL 251-251); Ü. Kase on kohtuistungil 17.05.2010 antud ütlustega kinnitanud, et ettevõttelt saadud, süüdistuses käsitletud summad on olnud laenu tagastamine ettevõtte poolt järgmiste ütlustega; I. Liibeoni, R..Kotkase, S. Rinne, V. Mardisoo ütluste kohaselt ei ole nemad ega nende poolt esindatavad äriühingud Ü. Kasele mingit raha kunagi üle andnud.

42 Süüdistusaktis (kohtuotsuse lk 36-42) on korduvalt (vähemalt 14-l korrral) kasutatud kirjeldust, et kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ning kohas edastas eeluurimisega tuvastamata isik Ü. Kasele tuvastamata osa kuriteost pärit rahast. Nimetatud oletus ei ole kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud ja seda tulebki käsitleda ühe uurimisversioonina ja oletusena mitte tõendatud asjaoluna. Kui ei ole usaldusväärselt tõendatud isikut, aega, kohta, üleantud summasid jm. asjaolusid, siis ei ole ka tõendatud raha üleandmise fakti kui sellist. 8.4.6. Tõendatud ei ole süüdistuses esitatud väide, et Ü. Kase poolt kasutatud sõiduauto BMW ostmine toimus kuritegelikul teel omandatud rahaga ning, et Ü. Kase võttis 07.05.2007., 05.11.2007., 15.02.2008, 11.04.2008 ettevõtte kontolt kuriteost pärit raha. Asjaolu, et Ü. Kase on ettevõtte kassast raha välja võtnud või on teostanud ülekandeid ei tähenda seda, et ta oleks teostanud mingi ebaseadusliku või keelatud toimingu. Äriühingu juhatuse liikmena olid Ü. Kasel äriseadustiku § 180 jj. sätestatud õigused ja kohustused. Sellise tegevuse raames on juhatuse liikmel reeglina õigus käsutada ka äriühingu rahalisi vahendeid, seda nii rahaülekannete kui ka sularahaarvelduste teostamise näol. Apellant leiab, et äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu kassast sularaha võtmine süüdistuses käsitletud episoodides summas 120 265 krooni ja pangaülekannete teel arvete tasumine AS-le H. summas 16 000 krooni ja OÜ-le A. summas 14 745 krooni iseenesest ei kujuta endast äriühingu vara enda kasuks pööramist, vaid tuleb tõendada ka see asjaolu, et seda raha on kasutatud muul viisil kui äriühingu tarbeks. Antud juhul on tõendatud ettevõtte laenukohustuse täitmine ja ettevõtte majandamisega seotud väljaminekud, mitte vara isiklikuks kasuks pööramine. Puuduvad tõendid väitmaks, et Ü. Kase sai varalist kasu 632 000 krooni st. rohkem kui laekus kriminaaltulu OÜ Valdervik Puit arvele, kes on otsusega õigeks mõistetud Seega ei ole tõendatud isikliku kasu saamine Ü. Kase poolt, mis on aga KarS § 209 lg 1 kohaselt kelmuse koosseisu oluline tunnus. 8.4.7. Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust s.o. tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu. Süüdistuses ja kohtuotsuses on väga vabalt käidud ümber terminiga võltsimine, mis peaks vastama sellisel juhul KarS § 344 ja 345 tunnustele, aga süüdistust dokumendi võltsimises ei ole kellelegi esitatud ja pole lahti seletatud arvatava võltsimise kui subjektiivse tegevusakti sisu. Kohus ei sisusta kohtuotsuses ka võltsimise mõistele vastavat konkreetset Ü. Kase tegevust muul viisil kui ebajärjekindlalt kasutatavate erinevate sõnastustega: võltsitud arvete koostamine, fiktiivsete arvete koostamine, saatelehtede järeletegemine. 8.4.8. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes ja koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Lisaks peab süüdlane teadvalt looma kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, seega peab kelmuse täideviija tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisel tegutsema otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Kaitsja arvates ei ole tuvastatud ja tõendatud Ü. Kase tahtlust teadvalt valeandmeid esitada, sest Ü. Kase väljastas OÜ Valdervik Puit nimel saatelehti ja arveid lähtudes temale OÜ-lt N., OÜ Ainulaadne, OÜ-lt E. ja OÜ-lt Help 24 saadetud arvetel ja saatelehtedel esitatud andmetest, mida kinnitavad kohtuistungil antud ütlustega kõik kaaskohtualused ja nimetatud dokumendid (saatelehed ja arved ) on avaldatud tõendite uurimise käigus ( I kd tl 5-46, II kd ttl 6-95 ja tl 237-249). 8.4.9. Tõendatud ei ole kannatanul kahju tekkimine ega varalise kahju suurus vajalikus mahus. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et AS-s Stora Enso valitses 2007-2008 küllaltki suur segadus materjali vastuvõtu ja arvestuse küsimustes, mida on prokurör on süüdistuskõnes 21.05.2010 samuti esitanud, ettevõttes ei ole läbi viidud puudujäägi tuvastamiseks revisjoni, väidetav puudujääk on saadud arvutuslikul teel, lähtudes eeldusest, et kõik OÜ Valdervik Puit poolt esitatud saatelehtede alusel saabuma pidanud puit jäi saabumata. Samas on ülekuulatud tunnistajad kinnitanud, et pikka, kuni 6 meetrist männimaterjali sel perioodil tehasesse sisse tuli ja töödeldi ka. Samuti kinnitavad tunnistajad, et OÜ Valdervik Puidult osteti puitu ka varem ja, et tema puitu toodi ka väidetava pettuse perioodil lisaks nädalavahetustele ka nädala sees. Ei ole tõendatud, et süüdistuses käsitletud perioodil ettevõttes töödeldud puit ei pärinenud OÜ-lt Valdervik Puit, vaid mõnelt teiselt tarnijalt.

43 Seega konkreetse puidukoguse puudujääk ei ole tõendatud, tegemist on arvutusel põhineva oletusega. Seega ei ole usaldusväärsete tõenditega tõendatud süüdistusaktis esitatud väide, et võltsitud müügiarvete esitamise tõttu jäi AS-l S. ajavahemikul 27.01.2007-05.06.2008 saamata 1162,957 m³ männimaterjali ja OÜ Valdervik Puit arvete alusel maksti alusetult välja 4 036 805.51 krooni. 8.5. Peale oletuste, et Ü. Kase tegutses ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos K. Paursoniga, pettes kasu saamise eesmärgil AS-lt Sora Enso Timber välja vara suures ulatuses, puuduvad otsesed tõendid, mis annaksid aluse süüdistuse esitamiseks KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi. 8.6. Rahapesusüüdistus KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi on seotud olemuslikult kahtlustusega KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi, seega iseseisvalt ei ole see kuriteokoosseis süüdistatavale inkrimineeritav. 2007 kehtinud RpTS § 2 sätestas, et rahapesu on kriminaalkorras karistatava teo otsese tulemusena saadud vara muundamine, üleandmine või varaga õigustoimingute sooritamine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Vastavalt Riigikohtu 27.06.2005.a. otsusele 3-1-1-34-05 tulenevalt RpTS § 2 sõnastusest, peab rahapesu puhul esinema üheaegselt nii vara ebaseaduslikku päritolu kui ka tegeliku omaniku varjamise eesmärk või tagajärg ja see peab olema varaga teostavate toimingute keskne osa, mitte kõrvaleesmärk. Kui vara ebaseadusliku päritolu ja eelkuriteo toime pannud isiku varjamine ei ole kuritegelikul teel saadud varaga tehtavate toimingute eesmärgiks, vaid tagajärjeks, peab rahapesu toimepanijal sellise tagajärje suhtes olema vähemalt kaudne tahtlus. Ü. Kase on OÜ Valdervik Puit seadusliku esindajana teinud majandustehinguid ettevõttele laekunud rahaliste vahenditega, sealhulgas on konventeerinud eurodes laekunud summad kroonideks, on konverteerinud ka välismaalt materjali ostmiseks ja veoteenuse tellimiseks vastupidi kroone valuutasse, on teinud pangaülekandeid vastavalt ettevõttele esitatud arvetele ostetud materjali hinna tasumiseks hankijatele. Antud tegevust ei saa kuidagi nimetada vara ebaseadusliku päritolu varjamiseks või vara tegeliku omaniku varjamiseks, see ei ole ka kuriteoga saadud vara muundamine, üleandmine või õigustoimingute sooritamine vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamiseks. Ettevõtte majandustegevuse käigus ei ole vara päritolu varjatud ega vara muundatud selle päritolu varjamiseks. Üllar Kase tegevuses puudub rahapesu süüteokoosseisu obligatoorne tunnus - vara tegeliku omaniku varjamise eesmärk või tagajärg. Maakohus on aga asunud seisukohale, et antud asjas on täidetud rahapesu koosseisu eesmärk, milleks on süütegudega saadud raha suunamine legaalsesse käibesse, milleks selles asjas on K. Paursoni poolt raha kandmine oma pangakontole. Vastavalt kohtuotsusele (lk 74) kandis K. Paurson oma kontodele kokku 1 801 500 krooni. Eeltoodust tulenevalt on rahapesu lõpuleviidud ulatus 1 801 500 krooni, mitte süüdistuses esitatud väide, et OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele laekunud 4 036 805.51 krooniga on teostatud rahapesu raha tegeliku omaniku ja päritolu varjamiseks. Seega on kohtu poolt tuvastatud rahapesu lõpuleviimise ulatus oluliselt väiksem kui süüdistuses esitatud ulatus ja rahapesu koosseisule vastav ebaseaduslik tegevus sai sellisel juhul alguse hetkest kui I. Liibeon, R. Kotkas, S. Rinne ja V. Mardisoo võtsid raha oma ettevõtete kontodelt välja ja edastasid selle tundmatule isikule, mitte nimetatud isikutele kuuluvate ettevõtete arvete alusel ülekannete teostamisest Ü. Kase poolt nende ettevõtetele. 8.6.1. Kõik OÜ-le Valdervik Puit materjali müügiarved esitanud süüdistatavad on kinnitanud kohtus, et neil puudus soov ja vajadus raha päritolu varjamiseks ja nad lihtsalt tahtsid teenida puidu vahendustehingute pealt. Puitu hankinud ettevõtete esindajad isegi ei teadnud ja ei tundnud huvi, kes oli lõppostja. Mingi väidetava ühiselt tegutseva grupi loomine rahapesusüüdistuses on süüdistuse poolt püstitatud meelevaldne versioon-oletus. Nii OÜ Valdervik Puit kui ka OÜ Ainulaadne, OÜ E., OÜ Help24, OÜ N. on tehingud käibemaksukohuslasena oma majandustegevuses deklareerinud ja ei ole varjanud tehingute tegemist ega raha päritolu. Antud puidutehingute käibe deklareerimise ja majandusarvestuses kajastamise fakti osas ettevõtete poolt vaidlus puudub ja antud asjaolu kinnitab, et rahapesuga isikute grupis tegemist ei ole. Kaassüüdistatavate ütluste kohaselt ei ole nemad ega nende poolt esindatavad

44 äriühingud Ü. Kasele mingit raha kunagi üle andnud. Nimetatud isikud on raha üle andnud sularahas isikule, keda nad ei tundnud ja kellelt said andmed puidu koguste kohta arvete ja saatelehtede koostamiseks OÜ-le Valdervik Puit. 8.6.2. Prokuröri poolt tõenditena taotletud skeemid - tehingud kuritegeliku rahaga, mis asuvad toimiku IV köites (tlk 7-128) ja samas asuv lisapakett 6 CD-l ei ole kriminaalmenetluses lubatavad tõendid, need on loodud kohtueelse uurimise käigus politseitöötajate poolt ja käsitlevad uurimisversioone ja oletusi. Nimetatud andmekandjad ei ole dokumendid ega ka asitõendid KrMS § 123 ja § 124 mõttes ega ka joonised § 151 mõttes seega ei ole need ka tõendid KrMS § 63 mõttes. Palun kohtul nimetatud menetluse käigus loodud andmekandjaid tõenditena mitte arvestada. Kohtuotsusest ei ole võimalik selgelt vastust saada küsimusele kas maakohus on nimetatud menetlusnormidele mittevastavaid tõendeid hinnanud otsuse tegemisel või mitte. 8.6.3. Uurimisega ei ole tuvastatud ja kohus ei ole otsuses andnud hinnangut ega käsitlenud, kuidas väidetavalt OÜ Ainulaadne, OÜ E., OÜ Help24, OÜ N. esindajate poolt sularahas väljavõetud rahasummad väidetavalt Ü. Kase ja K. Paursoni kätte jõudsid. Kui rahapesu on kohtu poolt loetud lõpuleviiduks K. Paursoni poolt 1 801 500 krooni paigutamisega tema arveldusarvele siis tuvastatud ei ole kelle ühise tegutsemise tagajärjel, millal ja kuidas raha K. Paursoni kätte laekus. 8.6.4. Hagiavaldus on oluliste puudustega, selles puuduvad tsiviilkostjate nimed. Kaitsja palub KrMS § 306 lg 1 p 11 ja TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata või rahuldamata kuna hageja nõude alus, hagi ese ja nõude tõendatus on ebaselged. 8.6.5. Ü.Kasele süükspandavate tegude osaliselt või tervikuna tõendatuks lugemise korral ei ole karistusena proportsionaalne ega põhjendatud reaalse vangistuse rakendamine. Ü. Kase ei ole selline isik, kelle puhul oleks alust eeldada, et ta vabaduses olles jätkaks kuritegude toimepanemist, temast on ühiskonnale rohkem kasu ettevõtja ja maksumaksjana.

9. Süüdistatavate V.Mardisoo ja S.Rinne kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu analoogsete apellatsioonide kohaselt ei ole kohtu järeldused V.Mardisoo ja S.Rinne süüdimõistmisel kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega ega vasta faktilistele asjaoludele. Kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning vääralt kohaldanud materiaalõigust, mistõttu palub otsus tühistada ja süüdistatavad neile esitatud süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1 järgi õigeks mõista. 9.1. Apellatsiooni põhiväited S.Rinnet puudutavalt on järgmised: Süüdistatava tegevus ei ole normaalse vahendustegevus, vaid S.Ranne on olnud pettuse ja rahapesu üks osaline ja läbiviija, kes lülitus skeemi osaks, mis võimaldas K. Paursonil kui tegelikul algatajal ja Ü.Kasel saada ebaseaduslikku raha ning saada ka ise kasu protsendina kuritegelikust rahast. S. Rinne eeldas, et kõik on seaduslik, sest muidu poleks ta sellega tegelenud, samuti ei ole ta Ü. Kasele raha üle andnud. Tegelikult ta fiktiivseid arveid koostanud ei ole, selline sõnastus pandi seletusse kirja uurija nõudmisel. Antud asjas puuduvad tõendid, mis S. Rinne rahapesus osalemist kinnitaksid. Uurimine on läbi viidud puudulikult ning kohtu järeldused rahapesu osas tuginevad paljuski oletustel. Kohtu täpsutus, et rahapesu süüdistuse puhul on õigem, et ühiselt ja kooskõlastatult tegutsesid K. Paurson ja Ü. Kase ning teised süüdistatavad tegutsesid koos ja ühiselt Ü. Kasega K. Paursoni suhtes ainult oma tegevuse kaudu, seab kahtluse alla S. Rinne süüdistuses märgitud tegevuse grupis koos kaassüüdistatavatega. Kui puudub ühine ja kooskõlastatud tegutsemine K. Paursoni, I. Liibeoni, R. Kotkase, V. Mardisoo ja S. Rinne vahel, siis ei ole kuriteo toimepanemist võimalik käsitleda grupi poolt. Nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et antud kriminaalasjas ei ole I. Liibeonile, R. Kotkasele, V. Mardisoole ja S. Rinnele esitatud süüdistust KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi. 9.2. Apellatsiooni põhiväited V.Mardisood puudutavalt on järgmised: V.Mardisoo ei ole ennast süüdi tunnistanud ja oma ütluste kohaselt ei ole ta tegelikult OÜ-le Valdervik Puit mingeid arveid koostanud. Tal oli lootus kergelt teenida, kirjutades 2007 sügisel ühe inimese poolt toodud paberitele alla. Eeluurimisel andis teistsuguseid ütlusi, kuna R.Kotkas oli talle võlgu. Tegelikult see nii ei olnud ja ta oli eeluurimise ajal ütluste andmisel uurijast mõjutatud.

45 Kaitsjat tal ei olnud. K.Paursoni ja Ü.Kasega ta kohtunud ei ole. Kui puudub ühine ja kooskõlastatud tegutsemine K. Paursoni, I. Liibeoni, R. Kotkase, V. Mardisoo ja S. Rinne vahel, siis ei ole kuriteo toimepanemist võimalik käsitleda grupi poolt.

10. Süüdistatava I. Liibeoni kaitsja vandeadvokaat Andres Simsoni apellatsiooni kohaselt tuleb kohtuotsus I. Liibeoni süüdimõistmise osas KarS § 394 lg 2 p 1 järgi tühistada ning süüdistatav õigeks mõista. Kaitsja hinnangul ei ole süüdistatava käitumises tõendatud rahapesu süüteokoosseis isikute grupi poolt. Rahapesu eeldab kuritegeliku tulu legaalsesse käibesse suunamist. Süüdistuse konstruktsiooni kohaselt, mis ei ole tõendamist leidnud, suunati raha tagasi K. Paursonile. Rahapesu koosseis oleks täidetud I. Liibeoni poolt teoreetiliselt juhul, kui ta tõepoolest on saanud kuritegelikku tulu ja asub seda paigutama või suunama legaalsesse käibesse. Kui süüdistus suudaks tõendada eelkuriteo toimepanemist, saaks puhtteoreetiliselt rääkida omastamisest või kelmusest ja I. Liibeoni poolt sellele kaasaaitamisest, kuid kindlasti mitte rahapesust. Antud juhul taolist süüdistust I. Liibeoni esitatud ei ole. 10.1. I. Liibeon ei ole oma tegevusega rikkunud ka ühtegi õigusakti, mis sätestavad rahapesu tõkestamise reegleid. Seega ei ole alust rahapesukahtluseks ka mõne muu imperatiivse sätte rikkumise põhjal. Lisaks puudub I. Liibeoni tegevuses subjektiivne külg. Täiesti alusetu on väita, et I.Liibeon sai või pidi aru saama võimalikust raha kuritegelikust päritolust. Isegi, kui võtta aluseks süüdistuse väite, et tehingud olid fiktiivsed, siis mitte kuidagi ei ole tõendatud asjaolud, mis viitaksid I. Liibeoni poolt arusaamisele või teadmisele, et ta on teinud tehinguid kuritegeliku rahaga. Tõendamata on I. Liibeoni puhul rahapesule suunatud tahtlus. 10.2. Kaitsja heidab ette veel seda, et süüdistus ei ole formaalselt korrektne. Lisaks rahapesusüüdistusele peaks I. Liibeoni puhul olema tuvastatud ka eelkuritegu ja esitatud vastav süüdistus selles osalemises. Antud juhul seda tehtud ei ole, mistõttu ei ole võimalik rahapesusüüdistust esitada.

11. Süüdistatava R. Kotkase kaitsja Madis Mahlapuu apellatsiooni kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis on viinud valele otsustamisele. Kohus on tõendeid hinnanud valikuliselt ja vääralt, mistõttu palub otsus R. Kotkase süüdimõistmise osas tühistada ning uue kohtuotsusega R. Kotkas KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi õigeks mõista. Apellatsiooni põhiväited on järgmised: 11.1. R. Kotkase käitumises puudub süüteokoossseis KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi.. Rahapesu eeldab nn eelkuriteo (kelmus) toimepanemist, mida kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Käesolevas asjas on väidetavalt tuvastatud, et K. Paurson ja Ü. Kase omastasid OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele laekunud raha, mis oli aga Ü. Kase valduses. Kaitsja leiab, et seetõttu võiks R. Kotkase tegevust kvalifitseerida omastamisena KarS §-s 201 järgi, mitte aga kelmusena. 11.2. Vaidlustatud otsusega ei ole tuvastatud rahapesule obligatoorselt nõutava eelkuriteo toimepanemist. Süüdistustes kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RpTRTS, kuni 01.01.2008 redaktsioonis) § 2 määratleb rahapesu kui kuriteo tulemusena või sellises teos osalemise eest saadud vara omandamist, valdamist, kasutamist, muundamist, üleandmist või varaga tehingute või toimingute sooritamist, mille eesmärk või tagajärg on selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Alates 01.01.2008 kehtiv RpTRTS § 4 määratleb rahapesu kui kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamist või saladuses hoimist, samuti saadud vara muundamist, ülekandmist, omandamist, valdamist või kasutamist eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Kohtuotsuse resolutiivosast nähtub, et R. Kotkas pani toime rahapesu suures ulatuses selleks, et varjata KarS § 209 lg.2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kelmuse

46 toimepanemise tulemusena OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele 4 036 805,51 krooni ulatuses laekunud raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu, kuid R. Kotkasele ei ole KarS § 209 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavat kuritegu inkrimineeritud, mistõttu ei saa R.Kotkasele inkrimineerida ka KarS § 394 järgi kvalifitseeritavat süütegu. 11.3. Mitte alati ei ole kuritegelikul teel saadud vara kasutamine käsitatav rahapesuna. Riigikohus on (3-1-1-34-05 p-des 24 ja 25) märkinud, et tulenevalt RpTRTS sõnastusest peab rahapesu puhul esinema üheaegselt nii vara ebaseadusliku päritolu kui ka tegeliku omaniku varjamise eesmärk või tagajärg. Seejuures tuleb aga „vara tegeliku omanikuna“ RpTRTS § 2 ja seega ka KarS § 394 tähenduses mõista isikut, kelle tegeliku kontrolli all on vara, mille suhtes rahapesu toimub, mitte aga rahapesu objektiks oleva vara viimast seaduslikku omanikku. Kaitsja rõhutab, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et R.Kotkas või OÜ Ainulaadne oleksid omanud tegelikku kontrolli väidetavalt rahapesu objektiks oleva vara üle. Veel on Riigikohus nimetatud lahendis leidnud, et vara viimase seadusliku omaniku varjamise eesmärk või tagajärg on juba hõlmatud vara ebaseadusliku päritolu varjamise eesmärgist või tagajärjest. Taoline varjamise eesmärk on üldomane kuritegelikul teel saadud vara kasutamisele, mistõttu selle tunnuse abil ei ole võimalik piiritleda rahapesu kuritegelikul teel saadud vara mis tahes viisil kasutamisest. Käesolevas kriminaalasjas on väidetavalt tuvastatud, et kuritegelikul teel saadud vara on suunatud vahetusse lõpptarbimisse, tuvastamist pole aga leidnud rahapesu süüteokoosseisu obligatoorne tunnus - vara tegeliku omaniku varjamise eesmärk või tagajärg. Väidetavalt kuritegelikul teel saadud vara on jäänud kohtuotsuse kohaselt Ü. Kase ja K. Paursoni valdusesse. Seega puudub R. Kotkase käitumises KarS § 394 lg 2 p 2 p 1 ja 3 sätestatud süüteokoosseis. 11.4. Üksnes kaudsete ja ebamääraste tõendite alusel ei ole alust ümberlükkamatult väita, et R. Kotkas on toime pannud rahapesu isikute grupis K.Paursoni ja Ü.Kasega. Kaitsja peab vajalikuks rõhutada, et kohtuotsus on valdavalt rajatud kannatanu, S. AS, oletustele, et puitu OÜ-lt Valdervik Puit 4 036 805,52 krooni ulatuses ei saabunud ning raha kanti fiktiivsete arvete alusel äriühingust välja. Samas ei ole äriühingus läbiviidud korralised inventuurid (kaks korda aastas) tuvastanud mitte mingisugust puudujääki, mis kinnitaksid süüdistuse paikapidavust; tõendina esitatud turvakaamera salvestus hõlmab vaid 8-10 päeva ja seda ka väljaspool süüdistuses esitatud kuritegude toimepanemise aega ning väravavalve programmi väljavõte ei kajasta kogu äriühingu territooriumile sisenenud transporti, eriti nädalavahetuste osas. 11.5. R.Kotkase ütlustest (kohtuistungi protokoll 08.aprillist 2010 t.l. 9-11) nähtub, et ettevõte tegeles äritegevusega, milleks oli puidu vahendus, mille pealt äriühing teenis 5% vahendustasu ja mis on tuluna ka deklareeritud. Valdervik Puidu jaoks hankis puidu kolmas isik, ainult puidu müük vormistati läbi OÜ Ainulaadne. R.Kotkase teada ka kogu arvetel kajastatud puit liikus reaalselt OÜ- le Valdervik Puit, kes kandis puidu eest raha ülekannetega OÜ Ainulaadne arveldusarvetele, kust R.Kotkas raha välja võttis ning oma vahendustasu 5% maha arvates, edastas raha kolmandale isikule, kes saadud raha eest pidi uuesti puitu ostma. K. Paursonit R.Kotkas ei tunne ega ole temaga ka kokku puutunud. Eeltoodud R.Kotkase ütlused kattuvad ka süüdistatava I. Liibeoni (kohtuistungil 08.04.2010 tl 11-13) ja kohtueelsel uurimisel antud ütlusetega, samuti süüdistatava Ü. Kase kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt Ü.Kase tunnistab, et kohtus R.Kotkase ja I.Liibeoniga viimaste initsiatiivil ja nad pakkusid vahendajatena müüa puitu. 11.6. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et R.Kotkas oleks isiklikult või OÜ Ainulaadne kaudu suhelnud K. Paursoni või Stora Ensoga. Samuti puuduvad igasugused tõendid kohtuotsuses toodud väite kohta, et OÜ-le Ainulaadne laekunud raha oleks tagastatud K. Paursonile. 11.7. Kaitsja heidab kohtule ette veel otsuse vastuolulisust, millega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. Esiteks väidab süüdimõistev kohtuotsus rahapesu osas, et rahapesu üheks tunnuseks on kuritegelikul teel saadud vara tegeliku omaniku varjamine, kuid samas on kohtuotsuses tuvastatud, et süüdistatav K. Paurson on kuritegelikul teel saadud vara omastanud ning pannud kuritegelikul teel saadud rahad oma isiklikule arveldusarvele pangas ning teiseks, et R. Kotkas on

47 toimepannud rahapesu grupis koos Ü. Kase ja K. Paursoniga, kuid samas otsuse leheküljel 75 (eelviimane lõik) leidnud, et ühiselt tegutsesid ainult Ü. Kase ja K. Paurson, teised süüdistatavad tegutsesid aga ühiselt Ü. Kasega. 11.8. Kohtuotsus on rajatud suuresti lubamatutele tõenditele ega ole piisavalt põhjendatud kaitsjate vastuväiteid lubamatute tõendite kasutamisele. Nii on kohus viidanud kohtuotsuses (otsuse lk 66) kirjalikest tõenditest tabelitele kuritegeliku rahaga toimunud tehingute kohta (IV kd lk 7-128), kuigi kaitsjad vaidlesid vastu nimetatud tõendite lubatavuse kohta. Tegemist on kohtueelse menetleja enda subjektiivsete järeldustega ning selliste järelduste kasutamine tõenditena on lubamatu. Et kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb kohtul näidata tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, siis on maakohus jätnud täitmata temale KrMS §-ga 61 lg 2 pandud ülesande hinnata tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 11.9. Kaitsja arvates ei vasta kohtuotsuse järeldused tuvastatud asjaoludele ja kohus on meelevaldselt järeldanud, et inventuurid on tuvastanud puudujäägi. Nii on kohus oma otsuse lk 63 märkinud, et inventuur on näidanud, et füüsiliselt neid koormaid ei ole. Tegelikult on aga S. inventuure läbi viidud kaks korda aastas ja inventuurid ei ole puudujääke tuvastanud.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 12. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, apellatsioonide sisuga ja ära kuulanud menetlusosalised leiab, et osad süüdistatavate kaitsjate apellatsioonides esitatud väited rahapesu süüdistuses on asjakohased ja annavad aluse maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. 13. Esiteks käsitleb kohtukolleegium prokuröri apellatsiooni väidet, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, määrates K. Paursonile ja Ü. Kasele vaatamata kohtu poolt 12.07.2010 tehtud parandusele karistusest tingimuslikul vabastamisel katseaja pikkuse lühema kui mõistetud karistuse. Siinkohal viitab kohtukolleegium Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-59-07 väljendatud seisukohale, et karistusest tingimisi vabastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Vaidlustatud kohtuotsusega mõisteti K. Paursonile ja Ü. Kasele KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust, millest pöörati kohesele täimisele 4 kuud vangistust ja ülejäänud karistus 5 aastat 2 kuud vangistust jäeti KarS § 73 lg 1, 2 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata, kui süüdistatavad ei pane 5 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul õige prokuröri apellatsiooni väide, et Harju Maakohtu otsus on eeltoodud Riigikohtu seisukohaga vastuolus. Seoses sellega, et ringkonnakohus tühistab apelleeritud kohtuotsuse K. Paursoni ja Ü. Kase süüdimõistmises ja karistamises KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi, mõistab uue otsusega süüdistatavad rahapesus õigeks, jätab kohtuotsuse muutmata nende süüdimõistmises ja karistamises KarS § § 209 lg 2 p 2, 3 järgi, siis vastab K. Paursonile ja Ü. Kasele KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud karistus 4 aastat vangistust, millest KarS § 73 lg 1 ja 2 alusel pöörata kohtuotsuse jõustumisel koheselt täitmisele 4 kuud vangistust ja ülejäänud karistuse osa, s.o 3 aastat 8 kuud vangistust jätta tingimisi täielikult kohaldamata kui süüdistatavad ei pane 5 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, materiaalõigusnormile. Prokuröri apellatsioon rahuldamisele ei kuulu.

14. Teiseks käsitleb kohtukolleegium süüdistatavate K. Paursoni ja Ü. Kase kaitsjate apellatsioonide argumenti sellest, et süüdistatavate käitumises ei ole täidetud KarS § 209 lg 2 p-des 2, 3 sätestatud kelmuse koosseisu vajalikud tingimused. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjate seisukohaga, et kohtu järeldused ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega ega vasta faktilistele asjaoludele. Nõustuda ei saa ka väitega, et kohtu seisukoht K. Paursoni ja Ü. Kase süüdimõistmises KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi on paljuski oletuslik ning põhineb ainult osadel kohtus uuritud tõenditel. Kohtuotsusest

48 tulenevalt on maakohus hinnanud kohtuistungil kontrollitud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, nii, nagu seda nõuab KrMS §-s 61 sätestatu. Kohtu järeldused on veenvalt põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea nende kordamist KrMS §-st 342 lg 3 p 1 lähtudes vajalikuks.

KarS §-s 209 sätestatud kelmuse objektiivse koosseisu tunnuseks on pettus, mis tähendab teise isiku eksitusse viimist. Tagajärjena näeb KarS § 209 objektiivne koosseis ette varalise kasu saamist teo toimepanija poolt ning varalise kahju tekkimist kannatanul. KarS §-s 209 sätestatud kelmuse subjektiivne koosseis eeldab tahtlust objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Maakohus on on kõiki kohtu käsutuses olevaid ja kohtuistungil avaldatud tõendeid kogumis hinnates leidnud, et K. Paursonile ja Ü. Kasele esitatud süüdistus KarS § 209 lg 2 p 2 ja 3 järgi on kohtus tõendamist leidnud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga.

15. Maakohus on K. Paursoni ja Ü. Kase süü tõendamisel KarS § 209 lg 2 p 2 ja 3 järgi põhjendatult tuginenud nii kohtuistungil uuritud kijalikele tõenditele kui ka kannatanu esindaja M.M. ja tunnistajate E. S., L. K.i, J. A. ja M. K. ja V.L.e ütlustele, kes on üheselt tõendanud, et värava turvakaamera andmete alusel süüdistuses märgitud ajavahemikul nädalavahetusel OÜ Valdervik Puit saadetud autokoormaid puiduga Imaverre ei saabunud ning saatelehtedel märgitud autode omanikud palgivedu sellel ajal ei tunnistanud, samuti et kontrollimisel ei leitud andmeid ega koguseid, mis oleks kinnitanud palgikoormate saabumist Imavere T. territooriumile ja nende mahalaadimist. Kannatanu esindaja ütlustega on leidnud kinnitust, et K. Paursonil oli õigus ja ta oli kinnitanud OÜ Valdervik Puit poolt saadetud kaubata saatelehti ja arveid, mis hiljem OÜ Valdervik Puit poolt tunnistati probleemseks ning mille alusel maksti raha tagasi. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, et menetluse käigus on nii K. Paurson kui Ü.Kase ise omaks võtnud kahe arve kinnitamist, mille järgi OÜ Valdervik Puit autod puitu Imaverre ei toonud ja mistõttu Ü. Kase tagastas 06.06.2008 nende arvete alusel saadud 235 889.49 krooni (II kd lk 92, 93 krediitarvete alusel). Tõendatud on S. AS-i poolt raha ülekannete tegemine võltsitud saatelehtede järgi koostatud fiktiivsete arvete alusel midagi vastu saamata, samuti pole raha tagasi laekunud rohkem kui eelnimetatud 235 889.49 krooni. Seega oli S. AS tasumisel eksitussse viidud järeletehtud saatelehtede ja arvete (I kd lk 5-46 ja II kd lk 1-5 vaatlusprotokoll, lk 6-9, 11-14, 16-19, 23-24, 27- 28, 31-34 38-41, 43-46, 50-51, 53-54, 56-57, 60-61, 64-67, 71, 75-76, 79-80, 82-83, 86-87, 90-95) tõttu. Et tegemist oli fiktiivsete arvetega on tõendatud arvetega nr 132 ja 133 (II kd tlk 92, 95). Kuriteokoosseisu objektiivne külg on täidetud pettusega, mille tulemusena S. AS tegi varakäsutuse ning sai varalist kahju, K.Paurson ja Ü.Kase aga varalist kasu.

KarS § 209 koosseisu subjektiivne külg eeldab tahtlust, koosseis on täidetud ka kaudse tahtlusega. Maakohus leidis õigesti, et luues teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, tegutsesid K.Paurson ja Ü.Kase kavatsetusega. Kuigi K. Paurson ise ei koostanud võltsitud saatelehti ega arveid, olid tal oma kavatsetuse kaudu kaubata dokumendid teada, ta võttis need vastu ja kinnitas, luues seeläbi saatelehetde ja arvete usutavuse. Samuti ei ole K.Paurson põhjendanud, miks juhul, kui saatelehetde vastuvõtmine ja kinnitamine ei kuulunud tema ametiülesannete hulka, ta ometi need Ü.Kaselt vastu võttis ja kinnitas. Maakohus leidis õigesti, et S. AS tegi pettuse tagajärjel varakäsutuse, millega tekitati varaline kahju 3 800 916.02 krooni.

16. Kolmandaks käsitleb kohtukolleegium K.Paursoni ja Ü.Kase kaitsjate seisukohta S. AS-i tsiviilhagi põhjendatusest. Maakohus leidis, et tsiviilhagi suurus 3 800 916.02 krooni on täpsustatud täiendavas tsiviilhagi avalduses ning selle suurus pole menetluse käigus olnud teadmata ega muutunud. Et nii K.Paurson kui Ü.Kase olid võtmeisikuteks, kes omasid kontrolli tehingute üle ja said kelmuse toimepanemise läbi varalist kasu, on põhjendatud tsiviilhagi summas 3 800 916.02 krooni rahuldamine ja väljamõistmine K.Paursonilt ja Ü.Kaselt.

49

17. Kuigi menetluse käigus on ilmnenud asjaolud, millele on tähelepanu juhtinud ka prokurör oma süüdistuskõnes, et ajavahemikul 2007-2008 valitses S. AS-is küllaltki suur segadus materjali vastuvõtu ja arvestuses küsimustes, et ettevõttes ei ole läbi viidud puudujäägi kindlakstegemiseks revisjoni, ei anna see kohtukolleegiumi arvates alust järelduseks, et süüdistusaktis esitatud väide nagu oleks S. AS-il võltsitud müügiarvete tõttu ajavahemikul 27.01.2007 – 05.06.2008 jäänud saamata 1162,957 m3 männimaterjali ja OÜ-le Valdervik Puit maksti arvete alusel alusetult välja 4 036 805.51 krooni tõendamata. M.M. ütlustega on tõendatud, et 2008 juunis avaldas L. K. talle kahtluse, et saatelehtede järgi kaupa ei olnud saabunud. Edasise uurimise järel tuvastas L. K. koormad, mis olid saabunud nädalavahetusel, kui üldjuhul vastuvõttu ei olnud. Tegemist oli OÜ Valdervik Puit puidumaterjaliga, kuid salvestusest ei leitud materjali toonud autosid. Tooraine ja raha aruanded olid erinevates süsteemides, mistõttu neid omavahel ei võrreldud ega varem puidu mittesaamist ei avastatud. Seadmata kahtluse alla M.M. usaldusväärsust, ei nõustu kohtukolleegium seetõttu apellatsioonides esitatuga, mille kohaselt ei ole tsiviilhagi tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd see ei vasta seaduses sätestatud hagiavalduse nõuetele.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-79-09 kohaselt ei sätesta kriminaalmenetluse seadustik kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid ning nende määratlemisel tuleb aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisustega. TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud põhiliste hagiavaldusele esitatavate nõuete järgimine kriminaalmenetluses on kohustuslik vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et tagada kannatanu tsiviilnõude õiglane ja kohtumenetluse poolte huve arvestav menetlemine. Et tsiviilhagi suurus 3 800 916.02 krooni oli esitatud täiendavas hagiavalduses, oli see süüdistatavatele teada ja apellatsiooni seisukoht, et K. Paursonil puudus reaalne võimalus esitada tsiviilhagile omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid, seetõttu ainetu ja esitatud kaitsepositsioonils lähtuvalt seetõttu kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-41-09 rõhutanud, et kriminaalasja lahendav kohus peab tulenevalt TsMS § 436 lg-st 1, § 438 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tsiviilhagi lahendamisel mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise aluse. Tulenevalt TsMS §-st 657 on ringkonnakohtul seega võimalik lisada maakohtu otsusele õiguslikke ja faktilisi põhjendusi, muutmata otsuse resolutsiooni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud kohtuotsuses (otsuse lk 76-77) nõude rahuldamise aluseks olevatele õigusnormidele viidanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused ning selle p-i 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1043 sätestab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise, mille järgi teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesolevas asjas on maakohus õigesti leidnud, et S. AS-ile on kahju tekitatud K.Paursoni ja Ü.Kase õigusvastase käitumisega. Vaidlustatud otsuses on maakohus K. Paursoni ja Ü. Kase poolt S. AS-ile kahju tekitamist tõendanud ja motiveerinud, mistõttu on tsiviilhagi rahuldamine ja selle väljamõistmine K. Paursonilt ja Ü. Kaselt kui solidaarvõlgnikelt VÕS § 65 alusel põhjendatud. 18. Maakohus mõistis vaidlustatud otsusega K.Paursoni, Ü.Kase ja R.Kotkase süüdi veel KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ja I. Liibeoni, S.Rinne ja V.Mardisoo süüdi KarS § 394 lg 2 p 1 järgi. Esitatud apellatsioonides taotlevad süüdistatavate kaitsjad maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ja süüdistatavate rahapesu süüdistuses õigeksmõistmist.

50 Maakohtu hinnangul oli K. Paursoni ja Ü. Kase tegevus rahapesus raskendavatel asjaoludel teadlik ja kavatsetud, eesmärgiga varjata raha tegelikku päritolu ja selle omanikku ja mille koosseis realiseerus sellega, et OÜ Valdervik Puit pangakontole üle kantud raha ei võetud välja otse ja koheselt peale ülekande tegemist, vaid R.Kotkase, I. Liibeoni, S.Rinne ja V.Mardisoo tegevuse abil. Veel leidis maakohus, et rahapesu süüdistuste puhul on õigem, et ühiselt ja kooskõlastatult tegutsesid K.Paurson ja Ü.Kase, teised süüdistatavad tegutsesid koos ja ühiselt Ü. Kasega, K. Paursoni suhtes ainult oma tegevuse kaudu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on K.Paursoni, Ü.Kase, R.Kotkase, I. Liibeoni, S.Rinne ja V.Mardisoo rahapesus süüdimõistmisel vääralt kohaldanud materiaal- ja menetlusõigust. 19. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RpTRTS) §-s 1 määratletakse seaduse eesmärgina Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamine. Rahapesu mõiste avatakse RpTRTS § 4 lg-s 1 kui kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine või 2) sellise vara muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-68-10 selgitanud, et kuna RpTRTS § 4 lg 1 sõnastus on äärmiselt lai, siis hõlmab see esmapilgul pea kõik võimalikud viisid kuritegelikult saadud vara kasutamiseks. Et seejuures ei sea see definitsioon piiranguid eelkuritegudele ega välista rahapesukuriteo toimepanijate ringist eelkuriteo toimepanijat, võiks põhimõtteliselt rahapesu mõiste alla RpTRTS § 4 lg 1 mõttes mahutada ka näiteks tikutoosi varastanud isiku poolt tikkude kasutamise. Selline lähenemine aga ei peegelda rahapesu kui kuriteo tegelikku olemust, sest hägustub selle kehtestamise aluseks olev õigushüve ja rahapesu mõistet laiendatakse põhjendamatult kõikidele varalist kasu hõlmavatele kuritegudele. Niisuguse lähenemise korral ei ole rahapesust võimalik sisuliselt eristada KarS §-s 202 ettenähtud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara käitlemise koosseisu, mistõttu ei piisa rahapesu legaaldefinitsiooni mõistmiseks pelgalt RpTRTS § 4 lg 1 grammatilisest tõlgendamisest. Nimetatud lahendis osundab Riigkohus, et rääkimaks mingist kuritegeliku vara kasutamisest kui rahapesust, peab subsumeeritav tegu seetõttu omama ka reaalset potentsiaali majanduse normaalse toimimise kahjustamiseks. Rahandus- või majandussüsteemi kui terviku toimimist ei kahjusta esmalt kuritegeliku päritoluga vara käitlemine, mille sisuks on isiklik tarbimine ja mis ei ole suunatud rahandus- või majandussüsteemi ärakasutamisele, kus puhastatakse vara esmalt selle algsest kuritegelikust taustast ja alles seejärel kasutatakse seda mis tahes legaalsel otstarbel. Teisisõnu, kui kuritegeliku vara käitlemise viis ei kahjusta riigi rahandus- või majanduskäivet ülalkirjeldatud tunnustel, ei saa seda pidada rahapesuks ka juhul, kui vara kasutamisega kaasneb selle tegeliku päritolu varjatuks jäämine. Samuti ei kahjusta majanduse toimimist väiksemahulised toimingud, mis iseenesest vastavad RpTRTS § 4 lg-s 1 kirjeldatud teokoosseisule. 20. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et K.Paurson ja Ü. Kase, saades eelkuriteo, so KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi toime pandud kelmuse tulemusena sularaha, ei võtnud seda välja otse ja koheselt peale ülekande laekumist OÜ Valdervik Puit pangakontole, vaid Ü.Kase, R.Kotkase, I. Liibeoni, S.Rinne ja V.Mardisoo tegevuse abil. Samas leiab kohtukolleegium, et tuvastamist ei ole leidnud ja seega puudub alus väita, et süüdistatavate tegevuse eesmärk oli seejuures raha ebaseaduslikku päritolu varjata. Vaidlus puudub selles, et nii S. Rinne, V Mardisoo, I. Liibeon ja R. Kotkas, koostades fiktiivseid arveid, tegutsesid koos OÜ-ga Valdervik Puit ärilistel kaalutlustel kauba

51 vahendamiseks, saades nii enda juhitavate osaühingute arvele raha, millest osa anti edasi väidetavalt OÜ Valdervik Puit esindajale. Samas kujutas selline tegevus endast OÜ N., OÜ Ainulaadne, OÜ E. ja OÜ HELP24 igapäevast äritegevust, millest ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et raha osaühingu arvelt väljavõtmine ja selle edasiandmise keskne eesmärk oleks olnud varjata selle ebaseaduslikku päritolu. Äriühingute kontodelt raha väljavõtmine ja sellest osa edasiandmine K.Paursonile kriminaalmentluses tuvastamata ajal ning kohas on kirjeldatud olukorras hinnatav üksnes kaasneva asjaoluna, mitte süüdistatavate tegevuse eesmärgina. Selline kuritegeliku päritoluga vara kasutamise viis ei kahjusta mingilgi moel riigi rahandus- või majandussüsteemi normaalset toimimist. Selline käitumine jääb eeltoodud Riigikohtu lahendi valguses väljapoole rahapesukuriteo koosseisu kaitseeesmärki ega täida KarS § 394 lõikes 2 sätestatud süüteo kosseisu. Majanduse toimist ei kahjusta väikesemahulised toimingud, mis iseenesest vastavad RpTRTS § 4 lg-s 1 kirjeldatud teokoosseisule.

Kuna ringkonnakohus, erinevalt maakohtu poolt tuvastatust, ei tuvastanud K.Paursoni, Ü.Kase ja R.Kotkase käitumises KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ja I. Liibeoni, S.Rinne ja V.Mardisoo käitumises KarS § 394 lg 2 p 1 järgi ettenähtud objektiivse koosseisu tunnuseid, puudub vajadus analüüsida subjektiivse tunnuse ja süüdistatavate süü küsimust ning K.Paurson, Ü.Kase, R.Kotkas I. Liibeon, S.Rinne ja V.Mardisoo tuleb neile esitatud rahapesu süüdistuses õigeks mõista. 21. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt tekib isikul hüvitise taotlemise õigus muuhulgas õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumise päevast. Sama paragrahvi lõiked 2 ja 3 näevad ette, et kohus, kes teeb õigeksmõistva otsuse, peab selles näitama päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Kui isikule ei tule temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib kohus selle otsuses. Seega annab see seadus õiguse saada hüvitist vaid juhul, kui isikult on alusetult vabadus võetud. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul anda hinnang sellele, kas tekitatud kahju kuulub hüvitamisele või mitte, st kas esineb seaduse §-s 1 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kahju ei hüvitatata. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et S.Rinne viibis eelvangistuses ajavahemikul 23.07.- 24.07.2009 ja V.Mardisoo viibis eelvangistuses ajavahemikul 6.05.-8.05.2008. Asja materjalidest ei nähtu seaduse §-s 1 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kahju ei hüvitatata. Et ringkonnakohus tühistab vaidlustatud maakohtu otsuse S.Rinne ja V.Mardisoo KarS § 394 lg 2 p 1 järgi süüdimõistmises ja karistamises ja mõistab uue otsusega süüdistatavad rahapesus õigeks, tekib süüdistatavatel kuue kuu jooksul pärast Pärnu Maakohtu 12.juuli 2010 otsuse jõustumist õigus taotleda kahju hüvitamist. S.Rinnel on õigus taotleda Rahandusministeeriumi kaudu alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist 2 päeva eest ja V.Mardisool 3 päeva eest. 22. § 175 lg 1 p 4 järgi on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu, lg 1 p 5 järgi kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja lg 1 p 9 järgi sundraha. Maakohus mõistis K. Paursonilt, Ü. Kaselt, R. Kotkaselt, I. Liibeonilt, S. Rinnelt ja V. Mardisoolt nende süüditunnistamisel kelmuses ja rahapesus välja sundraha 10875 krooni riigituludesse. KarS § 349 lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu on esimese astme kuritegu, milles süüdimõistmise korral on sundraha suurus 2,5 kuupalga alammäära. Et ringkonnakohus tühistab Pärnu Maakohtu 12. juuli 2010 kohtuotsuse osaliselt ja mõistab uue otsusega süüdistatavad neile esitatud rahapesu süüdistuses õigeks, tuleb K. Paursonilt, Ü. Kaselt, R. Kotkaselt, I. Liibeonilt, S. Rinnelt ja V. Mardisoolt vaidlustatud kohtuotsusega menetluskuluna riigituludesse välja mõistetud sundraha 10875 krooni osas tühistada. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, seega tuleb riigi kanda jätta R. Kotkaselt, I. Liibeonilt, S. Rinnelt ja V. Mardisoolt Rahandusministeeriumi

52 arvele 10220034800017 AS SEB Pank menetluskuluna postikulude katteks, toimiku paljundamise kulude katteks ja kaitsja tasu katteks välja mõistetud summad.

23. Et ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse K.Paursoni ja Ü.Kase süüditunnistamises ja karistamises KarS § § 209 lg 2 p 2, 3 järgi muutmata, tuleb K.Paursonilt ja Ü.Kaselt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmise korral välja mõista riigituludesse sundraha 6525 krooni (1,5 kuupalga alammäära) ja nendelt menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud.

24. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud riik, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

K.Paursoni kaitsja taotleb õigusabi tasu apellatsioonimenetlusega seonduvalt kokku summas 14 400 krooni, s.o 920,32 eurot koos käibemaksuga. Kaitsja ei ole teatises eraldi välja toonud apellatsiooni koostamiseks kulutatud aega. Kohtukolleegium leiab, et mõistlikuks ettevalmistustasuks saab lugeda 5 tundi,s.o arves näidatud tunnitasuga 1500 krooni, kokku 7500 krooni. Kohtuistung kestis 2,5 tundi, seega kuulub hüvitamisele 3750 krooni, kokku 11 250 krooni, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 2250 krooni ja kokku 13 500 krooni.

Ü.Kase kaitsja taotleb õigusabi tasu apellatsioonimenetlusega seonduvalt kokku summas 23 040 krooni koos käibemaksuga. Kohtukolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. KrMS § 45 lg 7 kehtestab, et kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt maakohtus hõlmab ka apellatsioon- või määruskaebuse koostamist maakohtu lahendi peale, kui seda soovib kaitsealune. Vastavalt esitatud arvetele ning lisades äratoodud tegevustele kuulub eeltoodu alusel rahuldamisele arve nr 20100913 alusel 15.07.2010 otsusega tutvumine jne summas 1600 krooni, arve nr 20100914 alusel 25.10.2010 kohtuistungiks ettevalmistamise eest 1066, 67 krooni ja istungil viibimise eest summas 533,33 krooni. Esitatud arvetest nähtub, et kaitsja tunnitasu on 1600 krooni. Asja arutamine kohtuistungil kestis 2,5 tundi, seega kuulub kaitsjale hüvitamisele kohtuistungil osalemise eest 4000 krooni. Kokku kuulub kaitsjale hüvitamisele 7200 krooni, millele lisandub käibemaks 20% 1440 krooni, seega kokku 8640 krooni.

25. K.Paursoni ja Ü.Kase kaitsjate apellatsioonikohtule esitatud taotlused valitud kaitsjale makstud tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses ja maakohtus hüvitamiseks ringkonnakohtu poolt seaduslikud alused puuduvad. Kaitsjad ei ole esitanud taotlusi õigeaegselt, so maakohtu istungil enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Analoogsele seisukohale on jõudnud Riigikohus oma lahendites näieks nr 3-1-1-70-08 ja nr 3-1-1-78-08.

26. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 2 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 12. juuli 2010 kohtuotsuse osaliselt, mõistab uue otsusega süüdistatavad K. Paursoni, Ü. Kase ja R. Kotkase KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi õigeks; süüdistatavad I. Liibeoni, S. Rinne ja V. Mardisoo KarS § 394 lg 2 p 1 järgi õigeks; rahuldab K. Paursoni ja Ü. Kase kaitsjate apellatsioonid osaliselt ja R. Kotkase, I. Liibeoni, S. Rinne ja V. Mardisoo kaitsjate apellatsioonid täielikult. Prokuröri apellatsioon jätab ringkonnakohus rahuldamata.

Urmas Reinola Meelika Aava Ivi Kesküla

53 Osaliselt tühistatud Riigikohtu 03 06 2011 otsusega nr 3-1-1-41-11

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a otsus: 1.1 Kurmet Paursoni, Üllar Kase ja Raimo Kotkase õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 ja Ivory Liibeoni, Siim Rinne ning Viljo Mardisoo õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1 järgi; 1.2 Kurmet Paursonile ja Üllar Kasele KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud ning Raimo Kotkasele KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuste tühistamises, samuti Kurmet Paursonile ja Üllar Kasele KarS § 73 lg-te 1 ja 2 alusel vangistusest tingimisi vabastamise eelduste muutmises, süüdistatavatelt sundraha väljamõistmises ning neile valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamises; 1.3 Raimo Kotkase, Ivory Liibeoni, Siim Rinne ja Viljo Mardisooga seotud menetluskulude riigi kanda jätmises; 1.4 Siim Rinnele ja Viljo Mardisoole alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamises; 1.5 osas, millega jäeti Pärnu Maakohtu 12. juuli 2010. a otsus AS SE tsiviilhagi rahuldamises muutmata. 2. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3. Muus osas, s.o Kurmet Paursoni ja Üllar Kase süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p- de 2 ja 3 järgi ning selle teo eest karistuse mõistmises, jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. 4. Prokuröri kassatsioon rahuldada, kaitsjate kassatsioonid rahuldada osaliselt. 5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Raimo Kotkasele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 191 (sada üheksakümmend üks) eurot ja 75 (seitsekümmend viis) senti. 6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Simson & Variku makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Ivory Liibeonile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 230 (kakssada kolmkümmend) eurot ja 11 (üksteist) senti, sealhulgas käibemaks 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 (kolmkümmend viis) senti. 7. Jätta käesoleva otsuse resolutiivosa punktides 5 ja 6 nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. 8. Mõista Eesti Vabariigilt Üllar Kase kasuks välja 500 (viissada) eurot, sealhulgas käibemaks 100 (sada) eurot, valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

54