1-08-16830/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-08-16830

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2011, Tartu Kriminaalasja number

1-08-16830 (ühendatud 07233000330, 08240104797, 08240105111) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kriminaalasi Vassili R.P süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1; § 121; § 199 lg 2 p 4, 8 järgi R.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8; § 202 lg 1 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 24. septembri 2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava R.P apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras:

jätta R.P apellatsioon Viru Maakohtu 24. septembri 2010 otsuse peale kriminaalasjas 1-08-16830 läbi vaatamata. Tagastada esitatud apellatsioon R.P.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates määrusest teadasaamisest.

Asjaolud

Viru Maakohtu 24. septembri 2010 otsusega mõisteti R.P süüdi ja karistati

KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi 1-aastase vangistusega ja KarS § 202 lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra ja karistati R.P 8-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel

2

arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.-28. november 2008, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuulub 7 kuud 28 päeva vangistust karistusaja algusega 24. septembrist 2010.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ja karistati Vassili R.P, kuid tema osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

R.P tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendava asjaoluna R.P puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. R.P on varem viiel korral kohtulikult karistatud, sh ka varguste eest reaalse vangistusega, kuid vastavaid järeldusi

ta teinud ei ole ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. R.P suhtes on Viru Maakohtu menetluses veel üks kriminaalasi ja selle raames on tema suhtes valitud tõkendiks

vahistamine. Kohus oli seisukohal, et R.P ei ole võimalik mõjutada hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest muul viisil kui reaalse vangistusega, mis on tema isikut arvestades ka õiguskorra kaitsmise huvides. Arvestades karistust kergendavat asjaolu, samuti kuriteoepisoodide arvu, pidas kohus võimalikuks mõista R.P-le karistuse, mis ei ületa poolt antud kuriteo toimepanemise eest ettenähtud maksimumkaristuse määrast.

R.P esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles palub mõista talle kergema

karistuse. Apellatsiooni kohaselt on mõistetud karistus liiga karm. Apellandi puhul esineb kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Apellant tunnistas täielikult oma süüd, aitas kaasa

uurimisele ja kahetseb toimepandut. Kohus arvestas karistuse mõistmisel, et apellandil on kohtumenetluses veel üks kriminaalasi (1-10-7631) ning ta on selle järgi 16. veebruarist 2010 vahi all. Kriminaalasjas nr 1-10-7631 mõistis kohus apellandile koheselt kandmisele 9 kuud

25 päeva vangistust ja 8 kuud vangistust jättis tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele

pööramata. Vangistuse kandmine kriminaalasjas nr 1-10-7631 lõpeb 10. detsembril 2010. Apellant palub anda talle võimalus end parandada ning mõista talle käesolevas kriminaalasjas koheselt kandmisele 2 kuud 16 päeva vangistust ja 5 kuud 12 päeva vangistust jätta tingimisi

täitmisele pööramata. Ta lubab täita kõik kriminaalhooldusametniku ettekirjutused ning samuti tasuda tsiviilhagid.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus, hinnates R.P apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku

läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine

võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt

kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba

eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni,

mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

3

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on maakohus R.P-le karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 lg 1 ettenähtud asjaolusid.

Karistuse mõistmise esmaseks aluseks on isiku süü, s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav. R.P süüst lähtuvalt ongi maakohus põhjendanud R.P-le karistuse mõistmist.

Nii on maakohus R.P-le karistuse mõistmisel arvestanud tema poolt toimepandud

kuriteoepisoodide arvu (kokku 3) ning mõistnud talle karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Seoses lühimenetlusega on nimetatud karistust vähendatud veelgi 1/3 võrra.

Maakohus on R.P-le karistuse mõistmisel arvestanud ka kergendava asjaolu, s.o puhtsüdamliku kahetsuse, esinemist süüdistatava käitumises.

Samas on kohus karistuse mõistmisel R.P-le põhjendatult arvestanud ka asjaolu, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korral.

Eeltoodut arvestades on maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendatult leidnud, ainsaks

võimaluseks mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemist on tema ühiskonnast isoleerimine.

Ringkonnakohus leiab, et isiku suhtes, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, seal hulgas kandnud ka reaalset vangistust ning taaskord paneb toime kuriteod, ei ole põhjendatud tema tingimisi karistusest vabastamine.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau