3-18-1758/65 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1758

Haldusasi

X

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

03.07.2018

vastutusotsusele nr 13-7/00768-14 ning 09.08.2018

vaideotsusele nr 6-1/4169-2

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaadid Priit Lätt ja

Indrek Kukk

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja IL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

28.11.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 otsus

haldusasjas nr 3-18-1758 muutmata.

2. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.02.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-1758

2(16)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 18.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/035690-54 kohustati

SOE KATUS OÜ-d (Soe Katus OÜ) tasuma maksusumma 104 013,15 eurot. Maksuamet

tuvastas, et Soe Katus OÜ ei soetanud kaupu ja teenuseid Bauex OÜ-lt, Optimera Estonia AS-

lt ning OÜ-lt Monolen. Seega on Soe Katus OÜ kajastanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult

nende äriühingute nimel väljastatud arvetel märgitud käibemaksu, sest täitmata on

sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused (käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg

1). Kuna arved ei vasta nõuetele, siis oli Soe Katus OÜ-l kohustus deklareerida ja tasuda ka

tulumaksu (tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja 4).

2. MTA jättis 22.03.2017 vaideotsusega nr 6-1/3630-3 rahuldamata Soe Katus OÜ 20.02.2017

vaide MTA 18.01.2017 maksuotsusele. Tallinna Halduskohus jättis 11.05.2018 otsusega

haldusasjas nr 3-17-856 rahuldamata Soe Katus OÜ 21.04.2017 kaebuse MTA 18.01.2017

maksuotsusele. Kohtuotsus jõustus 28.06.2019 (Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.01.2019

otsusega Soe Katus OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Riigikohus jättis 28.06.2019

määrusega Soe Katus OÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata).

3. MTA kohustas 03.07.2018 vastutusotsusega nr 13-7/00768-14 X tasuma solidaarselt Soe

Katus OÜ maksuvõlga 101 999,93 eurot.

Soe Katus OÜ-l on tasumata MTA 18.01.2017 maksuotsusega määratud maksukohustusest

101 999,93 eurot (käibemaks 41 607,39 eurot ja tulumaks 60 392,54 eurot). MTA on teinud

Soe Katus OÜ maksuvõla sissenõudmise eesmärgil võimalikud toimingud, kuid need on

osutunud edutuks. Soe Katus OÜ on deklareerinud käivet viimati 2017. a augustikuu osas

ning töötasu väljamakseid 2016. a novembrikuu osas. Kuivõrd Soe Katus OÜ ei tõendanud

Eestis ettevõtlusega tegelemist, kustutati äriühing 06.10.2017 käibemaksukohustuslaste

registrist. Eeltoodust tulenevalt ei ole Soe Katus OÜ tegutsev äriühing.

Kuivõrd Soe Katus OÜ ning Bauex OÜ, Optimera Estonia AS-i ja OÜ Monolen vahel

tegelikkuses tehinguid 2015. a septembri- ja oktoobrikuus ei toimunud, st kaupa ja teenuseid

ei ole eelnimetatud äriühingutelt soetatud, on täitmata KMS § 29 lg-st 1 ja § 31 lg-st 1

tulenevad sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused. X oli Soe Katus OÜ ainuke juhatuse

liige 2015. a septembri- ja oktoobrikuus. Äriühing tegutseb oma esindaja kaudu ning

äriühingu

esindaja

vastutab

selle

eest,

et

äriühing

esitaks

õigete

andmetega

maksudeklaratsioone. Seega rikkus X maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud

kohustust korraldada esindatava deklareerimiskohustus, mis tuleneb MKS § 85 lg-st 4

koostoimes KMS § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1 ning TuMS § 51 lg-ga 1, § 51 lg 2 p-ga 3 ja § 54

lg-ga 2. Samuti rikkus X MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava

tasumiskohustus, mis tuleneb MKS § 105 lg-st 1 koostoimes KMS § 38 lg-ga 1 ning TuMS §

54 lg-ga 4.

X on võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 tähenduses rikkunud maksukohustusi tahtlikult. X

teadliku ja tahtliku tegevuse ning Soe Katus OÜ-le maksuotsusega määratud maksusummade

tasumata jätmisest tekkinud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kui X Soe Katus OÜ

seadusliku esindajana ja äriühingus toimuva üle täielikku kontrolli omanud isikuna oleks

taganud korrektse deklareerimise ja täitnud maksukohustusi, ei oleks Soe Katus OÜ-l

tekkinud maksuotsusega tasumisele määratud ja tänaseks päevaks tasumata maksukohustusi

kokku summas 101 999,93 eurot.

4. MTA jättis 09.08.2018 vaideotsusega nr 6-1/4169-2 rahuldamata X vaide MTA

03.07.2018 vastutusotsusele.

5. Tallinna Halduskohus jättis 17.01.2020 otsusega käesolevas asjas kaebuse rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.05.2020 otsusega rahuldamata X apellatsioonkaebuse.

3-18-1758

3(16)

Riigikohus rahuldas 31.03.2021 otsusega käesolevas asjas X kassatsioonkaebuse, tühistas

Tallinna Halduskohtu 17.01.2020 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2020 otsuse ning

saatis asja uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule.

6. X palus 10.09.2018 kaebuses (täiendatud 19.08.2019, 29.06.2020, 17.12.2021 ja

31.12.2021) tühistada MTA 03.07.2018 vastutusotsus ja 09.08.2018 vaideotsus.

MTA 18.01.2017 maksuotsus on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane. Maksuotsuses

puuduvad sisulised põhjendused selle kohta, miks ei vasta arved KMS §-s 37 toodud

vormilistele nõuetele. Maksuotsuse faktiliseks aluseks ei ole asjaolu, et Soe Katus OÜ on

osalenud maksupettuses. MTA ega kohtud pole haldusasjas nr 3-17-856 selgitanud, milline

eriline teave Soe Katus OÜ-l oli (või olnuks vastava hoolsuskohustuse täitmisel) müüja,

tehingu või kauba/teenuse kohta ja kuidas see teave viitas just sellele, et tegemist pole

tegeliku müüjaga. Kaupade ja teenuste soetamine on tõendatud arvete, ehitustööde päevikute

(mis on kinnitatud omanikujärelevalve poolt) ja töötajate ütlustega. MTA ei ole arvestanud

käibemaksu kumulatsiooni tekkega. Ühegi Soe Katus OÜ-le kaupu ja teenuseid müünud

äriühingu puhul ei ole MTA tõendanud, et nad oleksid tehingutelt Soe Katus OÜ-ga

käibemaksu tasumata jätnud.

Vastutusotsusega ei ole tuvastatud ega tõendatud kaebaja süüd ega selle vormi.

Vastutusotsusest ei nähtu sisulist motivatsiooni, miks MTA leiab, et kaebaja on rikkunud

kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. MTA omistab kaebajale tahtluse peaasjalikult

tulenevalt sellest, et kaebaja oli vaadeldaval perioodil Soe Katus OÜ juhatuse liige. Juhatuse

liikme vastutus ei ole ega saagi olla piiramatu. Samuti ei saa juhatuse liikme süüd eeldada,

vaid selle tõendamise koormus lasub täielikult maksuhalduril. MTA ei ole tõendanud, et

kaebaja on tegutsenud tahtlikult, s.o sooviga rikkuda Soe Katus OÜ seadusliku esindajana

viimase MKS-st ja maksuseadustest tulenevaid rahalisi kohustusi. Samuti ei ole MTA

tõendanud, et kaebaja on jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata.

Maksuhaldur on laiendanud kaebaja väidetava tahtluse abstraktselt kõikidele maksuotsuses

kajastatud tehingutele, jättes aga põhjendamata oma hinnangu, miks ta leiab, et kaebaja soovis

iga üksiku tehingu osas õigusvastaste tagajärgede saabumist. Maksuhaldur rikkus MKS § 11

lg-s 1 toodud uurimiskohustust. Kohus on ebaõigesti leidnud, et MTA ei pidanud tulumaksu

osas läbi viima hindamist.

MTA on rikkunud ärakuulamisõigust eriarvamuse esitamise mittevõimaldamise tõttu.

Kaebaja ei esitanud ega saanud esitada vastutusotsuse projektile oma eriarvamust, kuna

arvamuse või vastuväidete esitamiseks algselt määratud 7- ega ka hiljem määratud kokku 20-

kalendripäevane tähtaeg ei olnud põhjendatud ega piisav vastutusotsuse projektis toodud

asjaolude ja seisukohtadega tutvumiseks ning arvamuse kujundamiseks.

Puudub seadusliku esindaja vastutuse kohaldamise eeldus – põhjuslik seos Soe Katus OÜ

maksuvõla tekkimise ja kaebaja tegevuse vahel. MKS § 8 lg 1 teise lause kohaselt rahalised

kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Seega peab MTA vastutusotsuses tuvastama, et

äriühingul olid maksude tasumiseks vahendid, kuid juhatuse liige jättis tahtlikult

sellegipoolest maksud tasumata.

Asjassepuutuvad õigusnormid – MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 – on vastuolus Eesti Vabariigi

põhiseadusega (PS). Äriühingu seaduslikule esindajale vastutuse kohaldamine ühingu

maksukohustuse täitmise näol riivab maksuvõlga maksma kohustatud isiku PS §-ga 32

tagatud omandipõhiõigust. Õigus omandi kaitsele ning õiglasele kohtumenetlusele oma

õiguste kaitseks tuleneb lisaks PS-le ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) art-st 6 ja selle 1. protokolli art-st 1. MKS § 40 lg-s 1 ja § 96 lg-s 1 toodud

vastutusmenetluse regulatsioon, mis asetab vastutuse äriühingu maksuvõla eest äriühingu

seaduslikule esindajale, riivab ebaproportsionaalselt EIÕK 1. lisaprotokolli art-s 1 sätestatud

3-18-1758

4(16)

omandi segamatu kasutamise õigust. Maksumenetluses pole kaebajal võimalik tunnistajatelt

ütluste võtmise juures viibida, neile küsimusi esitada ega kontrollida, kas protokoll vastab

nende ütlustele.

7. MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuse ja vaidemenetluses avaldatud

seisukohtade juurde.

8. Tallinna Halduskohus jättis 21.01.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Samuti jättis

halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 kohaldamata jätmiseks.

Soe katus OÜ tehingud Bauex OÜ-ga

Vaidlusküsimus seisneb selles, kas teenuste osutajaks saab lugeda Bauex OÜ-d. Soe Katus

OÜ maksumenetluses, X vastutusmenetluses, kohtuasjas nr 3-17-856 ega käesolevas

kohtuasjas tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid ei võimalda sellist järeldust teha.

Tuvastatud ei ole füüsilised isikud, kes vastavaid töid reaalselt teostasid. X selgitas

kohtuistungil, et tema 2015. a septembris ja oktoobris objektidel ei viibinud, käis kohal vaid

suuremate probleemide korral. Maksumenetluses oli X andnud ütluse, et Bauex OÜ juhatuse

liikme Y-ga suhtles ainult tema ning vend (C) ei ole Y-ga suhelnud. Y selgitas samuti

maksumenetluses, et suhtles Soe Katus OÜ-st ainult X-ga, kohtuistungil asus aga seisukohale,

et suhtles nii X-ga kui C-ga. Y selgitas, et ei ole isiklikult käinud kontrollimas objektide tööde

teostamist ning on käinud kõnealustel ehitusobjektidel vaid üks-kaks korda seoses äriliste

ettepanekutega. Y on ühtlasi selgitanud, et Bauex OÜ kasutas omakorda alltöövõtjana Luxury

Images OÜ-d, mida esindas Z. Y seletuste kohaselt pole ta kontrollinud, kuidas Luxury

Images OÜ nimel ehitustöid teinud isikud töid tegid. Seevastu Z selgitas, et kuna ta ise on

regulaarselt käinud Keila objektil töid kontrollimas (umbes 2 korda nädalas), siis nägi ta tihti

objektil ka Y, kes samamoodi kontrollis objektil teostatavaid töid. Z on lisaks selgitanud, et

ostis tööjõuteenust sisse Läti kodanikust F-lt, kelle brigaadi kuulunud inimeste nimesid ta ei

tea. F ei ole olnud maksuhaldurile kättesaadav (Z ei esitanud maksuhaldurile vaatamata

lubadusele F kontakte).

C, kes oli kõnealuste Soe Katus OÜ ehitusobjektide objektijuht ja tegeles enda sõnul ka Soe

Katus OÜ juhtimisega perioodil september ja oktoober 2015. a, selgitas kohtuistungil, et

Bauex OÜ-ga suhtles X ning C sai objektil paar korda kokku Y-ga. C ei tea, kes töötasid

Bauex OÜ poolt tema juhitud objektidel ning suhtles Bauex OÜ poolt vaid Y-ga. Keila

objekti tellija (korteriühistu Põhja 17) omanikujärelevalve teostaja G selgitas kohtuistungil, et

suhtles objektil eelkõige peatöövõtja esindajaga, kelleks oli C. G selgitas, et ehitustööde

päevikust käis läbi Bauex OÜ nimi ning objektil ja koosolekutel viibis veel ehitajapoolseid

isikuid lisaks C-le, kuid neid ta ei tuvastanud ega pidanud tuvastama. Meenus vaid nimi

„Aleksei“. Seejuures selgitas G, et koosolekutel osalenud isikud, sh alltöövõtja esindajad

allkirjastasid kaetud tööde aktid, samas möönis, et Keila objekti aktidel ei ole alltöövõtja

esindaja nime ega allkirja ning selgitas, et ei peagi olema.

Soe Katus OÜ brigaadijuht T ja tema brigaadi kolm töötajat selgitasid maksumenetluses, et

koos nendega teiste äriühingute töötajaid Keila objektil ei olnud. Nad alustasid töödega Keila

objektil 2015. a septembri alguses ja tegid töid keskmiselt kuu aja jooksul, seejärel lahkusid

objektilt umbes kolmeks nädalaks, peale mida tulid Keila objektile uuesti tagasi. Teostatud

tööde aktide ning Y seletuste kohaselt tegi aga Bauex OÜ kõiki ehitustöid Keila objektil

2015. a septembri jooksul ja töödega lõpetati 2015. a septembri lõpus. Seejuures selgitas ka S,

et kui tema brigaad töötas Keila objektil 2015. a septembris, siis seal teisi töölisi ei olnud

(kuigi reaalselt olid seal sel ajal Soe Katus OÜ töötajad).

Eeltoodud selgitustest saab teha järelduse, et X ja Y kõnealustel ehitusobjektidel praktiliselt ei

viibinud ning tööde kohapealse juhtimisega ja järelevalvega ei tegelenud. X ja Y selgitused

3-18-1758

5(16)

ehitusobjektidel toimunu kohta saavad tugineda valdavalt vaid vahendatud teabel, st neil

puudub iseseisev oluline tõenduslik väärtus. Seejuures nähtub isikute selgitustest, et

väidetavate tehingute osapoolte (Soe Katus OÜ ja Bauex OÜ) esindajad viitavad järelevalve

ja omavahelise suhtluse osas risti ja kohati vastuoluliselt üksteisele. Keegi igapäevaselt

objektidel viibinud isikutest ei ole seejuures usaldusväärselt kinnitanud, et Bauex OÜ poolt

töö teostamist oleks kohapeal korraldanud nt Y, Z või F. X ja Y, samuti Y ütlusi ei saa lugeda

ka kahtlusteta usaldusväärseteks, kuna esinevad asjaolud, mis võimaldavad eeldada, et isikud

on isiklikult huvitatud käesoleva kohtuvaidluse lõpptulemusest. X majanduslikuks huviks on,

et tema juhitud Soe Katus OÜ ega tema isiklikult ei peaks kandma maksuotsusega tuvastatud

maksukohustust. Samuti saab lähedase sugulussideme tõttu pidada Soe Katus OÜ ja X

majanduslikust heaolust huvitatuks viimase venda C. Ka Y puhul on põhjendatud eeldada, et

maksupettuses osalemise tuvastamine ei ole tema huvides. Tunnistajate ütlused on ka kohati

ajas muutunud ja osaliselt vastuolulised, mis kahandab nende usaldusväärsust veelgi.

Sellist olukorda, kui väidetava tehingu osapooled distantseerivad ennast reaalsetest töö

teostajatest, ei saa pidada korrektses ehitustegevuses tavapäraseks ega mõistlikuks. Seda mh

põhjusel, et (pea)töövõtja on vastutav tellija ees, sh peab tagama enda ehitusobjektide või

töölõigu turvalisuse, samuti teostatava töö kvaliteedi ja garantiinõuete rahuldamise

võimalikkuse. See eeldab, et töövõtja objektijuhil on ülevaade, kes tema objektil tööd teevad.

Töö faktiliste teostajate tuvastamise raskused või võimatus on iseloomulik ebaausate

ettevõtjate käitumismustrile, mille eesmärgiks on saada alusetu maksõiguslik eelis. Soe Katus

OÜ osas tuvastatud asjaolud viitavad usutavamalt sellele, et faktilisi töö teostajaid varjatakse

teadlikult alusetu maksueelise saamise eesmärgil, ja mitte sellele, et objektidel teostasid

omapäi töid tundmatud füüsilised isikud, kelle vastu Soe Katus OÜ ja Bauex OÜ esindajad

huvi ei tundnud ega pidanudki tundma.

Soe Katus OÜ tehingud Optimera Estonia AS-iga

Soe Katus OÜ on deklareerinud perioodil 2015. a september ja oktoober KMD-del Optimera

Estonia AS-i (EhituseABC kauplused) arvete alusel sisendkäibemaksu kokku 22 159,01 eurot

(väidetav soetus kokku 132 934,83 eurot). Selle kinnituseks on Soe Katus OÜ esitanud

maksuhaldurile 955 Optimera Estonia AS-i arvet.

Maksuhaldur ja kohtud on haldusasjas nr 3-17-856 tehtud lahendites põhjendatult leidnud, et

Soe Katus OÜ ei ole tõendanud kõnealuste arvete alusel kaupade ja teenuste soetamist ning

kasutamist enda ehitusobjektidel. Maksuhaldur on põhjendatult lugenud ebausutavaks, et Soe

Katus OÜ töötajad ostsid kaupa sellise sagedusega, st igapäevaselt mitu korda (nt 2015. a

oktoobris ca 8 korda päevas), sh paljudel päevadel samast poest vaid mõneminutilise vahega.

Ainuüksi Soe Katus OÜ esindaja kinnitus, et kõnealuseid kaupu kasutati vaidlusaluse perioodi

ehitusobjektidel, ei ole piisav, et aktsepteerida vastavate arvete alusel sisendkäibemaksu

mahaarvamist. Asjaolu, et kaebaja on esitanud käesolevas asjas ehitusobjektide kaupa loetelu

arvetest, s.o milline arve on seotud millise objektiga, on oma sisult samaväärne paljasõnalise

väitega, et soetus toimus ja oli vajalik (seejuures ei ole osanud ka kaebaja seostada 66 arvet

ühegi objektiga). Kohtud on ühtlasi haldusasjas nr 3-17-856 tehtud lahendites põhjendatult

selgitanud, et sellise arvestuse usaldusväärsuse seab kahtluse alla mh asjaolu, et seda ei

esitatud juba maksumenetluses maksuhaldurile (MKS § 102 lg 1 p 2).

Vähemalt 525 Optimera Estonia AS-i arvet, mille Soe Katus OÜ maksuhaldurile esitas, on

saadud EhituseABC kaupluse kassapidajalt, kes väljastas need n-ö teene korras X-le Optimera

Estonia AS-is kehtestatud protseduurireegleid rikkudes. Nimelt ei ole kõnealuste arvete puhul

tegemist

kauba

soetamisel

kassast

väljastatud

arvetega,

vaid

hiljem

tehtud

kordusväljatrükkidega. Väljatrükid teinud kassapidaja selgituse kohaselt ei kontrollinud ta,

kas kordusväljatrükkidel kajastatud kaubad on ka tegelikkuses varasemalt Soe Katus OÜ

3-18-1758

6(16)

poolt soetatud. Seda ei olnudki seejuures võimalik mõistlikult teha, kuna tegemist oli

ühisnimetajana arvetega, mis on tasutud sularahas ja kliendikaarti kasutamata, st ei ole

seostatavad konkreetse ostjaga. Tegemist on spetsiifilise maksupettuse liigiga.

Eelviidatud asjaolud seoses EhituseABC kaupluse kassapidajaga loovad muu kogutud teabe

kontekstis põhjendatud kahtluse, et Soe Katus OÜ ongi kasutanud just sellist ebaseaduslikku

maksukohustuse vähendamise võimalust. Ka ülejäänud Optimera Estonia AS-i arved, mille

Soe Katus OÜ maksuhaldurile esitas, on sularahaarved, mille puhul ei ole kasutatud

kliendikaarti ning tegeliku ostja tuvastamine on seetõttu keeruline. Maksuhalduril on siiski

õnnestunud tuvastada, et ühe ettemaksuarve puhul, s.o kordusväljatrüki puhul, mille on teinud

eelnevalt viidatud EhituseABC kaupluse kassapidaja, on toimunud ettemaksu tasumine

pangaülekandega. Füüsiline isik, kes vastava ülekande tegi, on maksuhaldurile kinnitanud, et

Soe Katus OÜ ei ole talle tuttav ning ta soetas kaupa isiklikuks tarbeks. Samuti on

maksuhaldur tuvastanud, et kahel Optimera Estonia AS-i arvel, mille Soe Katus OÜ

maksuhaldurile esitas, on kajastatud kliendi telefoninumber. Mõlema arve puhul on

telefoninumbri omanikust füüsilised isikud kinnitanud, et Soe Katus OÜ ei ole neile tuttav

ning nad soetasid kaupu oma isiklikuks tarbeks. Nimetatu seab koostoimes muu kogutud

teabega kahtluse alla ka ülejäänud Optimera Estonia AS-i arvete seotuse Soe Katus OÜ

ettevõtlusega. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et kuigi Soe Katus OÜ esindaja on seda

maksumenetluse eitanud, siis tegelikkuses oli Soe Katus OÜ-le väljastatud EhituseABC

kliendikaart. Soe Katus OÜ esindaja poolt sellekohase valeinfo esitamine viitab soovile otsida

ebaõige selgitus sellele, miks ei nähtu maksuhaldurile esitatud Optimera Estonia AS-i arvetelt

kliendi andmed. Kliendikaardi olemasolu puhul on ettevõtja poolt ebamõistlik seda mitte

kasutada, kui sellega kaasneb allahindlus 10–20%. Kuivõrd kliendikaart ei ole isikustatud, siis

saaksid seda kasutada kõik äriühingu töötajad, kelle kasutusse kliendikaart antakse.

Tunnistajatena ütlusi andnud C ja Y ütlused on kauba soetamise osas selgelt vastuolulised.

Maksumenetluses selgitas C, et allhankijatele Soe Katus OÜ materjale ei toonud, kuid

kohtuistungil selgitas, et materjale soetas Soe Katus OÜ, mitte Bauex OÜ. Analoogselt

selgitas Y maksumenetluses, et Bauex OÜ soetas ise materjalid Soe Katus OÜ objektide

tarbeks, kuid kohtuistungil väitis, et kõik materjalid ostis Soe Katus OÜ.

Iseenesest ei saa välistada, et mõne Soe Katus OÜ poolt esitatud Optimera Estonia AS-i arve

alusel on toimunud kauba soetamine Soe Katus OÜ poolt ja viimase maksustatava käibe

tarbeks. Samas ei ole tõusetunud kahtluste olukorras maksuhalduri ega kohtu ülesanne hakata

Soe Katus OÜ eest viimase raamatupidamist ja maksuarvestust korrastama. Praegusel juhul

on Soe Katus OÜ olnud ja kaebaja on siiani seisukohal, et Soe Katus OÜ maksuarvestus on

olnud 100% korrektne ning maksuotsus ja vastutusotsus on täismahus ebaõiged. See

tähendab, et kaebaja on siiani seisukohal, et ka näiteks eelviidatud kolm Optimera Estonia

AS-i arvet, mille osas maksuhaldur tuvastas tegelikud kauba soetajad, on siiski seotud Soe

Katus OÜ maksustatava käibega ja ettevõtlusega ning selles osas käibemaksu ja tulumaksu

nõude esitamine Soe Katus OÜ-le ja X-le on alusetu. See näitab selgelt kaebaja soovimatust

täita kaasaaitamiskohustust, et aidata maksuhalduril ja kohtul tuvastada tegelik olukord.

Soe Katus OÜ tehingud Monolen OÜ-ga

Soe Katus OÜ poolt maksumenetluses esitatud algdokumentide kohaselt on ta soetanud

perioodil 2015. a september kuni oktoober Monolen OÜ tanklast kütust 16 443,77 euro eest,

kokku ca 16 266 liitrit. Arvetel kajastatud käibemaksu 2740,38 eurot on Soe Katus OÜ

deklareerinud sisendkäibemaksuna.

Kohtumenetluses esitatud seisukoha järgi on kütust kasutatud Viimsi objektil 2015. a

septembris 3024 liitrit (432 puhuri töötundi) ja Keila objektil 2015. a septembris ja oktoobris

10 080 liitrit (1440 puhuri töötundi). Tonnides toodud arvestuse kohaselt on kütust kasutatud

3-18-1758

7(16)

ca 10,5 tonni. Viimsi objektil on toimunud kaebaja selgituste kohaselt trepikoja seinte

mosaiikkrohvi kuivatamine ning Keila objektil rõdude värvipinna kuivatamine, vundamendi

kuivatamine ja fassaadi kuivatamine. Koguste vahe osas (üle 3000 liitri) ei ole kaebaja üheselt

mõistetavaid selgitust esitanud.

C ja Soe Katus OÜ teise töötaja, V ütlustest nähtub, et nende poolt väidetavalt soetatud kütuse

maht on oluliselt väiksem arvete summast. C selgitas, et ostis kontrolliperioodil kütust 3500–

4000 eurot eest ning V on kinnitanud u 3 tonni ja 500 liitri kütuse soetamist.

Ehitusobjektidega seotud isikute seletused on kütuse kasutamise osas vastuolulised ja ajas

muutuvad.

X

on

maksumenetluses

selgitanud,

et

sularaha

kasutatakse

üksnes

ehitusmaterjalide ostmiseks poest, mainimata sularahas kütuse soetamist. Samuti ei seostanud

X kütuse soetamist Bauex OÜ poolt tehtavate töödega ega vundamendiga, selgitades, et

kütust oli vaja fassaaditöödeks, mida teostasid Soe Katus OÜ töötajad. Bauex OÜ tegi X

selgituse kohaselt ainult väiksemaid töid (kaevamistöid), suurt vastutusrikast tööd X neile ei

usaldanud. Hilisemate ütluste andmisel maksumenetluses kinnitas X, et jääb oma varasemate

seletuste juurde, st kütust, mida soetati kontrolliperioodil, oli vaja ainult fassaadi tegemisel ja

ainult Keila objektil. Kohtumenetluses on aga asutud seisukohale, et kütust kasutati suures

mahus ka Bauex OÜ töölõikudes. Keila objektil tööd teinud Soe Katus OÜ brigaadi töötajad

on maksumenetluses selgitanud, et kuivõrd perioodil 2015. a september – oktoober olid väljas

väga soojad ilmad, siis ei olnud vajalik fassaadi kütta ning sellega hakati tegelema alates

2015. a novembrikuust, kui ilmad muutusid külmemaks. Samuti nähtub töötajate selgitustest,

et 2015. a oktoobris pole nad Keila objektil fassaaditöid üldse teinud. Vastava selgituse andis

mh brigaadi töödejuhataja T, kes kuulati kaebaja taotlusel üle ka kohtuistungil. Kohtuistungil

märkis T nii seda, et kütust kasutati Keila objektil septembri lõpus, kui ka seda, et alles

oktoobris, samuti nii seda, et Keila objekti tööd lõpetati oktoobris, kui ka seda, et kütust

kasutati Keila objektil oktoobris ja novembris ning tööd lõppesid novembri lõpus või

detsembri alguses. Küll aga seostas T tunnistusi andes enda jaoks seinte kuivatamise vajaduse

külmade saabumisega ja temperatuuri langemisega alla +5 kraadi. Maksuhaldur tuvastas

maksumenetluses, et perioodil 2015. a september pole õhutemperatuur Keila linnas ühe

ilmateabe allika kohaselt kordagi langenud alla +5 kraadi ning teise allika kohaselt olid kogu

kuu jooksu alla +5 kraadid kokku 10 tunnil. Samuti olid 2015. a septembris enamasti kuivad

ilmad ning vaid mõnel ööpäeval oli sademete hulk minimaalne. Algselt on ka X

maksumenetluses selgitanud, et kütta on vaja juhul, kui õhutemperatuur langeb alla +5 kraadi.

Hilisemas menetluses on kaebaja asunud väitma, et kütta on vaja ka alla +10 kraadi korral

ning lisaks fassaadi krohvi kuivatamisele oli vajalik ka vundamenti ja rõdu värvi kuivatada.

Selgituste ajas täienemise ja muutmise kohta ei ole kaebaja mõistlikke põhjuseid esitanud.

Asjaolud, mis seavad koostoimes eeltooduga kahtluse alla Monolen OÜ arvete alusel kütuse

soetamise ja kasutamise Soe Katus OÜ ettevõtluses, on toodud MTA 31.10.2016 kontrollakti

p-s 1.6 ning neid on analüüsitud ka haldusasjas nr 3-17-856 tehtud kohtuotsustes. Sarnaselt

Optimera Estonia AS-i arvetele viitab kogutud teave, et Monolen OÜ arved võivad olla

jõudnud Soe Katus OÜ valdusesse muul viisil ja põhjusel, kui reaalne kütuse soetamine

ehitusobjektide diiselpuhuritesse perioodil 2015. a september ja oktoober. Samuti ei saa

sarnaselt Optimera Estonia AS-i arvetele välistada, et mõne Monolen OÜ arve alusel on

toimunud kauba soetamine Soe Katus OÜ poolt ja viimase maksustatava käibe tarbeks. Samas

ei ole tõusetunud kahtluste olukorras maksuhalduri ega kohtu ülesanne hakata Soe Katus OÜ

eest viimase raamatupidamist ja maksuarvestust korrastama. Soe Katus OÜ ega kaebaja ei ole

täitnud selles osas kaasaaitamiskohustust, et tuvastada tegelik olukord. Kaebaja leiab

jätkuvalt, et Soe Katus OÜ maksustatava käibega ja ettevõtlusega on seotud nt ka see osa

kütuse soetamise arveid, mille osas ei ole tuvastatud, kes kütuse soetas ning kus, millal ja

kuidas seda kasutati. Kui lähtuda soetatud kütuse kogusest (ca 16 266 liitrit) ja kaebaja

17.12.2021 seisukohast, et puhur tarbib kütust keskmiselt 7 liitrit tunnis, siis töötasid

3-18-1758

8(16)

diiselpuhurid Soe Katus OÜ ehitusobjektidel perioodil 2015. a september ja oktoober kaebaja

põhjenduste kohaselt kokku üle 2300 töötunni (keskmiselt enam kui 1,5 puhurit ööpäev läbi

kaks kuud). Seda ei saa pidada usutavaks.

Käibe- ja tulumaksu määramine

Olukorras, kui on tuvastatud, et arvele märgitud müüja (Bauex OÜ) ei ole tegelik teenuse

osutaja, on põhjendatud nimetatud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine ja

vastavas ulatuses maksukohustuse tekkimine (KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1). Maksuhalduri ega

kohtu ülesanne ei ole tuvastada tegelikke töö teostajaid. Maksukohustuse tekkimiseks on

piisav see, kui maksuhaldur tuvastab, et kaebaja raamatupidamises kajastatud kujul tehinguid

ei ole toimunud (arvetel kajastatud müüja ei ole tegelik müüja).

Samuti on põhjendatud sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine arvete osas, mis ei ole

usaldusväärselt seostatavad maksukohustuslase ettevõtlusega (Optimera Estonia AS-i ja

Monolen OÜ arved). Olukorras, kui kaupu ei ole soetatud selle isiku poolt, kes arvete alusel

sisendkäibemaksu deklareerib, või ei ole kaupu kasutatud ettevõtluses/maksustatava käibe

tarbeks, ei saa rääkida ka käibemaksu kumulatsioonist.

Maksuhaldur tuvastas põhjendatult, et Bauex OÜ, Optimera Estonia AS-i ja Monolen OÜ

arvetel kajastatud tehingute toimumist Soe Katus OÜ-ga ei saa lugeda tõendatuks. Seega on

Soe Katus OÜ teinud summas 249 623,02 eurot väljamaksed, mille kohta tal puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

Järelikult on maksuotsuses põhjendatult tuvastatud TuMS § 51 lg 1, lg 2 p 3 ning § 54 lg-te 2

ja 4 alusel Soe Katus OÜ tulumaksukohustus 62 405,76 eurot.

TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamine on võimalik nii siis, kui arvel on formaalsed minetused, kui

ka siis, kui arve ei ole sisuliselt õige. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud

teenuse (sh ehitustööde) eest, kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik pole

usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest

väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada. Hindamise teel maksustamisel tuleb

maksukohustuslasel täita kaasaaitamiskohustust määral, mis võimaldab tegelikult kasutatud

materjalide ja seadmete kindlakstegemist ja nende hinna määramist. Maksupettuse kahtluse

korral pole maksuhalduril kaalumisruumi hindamismeetodi kasutamiseks.

Juhatuse liikme vastutus

Juhatuse liikme vastutuse materiaalsed eeldused on kohtupraktikast ning MKS § 8 lg-st 1, §

40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt järgmised: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest

hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus); b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine;

c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus).

Vaidlus puudub selles, et X oli vaidlusaluste tehingute toimumise ajal Soe Katus OÜ ainuke

juhatuse liige. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava MKS-

ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku

täitmise (MKS § 8 lg 1). Kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt

maksukohustuslasega (MKS § 40 lg 1). Kohus nõustub MTA 03.07.2018 vastutusotsuse

põhjendustega neid täismahus üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). Olukorras, kus äriühingul

on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse

väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellises olukorras seaduslik

esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid

kohustusi ise.

3-18-1758

9(16)

MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel VÕS §

104 lg-tes 3−5 sätestatust. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje

soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Maksuhaldur on põhjendatult

tuvastanud Soe Katus OÜ maksuvõla, sh asjaolu, et Soe Katus OÜ teadis, et Bauex OÜ ei ole

teenuse osutaja ning Optimera Estonia AS-i ja Monolen OÜ arvete alusel ei ole sellises mahus

kaupu soetatud Soe Katus OÜ ettevõtluse ja maksustatav käibe tarbeks. Samadel asjaoludel

on põhjendatud teha järeldus, et Soe Katus OÜ ainus juhatuse liige X oli Bauex OÜ,

Optimera Estonia AS-i ja Monolen OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu deklareerimise ning

nimetatud arvete alusel tehtud väljamaksetelt tulumaksu deklareerimata jätmise alusetusest

teadlik. Sellele vastab tahtlus VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Sisendkäibemaksu mahaarvamine

selliste arvete alusel, mille kajastatud tehinguid ei ole toimunud (arvel ebaõige müüja) või

mille alusel ei ole ettevõtluse tarbeks kaupu soetatud (sisendkäibemaksu mahaarvaja ei ole

tehingu pooleks või ei ole kasutanud arvel kajastatud kaupa enda ettevõtluses), ei saa

olemuslikult toimuda heauskselt või (raskest) hooletusest.

X vastutusmenetluses on põhjendatult tuvastatud ka asjaolu, et Soe Katus OÜ maksuvõlg on

tekkinud X poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu (st seadusliku esindaja kohustuse

rikkumise ja maksuvõla vahel on põhjusliku seos). Soe Katus OÜ ehitusobjektidel toimuv

ning sellega seonduv maksuarvestuse pidamine ja deklaratsioonide esitamine oli X kontrolli

all. Samuti oli X kontrolli all Soe Katus OÜ rahaliste vahendite liikumine. Ka Riigikohus on

käesolevas asjas 31.03.2021 tehtud otsuses (p-s 13) tuvastanud, et kui lugeda tehingute

mittetoimumine tõendatuks, on kehtivas õiguses sätestatud vastutusotsuse tegemise eeldused

täidetud.

MKS-i kooskõla põhiseadusega

Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt hinnanud MKS § 96 lg 1 kooskõla

võrdsuspõhiõigusega (Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2016 otsus asjas nr 3-14-53228, p 18;

08.03.2018 otsus asjas nr 3-17-18, p 11). Praeguses asjas ei esine asjaolusid, mis annaksid

aluse asuda viidatud seisukohtadest erinevale seisukohale. Seejuures ei saa kaebaja võrdsuse

argumendil kaitsta teiste võlausaldajate nõuete võimalikku rahuldamist. Vastutusotsuse

adressaadi õigusi ei riku see, kui riigi nõue peaks vastutusotsuse tõttu saama eelisjärjekorras

rahuldatud. Seejuures pole kohtule teadaolevalt praegusel juhul tegemist olukorraga, kus

mõne muu võlausaldaja nõue peaks jääma vastutusotsuse tegemise tulemusena rahuldamata.

Seega ei tingi praegune asi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.

Juhatuse liikme isikliku vastutuse instituudi mõtteks on tagada, et äriühingu juht ei

kuritarvitaks oma pädevusi ega tekitaks seeläbi äriühingu vahendusel kahju. Äriühingu kui

juriidilise abstraktsiooni kohustuste täitmine sõltub teda esindava isiku käitumisest. Seega on

teatud ulatuses põhjendatud ka selle isiku vastutus, kes on äriühingu nimel kahju tekitanud.

Eeltoodud põhjendustel puudub MKS § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tuleneva äriühingu

seadusliku esindaja solidaarvastutuse vastuolu EIÕK-ga ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

praktikaga.

MKS normid (sh MKS §-d 11, 13, 14 ja 56) koostoimes HKMS §-ga 65 tagavad kohtu

hinnangul menetlusosalisele võimaluse maksumenetluse seisukohast oluliste tunnistajate

ütluste võtmise juures viibida, neile küsimusi esitada ning kontrollida, kas protokoll vastab

nende ütlustele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 otsus tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade

juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

3-18-1758

10(16)

Soe Katus OÜ tehingud Bauex OÜ-ga

Halduskohus jättis hindamata dokumentaalsed tõendid, mis kinnitab tööde teostamist Bauex

OÜ poolt. Lisaks tõendavad tööde tegemist maksumenetluses kogutud Y, T, C, S, J, I, R ja Z

ütlused ning kohtumenetluses tunnistajana üle kuulatud G, Y ja C ütlused. Maksuhaldur pole

esitanud ühtegi usutavad tõendit ega asjaolu, mis võiksid viidata tööde tegemisele kellegi muu

poolt kui Bauex OÜ.

Soe Katus OÜ tehingud Optimera Estonia AS-iga

Kaebaja esitas praeguses kohtumenetluses põhjalikud ülevaated vaidlusaluste arvete kohta,

mis on jaotatud konkreetsete ehitusobjektide vahel. Tegemist on ehitusobjektil iseloomulike

ehitustarvete ja -materjalidega. Puudub mõistlik põhjus arvata, et Soe Katus OÜ ei soetanud ja

kasutanud neid kaupu vaidlusalustel objektidel.

C kinnitas, et tema peamiseks ülesandeks oli tuua materjali objektidele, kus Soe Katus OÜ

töötajad tegid ehitustöid. Ehitusmaterjal osteti Ehituse ABC kauplustest. Mitmekordse poes

käimise tingis asjaolu, et töötajate arv oli suur ja ettearvamatuid olukordi tuli tihti ette. T

selgitas, et väiksemaid materjale (nt kindad, käsisaag, mõõdulint, pahtellabidad, puur jms) tõi

objektile C. T soetas ka ise Ehituse ABC-st Läänemere objekti tarbeks materjale ning sai

selleks C käest sularaha. Sama on kinnitanud B ja I. V märkis, et soetas perioodil 2015. a

september–oktoober Ehituse ABC-st Keila ja Järveotsa objektide jaoks nii materjale kui ka

teenuseid ning tegi seda mitmel korral päevas. Järveotsa objektile C poolt materjalide toomist

on kinnitanud D, Ü, NN, OO, Š, Ž, VV ja JJ. Viimane selgitas, et ostis materjale ka ise mitu

korda päevas, sh nädalavahetustel. Y andis tunnistajana vande alla ütlusi, mille järgi tõi kõik

ehitusel vajaminevad materjalid Soe Katus OÜ.

Soe Katus OÜ tehingud OÜ-ga Monolen

Diiselkütuse soetamist tõendavad arved, ehitustööde päevikud ning töötajate ja tunnistajate

ütlused. Kütust kasutati Viimsis (Roosi 6/8 objektil) ning Keila objektil.

Viimsi objektil kasutati kokku 3024 liitrit kütust. Mosaiikkrohv on äärmiselt nõudliku

töötlemistemperatuuriga ja niiskustundlik. Aluspinna temperatuur peab olema vähemalt +10

kraadi. Majal oli kokku 6 trepikoda ning igaühes kasutati 2 diiselpuhurit. Eeltoodu nähtub C ja

V ütlustest.

Keila objektil kasutati perioodil 16.09–19.09 kütust 1960 liitrit ning perioodidel 21.09–30.09,

02.10–10.10 ja 12.10–31.10 vastavalt 2100, 2520 ja 3500 liitrit. Kütust kulus rõdude esialgse

värvipinna ja vahekihi kuivatamiseks, vundamendi kuivatamiseks, sektsioonide armeeringu,

krundi ja krohvi kuivatamiseks. Eelnevat tõendavad ehitustööde päevikud ning Y, D. GG, C ja

Z ütlused. Samuti kinnitas tunnistaja G 03.12.2019 istungil, et Keila ja Viimsi objektidel

kasutati diiselkütust vundamendi ja fassaadi kuivatamiseks, Keilas oli 3 või 4 puhurit, mis

töötasid ööpäevaringselt, Keilas oli 1 või 2 suurt mahutit diislikütuse jaoks. Y, C, V ja T

andsid lisaks kirjalikud ütlused, kus kinnitasid oma ütluste õigsust.

Tõendite hindamine

Halduskohus pidi aktsepteerima Riigikohtu juhist, millest tulenes, et tunnistajate ütlusi tuleb

vahetult hinnata ning tunnistajatele küsimuste esitamine pole maksuhalduri privileeg.

Halduskohus lähtus aga jätkuvalt ekslikust eeldusest, et usaldusväärseks saab reeglina pidada

vaid maksumenetluses maksuhalduri poolt protokollitud ütlusi. Maksumenetluses pole

ülekuulatavatele

isikutele

tagatud

halduskohtumenetlusele

omaseid

menetlusõigusi,

maksuhaldur ei kasuta võõrkeelsete isikute puhul professionaalset tõlki ning ei ole teada, mis

kontekstis ütlusi anti, sest maksumaksja näeb üksnes ütluste protokolli. Haldusmenetluse

käigus valeütluste andmine ei ole kriminaalkorras karistatav.

3-18-1758

11(16)

Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et Soe Katus OÜ korraldas objektidel tööde teostamist ning

soetas objektide tarbeks ehitusmaterjale ja diiselkütust. Ka siis, kui jõutakse järeldusele, et

ostetutud kaubad ja teenused ei vasta arvetel kirjeldatud mahule, ei saa vastutusotsust

õigustada vaid ebausutavusele või arvete üldsõnalisusele tuginedes. Kui tõendid on

ebapiisavad, mitteusaldusväärsed või puudulikud, saab maksuhaldur maksusumma määrata

hindamise teel MKS § 94 lg-te 1 ja 2 alusel.

Halduskohus jagas tõendamiskoormuse ebaõigesti kaebaja kahjuks. Kohus ei teinud kaebajale

ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks, millest saab järeldada, et kohtu hinnangul oli

asjas kaebaja väidete kohta juba piisavalt tõendeid (HKMS § 2 lg 4, § 59 lg 3).

Maksuhaldur jättis täitmata tõendamiskoormuse vaidlusaluste müüjate väljundkäibemaksu

mittetasumise kohta. Kui müüjad on käibemaksukohustuse täitnud, puudub igasugune alus

sisendkäibemaksu nõudmiseks Soe Katus OÜ-lt ning seega ka kaebajalt. Bauex OÜ on

käibemaksu tasumist kinnitanud ning äriühingul puudub maksuvõlg.

TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamine

Tulumaksu määramise materiaalõigusliku alusena on maksuotsuses välja toodud TuMS § 51

lg 2 p 3 (puudub nõuetele vastav algdokument). Maksuotsuses ei väideta aga, et

algdokumendid ei vasta vormiliselt õigusaktides ette nähtud nõuetele, vaid tuginetakse sellele,

et arvnäitajad on ebaõiged ja arvel märgitud müüja ei ole tuvastatav. TuMS § 51 lg 2 p 3

eesmärgiks on maksustada varjatud kasumieraldisi, kuid maksuotsuses ei väideta, et kaebaja

või Soe Katus OÜ oleks teinud Bauex OÜ-le, Oprimera Estonia AS-le või OÜ-le Monolen

väljamakseid varjamaks omanikutulu väljamaksmist või töötasu väljamaksmist töötajatele või

juhatuse liikmetele.

Vaidlust ei ole selles, et Soe Katus OÜ on Bauex OÜ arvetel kajastatud ehitusteenused

saanud. Vaidlus on üksnes selles, kellelt kaebaja ehitustööde teostamise tellis. Sellises

olukorras on põhjendamatu käsitada kaebaja väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud kuluna.

Kulu seotus ettevõtlusega ei sõltu sellest, kes on teenuse osutaja.

Optimera Estonia AS-i puhul leitakse, et kaebaja ei ole ehitustööde teostamiseks vajalikke

ehitusmaterjale ja -teenuseid soetanud. Sellest järeldub, et ehitustöid teostati ilma

ehitusmaterjalideta, mis ei ole aga tõsiseltvõetav. Kohus ei võtnud seisukohta originaalarvete

osas, mis moodustavad kõikidest arvetest u 35%. Kaebaja on teostanud ülevaate, kust on

jälgitav, millised arved on millise ehitusobjektiga seotud. Seda on veel võimalik kontrollida

ehituspäevikutest ning projekti- ja objektijuhtide selgitustest. Kui maksuhaldur seadis kahtluse

alla arvete soetuse

kaebaja ettevõtlusega, tulnuks

võimaliku tulumaksukohustuse

kindlaksmääramiseks viia läbi hindamine.

Halduskohus leidis, et tõendatud pole OÜ-lt Monolen diiselkütuse soetamine ettevõtluse

tarbeks. Kohus jättis tähelepanuta G kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt oli kütmine

vajalik peamiselt seetõttu, et hoone vundament oli niiskuskahjustustega ning vajas täies

ulatuses kuivatamist. G selgitas ka fassaadi kuivatamise põhjuseid. Tema ütlused on

kooskõlas ehitustööde päevikutega ning teiste isikute ütlustega.

Sisendkäibemaksu mahaarvamine

Arvestades KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 kohaldamise eeldusi, tulnuks maksuotsuses välja tuua,

et sisendkäibemaksu arvestuses kajastatud arved ei vasta KMS § 37 nõuetele. Vastavad

põhjendused maksuotsuses puuduvad.

Bauex OÜ puhul on etteheitena välja toodud üksnes asjaolu, et kajastatud on tööde tüki-, mitte

ühikuhind. Sama detailsuse aste on ka Soe Katus OÜ ja tööde tellija (KÜ Põhja 17)

allkirjastatud tööde aktides, mis on allkirjastatud veel omanikujärelevalve teostaja G poolt.

3-18-1758

12(16)

Seega on pädev ja sõltumatu isik hinnanud arvetele lisatud tööde aktid nõuetekohaseks. Sama

on teiste vaidlusaluste objektide puhul. Arve vormilist mittevastavust ei too kaasa see, et

maksuhalduri hinnangul ei ole tehingut arvel märgitud müüjaga toimunud. Sisendkäibemaksu

mahaarvamise piiramise kaalumine on põhjendatud eelkõige olukorras, kui müüja on jätnud

maksusumma tasumata. Nimetatud asjaolu ei ole maksuhaldur tõendanud. Sisendkäibemaksu

piiramine tekitab lubamatu käibemaksu kumulatsiooni ning on seetõttu vastuolus

käibemaksuarvestuse üldpõhimõtetega.

MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 vastuolu põhiseadusega

Nimetatud

sätted

riivavad

intensiivselt

ettevõtlusvabadust,

omandipõhiõigust

ja

võrdsuspõhimõtet ning tuleks jätta HKMS § 158 lg 4 alusel kohaldamata.

Juhtorgani vastutus on vastuolus äriühingu piiratud vastutuse olemusega ning pärsib

ettevõtlust. Sisuliselt tegutseb suur osa isikuid täisvastutusega füüsilisest isikust ettevõtjana.

Riik saab vastutusotsusega vältida pankrotimenetlust ja teiste võlausaldajate nõudeid ning

nõuda otse juhtorgani liikmelt välja rahasumma, mille võlgnikuks on tegelikult hoopis

äriühing. See ei ole demokraatlikus ja eraomandit austavas ühiskonnas loomulik nähtus. Mida

intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema sekkumist

õigustavad põhjused. Sellised põhjused aga puuduvad.

Vastutusotsus mõjutab ebasoodsalt kaebajale tagatud omandipõhiõigust. Ei ole põhjendatud

niivõrd

intensiivselt

põhiõigust

rikkuva

meetme

kasutamise

võimaluse

andmine

maksuhaldurile. Samal põhjusel on meede vastuolus EIÕK 1. lisaprotokolli art-ga 1.

Lisaks riivab juhtorgani liikme vastutus ülemääraselt võrdsuspõhiõigust, sest võimaldab riigil

kui võlausaldajal jätta vahele nõude pööramine talle kahju tekitanud äriühingu või juhatuse

liikme vastu tsiviilkorras ning pöörata nõue täitmisele haldussunniga. Sellist võimalust

eraõiguslikul võlausaldajal ei ole. Riik kaotas võrdsuspõhiõiguse mõttest kantuna juba 17

aastat tagasi ära maksunõude eelisseisundi pankrotimenetluses. Põhjendatud pole ka

vastutusotsuse instituudi säilimine.

10. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Riigikohus märkis praeguses asjas 31.03.2021 tehtud otsuse p-s 10, et vastutusotsuses on

tuginetud väitele, et tehinguid Bauex OÜ-ga, Optimera Estonia AS-ga ja OÜ-ga Monolen pole

toimunud, mistõttu pole vastutusotsust tehtud üksnes arvete vorminõuetele mittevastavuse

tõttu. TuMS § 51 lg 2 p 3, mis loeb ettevõtlusega mittesoetud kuludeks väljamaksed, mille

kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele

vastav algdokument, kuulub kohaldamisele nii siis, kui arvel on formaalsed minetused, kui ka

siis, kui arve ei ole sisuliselt õige. Ka sisendkäibemaksu mahaarvamine pole näiliku tehingu

korral võimalik.

Eelnevalt arvestades pole põhjendatud apellatsioonkaebuse väited, mille järgi pole juhul, kui

algdokumendid vastavad vormiliselt õigusaktides ette nähtud nõuetele, TuMS § 51 lg 2 p-i 3

kohaldamine ning sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine põhjendatud. Nimetatud

küsimuses on Riigikohus oma siduva seisukoha juba avaldanud (HKMS § 233 lg 1).

3-18-1758

13(16)

Lisaks tuvastas Riigikohus sama lahendi p-s 13, et kui lugeda tehingute mittetoimumine

tõendatuks, on kehtivas õiguses sätestatud vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud.

13. Kaebaja leiab, et MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 on vastuolus põhiseadusega. Ringkonnakohus

jääb 25.02.2021 otsuses haldusasjas nr 3-19-1592 (jõustunud 21.06.2021) võetud seisukoha

juurde, mille järgi on eelviidatud sätted kaebaja õiguste intensiivsele riivele vaatamata

eesmärgipärased ja proportsionaalsed (p 65). Vastutusmenetlus on olemuslikult võlgade

sissenõudmise menetlus, sest seadusliku esindaja vastutus tekib alles siis, kui äriühingult

endalt ei olnud võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Kaebaja vastutab solidaarselt Soe Katus OÜ

maksuvõla eest põhjusel, et selle maksuvõla on kaasa toonud kaebaja MKS §-s 8 sätestatud

kohustuste tahtlik rikkumine. Kaebaja vastutust õigustab asjaolu, et Soe Katus OÜ tegevus, sh

maksukohustuste täitmine, oli sõltuv tema seadusliku esindaja tegevusest, kuna kaebaja

tegutses Soe Katus OÜ nimel ja tema vara arvelt. Otsus, kas luua maksuhaldurile

vastutusmenetluse kaudu täiendav võimalus äriühingu maksuvõlgade sissenõudmiseks

võrreldes teiste võlausaldajatega, jääb seadusandja kaalutlusõiguse piiridesse. MKS sätted ei

ole vastuolus PS §-dega 12, 31 ja 32. Kuna põhiõiguste riive on põhjendatud, ei saa rääkida ka

vastuolust EIÕK 1. lisaprotokolli art-ga 1.

14. Riigikohus saatis 31.03.2021 otsusega asja halduskohtule uueks arutamiseks, sest kohtud

olid rikkunud menetlusõigust, jättes Y, C ja T tunnistajatena ülekuulamise taotluse

rahuldamata kui ka arvestamata kohtule esitatud nende kirjalikud seletused.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on need puudused kõrvaldanud. Kaebaja ei väida

apellatsioonkaebuses, et halduskohus oleks jätnud mingid tema poolt soovitud tõendid

kogumata. Seega tuleb alljärgnevalt kontrollida, kas halduskohus on tõendeid õigesti

hinnanud.

15. Esmalt märgib ringkonnakohus, et MTA 18.01.2017 maksuotsusega Soe Katus OÜ-le

määratud

maksusumma

suhtes,

mille

solidaarselt

tasumist

kaebajalt

03.07.2018

vastutusotsusega nõutakse, on toimunud kohtumenetlus, mis lõppes Soe Katus OÜ

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisega 28.06.2021 ning kus leiti, et 18.01.2017

maksuotsus on õiguspärane. Vastutusmenetluses on äriühingu seaduslikul esindajal küll õigus

esitada vastuväiteid kõigile maksuotsuse andmise aluseks olevatele asjaoludele, kuid siiski ei

saa jätta tähelepanuta, et X osales aktiivselt juba Soe Katus OÜ maksumenetluses, samuti oli

tal võimalik esitada tõendeid toimunud kohtumenetluses. Alles vastutusmenetluses uute

väidete ja tõendite esitamine vähendab nende usaldusväärsust.

16. Põhjendatud ei ole etteheide, et halduskohus jagas tõendamiskoormuse ebaõigesti kaebaja

kahjuks. Kohtu väide, et mingi kaebaja poolt väidetud asjaolu pole tõendatud, ei tähenda, et

kohus on rikkunud uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust. HKMS § 2 lg 4 ja § 59 lg 3 mõte

ei ole, et kohus ei saa kohtulahendit teha enne, kui kõik poolte poolt väidetud asjaolud on

tõendatud. Tõendada ei saa näiteks valeväiteid. Kaebajale on 16.11.2015 Soe Katus OÜ suhtes

alustatud maksumenetlusest arvates teada, milliseid asjaolusid peab ta tõendama (tehingute

toimumist 2015. a septembris ja oktoobris Bauex OÜ-ga, Optimera Estonia AS-iga ning OÜ-

ga Monolen). Kaebaja ei väida, et kuskil on veel mingeid tõendeid, mida ta pole saanud

praeguse ajani kohtule esitada.

17. Kaebaja väidab, et maksuhaldur jättis täitmata tõendamiskoormuse vaidlusaluste müüjate

väljundkäibemaksu mittetasumise kohta, sest kui müüjad on käibemaksukohustuse täitnud, ei

saa Soe Katus OÜ-lt sisendkäibemaksu tasumist nõuda. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kui

Bauex OÜ, Optimera Estonia AS ja OÜ Monolen ei olnud tegelikud müüjad ning Soe Katus

OÜ teadis seda, puudub äriühingul igal juhul sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Sellele

viitas ka Riigikohus 31.03.2021 otsuse p-s 21. Teiseks on maksuhaldur juba Soe Katus OÜ

18.01.2017 maksuotsuse lahutamatuks osaks olevas 31.10.2016 kontrolliaktis kajastanud,

3-18-1758

14(16)

kuidas ehitustöödega seotud äriühingud (Bauex OÜ ja Luxury Images OÜ) deklareerisid

käibelt arvestatud käibemaksu peaaegu võrdselt sisendkäibemaksuga, mille tulemusena oli

deklareeritud minimaalselt tasumisele kuuluvat käibemaksu, mis ei ole tavapärane kasumit

taotlevale äriühingule. Küsimus, kas Bauex OÜ-l puudus maksuvõlg, ei ole seega asja

lahendamisel oluline.

18. Halduskohus on asjas kogutud tõendeid igakülgselt ja õigesti hinnanud (otsuse p-d 12–16)

ning ringkonnakohus ei korda seda analüüsi (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohus märgib

täiendavalt järgmist.

Soe Katus OÜ tehingud Bauex OÜ-ga

19. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla, et Keila, ITT Baltic, Järveotsa ja Läänemere

objektidel toimusid ehitustööd. Seejuures olid need ehitustööd tellitud Soojusekspert OÜ-lt,

mille juhatuse liige oli samuti X. Soojusekspert OÜ tellis tööd omakorda Soe Katus OÜ-lt ja

see kasutas väidetavalt Bauex OÜ alltöövõttu.

Maksuhaldur tuvastas õigesti, et Bauex OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus, töötajad ja

vara. Bauex OÜ ei suutnud maksuhaldurile tõendada ettevõtlusega tegelemist perioodil 2015.

a jaanuar–november ning maksuhaldur kustutas äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist

alates 16.11.2015. Y sai Bauex OÜ juhatuse liikmeks 02.10.2015 ning alles siis hakkas

äriühingu pangakontol raha liikumine. Kõik arvele kantud summad kanti enamasti edasi

Luxury Images OÜ-le või võeti sularahas pangaautomaatidest välja. Keila objekti puhul

selgitas Y, et kuna Bauex OÜ-l polnud töötajaid, telliti alltöövõtt Luxury Images OÜ-lt.

Nimetatud äriühingu esindajaks oli väidetava volikirja alusel Z. Maksuhaldur tuvastas, et ka

Luxury

Images

OÜ-l

puudus

tavapärane

majandustegevus

ning

ta

kustutati

käibemaksukohustuslaste registrist 06.09.2015. Z on väitnud, et alltöövõtu korras tegid Keila

objektil tööd Läti brigaadi töötajad. Seoses ITT Baltic, Järveotsa ja Läänemere objektidega ei

suutnud Y maksumenetluses meenutada, millistelt äriühingutelt ta alltöövõttu soetas.

Asjas on oluline veel Soe Katus OÜ üldine käitumine. Perioodil 2015. a juuni–juuli oli

äriühingu suurimaks hankijaks AB Techno Group OÜ, mis kustutati käibemaksukohustuslaste

registrist 22.07.2015. AB Techno Group OÜ-d esindas volikirja alusel Z, kes selgitas

maksumenetluses, et tehingud toimusid Y vahendusel. Augustis 2015 oli Soe Katus OÜ

hankijaks Luxury Images OÜ, mis kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 06.09.2015.

Perioodil 2015. a september–november kajastas Soe Katus OÜ tehinguid Bauex OÜ-ga kuni

selle käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseni 16.11.2015. Alates detsembrist 2015

kajastas Soe Katus OÜ tehinguid Poltrade Ehitus OÜ-ga, mille juhatuse liikmeks oli kuni

04.01.2016 Z ja alates 04.01.2016 Läti kodanik MM. Poltrade Ehitus OÜ kustutati

käibemaksukohustuslaste registrist 20.12.2015. Perioodil detsember 2015 ja veebruar 2016

kajastas Soe Katus OÜ tehinguid Estakata Ehitus OÜ-ga, mille juhatuse liige oli tehingute

tegemise ajal Y. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 04.07.2016. Soe Katus

OÜ kajastas märtsis 2016 tehinguid Bilan D&N OÜ-ga, mille juhatuse liige oli kuni

29.04.2016 Z ja seejärel MM. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist

19.04.2016.

Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et Soe Katus OÜ kajastas teadlikult oma

sisendkäibemaksu arvestuses tehinguid selliste äriühingutega, kellel oli väidetavate tehingute

toimumise ajal kehtiv käibemaksukohustuslase number, kuid kes tegelikkuses ettevõtlusega ei

tegelenud ja seega kaupu ja teenuseid ei müünud. Tehingute osapooled olid varasemalt

tuttavad ning see võimaldas vormistada dokumente tehingute kohta, mida reaalselt ei

toimunud, samuti oli võimalik maksuhaldurile ja kohtule antavaid seletusi omavahel

kooskõlastada. Teadlikult tekitati tehingute jada, et jätta muljet ehitustööde toimumisest ning

vältida käibemaksu reaalset tasumist riigile.

3-18-1758

15(16)

19. Halduskohus ei ole jätnud tõendeid hindamata, vaid luges need ebausaldusväärseks.

Lisaks märkis kohus, et ilmnenud pole uusi asjaolusid, mis annaksid aluse asuda Soe Katus

OÜ maksvõla olemasolu puudutavas küsimuses haldusasjas nr 3-17-856 tehtud jõustunud

kohtulahendist erinevale seisukohale. Kohus nõustus samuti MTA 03.07.2018 vastutusotsuses

ja 18.01.2017 maksuotsuses toodud seisukohtadega ega pidanud vajalikuks neid korrata. See

on HKMS § 165 lg-st 2 tulenevalt lubatav.

Soe Katus OÜ tehingud Optimera Estonia AS-iga

20. Kaebaja poolt praeguses kohtumenetluses esitatud vaidlusaluste arvete jaotus konkreetsete

ehitusobjektide vahel ei ole usaldusväärne. Kohtud on juba haldusasjas nr 3-17-856

igakülgselt analüüsinud, miks ei saanud sellises mahus ehitustarvete ja -materjalide soetamine

olla usutav.

Soe Katus OÜ esitas kontrolliperioodi osas 955 Optimera Estonia AS-i arvet ja sularaha

kviitungit kokku summas 132 954,06 eurot. Kõik need olid isikustamata ehk sealt ei nähtunud,

kes oli kauba soetanud. Kliendikaarti ei kasutatud. 2015. a oktoobris teostati keskmiselt 22

ostu päevas. Selline maht ei ole kindlasti tavapärane ning seda ei kinnitanud ka Soe Katus OÜ

töötajate ütlused. Soe Katus OÜ pangakonto väljavõtte järgi ostis äriühingu samal perioodil

kliendikaarti kasutades Ehituse ABC-st veel 22 korda 918,13 euro väärtuses, lisaks ostud

Bauhofist, Espakist ja Värvikeskusest.

Maksuhaldur on toonud välja, et Soe Katus OÜ esitas valeväite Ehituse ABC kliendikaardi

puudumise kohta. Soe Katus OÜ-l puudusid originaalarved ning Optimera Estonia AS-i 525

arvet saadi Ehituse ABC kaupluse ühelt kassapidajalt, kes väljastas need teene korras

kaupluse protseduurireegleid rikkudes. Usutavasti on ülejäänud kviitungid samuti saadud

sarnasel viisil, sest nendel kajastatud kauba maht ning valik viitab pigem kauba soetamisele

omatarbeks kui ettevõtluses kasutamiseks. Arvetel ja kviitungitel kajastatud teenuste (värvide

toonimine 35 korda, plaatide lõikamine 17 korda, transporditeenus 25 korda) osas ei osanud

Soe Katus OÜ töötajad mingeid selgitusi anda. Transporditeenuse soetamist 4 korral väitis

vaid Soojusekspert OÜ töötaja V. Soe Katus OÜ maksumenetluses antud ütluste järgi pidigi

materjalide soetamise eest hoolitsema eelkõige Soojusekspert OÜ.

21. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et Soe Katus OÜ kajastas kõnealuseid arveid ja

kviitungeid

sisendkäibemaksu

arvestuses,

vähendades

sellega

teadlikult

enda

käibemaksukohustust. Kuna väidetavate kulude kattes väljastati X-le Soe Katus OÜ kassast

sularaha, ei saa välistada, et eesmärgiks võis olla ka raha maksuvaba väljaviimine äriühingust.

22. Maksuhaldur ei ole väitnud, et ehitustöid teostati ehitusmaterjalideta. Asjas on kogutud

usaldusväärseid tõendeid materjalide ostmise kohta (pangakonto väljavõte), kuid Optimera

Estonia AS-i poolt väljastatud 955 arve ja kviitungi osas on maksuhaldur põhjendatult

leidnud, et nende seos Soe Katus OÜ ettevõtlusega pole usutav. Puudub igasugune teave,

mida ja kui palju Soe Katus OÜ erinevate objektide tarbeks soetas, samuti on teadmata,

millised materjalid soetati hoopis Soojusekspert OÜ poolt. Ehituspäevikud ja kaetud tööde

aktid on väga üldsõnalised, lisaks ei nähtu neist mingil moel, et materjalide soetajaks oli Soe

Katus OÜ. Maksu määramine hindamise teel ei ole sellisel juhul võimalik.

Soe Katus OÜ tehingud OÜ-ga Monolen

23. Ka OÜ Monolen puhul esitas Soe Katus OÜ 74 arve-kviitungit, mille järgi osteti

september–oktoober 2015 kokku 16 266 liitrit kütust. Kõik kviitungid on isikustamata.

Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et kviitungite esitamine sellises mahus viitab

sarnaselt Optimera Estonia AS-iga, et need ei kajasta tegelikult tehtud tehinguid, vaid Soe

Kütus OÜ soovis nendega õigusvastaselt vähendada oma käibemaksukohustust.

3-18-1758

16(16)

Soe Katus OÜ maksumenetluses väitis X üheselt, et kütust soetati Keila objekti fassaadi kütte

jaoks. Töötajad ütlesid aga, et soojade ilmade tõttu hakati fassaadi kütma alles novembrikuus.

On ebatavaline, et kütust soetati ehitusobjektist u 35 km kaugusel olevast tanklast, tehes seda

iga päev ja mõnikord mitu korda päevas. Kliendikaarti ei kasutatud ning tasuti sularahas. Ei

ole võimalik tuvastada, kes ja mille jaoks kütust soetas. 2019. a-l antud ütlused, millal täpselt

toimus kütmine, ei ole usaldusväärsed. Vaidlust pole selles, et erinevatel objektidel oli

kütmine vajalik, kuid praeguse vaidluse kontekstis on määrav, kas see toimus 2015. a

septembris ja oktoobris ning kes ja kust kütuse soetas.

Menetluskulud

24. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)