2-22-116291/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-116291

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi L G vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

1432,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja L G (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista L G Osaühing Aktiva Finants kasuks välja põhinõue 670,53 eurot,

intress 63,85 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

116,77 eurot.

3. Mõista L G Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis alates 29.09.2022 kuni

põhinõude summas 670,53 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4. Jätta rahuldamata Osaühing Aktiva Finants viivisenõue summas 474,25 eurot

ja sissenõudmiskulu 10 eurot.

5. Jätta menetluskulud 72% ulatuses L Gi kanda ja 28% ulatuses Osaühing Aktiva

Finants kanda.

6. Määrata Osaühing Aktiva Finants menetluskulude rahalise suurusena kindlaks

450 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 170 eurot on õigusabikulud.

7. Mõista L G Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas 324

eurot.

8. Mõista välja L G välja mõistetud menetluskuludelt (324 eurot) viivis

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2(4)

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

10. Toimetada

tagaseljaotsus

avalikult

kätte.

Lahend

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416.

Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00

eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-

is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida

tsiviilasja number.

Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal

õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu

tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud

menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus-

kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude

õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, va viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue.

Hageja nõude aluseks on kostja ja P G OÜ vahel sõlmitud laenuleping nr xxx. Nõue on

loovutatud hagejale 28.07.2020.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on

tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus

tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise

ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).

Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

3(4)

ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p 13). Viidatud Riigikohtu lahendi

kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär

kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Käesolevas asjas leppisid pooled kokku viivises 40,49% aastas. Kuna seadusjärgne

viivisemäär oli laenulepingu sõlmimise ajal 8% aastas, siis ületab kostjaga kokku lepitud

viivise määr seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt. Tegemist on seega

eelduslikult tühise tingimusega.

Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu

regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema

kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti

tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020

otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine.

Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on

poolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise

väljamõistmist seadusjärgses määras vastavalt üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue hageja nõutud perioodi

26.07.2020 - 28.09.2022 eest 116,77 eurot (670,53 × 0,022% × 795). Hageja viivisenõue jääb

474,25 euro ulatuses rahuldamata (591,02 – 116,77).

VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel:

1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot.

3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. Kuna hageja õiguslikult

põhjendatud nõude suurus on vahemikus 500 kuni 1000 eurot, võib hageja nõuda

sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja

sissenõudmiskulude nõude, summas 10 eurot (50-40).

Menetluskulud

TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus

rahuldab hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 897,07 eurot, so ca 72% hagihinnast,

jätab kohus menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda ning 28% ulatuses hageja kanda.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hageja palub mõista kostjalt

menetluskuluna välja riigilõivu 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot.

4(4)

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses

võla tasumise tõttu 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 4842). Sama säte

kehtib maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude osas ka juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus

läheb üle hagimenetluseks ja hagi rahuldatakse.1 Kulude tekkimist eeldatakse ja avaldaja ei

pea seda tõendama.2 Seetõttu tuleb vajalikuks ja põhjendatud kuluks maksekäsu

kiirmenetluses pidada 20 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tund (ilma käibemaksuta)

ei pea kohus põhjendatuks. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, käesoleva asja sisu ja

mahtu peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot/1

tund (käibemaksuta).

Esindajal kulus järgnevatele toimingutele 2,80 tundi: Täiendavate alusdokumentidega

tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine

ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Kohus peab ajakulu põhjendatuks

kokku 1,5 tunni ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab

põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh materjalidega tutvumisele ja lisade

komplekteerimisele) lugeda 1,5 tundi.

Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks 450 eurot (280 + 20 + 150).

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

324 eurot (450 x 72%).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

1 K. Vainola, V. Kõve. TsMS III komm vlj, § 4842, p 3.2.

2 K. Vainola, V. Kõve. TsMS III komm vlj, § 4842, p 3.1.3.