2-22-12376/15 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2023. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas Tsiviilasja number 2-22-12376 Tsiviilasi

M. K. hagi K. K. vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised 3500 eurot Hageja: M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; e-post:); Kostja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; viibimiskoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:). Kohtuistungi toimumise aeg 25.01.2023

RESOLUTSIOON

1. Teha abielu lahutamise nõude osas osaotsus ja jätkata menetlust ühisvara jagamise nõudes.

2. Rahuldada M. K. hagi K. K. vastu abielu lahutamiseks.

3. Lahutada M. K. ja K. K. vahel xxxxxxxxxx Põlva Maavalitsuse Perekonnaseisuametis registreeritud abielu (kanne nr xx).

4. Taastada M. K. abielu eel kantud perekonnanimi K. .

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

7. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist Põlva Vallavalitsusele Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

/digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. K. (edaspidi ka hageja) esitas 23.08.2022 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagi K.

K. (edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xxxxxxxxxx. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielu on faktiliselt lõppenud 2 aastat tagasi. Kuna poolte abielulised suhted on lõppenud, on abielu jätkamine võimatu, kuid kostja ei ole avaldanud soovi lahutada.

2. Kostja sai hagimaterjalid kätte, kuid ei esitanud kohtule kirjalikku seisukohta haginõuete suhtes. Kostja avaldas 25.01.2023 kohtuistungil, et ta ei tea, kas ta on nõus abielu lahutama ning palus, et kohus otsustaks selle tema eest. Hageja jäi istungil selle juurde, et ta soovib abielu lahutada, ning palus, et kohus teeks abielu lahutamise osas osaotsuse ning jätkaks menetlust ühisvara jagamise osas. Poolte kinnitusel lõppes nende kooselu 2021. aasta detsembris.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

5. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas saab ja tuleb teha abielu lahutamise nõude osas osaotsus ning ühisvara jagamise nõude osas jätkata menetlust. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Hagiavaldusest ja rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud xxxxxxxxxx Põlva Maavalitsuse Perekonnaseisuametis. Kohus jõudis kohtuistungil poolte ärakuulamise tagajärjel veendumuseni, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam juba alates 2021.a detsembrist ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta (hageja keeldus sellest kohtuistungil). Seega tuleb osaotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu ning hageja taotlusel taastada tema abielu eel kantud perekonnanimi K. . Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik