2-20-17870/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17870

Kohtuasi

Y avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Ero Liivik

Märjamaa Vallavalitsus, lepinguline esindaja FB

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta ja täiendada Pärnu Maakohtu 28. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni

punkti 1.3 osas, millega maakohus määras juurdepääsutee laiuseks 4 meetrit.

2. Tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas, jättes menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

3. Teha muudetud ja tühistatud osades uus määrus, millega täpsustada maakohtu

määruse punktis 1.3. lauset „Juurdepääsutee laius 4 meetrit“ sõnadega

„arvestades, et tee laiust arvestatakse tee telgjoonest selliselt, et kummalegi poole

tee telgjoont jääb 2 meetrit“ ning menetluskulude jaotust muuta selliselt, et

menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

4. Rahuldada Y määruskaebus osaliselt.

5. Maakohtu määruse tervikresolutsioon on järgmine:

2-20-17870

5.1. Määrata kinnistult asukohaga Rapla maakond, Märjamaa vald, Märjamaa

alev, Pärnu mnt 28c, registriosa nr 1846437, katastriüksuse tunnus nr

50501:004:0006 (valitsev kinnisasi) tähtajatu juurdepääsuõigus avalikult

kasutatavale teele Pärnu maanteeni läbi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr 1864737 kantud kinnistu alljärgnevatel tingimustel:

5.1.1. Juurdepääsutee asub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse

nr 1864737 kantud kinnistul ning selle asukoht on tähistatud kaardil

märkega “Juurdepääs”;

5.1.2. Juurdepääsuteed võib kasutada Rapla maakonnas, Märjamaa vallas,

Märjamaa alevis asuvale Pärnu mnt 28c kinnistule (registriosa nr

1846437) pääsemiseks ja sealt lahkumiseks piiranguteta nii jalgsi kui

sõidukitega, sh veoautodega;

5.1.3. Kinnistu nr 1864737 osas on:

juurdepääsutee pikkus 53 meetrit;

juurdepääsutee laius 4 meetrit, arvestades, et tee laius 4 meetrit

arvestatakse tee telgjoonest selliselt, et kummalegi poole tee telgjoont

jääb 2 meetrit;

juurdepääsutee ulatus 212 m2;

5.1.4. Juurdepääsutee kasutamise tasu on 80 eurot aastas. Pärnu mnt 28c

kinnistu igakordsel omanikul on kohustus tasuda see Pärnu mnt 28b

kinnistu omanikule üks kord aastas hiljemalt iga aasta jaanuarikuu

jooksul;

5.1.5. Pärnu mnt 28b kinnistu omanikul ei ole kohustust teed hooldada, Pärnu

mnt 28c omanik hooldab teed vajalikul määral ise, et juurdepääs oleks

kasutatav;

5.1.6. Juurdepääsuteel ei ole lubatud parkida ega ladustada asju.

5.2. Kanda kinnistusraamatusse märkus juurdepääsutingimuste kohta:

Tuvastada C kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 1864737 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale järgmise

märkuse

kandmiseks:

„Kinnistu

on

koormatud

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr 1846437 (kinnistu asukohaga Rapla maakond,

Märjamaa vald, Märjamaa alev, Pärnu mnt 28c) kantud kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Pärnu Maakohtu käesoleva asjas

tehtud kohtumäärusele ja selle lahutamatuks lisaks olevale juurdepääsutee

asendiplaanile“.

5.3. Määruse lisaks on juurdepääsutee asendiplaan.

5.4. Mõista Y-lt C kasuks välja ühekordne hüvitis 1500 eurot.

5.5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.

7. Menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmise tõttu ei ole vaja neid

rahaliselt kindlaks määrata.

2-20-17870

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule

määruskaebuse. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha

ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud

tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja menetlusosaliste seisukohad

1. Y (avaldaja) esitas 3. detsembril 2020 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata

kinnistule (registriosa nr 1846437, avaldaja kinnistu) asukohaga Pärnu mnt 28c, Märjamaa alev,

Märjamaa vald, Rapla maakond juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Pärnu mnt 28b

kinnistu (registriosa nr 1864737, kinnistu) asuva tee, mille asukoht on tähistatud avalduse lisaks

oleval joonisel. Avaldaja palus kohustada Pärnu mnt 28b kinnistu omanikku C (puudutatud

isik) andma nõusoleku kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks ning

asendada vastav nõusolek kohtulahendiga.

1.1.

Avalduse kohaselt puudub avaldaja kinnistul juurdepääs avalikult kasutatavale teele.

Avaldajale kuuluvad kinnistud Pärnu mnt 28c (registriosa nr 1846437) ning Pärnu mnt 28a,

samuti Pärnu mnt 28. Pärnu mnt 28 kinnistul asub tema eluruum (korter), Pärnu mnt 28a

kinnistul asub abihoone, ning Pärnu mnt 28c kinnistul asub garaaž. Avaldajale kuuluvate

kinnistute vahel asub puudutatud isikule kuuluv Pärnu mnt 28b kinnistu (registriosa 1864737),

mida avaldaja peab Pärnu mnt 28c kinnistule pääsemiseks läbima. Pärnu mnt 28c kinnistule

puudub otsene juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (Maa-ameti kaardiserveri väljavõte).

Juurdepääs kinnistule on seni toimunud Pärnu mnt 28, Pärnu mnt 28a ning puudutatud isikule

kuuluvale Pärnu mnt 28b kinnistule rajatud tee kaudu. Faktiliselt on Pärnu mnt 28c kinnistule

juurdepääs olemas, kuid see ei ole õiguslikult tagatud.

1.2.

Olemasolev tee ei ole küll väga heas seisukorras, kuid on sõidetav. Avaldaja on nõus

tee omal kulul korras hoidma. Pärnu mnt 28c kinnistule juurdepääsu määramiseks ei ole vaja

rajada uut teed ega piirata tee aluse maa kasutust ega puudutatud isiku või avaldaja õigust seda

kinnistu osa endisel viisil ehk teena kasutada. Tee kasutamine ei muuda Pärnu mnt 28b kinnistu

sihipärast kasutamist ega kinnistu väärtust. Tee kasutamise intensiivsus ei ole suur. Selle tee

kaudu on avaldajale kuuluvate kinnistute vahel kõige otstarbekam liikuda. Uue tee ehitamisel

teise asukohta tuleks likvideerida osa Pärnu mnt 28c kinnistu aiast, haljastusest ning taimedest.

See rikuks Pärnu mnt 28c senist kasutusviisi. Selleks, et kasutusviis jääks muutmata, tuleks tee

rajada keset kinnistut. See oleks ebamõistlik maakasutus. Praeguses asukohas koormab

juurdepääsutee kõiki osapooli kõige vähem.

1.3.

Avaldaja ning tema pereliikmed on püüdnud puudutatud isikuga servituudi seadmises

läbi rääkida, kuid puudutatud isik ei ole nõustunud kokkulepet sõlmima.

1.4.

Avaldaja palus määrata juurdepääsuõiguse järgmiste tingimustega: juurdepääsutee on

53 meetrit pikk, laiuselt valdavalt viis meetrit, laienemisega Pärnu mnt 28a hoone juures

seitsme meetrini. Juurdepääsutee asukoht on tähistatud avaldusele lisatud joonisel (lisa 9), kus

see on tähistatud punase joonega piiratud alana. Juurdepääsuteel ei pargita ega ladustata asju.

2-20-17870

Avaldaja palus määrata juurdepääsutasuks 50 eurot aastas. Avaldaja palus määrata

juurdepääsuõiguse selliselt, et juurdepääs on tagatud nii sõiduautole kui veokile.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda jätta.

2.1.

Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei ole esile toonud, miks ta vajab juurdepääsu Pärnu

mnt 28c kinnistule, kus väidetavalt asub avaldaja garaaž. Puudutatud isiku teada ei kasuta

avaldaja hoonet garaažina, vaid kuurina, milles hoiab muruniidukit. Avaldaja taotluse kohaselt

peab juurdepääsutee pikkus olema 53 meetrit, laius umbes 5 meetrit, laienemisega Pärnu mnt

28a hoone juures 7 meetrini. Avaldaja ei ole selgitanud, miks ta soovib selliste mõõtmetega

teed.

Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusega nr 106 kehtestatud „Tee projekteerimise

normide“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ kohaselt on maanteede projekteerimisel

nõutav sõiduraja laius meetrites alla 5 meetri. Samuti on arusaamatu avaldaja nõue tagada

kinnistule juurdepääs veokitega. Kohtupraktikas on selgitatud, et juurdepääsuõigus kinnistule

tuleb anda sõidukiga liikumiseks siis, kui kinnistu ja sellel asuvate hoonete sihtotstarbeline

kasutamine ei ole ilma sõidukita võimalik. Autoga juurdepääsu võimaldamine peab olema

põhjendatud. Kinnistul ei ole eluhooneid, seda ei kasutata aastaringselt elamiseks, seega ei pea

kinnistule juurdepääs olema tagatud sõidukiga.

2.2.

Tee tegelik laius ei ole 5 meetrit nagu avaldaja taotleb. Tee läheb väga lähedalt mööda

puudutatud isiku abihoonest. Liiklus veokiga võib abihoonet kahjustada.

2.3.

Kinnistule on võimalik pääseda ka mujalt. Juurdepääsutee on võimalik rajada läbi

Märjamaa vallavalituse kinnistu. Juurdepääsu avaldaja kinnistule saaks võimaldada ka

Pastoraadi tee kaudu. Avaldaja ei ole selgitanud, kas ta on teisi variante kaalunud.

2.4.

Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja taotlusega määrata juurdepääsutasu suuruseks

50 eurot aastas. Konfliktide tõttu avaldajaga oli puudutatud isik sunnitud rajama endale

juurdepääsu teisele poole oma kinnistut, kulutades selleks 4000 eurot. Pakutud hüvitis ei ole

omandi väärtuse vähenemise hüvitamiseks piisav. Tee katab suure ala, mille suhtes puudutatud

isikul on teised plaanid. Puudutatud isik selgitas oma seisukohti 2020. a juunis ka avaldajale.

Puudutatud isikule on olemasolev tee koormav, mistõttu tal puudub huvi ja vajadus seda

säilitada. Ta sooviks seda maad kasutada aiamaana.

3. Märjamaa valla esindaja leidis, et praegusel juhul on põhjendatud säilitada tavana

väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega selle kinnistu kaudu, mille kaudu on seni

juurdepääs olnud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus rahuldas avalduse ning määras kinnistule asukohaga Pärnu mnt 28c

(registriosa nr 1846437), Märjamaa alev, Märjamaa vald, Rapla maakond tähtajatu juurdepääsu

avalikult kasutatavale teele Pärnu maanteeni läbi Pärnu mnt 28b kinnistu (registriosa nr

1864737). Maakohus tuvastas puudutatud isiku kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatusse

juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks talle kuuluva kinnistu (registriosa nr 1864737)

kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale. Maakohus lisas määrusele juurdepääsutee

asendiplaani. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja ühekordse hüvitise

1500 eurot. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning määras puudutatud isiku

menetluskulud rahaliselt kindlaks. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja

menetluskulud 942 eurot ning seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt (VÕS § 113 lg 1

teine lause).

4.1.

Maakohus määras juurdepääsu tingimused järgmiselt:

2-20-17870

1) Juurdepääsutee asub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr 1864737

kantud kinnistul ning selle asukoht on tähistatud kaardil märkega „Juurdepääs”;

2) Juurdepääsuteed võib kasutada Pärnu mnt 28c kinnistule (registriosa nr 1846437)

pääsemiseks ja sealt lahkumiseks piiranguteta nii jalgsi kui sõidukitega, sh veoautodega;

3) Kinnistu nr 1864737 osas on juurdepääsutee pikkus 53 meetrit, laius 4 meetrit ja pindala

212 m2;

4) Juurdepääsu tasu on 80 eurot aastas, mille Pärnu mnt 28c kinnistu igakordne omanik on

kohustatud tasuma Pärnu mnt 28b omanikule üks kord aastas hiljemalt iga aasta

jaanuarikuu jooksul;

5) Juurdepääsu teed hooldab Pärnu mnt 28c omanik vajalikul määral ise;

6) Juurdepääsuteel ei ole lubatud parkida ega asju ladustada;

4.2.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1

kohaldamise eeldused täidetud ning juurdepääs tuleb avaldaja taotletud viisil määrata.

Maakohus teostas 13. aprillil 2021 paikvaatluse Pärnu mnt 28, 28a ja 28c kinnistutel.

Paikvaatlusel tuvastas maakohus, et kinnistult asukohaga Pärnu mnt 28c puudub juurdepääs

avalikult kasutatavale teele ning asfalteeritud tee üle kinnistute asukohaga Pärnu mnt 28, Pärnu

mnt 28a ja Pärnu mnt 28b võimaldab juurdepääsu Pärnu mnt 28c kinnistule.

4.3.

Maa-ameti 20. aprilli 2021. a teatisest, katastriüksuse plaanist ja asendiplaanist nähtub,

et Märjamaa alevis asuv katastriüksus asukohaga Pärnu mnt 28 kanti maakatastrisse

20. detsembril 2001 korteriomandi seadmise eesmärgil. Katastrisse kandmise aluseks oli

Märjamaa alevivalitsuse 23.10.2001 korraldus nr 239 ja 2001. a oktoobris Arco Vara Geodeesia

AS-i poolt koostatud katastriüksuse plaan, millest nähtub, et praegused Pärnu mnt 28, 28a, 28b

ja 28c kinnistud moodustasid ühe maaüksuse. Asendiplaanist nähtub, et Pärnu mnt 28

eraldamisel jäi muu osa muutmata. Esimese Eesti Vabariigi aegselt maa-alade jaotuse kaardilt

nähtub, et Pärnu mnt 28, 28a, 28b ja 28c kinnistute asukohas oli tegemist ühe kinnistuga.

Taasiseseivunud Eesti Vabariigi algusaja kaardilt nähtub, et praegused Pärnu mnt 28, 28a, 28b

ja 28c kinnistud moodustasid varem ühe terviku. Praeguse Pärnu mnt 28, 28a, 28b ja 28c

hoonete ja nende aluse maa erastamisel uute katastriüksuste moodustamisel tähistati Pärnu mnt

28b kinnistul olev tee, mille kaudu pääses ja pääseb Pärnu mnt 28c kinnistule, avaliku kasutuse

märkega.

4.4.

Avaldaja selgitas ärakuulamisel, et algselt kuulus hoone ning terve maaüksus Riigimetsa

Majandamise Keskusele (RMK), kus asus Märjamaa metskond. Märjamaa Metsamajand ehitas

1982. aastal Pärnu mnt 28c kinnistule garaaži ning praeguselt kinnistult Pärnu mnt 28 ehitati

tee garaažini üheaegselt garaažiga, s.o 1982. aastal. Avaldaja ja tema abikaasa töötasid

metsamajandis ning parkisid garaažis oma tööautosid. Avaldaja omandas garaaži erastamise

käigus 2000-ndate aastate alguses. Avaldaja kasutab kinnistul 28c asuvat hoonet ka praegu

garaažina. Alates garaaži ehitamisest praeguseni on garaažis hoitud autosid ning garaažini

viivat teed on kasutatud pidevalt alates selle ehitamisest kuni praeguseni. Lisaks hoiab avaldaja

Pärnu mnt 28c kinnistul asuvas hoones küttepuid.

4.5.

Maakohus nõustus avaldajaga, et avaldaja taotletud viisil juurdepääsu määramine

võimaldab liikuda avaldajale kuuluvate kinnistute vahel kõige otstarbekamalt. Samuti tagab see

viis juurdepääsu vajaduseta teha ümberehitusi, jättes vana tee alles. Uue tee ehitamise korral

tuleks likvideerida osa Pärnu mnt 28c kinnistu aiast, haljastusest ning taimedest. See rikuks ära

kinnistu senise kasutusviisi. Kuna puudutatud isik ei kasuta oma hoonetesse pääsemiseks

igapäevaselt avaldaja taotletud juurdepääsu, on ka avaldaja ja puudutatud isiku vahelised

konfliktid välditavad. Praeguses asukohas on juurdepääsutee kõigile osapooltele vähem

2-20-17870

koormav. Seega on juurdepääsu määramise eeldused täidetud – tee on olemas ja kasutatav ning

tee kasutamiseks ei ole kummalgi poolel vaja teha täiendavaid toiminguid. Juurdepääsu

määramisega seni kasutatud tee kaudu ei piirata kuidagi tee aluse maa kasutust ega puudutatud

isiku õigust seda kinnistu osa endisel viisil kasutada. Pärnu mnt 28b kinnistul ei muutu tee alla

jääva kinnistu osa kasutamine, mistõttu ei saa see kuidagi kahjustada Pärnu mnt 28b kinnistu

sihipärast kasutamist ega kinnistu väärtust.

4.6.

Avaldaja taotles juurdepääsu tagamist õigusega läbida juurdepääsutee sõiduauto ja

veokiga. Maakohtu hinnangul tuleb juurdepääs määrata võimalusega kasutada teed sõiduauto

või veoautoga, kuna avaldaja pargib Pärnu mnt 28c kinnistul sõiduautosid ning hoiab küttepuid.

Kinnistul asub ka aiamaa, kuhu avaldaja transpordib aiaga seotud materjale. Oluline on tagada

juurdepääs päästeveokile. Puudutatud isiku väited, et juhuslikud isikud sõidavad veokitega

kinnistule Pärnu mnt 28c ning, et avaldaja ei pargi kinnistul autosid ja ei hoiusta küttepuid, on

tõendamata. Samuti on tõendamata puudutatud isiku väide, et juurdepääs takistab tema

kinnistul ehitustööde teostamist.

4.7.

Juurdepääsutee laiuse määramise osas nõustus maakohus puudutatud isiku seisukohaga,

et juurdepääsutee määramine 7 m laiusena ei ole põhjendatud. Maakohus tugines siin ka

Märjamaa Vallavalitsuse teespetsialisti seisukohale, kes leidis, et tee piisav laius on 4 m. Sellise

laiusega tee on piisavalt lai ka talvel lume lükkamiseks.

4.8.

Maakohus määras juurdepääsu tähtajatuna, õigusega kasutada seda jalgsi, sõidukite sh

veokiga. Juurdepääsutee pikkuseks määras maakohus 53 m, laiuseks 4 m ning määras, et see

hõlmab 212 m2 Pärnu mnt 28b kinnistust. Juurdepääsutee täpne asukoht on esitatud määrusele

lisatud plaanil. Tee hooldamisega tegeleb avaldaja, kes on selleks ka oma nõusoleku andnud.

4.9.

Puudutatud isik leidis, et juurdepääsu talumistasu peaks olema 500 eurot aastas.

Avaldaja sellega ei nõustunud, leides, et mõistlik tasu on 50 eurot aastas. Kohtupraktika

kohaselt arvestatakse tasu määramisel tee hoolduskulusid, teealuse maa maksu ning võimalikke

takistusi kinnistu kasutamisel. Puudutatud isik tasub juurdepääsutee alla jääva maa eest

maamaksu 56 eurot aastas (Maksu- ja Tolliameti teatis). Maa-ameti tehingute andmebaasi

andmetel on hoonestatud maaga tehingute puhul pinnaühiku keskmiseks hinnaks Märjamaa

alevis 2021.a 38,83 eurot/m2. Maakohtu selgituse kohaselt tuleb kinnistu väärtuse vähenemise

eest ühekordse hüvitise määramisel arvestada, et tegemist on hoonestatud maaga, samuti

asjaoluga, et teed on kasutatud pikaajaliselt ning puudutatud isik omandas kinnistu, teades, et

osa temale kuuluvast maast hõlmab juurdepääsutee. Eelnevaid asjaolusid arvestades pidas

maakohus põhjendatuks määrata ühekordse hüvitise suuruseks 1500 eurot (ühe maksena) ning

juurdepääsutee kasutamise talumistasuks 80 eurot aastas.

4.10. Kuna kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 2 p-i 5 kohaselt on juurdepääsu kohta

kande tegemiseks kinnistusraamatusse vajalik puudutatud isiku nõusolek, kohustas maakohus

puudutatud isikut andma nõusoleku vastava kande tegemiseks ning asendas vastava nõusoleku

kohtuotsusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5).

4.11. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1

alusel avaldaja kanda. Puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema

menetluskulud 942 eurot (ilma käibemaksuta). Puudutatud isiku lepingulise esindaja

menetlustoimingute ajakulu oli kokku 15 tundi 50 minutit ning tunnitasu 60 eurot (ilma

käibemaksuta). Maakohus pidas lepingulise esindaja ajakulu ning tasumäära põhjendatuks ning

rahuldas menetluskulude hüvitamise taotluse tervikuna.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse juurdepääsu

määratlemise osas ning teha uus määrus, millega määrata juurdepääsu asukoht, sh laius,

2-20-17870

vastavalt 3. detsembri 2020. a esitatud avalduse lisale 9. Samuti palus avaldaja tühistada

maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas ning jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

5.1.

Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus eksinud juurdepääsu tee asukoha

kindlaksmääramisel. Maakohtu määruse resolutsiooni kohaselt on juurdepääsu asukoht

tähistatud kaardil märkega „Juurdepääs“, kuid määrusele ei ole lisatud dokumenti ega kaarti

märkega „Juurdepääs“, vaid on lisatud kaart märkega „plaan“ ning juurdepääsuks kasutatav ala

on tähistatud alana. Maakohtu määruse resolutsiooni kohaselt on juurdepääsu laius 4 meetrit.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praeguses asukohas juurdepääs kõigile osapooltele

vähemkoormav ning võimaldab juurdepääsu ilma ümberehituse ja vana tee likvideerimiseta.

Samas leidis maakohus, et 7 m laiuse juurdepääsutee määramine ei ole põhjendatud. Need

seisukohad on vastuolulised ning ei ole ka kooskõlas määrusele lisatud plaaniga, millel on

juurdepääsu laius osaliselt 5 m ja osaliselt 7 m. Maakohus lisas määrusele plaani, mille alusel

avaldaja juurdepääsu määramist taotles. Lisatud plaan ei vasta maakohtu määruse p-s 1.3

määratud tee laiusele. Määrus ei ole üheselt arusaadav ja täidetav.

5.2.

Kuigi maakohus nõustus avaldajaga, et juurdepääs tuleb anda olemasoleva tee (ja

teekatendi) asukohas, siis määras maakohus ekslikult tee laiuseks 4 m. Avaldaja selgituste

kohaselt on olemasolev tee asfalteeritud. Kui tee laiuseks määratakse 4 m kinnistu servast, siis

jääb osa teest juurdepääsu alast välja, seda eelkõige Pärnu mnt poolses osas, kus avaldaja on

taotlenud tee praegusest asukohast lähtudes juurdepääsu laiuseks 7 m kinnistu servast. Selliselt

tee ala määrates saaks puudutatud isik soovi korral teekatte eemaldada ulatuses, mis ei ole

hõlmatud avaldaja kasuks määratud juurdepääsuga. Praegu ei ole juurdepääs kogu tee ulatuses

4 m laiune. Maksimaalselt 4 m laiune juurdepääs on ebamõistlik, kuna olemasoleva tee ja

kinnistu lõunapoolse piiri vahele jääb mururiba, mida puudutatud isik ei saaks niikuinii muul

eesmärgil kasutada. Avaldaja hinnangul tuleb tee ala määramisel võtta aluseks olemasoleva tee

asukoht, seetõttu tuleb maakohtu määrust täpsustada selge viitega juurdepääsuala asukohale.

5.3.

Avaldaja ei nõustu ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramisega. Maakohus ei ole

määruses põhjendanud, miks tuli menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtupraktikas on leitud,

et TsMS § 172 lg 1 kohaldamine ei tähenda seda, et menetluskulud tuleb igal juhul jätta avaldaja

kanda, kuna juurdepääs määratakse avaldaja huvides. Maakohus ei ole määruses

menetluskulude õiglast jaotust kaalunud. Kui üldise eelduse kohaselt jäetakse menetluskulud

vaidluse kaotanud poolele, ehk praegusel juhul puudutatud isikule, oleks maakohus pidanud

põhjendama, miks ta menetluskulud teistmoodi jaotas. Menetluskulude jaotuse otsustamisel

tuleks arvestada ka asjaolu, et puudutatud isik on teinud takistusi juurdepääsu kasutamiseks

ning menetlus on puudutatud isiku tõttu veninud, samuti on asjas korraldatud mitu

kohtuistungit, kuigi avaldaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Maakohus ei

ole arvestanud ka asjaoluga, et puudutatud isik taganes 3. juunil 2021 toimunud kohtuistungil

tema

enda

poolt

pakutud

kompromissist.

Avaldaja

arvestas

puudutatud

isiku

kompromissettepanekuga ning asus selle alusel koostama maa mõõdistamist, et vahetada

juurdepääsutee alune maatükk Pärnu mnt 28c kinnistust eraldatava osaga. Kompromissi

arutasid pooled juba enne kohtumenetlust, kuid puudutatud isik ei näidanud üles soovi

kompromiss sõlmida. Lisaks sulges puudutatud isik kohtumenetluse ajal tee ning avaldaja oli

sunnitud tegema täiendavaid kulutusi seoses õigusabiga, et saada õiguskaitset. Maakohus

rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse.

5.4.

Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata. Märjamaa Vallavalitsus toetas avaldaja määrust menetluskulude

jaotuse osas ning leidis ka, et määrust tuleb juurdepääsutee asukoha osas täpsustada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-20-17870

6. Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel

koosmõjus §-iga 659 osaliselt tühistada menetluskulude jaotuse osas. Samuti täpsustab

ringkonnakohus määruskaebuse taotlusest lähtudes maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1.3

juurdepääsutee asukoha ja laiuse määramise osas. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega

täiendab maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1.3 sõnastust, lisades lausesse „Juurdepääsutee

laius 4 meetrit“ sõnad „arvestades, et tee laiust arvestatakse tee telgjoonest selliselt, et

kummalegi poole tee telgjoont jääb 2 meetrit“. Menetluskulud jätab ringkonnakohus

menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Avaldaja hinnangul on maakohtu määrus juurdepääsutee asukoha osas ebaselge, kuna

määruse resolutsiooni p-is 1.3 on määratletud ainult juurdepääsutee laius. Kuna oma praeguses

osas ei kulge juurdepääsutee täpselt puudutatud isiku kinnistu piirist, vaid tee ja kinnistu piiri

vahele jääb ka mururiba, siis võib praktikas tekkida segadus, kust juurdepääsutee kulgeb.

Avaldaja pidas ka menetluskulude jaotust põhjendamatuks, kuna maakohus ei põhjendanud,

millistel kaalutlustel jäid menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja hinnangul tuli menetluskulud

jätta puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik tegi avaldajale takistusi tee kasutamisel ning

ei olnud valmis kohtuväliselt kokkulepet sõlmima. Muus osas nõustub avaldaja maakohtu

määrusega.

8. Kolleegiumi hinnangul saab maakohtu määruse resolutsiooni p-ist 1.3 tuleneva

arusaamatuse juurdepääsutee asukoha määratlemisel lahendada ja määrata tee asukoha ja laiuse

tee telgjoone kaudu. Kolleegium täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1.3 täiendava

sõnastusega osas, milles on öeldud, et tee laius on 4 meetrit. Kui tee laiuse määratlemisel

lähtuda olemasoleva tee telgjoonest (keskjoonest), selliselt, et mõlemale poole telgjoont jääb 2

meetrit, siis ei teki praktikas küsimust, kus tee asuma peaks. Tee jääb ikka samasse kohta, kui

mõnes kohas on see kitsam, kui 2 meetrit tee telgjoonest, siis tuleb looduses seda laiust tee

laiusena siiski arvesse võtta ja sellise laiusega juurdepääs ka tagada. Kolleegiumi hinnangul

kaob avaldajal sel juhul ka vajadus arvestada tee pindala sisse muruga kaetud ala, mis jääb tee

serva ja võib mõnes kohas ulatuda ka 5-7 meetrini.

9. Kuna kolleegiumi hinnangul on maakohus praegusel juhul menetluskulude jaotuse

määramisel diskretsiooni piire ületanud, tuleb menetluskulude jaotust muuta. Ringkonnakohus

nõustub osaliselt avaldaja seisukohaga, et kuna puudutatud isik ei olnud valmis tegema

koostööd juurdepääsu määramisel ilma kohtu sekkumiseta, siis on menetluskulude avaldaja

kanda jätmine põhjendamatu. Kuid kuna juurdepääs määratakse siiski avaldaja huvides ning

see riivab teatud ulatuses puudutatud isiku omandiõigust, siis neist kaalutlustest lähtudes tuleks

menetluskulud jätta mõlemas kohtuastmes menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172). Sellist

seisukohta on toetatud ka varasemas kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

7. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14). Kuna menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda, ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt