2-22-2463/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2463

Kohtuasi

X

hagi

Swedbank

Liising

Aktsiaseltsi

vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.09.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Irina Kadõševitš

Kostja Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood

10434248), lepinguline esindaja KR

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda määruskaebuse ja määruskaebuse vastuse lisadena esitatud tõendite

vastuvõtmisest.

2. Harju Maakohtu 20.09.2022 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta X kanda. Maakohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks pärast

määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-2463

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on X 15.02.2022 hagi Swedbank Liising Aktsiaseltsi vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagis esitatud asjaolude kohaselt mõisteti Y-lt

Harju Maakohtu 23.09.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-59498 Swedbank Liising AS-i kasuks

välja 12 670,38 eurot. Y suri 01.05.2020 ning 13.07.2021 pärimistunnistuse alusel läks tema

vara üle X-le. Kohtutäitur Elin Vilippus lõpetas võlgniku surma tõttu täitemenetluse täiteasjas

nr 022/2011/7960 ning algatas uue täitemenetluse nr 022/2021/5883 sama kohtuotsuse alusel

hageja kui pärija suhtes. Hageja leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2021/5883 tuleb

tunnistada lubamatuks, sest kohtutäitur poleks tohtinud uut täitemenetlust alustada, vaid oleks

pidanud vana jätkama. 24.03.2022 menetlusdokumendis tugineb hageja uue nõude alusena

sellele, et nõude täitmine on aegunud.

2. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata. Kostja leiab, et hageja on valinud vale

õiguskaitsevahendi, sest hageja pole esile toonud asjaolusid, mis võiksid olla sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise aluseks. Hageja oleks pidanud vaidlustama täitemenetluse alustamist,

esitades kaebuse kohtutäituri tegevusele täitemenetluse seaduse (TMS) § 217 alusel. Isegi kui

surnud isiku suhtes täitemenetlus lõpetatakse, ei ole kuidagi takistatud selle uuesti alustamine

pärija suhtes. Ainuüksi täiteasja vale number ei muuda sundtäimist lubamatuks. Täitmisel olev

nõue pole ka aegunud, sest aegumine peatus võlgnikuga maksegraafikute sõlmimise ajaks.

Nõude aegumine oli peatunud perioodil 28.08.2013 kuni Y surmani 01.05.2020. Lisaks on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 2231 kohaselt nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine

hagita menetlus.

Maakohtu määrus

3. Maakohus jättis 20.09.2022 määrusega hagi läbivaatamata ja tühistas maakohtu 18.02.2022

määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr

022/2021/5883. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

4. Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja esiletoodud

asjaolud, isegi kui eeldada nende paikapidavust, ei saa olla sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise aluseks.

5. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Hageja tugineb sellele, et kohtutäituril polnud alust võlgniku surma

tõttu täitemenetlust lõpetada, vaid ta oleks pidanud seda jätkama. Hageja leiab, et kuna esimene

täitemenetlus lõpetati ebaõigesti, siis tuleb lugeda täitedokumendist tulenevad kohustused

täidetuks. Kohus asus seisukohale, et nimetatud asjaolu ei saa olla sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise aluseks, sest tegemist pole materiaalõigusliku vastuväitega nõude olemasolu

kohta, vaid vastuväitega formaalse rikkumise kohta täitemenetluses. Olukorras, kus võlgniku

arvates on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti alustatud, on kohane

õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine TMS § 217 lg 1 alusel

(Riigikohtu 17.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 11.2). Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda hagi

iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab

täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Hageja etteheited formaalsete puuduste kohta

täitemenetluse algatamisel ei puuduta täitmisele võetud nõude täidetavust, olemasolu ega

kehtivust

TMS § 221

lg 1

tähenduses,

vaid

kohtutäituri

tegevust

täitemenetluse

2-22-2463

alustamisel/jätkamisel. TMS § 217 võimaldab esitada kaebuse ka kohtutäituri otsusele

täitemenetluse alustamisel.

6. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole kohane õiguskaitsevahend ka olukorras,

kus hageja leiab, et nõude täitmine on aegunud. Sellisel juhul tuleb hagejal esitada TMS § 2231

kohane avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduse saab

esitada kas kohtutäiturile või otse kohtule. Kohus lahendab avaldust TsMS § 475 lg 1 p 153

alusel hagita menetluses. Seega on nõude täitmise aegumise avalduse lahendamiseks ette

nähtud eraldi menetluskord, kus kohtul tuleb rakendada uurimispõhimõtet. Seega ei pea kohus

põhjendatuks lahendada nõude täitmise aegumise küsimust sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi raames. Kui hageja soovib, on tal võimalik oma õigusi kaitsta avalduse

esitamise kaudu TMS § 2231 alusel.

Määruskaebus

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

8. Maakohus ei arvestanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Tõendeid hinnates oleks pidanud

hagiavalduse läbi vaatama sisuliselt ja selle rahuldama.

9. Hageja tugines sellele, et kohtutäituril polnud alust võlgniku surma tõttu täitemenetlust

lõpetada, vaid ta oleks pidanud seda jätkama. Kuivõrd esimene täitemenetlus lõpetati

ebaõigesti, siis tuleb lugeda täitedokumendist tulenevad kohustused täidetuks. Maakohus,

asudes seisukohale, et nimetatud asjaolu ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

aluseks, sest tegemist pole materiaalõigusliku vastuväitega nõude olemasolu kohta, vaid

vastuväitega formaalse rikkumise kohta täitemenetluses, tuvastas, et täitemenetluses olid

formaalsed rikkumised.

10. Maakohus tuvastas kostja 11.04.2022 vastuse ja sellele lisatud tõendite alusel, et võlgnikuga

sõlmiti täitemenetluses esimene sissenõutava rahasumma tasumise maksegraafik 28.08.2013,

seejärel järgnevad kokkulepped 12.03.2014, 27.01.2015, 04.09.2015, 07.03.2016, 27.01.2017,

14.08.2017, 27.06.2018, 27.05.2019, 18.10.2019. Vaatamata sellele maakohus ei arvestanud

sellega, et võlgnik on täitnud osaliselt enne surma oma rahalised kohustused kostja ees

täitemenetluse raames. Esitatud dokumentidest on näha, et võlgnevuse summa on muutunud

vähemaks võlgniku poolt laekunud summade võrra. Kostja esitatud 18.10.2019

maksegraafikust nähtuvalt on võlgnetava summa suurus 18.10.2019 seisuga 7804,39 eurot.

Maakohus ei analüüsinud antud tõendit.

11. Käesoleva menetluse eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning

sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ja kostja alusetu rikastumise vältimine hageja arvelt.

Menetluse edasine käik

12. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-22-2463

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS

§ 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna

alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS

§ 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

15. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et esitatud hagi tuleb jätta läbi

vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi läbi vaatamata, kui sellise hagi

esitamine on õiguslikult võimatu. Seega tuli maakohtul hinnata, kas hagis esitatud asjaolude

tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik hagi rahuldada.

16. Hageja esitas TMS § 221 lg 1 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel,

et kohtutäitur oleks pidanud hageja kui võlgniku pärija suhtes täitemenetlust jätkama TMS § 16

järgi, mitte algatama uut täitemenetlust. Täiendavalt leiab hageja, et nõude täitmine on aegunud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellistel asjaoludel ei ole kohane õiguskaitsevahend

hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et võimalike

kohtutäituri poolsete formaalsete rikkumiste korral täitemenetluse algatamisel tuleb esitada

kaebus kohtutäituri tegevuse/otsuse peale TMS § 217 lg 1 alusel ning täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu tuleb esitada TMS § 2231 kohane avaldus kas

kohtutäiturile või kohtule.

17. Hageja esitas määruskaebuses uued asjaolud ja kaebuse lisana uued tõendid ning vastuseks

hageja uutele väidetele esitas ka kostja uue tõendi. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Siiski võtab kohus TsMS

§ 238 lg 1 järgi vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit,

millel on asjas tähtsust. Hageja on määruskaebusega esitanud uued asjaolud ja tõendid

eesmärgiga vaidlustada täitemenetluses esitatud kostja nõude suurust. TMS § 221 lg 11 järgi

võib võlgnik muu dokumendi kui kohtulahendi sundtäitmise puhul sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagis esitada kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja

kehtivusele. Praegusel juhul on aga täitedokumendiks kohtulahend, mis tähendab, et

määruskaebuses esitatud uued väited täitmisele esitatud nõude osas ei ole asjakohased. Seetõttu

ei ole määruskaebemenetluses esitatud tõendid asjakohased ja nende vastuvõtmisest

ringkonnakohus keeldub. Kuna tõendid on esitatud digitaalselt, siis neid menetlusosalistele ei

tagastata.

18. Eeltoodule tuginedes jättis maakohus põhjendatult hagi läbi vaatamata, sest hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta hageja

kanda. Puudub alus muuta maakohtu määratud muude menetluskulude jaotust. Menetluskulude

rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust

lõpetava määruse jõustumist.

2-22-2463

(allkirjastatud digitaalselt)