2-20-14574/159 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-14574

Tsiviilasi

Helju Lumi avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu

määramiseks

ja

kinnistusraamatusse

märkuse kandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. aprilli 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aivo Tammiku määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Aivo Tammik

(isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat

Tarmo Pilv

Vastustaja

(avaldaja):

Helju

Lumi

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vambola Olli

Puudutatud isikud:

Janar Kattai (isikukood XXXXXXXXXXX)

Osaühing

Pressi

(registrikood

10605164),

seaduslik

esindaja Kalmer Seemann

Leo Küppar (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vello Mäeots (isikukood XXXXXXXXXXX)

Margus Ojaperv (isikukood XXXXXXXXXXX)

Maria Tammik (isikukood XXXXXXXXXXX)

Tarvet Päkk (isikukood XXXXXXXXXXX)

Väino Lõhmus (isikukood XXXXXXXXXXX)

Karin Kõivoste (isikukood XXXXXXXXXXX)

Osaühing SUPREMO (registrikood 11286815), seaduslik

esindaja Kaimar Kõivoste

Setomaa vald (Setomaa Vallavalitsuse kaudu)

Toftani

Metsanduse

OÜ

(registrikood

10828823),

seaduslikud esindajad Martin Arula ja Jaanus Lehes

Tarmo Tolm (isikukood XXXXXXXXXXX)

Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu)

OÜ Tava Mets (registrikood 10320326), seaduslikud

esindajad Jaanus Kiis ja Janek Padar

Forest Reserves OÜ (registrikood 11603960), seaduslik

esindaja Jevgeni Smirnov

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A. Tammiku taotlus uue paikvaatluse korraldamiseks.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 29. aprilli 2022. a määruse resolutsiooni p 5 osaliselt

juurdepääsutasu suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega P. kinnisasja

igakordne omanik tasub N. kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu talumise tasu

71 eurot 40 senti aastas, mis tuleb tasuda iga aasta 1. märtsiks jooksva aasta eest. Muus

osas jätta maakohtu määrus muutmata.

Lugeda maakohtu määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

1. Rahuldada avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja

kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks.

2. Määrata Võru maakonnas Setomaa vallas Talka külas asuvale C. kinnistule

(registriosa nr XXXXX) juurdepääs avalikult kasutatavalt Vastseliina-Meremäe-

Kliima teelt nr 25182 mööda Võru maakonnas Setomaa vallas Talka külas asuvate

N. (registriosa nr XXXXX), Reinu (registriosa nr 68641), M. (registriosa nr

XXXXXX), Ala-Mõruuibo. (registriosa nr 475241), Misso Metskond 102

(registriosa nr 14487850), Lombimetsa (registriosa nr 173241), Kiriku (registriosa

nr 3029441), Tammiste (registriosa nr 12413750) ja Lehemäe (registriosa nr

3091141) kinnistute kulgeva tee, mille asukoht on tähistatud käesoleva määruse

lisaks oleval kaardil punase joonega.

3. Juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui

sõidukitega, sh teenindav transport.

4. Kohustada A. Tammikut andma nõusolek märkuse kandmiseks kinnistusraamatu

registriosa nr XXXXX (N.) III jakku juurdepääsu kohta kinnistule nr XXXXX (P.)

selle igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse p-s 2 ja 3 määratud

tingimustel.

5. P. kinnisasja igakordne omanik tasub N. kinnisasja igakordsele omanikule

juurdepääsu talumise tasu 71 eurot 40 senti aastas, mis tuleb tasuda iga aasta 1.

märtsiks jooksva aasta eest.

6. P. kinnisasja igakordne omanik tasub Eesti Vabariigile (Riigimetsa Majandamise

Keskuse kaudu) juurdepääsu talumise tasu 0,03 eurot ühe ruutmeetri kohta aastas

(lisandub

käibemaks),

mis

tuleb

tasuda

iga

aasta

1. märtsiks jooksva aasta eest.

7. Käesoleva määruse lahutamatu osa on kaart juurdepääsutee asukoha kohta.

8. Tühistada Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2020. a esialgse õiguskaitse kohaldamise

määrus.

9. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Helju Lumi (avaldaja) esitas 6. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule avalduse avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks.

Avaldaja 7. juunil 2021 kohtule esitatud taotluse kohaselt palus avaldaja juurdepääsu määramist

selliselt, et see läbib N. (omanik Aivo Tammik), Reinu (omanik Toftani Metsanduse OÜ), M.

(omanik Tarmo Tolm), Ala-Mõruuibo. (omanik Toftani Metsanduse OÜ), Lombimetsa

(omanik Toftani Metsanduse OÜ), Kiriku (omanik Toftani Metsanduse OÜ), Tammiste

(omanik OÜ Tava Mets) ja Lehemäe (omanik Forest Reserves OÜ) maaüksusi. Juurdepääs

läbib ka maaüksust Misso Metskond 102, mille omanikuks on Eesti Vabariik. Kohus kaasas

18. augusti 2021 määrusega nimetatud kinnistute omanikud menetlusse.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Setomaa vallas Talka külas asuv C. kinnistu. Kinnistu

koosneb kahest katastriüksusest, millest üks on maatulundusmaa, mis on kaetud metsaga.

Avaldaja poeg Urmo Lumi tegi juunis metsaraiet. Metsamaterjali väljaveol selgus, et vedada

saab ainult üle A. Tammikule (puudutatud isikule) kuuluva B. kinnistu. Viimane keelas

ülesõidu. Metsamaterjali väljavedu toimus suure ringiga ning selle käigus riivas traktor

puudutatud isiku noori puid. Tekkis tüli, mille käigus puudutatud isik kutsus politsei. Avaldaja

oli seisukohal, et ainus juurdepääsutee on üle B. kinnistu. Avaldaja vajab teed üksnes

metsamaterjali väljaveoks ning tee kasutamise intensiivsus on madal.

Kohus on 21. oktoobril 2020 teostanud paikvaatluse ning teinud kindlaks, et juurdepääsu

määramine on võimalik ka teisi kinnistuid läbiva pinnastee kaudu, millele on tuginenud ka B.

kinnistu omanik. Seetõttu on kohus kaasanud puudutatud isikutena menetlusse N., Piusaveere,

Lättemäe, Piiriveere, Mäeotsa, Mäe-Mõruuibo., Variku, Mäe, Kolmnurga ja E. kinnistute

omanikud ning kohaliku omavalitsusena Setomaa valla.

2. A. Tammik (B. kinnistu omanik) vaidles avaldusele vastu.

3. Leo Küppar, Karin Kõivoste ja Kaimar Kõivoste (E. kinnistu omanikud) lubasid kasutada

oma kinnistut läbivat teed. OÜ Pressi (Lättemäe kinnistu omanik) lubas kasutada olemasolevat

teed. OÜ Tava Mets (Tammiste kinnistu omanik) oli seisukohal, et avaldaja võib Tammiste

kinnistut kasutada tingimusel, et pärast kinnistu kasutamist jääb see samasse seisu, mis oli enne

kasutamist. Forest Reserves (Lehemäe kinnistu omanik) selgitas, et ta ei tee takistusi Lehemäe

kinnistu kaudu avalikule teele pääsemiseks. Tee seisukorra eest vastutab tee kasutaja. Toftani

Metsanduse OÜ (Kiriku, Lombimetsa, Ala-Mõruuiboõruuibo. ja Reinu kinnistute omanik)

nõustus üle kinnistute kulgeva pinnastee kasutamist juurdepääsuks C. kinnistule mõistlikul ajal

(külmunud, kuiv pinnas).

4. Tarvo Päkk (A. kinnistu omanik) ei olnud nõus juurdepääsu määramisega A. kinnistu kaudu.

5. Tarmo Tolm (D.. kinnistu omanik) oli seisukohal, et avaldaja 7. juuni 2021 täienduses toodud

võimalik juurdepääsutee C. kinnistule on olemas juba vanadel kaartidel. Kõnealune pinnastee

on oluline ligipääsuvõimalus paljude selle piirkonna metsaomanike jaoks. T. Tolm lubas

kasutada D. kinnistul kulgevat pinnasteed C. kinnistule ligipääsuks eeldusel, et on külm/kuiv

periood.

6. Eesti Vabariik (Riigi Majandamise Keskuse kaudu) oli seisukohal, et avaldaja 7. juuni 2021

täienduses nimetatud juurdepääs C. kinnistule kulgeks mööda ajaloolist, Eesti põhikaardile

kantud pinnasteed, mis osaliselt läbib ka RMK valduses olevat Misso metskond 102 kinnistut.

Nimetatud tee osas on RMK-l olnud läbirääkimisi Setomaa Vallavalitsuse majandus- ja

arendusosakonna juhatajaga ja RMK on teinud vallale ettepaneku määrata tee avalikuks

kasutamiseks, kanda tee kohaliku teena riiklikusse teeregistrisse ja sõlmida RMK valduses

oleval maal kulgeva teelõigu osas avaliku kasutamise leping.

7. Setomaa vald (Setomaa Vallavalitsuse kaudu) oli seisukohal, et juurdepääs tuleb määrata

vastavalt avaldaja 7. juuni 2021 menetlusdokumendis taotletule.

MAAKOHTU LAHEND

8. Tartu Maakohus otsustas 29. aprilli 2022. a määrusega järgmiselt:

8.1. Rahuldada avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja

kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks (resolutsiooni p 1).

8.2. Määrata Võru maakonnas Setomaa vallas Talka külas asuvale C. kinnistule (registriosa nr

XXXXX)

juurdepääs

avalikult

kasutatavalt

Vastseliina-Meremäe-Kliima

teelt

nr 25182 mööda Võru maakonnas Setomaa vallas Talka külas asuvate N. (registriosa

nr XXXXX), Reinu (registriosa nr 68641), M. (registriosa nr XXXXXX), Ala-Mõruuibo.

(registriosa nr 475241), Misso Metskond 102 (registriosa nr 14487850), Lombimetsa

(registriosa nr 173241), Kiriku (registriosa nr 3029441), Tammiste (registriosa nr 12413750) ja

Lehemäe (registriosa nr 3091141) kinnistute kulgeva tee, mille asukoht on tähistatud käesoleva

määruse lisaks oleval kaardil punase joonega (p 2).

8.3. Juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui sõidukitega, sh

teenindav transport (p 3).

8.4. Kohustada A. Tammikut andma nõusolek märkuse kandmiseks kinnistusraamatu

registriosa nr XXXXX (N.) III jakku juurdepääsu kohta kinnistule nr XXXXX (P.) selle

igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse p-s 8.2 ja 8.3 määratud tingimustel (p 4).

8.5. P. kinnisasja igakordne omanik tasub N. kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu

talumise tasu 50 eurot aastas, mis tuleb tasuda iga aasta 1. märtsiks jooksva aasta eest (p 5).

8.6. P. kinnisasja igakordne omanik tasub Eesti Vabariigile (Riigimetsa Majandamise Keskuse

kaudu) juurdepääsu talumise tasu 0,03 eurot ühe ruutmeetri kohta aastas (lisandub käibemaks),

mis tuleb tasuda iga aasta 1. märtsiks jooksva aasta eest (p 6).

8.7. Käesoleva määruse lahutamatu osa on kaart juurdepääsutee asukoha kohta (p 7).

8.8. Tühistada Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2020. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus

(p 8).

Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Avaldaja taotleb tema kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramist

(asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1). Avaldajale kuulub Võru maakonnas Setomaa vallas Talka

külas asuv P. kinnisasi. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja kinnisasi ei külgne avalikult kasutatava

teega. See asjaolu nähtub ka kaardimaterjalilt, ning kohus veendus selles ka paikvaatlusel.

Kohus märkis, et C. kinnistu nõlvadest ei ole võimalik raske metsaveotehnikaga üles sõita, kuna

nõlvad on metsatehnika jaoks liiga rasked (vt ka paikvaatluse protokolli lk 1 olev foto). C.

kinnistule lähim avalikult kasutatav tee on Vastseliina-Meremäe-Kliima tee nr 25182.

Avaldajal ei ole olnud võimalik pääseda oma kinnisasjale, sest B. kinnistu omanik sulges tee

ning ei soovi, et avaldaja tema kinnisasja kasutaks. Praegusel ajal pääseb P. kinnisasjale üksnes

Tartu

Maakohtu

30. oktoobri

2020. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse alusel. Sellega on täidetud juurdepääsutee

määramise esimene tingimus, s.o juurdepääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt avaldaja

kinnisasjale.

Paikvaatlusel selgus, et juurdepääsu määramine on võimalik ka teisi kinnistuid läbiva pinnastee

kaudu, millele on tuginenud ka B. kinnistu omanik. Paikvaatlusel mõõtis kohus tee laiuseks

2,3-2,5 m, tee on looklev ja kulgeb kõrgete kallaste ning kohati kõrgete nõlvade vahel

(vt paikvaatluse protokolli lk 6-7). Avaldaja on selgitanud, et metsaväljaveotraktori laiuseks on

2,7 m. Setomaa Vallavalitsuse esindaja Erika Joonas on selgitanud, et mäkke tõusul on kuristik

nii kitsas, et sealt mahuks läbi vaid sõiduautoga. Arvestades seda, et avaldajale on juurdepääs

vajalik metsamaa hoolduseks ja metsa majandamiseks (sh metsamaterjali väljaveo eesmärgil),

ei taga see avaldajale vajalikku juurdepääsu. Eelneva tõttu ei pidanud kohus põhjendatuks

selliselt juurdepääsu määramist.

Kohus pidas põhjendatuks määrata juurdepääsu selliselt, et see läbib N., Reinu, M., Ala-

Mõruuibo., Lombimetsa, Kiriku, Tammiste, Lehemäe ja Misso Metskond 102 maaüksusi.

Siinkohal arvestas kohus seda, et nimetatud kinnisasjade omanikud (v.a N. kinnisasja omanik

Aivo Tammik) on juurdepääsu määramisega nõustunud. Mõned omanikud on välja toonud, et

selline juurdepääsutee on olemas juba vanadel kaartidel ning see on oluline ligipääsuvõimalus

paljude selle piirkonna metsaomanike jaoks.

N. kinnisasja omaniku peamiseks vastuväiteks on olnud see, et avaldaja on metsamaterjali

väljaveol juba kahjustanud puudutatud isiku puid, tekitades sellega talle kahju. Kohus märkis,

et paikvaatlusel selgus, et kahjustada on saanud isekülvina kasvanud puud (enamus kõrgusega

ca 20-60 cm; vt paikvaatluse protokolli lk 5). Ka puudutatud isik on paikvaatlusel kohtule

kinnitanud, et kahjustada saanud puud on isekülvina kasvanud puud. Metsamaterjali väljaveol

isekülvina kasvanud puude kahjustamist ei saa kohtu hinnangul pidada puudutatud isiku huvide

selliseks riiveks, mis kaaluks üles avaldaja juurdepääsu vajadust. Lisaks sellele arvestas kohus

ka asjaolu, et juurdepääsu kasutamise vajadus ei ole suur. Seda ilmestab kohtu hinnangul ka

asjaolu, et kuigi esialgse õiguskaitse korras on avaldajal lubatud kasutada N. kinnisasja, siis 1,5

aasta jooksul ei ole avaldajal sellist vajadust tekkinud.

Eelneva tõttu rahuldas kohus avalduse ning kohustas A. Tammikut andma nõusoleku märkuse

kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistuosakonna registriossa.

Reinu, M., Ala-Mõruuibo., Lombimetsa, Kiriku, Tammiste ja Lehemäe kinnisasjade omanikud

on kohtule avaldanud, et nad ei soovi tasu määramist. Eelneva tõttu ei määranud kohus tasu

nimetatud kinnisasjade omanike kasuks.

Avaldaja oli seisukohal, et juurdepääsutasu N. kinnisasja kasutamise eest peaks olema

50 eurot aastas. A. Tammik on kohtule esitatud seisukohas märkinud, et tasu suurus oleneb

kahjustatud puude arvust, vanusest ja liigist, sellele lisanduvad ekspertide kulud ja tasud. Kohtu

hinnangul ei saa juurdepääsutasuna määrata kahjuhüvitist. Käesolev kohtumäärus on

täitedokument, mistõttu peab juurdepääsutasu olema konkreetse suurusega. Vastasel juhul ei

ole seda võimalik täita, kuivõrd kohtutäitur ei saa täitemenetluses kindlaks teha, mitu puud on

kahjustada saanud. Kohus pidas põhjendatuks määrata tasuks 50 eurot aastas. Siinkohal

arvestas kohus seda, et juurdepääsutee kasutamise vajadus ei ole suur.

Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) märkis, et tulenevalt metsaseaduse

§ 58 lg-st 1 on riigimaale seatav reaalservituut tasuline. Tasu suurus ei tohi olla väiksem tasu

harilikust väärtusest. Arvestades seisukohas toodut pidas kohus põhjendatuks määrata tasuks

0,03 eurot ühe ruutmeetri kohta aastas (lisandub käibemaks).

Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimese

lause alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

9. A. Tammik esitas määruskaebuse ja selle täiendused, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt

määrata C. kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt mööda Lättemäe, Variku, R.,

Kolmnurga, Külaveere, Reinu, M., Ala-Mõruuibo., Misso metskond 102, Lombimetsa, Kiriku,

Tammiste ja Lehemäe kinnistute kulgeva tee, mille asukoht on tähistatud käesoleva dokumendi

lisaks oleval kaardil punase joonega (lisa 1). Juhul kui juurdepääsutee asukoht jääb muutmata,

siis suurendada N. kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu talumise tasu vastavalt kohtu

äranägemisele. A. Tammik palub rahuldada taotluse uue paikvaatluse läbiviimiseks ja jätta

menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus on kaalutlusõigust teostanud ebapiisavalt jättes alternatiivse juurdepääsu võimaluse

põhjendamatult kõrvale. Maakohus ei ole arvestanud koormatava kinnisasja omaniku huve.

Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et metsamaterjali väljaveol isekülvina kasvanud puude

kahjustamist ei saa pidada A. Tammiku huvide selliseks riiveks, mis kaaluks üles juurdepääsu

vajaduse. Avaldaja on metsamaterjali väljaveol juba kahjustanud puid, tekitades sellega kahju.

Metsanduse konsulent Aarne Volkovi poolt koostatud aktist nähtub, et avaldaja tegevuse tõttu

on kahjustatud A. Tammiku metsakinnistut. Kahjustada on saanud kokku 34 puud ning kahju

on tekitatud minimaalselt 680 eurot. Täiendav kahju on võimalik ära hoida alternatiivse

juurdepääsu määramisega.

Avaldaja kinnistule on ligipääs olemas ja seetõttu on tegelikkuses põhjendatud jätta avaldus

rahuldamata. Nõude rahuldamise eeldused ei ole AÕS § 156 lg 1 järgi täidetud.

Alternatiivselt on võimalik määrata juurdepääsu tee alternatiivse lahenduse kaudu, mis

kahjustaks vähem koormatava kinnisasja omanike huve, sh ei oleks takistusi kui juurdepääsu

tee kulgeks mööda A. Tammiku kinnistu alumist teed. Tsiviilasja raames teostatud

paikvaatlusel veendus kohus, et juurdepääsu määramine on võimalik ka teisi kinnistuid läbiva

pinnastee kaudu. Sellisel viisil juurdepääsutee rajamine on otstarbekam ning kahjustaks vähem

koormatava kinnisasja omanike huve. Kõnealuse tee puhul on tegemist piisavalt laia teega, kus

metsaväljaveotraktoril on võimalik liigelda probleemideta. Sealjuures ei kahjustaks nimetatud

teel liiklemine koormatava kinnisasja omanike huve.

A. Tammiku hinnangul on vajalik korraldada uus paikvaatlus, mille käigus on võimalik

tuvastada, et juurdepääsutee on võimalik määrata läbi Piusaveere, Lättemäe, Piiriveere,

Mäeotsa, Mäe-Mõruuibo., Variku, Mäe, Kolmnurga ja E. kinnistu. Paikvaatlusel on võimalik

veenduda, et nimetatud teed mööda on võimalik avaldajal oma metsa majandada. Sealjuures on

võimalik veenduda, et tee on piisavalt lai ning väidetavad nõlvad või mäkketõusud ei ole

niivõrd kõrged, et takistaksid masinatel liiklemist.

Juurdepääsutasu 50 eurot aastas on põhjendamatult väike. Siinjuures on oluline arvestada, et

antud juhul on põhjustatud kahju 680 euro ulatuses. Tekkinud kahju on võimalik hüvitada

suurendades oluliselt määratud juurdepääsutasu või määrata ühekordne juurdepääsutasu

summas 680 eurot.

10. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-31-17 selgitanud, et kohus võib vajadusel kohustada

puudutatud isikut lubama avaldajal tee valmis ehitada või viia see seisukorda, mis vastab selle

kasutamise nõuetele ning võimaldab teed kasutada vastavalt avaldaja soovitud ja kohtu

määratud tingimustele. Seega isegi, kui oleks varasema metsamaterjali väljaveoga C. kinnistult

kahjustatud taimestikku või puid, mis takistasid metsamaterjali väljavedu, siis ei saa seda

lugeda kahju tekitamiseks.

C. kinnistule juurdepääsuks määratud tee on olnud kasutuses metsa väljaveo teena.

11. Eesti Vabariigil (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) puudub määruskaebuse kohta

arvamus, kuna määruskaebuses toodud asjaolud ei puuduta Riigimetsa Majandamise Keskuse

huvisid.

12. Setomaa vallavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu. Setomaa Vallavalitsuse esindaja

osales 21. oktoobri 2020. a paikvaatlusel. Setomaa Vallavalitsus leidis, et metsaveoks on

läbimatu tee C. kinnistult lääne suunas läbi Lättemäe, Piiriveere, Mäeotsa ja Mäe-Mõruuibo

kinnistute. Mäeotsa kinnistul on tee väga kitsas kahe järsu nõlva vahel, teed mööda metsa

väljavedu ei ole võimalik. Määratud juurdepääsu saab kasutada ka B. kinnistu omanik

metsamaa hoolduseks, metsa majandamiseks, samuti oleks juurdepääsu võimalus C. kinnistust

läände jäävate kinnistute majandamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 5 tuleb tühistada osaliselt

juurdepääsutasu suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega P. kinnisasja igakordne

omanik

tasub

N. kinnisasja

igakordsele

omanikule

juurdepääsu

talumise

tasu

71 eurot 40 senti aastas, mis tuleb tasuda iga aasta 1. märtsiks jooksva aasta eest. Muus osas

jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

jätab rahuldamata A. Tammiku taotluse uue paikvaatluse korraldamiseks.

14. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise

eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine,

taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu

omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku

õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 4. märtsi 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 15; Riigikohtu 13. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-23161/207, p 17.1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kuna avaldajal puudub avalikult

kasutatavalt teelt juurdepääs oma kinnisasjale, on avaldaja nõue juurdepääsu määramiseks

põhjendatud. A. Tammiku määruskaebuses esitatud väide, et avaldaja kinnistule on juurdepääs

olemas, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Maakohus veendus 21. oktoobri 2020. a

paikvaatlusel, et avaldaja kinnisasi ei külgne avalikult kasutatava teega.

Maakohus määras avaldajale juurdepääsu selliselt, et see läbib N., Reinu, M., Ala-Mõruuibo.,

Lombimetsa, Kiriku, Tammiste, Lehemäe ja Misso Metskond 102 maaüksusi. Maakohus leidis,

et alternatiivne juurdepääs, millele on tuginenud A. Tammik maakohtu menetluses ja

määruskaebuses, ei taga avaldajale vajalikku juurdepääsu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohtadega.

14.1. A. Tammiku hinnangul on maakohus jätnud alternatiivse juurdepääsu võimaluse

põhjendamatult kõrvale arvestamata seejuures B. kinnistu omaniku huve.

Ringkonnakohtu hinnangul kaalus maakohus juurdepääsu määramisel nii avaldaja kui

puudutatud isikute huve ega ületanud diskretsioonipiire. Maakohus analüüsis ja võrdles

mõlemaid juurdepääsutee alternatiive ja asus põhjendatult seisukohale, et juurdepääs tuleb

määrata läbi N., Reinu, M., Ala-Mõruuibo., Lombimetsa, Kiriku, Tammiste, Lehemäe ja Misso

Metskond 102 maaüksusi. Maakohus arvestas juurdepääsu määramisel seda, et nimetatud

kinnisasjade omanikud (v.a N. kinnisasja omanik A. Tammik) on juurdepääsu määramisega

nõustunud ning selline juurdepääsutee on olemas juba vanadel kaartidel, sh on see oluline

ligipääsuvõimalus paljude selle piirkonna metsaomanike jaoks. Ka Setomaa Vallavalitsuse

esindaja on nõustunud, et määratud juurdepääs on parim lahendus kinnistu omanike metsamaa

hoolduseks ja majandamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Tammiku välja pakutud alternatiivne juurdepääs

ei taga vajalikku juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt avaldaja kinnistuni. Vaidlust ei ole

selles, et taotletud juurdepääsu on vaja metsamaa hoolduseks ja metsa majandamiseks (sh

metsamaterjali väljaveoks). Paikvaatlusel mõõtis maakohus alternatiivse juurdepääsutee

laiuseks 2,3-2,5 m, mis ei ole avaldaja väitel piisav metsaväljaveotraktoriga liiklemiseks.

Samuti selgitas avaldaja paikvaatlusel, et raske metsaveotehnikaga ei ole võimalik tõusta C.

kinnistu nõlvast (ega ka teistest nõlvadest), sest need on metsatehnika jaoks liiga järsud.

Samadele seisukohtadele on jõudnud ka Setomaa Vallavalitsuse esindaja, kes osales ka ise

paikvaatlusel.

A. Tammik ei nõustu määruskaebuses sellega, et alternatiivse juurdepääsutee puhul on tegemist

niivõrd kitsa ja kõrgete nõlvadega teega, mille kaudu ei ole võimalik metsaveotraktoril liigelda.

Samas ei ole A. Tammik lükanud ümber paikvaatlusel tehtud järeldusi ega esitanud tõendeid

selle kohta, et alternatiivne juurdepääsutee on piisavalt lai ja mitte nii järsk, et

metsaväljaveotraktor saaks seal liigelda.

Ringkonnakohus jätab rahuldamata A. Tammiku taotluse uue paikvaatluse korraldamiseks.

A. Tammik ei ole välja toonud, miks on uue paikvaatluse korraldamine vajalik või kuidas on

maakohus rikkunud paikvaatluse läbiviimisel menetlusõiguse norme. Maakohus on

paikvaatlusel vaadelnud nii avaldaja soovitud juurdepääsu kui ka määruskaebuse esitaja

pakutud

alternatiivset

juurdepääsu.

Maakohtu

paikvaatluse

protokollist

nähtuvad

ringkonnakohtu hinnangul piisavalt selgelt kohapealsed asjaolud. Ringkonnakohus ei pea uue

paikvaatluse korraldamist sellises olukorras põhjendatuks. A Tammik ei ole oma väiteid, et

metsaveosõidukitel on võimalik liigelda tema poolt välja pakutud alternatiivse juurdepääsutee

kaudu, tõendanud või asjakohaselt põhjendanud, miks annaks aluse kahelda maakohtu poolt

läbiviidud paikvaatluse tulemuses ja järeldustes.

14.2. A. Tammik leiab, et kui alternatiivse juurdepääsutee määramine ei ole põhjendatud, siis

tuleb suurendada juurdepääsu talumise tasu. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määruse

põhjendustest ei ole selgelt aru saada, millest lähtudes määras maakohus juurdepääsu tasu

suuruseks 50 eurot aastas. Samas on ka A. Tammiku seisukohad põhjendatud juurdepääsutasu

suuruse osas olnud terve menetluse vältel ebamäärased. Ringkonnakohus palus A. Tammikul

täpsustada juurdepääsutasu suurust arvestades mh Riigikohtu 1. juuni 2022. a määruses

tsiviilasjas nr 2-19-20416 p-s 15 toodud seisukohti tasu suuruse arvutamisel, kuid A. Tammik

vastas, et tal puuduvad andmed, et Riigikohtu lahendist tulenevat valemit tasu suuruse

määramiseks rakendada. A. Tammik leidis, et juurdepääsutasu võib olla 100 eurot aastas +

hüvitada tuleks tekitatud kahju 680 eurot või määrata ühekordne juurdepääsutasu 680 eurot.

Riigikohus on viidatud lahendi p-s 15.4 selgitanud, et juurdepääsutasu eesmärk on hüvitada

juurdepääsutee talumise kohustusega koormatava kinnisasja omanikule tema omandi

kitsendamine (põhiseaduse § 32 mõttes). Seetõttu sõltub juurdepääsutasu suurus sellest,

millised negatiivsed tagajärjed koormatud kinnisasja omanikule juurdepääsutee talumise

kohustusega kaasnevad. Selline negatiivne tagajärg võib vastavalt asjaoludele olla kas

koormatava kinnisasja mõne osa kasutuseeliste kaotus, kogu koormatava kinnisasja väärtuse

vähenemine, saamata jääv tulu või juurdepääsutee korrashoiuks vajalikud kulutused.

Riigikohus on sama lahendi p-s 15.5 toonud välja valemi, mida saab kasutada juurdepääsutasu

arvutamiseks: juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja väärtuse vähenemine

(koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) × diskontomäär. Diskontomäärana

tuleb kasutada seadusandja poolt mõistlikuks tulumääraks peetavat võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses nimetatud intressimäära, kui menetluses ei tuvastata, et kinnisasja senisele

kasutusvaldkonnale vastav oodatav tulunorm on sellest intressimäärast erinev.

Ringkonnakohus leiab, et A. Tammik ei ole tõendanud ega põhjendanud, miks peaks

juurdepääsutasu suurus olema 100 eurot aastas või ühekordne tasu 680 eurot ning kuidas

nimetatud suuruses tasu hüvitab koormatava kinnisasja omanikule tema omandi kitsendamise.

Ringkonnakohus peab võimalikuks rakendada antus asjas Riigikohtu poolt välja toodud valemit

juurdepääsutasu arvutamiseks. Sisuliselt ainsa tõendina juurdepääsutasu suuruse kohta on

A. Tammik esitanud metsanduse konsulendi Aarne Volkovi puude vigastamisega

metsaomanikule tekitatud kahju arvutuse akti, mille kohaselt on B. kinnistu omanikul tekkinud

13. juunil 2020, mil avaldaja kasutas metsa väljaveoks B. kinnistut, noorte mändide vigastamise

tõttu kahju summas 680 eurot. Avaldaja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid või seisukohti,

millest saaks juurdepääsutasu suuruse määramisel lähtuda, ega ole lükanud ümber A. Tammiku

väidet selles, et juurdepääsu kasutamisest on kahju sellises suuruses tekkinud. Kuigi esitatud

arvamus räägib tekkinud kahjust, võib ringkonnakohtu hinnangul muude andmete puudumisel

lähtuda sellest, et N. kinnisasja väärtus on samavõrra, s.o 680 euro võrra vähenenud.

Seega on juurdepääsutasu iga-aastane tasu 71 eurot 40 senti (680 x 10,5%), mis tuleb P.

kinnisasja igakordsel omanikul tasuda N. kinnisasja igakordsele omanikule iga aasta 1. märtsiks

jooksva aasta eest. Riigikohus on eeltoodud lahendis leidnud, et kui juurdepääsutasu on välja

arvestatud toodud valemi järgi, siis eelduslikult hõlmab see ka hüvitist kaotatud kasutuseeliste,

kinnisasja korrashoiukulude ja maamaksu eest.

Eeltoodud põhjendustel tuleb A. Tammiku määruskaebus rahuldada osaliselt.

15. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust üksnes juurdepääsutasu suuruse osas ja

sedagi mitte suures ulatuses, siis puudub ringkonnakohtu hinnangul alus muuta maakohtu

määratud menetluskulude jaotust maakohtus.

Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt on ringkonnakohtu hinnangul, arvestades ka

määruskaebuse

rahuldamise

ulatust

TsMS

§

lg

järgi

õiglane

jätta

määruskaebemenetlusega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin