2-19-13673/105 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.01.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-13673

Tsiviilasi

OÜ Õigusbüroo V. & Saar hagi Osaühing KENTEX

FINANCE EESTI vastu võlgnevuse, intressi ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

147 757,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Õigusbüroo V. & Saar (registrikood 12387599),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Kostja Osaühing KENTEX FINANCE EESTI (registrikood

11764025), lepingulised esindajad vandeadvokaat Küllike

Namm ja vandeadvokaat Nele Tammemäe

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel M. R. (isikukood

xxx), lepinguline esindaja I. L.

Viimase kohtuistungi aeg

18.11.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ Õigusbüroo V. & Saar hagi.

2. Tühistada otsuse jõustumisel Harju Maakohtu 09.09.2019 määrus ja Tallinna

Ringkonnakohtu 20.03.2020 määrus, millega kohtud kohaldasid hagi tagamise abinõusid.

3. Jätta menetluskulud OÜ Õigusbüroo V. & Saar kanda.

4. Välja mõista OÜ-lt Õigusbüroo V. & Saar Osaühing KENTEX FINANCE EESTI

kasuks menetluskulud 8957,19 eurot. Välja mõista OÜ-lt Õigusbüroo V. & Saar M. R.

kasuks menetluskulud 1814,40 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni tuleb OÜ-l Õigusbüroo V. & Saar tasuda Osaühingule KENTEX FINANCE

EESTI ja M. R. hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (26.01.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. OÜ Õigusbüroo V. & Saar (hageja) esitas 05.09.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse

Osaühing KENTEX FINANCE EESTI (kostja) võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt tegi Contrailer AS 11.04.2016 hagejale ülekande 115 000 eurot. Samal

päeval tegi hageja ülekande kostjale 110 005 eurot vastavalt poolte vahel sõlmitud

laenulepingule. Kostja kasutas hagejalt saadud raha selleks, et omandada AS Jetoil nõue TERE

aktsiaseltsi vastu. 11.04.2016 sõlmiti kostja ja AS Jetoil vahel nõude loovutamine leping, mille

järgi kohustus kostja tasuma nõude loovutamise eest AS-le Jetoil 110 000 eurot. 21.04.2016

sõlmisid kostja ja AS Jetoil hüpoteekide loovutamise ja üleandmise lepingu, mille alusel AS

Jetoil loovutas TERE aktsiaseltsi kinnistutele tema kasuks seatud ja kostjale loovutatud nõuet

tagavad hüpoteegid kostjale.

Kostja juhatuse liikmeks on R. R., kes on üldteadaolevalt O. K. elukaaslane ja isik, kes ajab O.

K. äriasju. R. R.ile teadaolevad asjaolud on teada ka kostjale läbi R. R.i positsiooni juhatuse

liikmena. Hageja juhatuse liige A. V. on O. K. ja tema ettevõtete pikaajaline õigusnõustaja.

2016. a osutas A. V. O. K.le ja temaga seotud ettevõtetele õigusteenust läbi hageja. OÜ-lt Jetoil

nõude omandamine kostjale toimus O. K. poolt 2016. a aprillis antud käsundi alusel. Nõude

omandamine oli vajalik selleks, et O. K. saaks kostjat kasutada TERE aktsiaseltsi saneerimiskava

poolt hääletamisel ja seega saneerimise õnnestumiseks vajaliku häälteenamuse saavutamiseks. O.

K. lubas, et nõude eest tasumiseks vajaliku raha korraldab tema OÜ-lt Contrailer. Hageja leppis

OÜ-ga Contrailer kokku, et viimane annab laenu hagejale. Kuna hageja oli TERE aktsiaseltsi

nõustav õigusbüroo, ei omandanud hageja nõuet endale, vaid laenas saadud raha edasi kostjale

otstarbega nõue omandada. Hageja, OÜ Contrailer ja kostja olid tegevusplaanist teadlikud, kuid

laenutehingud tehti suuliselt eraldi. OÜ Contrailer pidas hagejaga sõlmitud lepingut

laenulepinguks. Hageja on kohtuvaidluses nr 2-19-4849 avaldanud, et tema ja Contrailer OÜ

vahel oli laenusuhe. O. K. vastutas finantseerimise eest ja seda kinnitab see, et A. V., saanud

teada, et Contrailer OÜ soovib hagejalt laenuna saadud summasid tagasi nõuda, teavitas sellest

O. K.t ja osundas, et see vaidlus tuleb esmajärjekorras lahendada O. K. ja OÜ Contrailer vahel.

O. K. hakkas aga otsima ettekäändeid, miks OÜ-l Contrailer ei ole õigust laenu tagasi nõuda.

Kostja andis 30.06.2017 deklaratiivse võlatunnistuse, millega tunnistas 110 005 euro suurust

sissenõutavat kohustust ning lisaks 8% suurust aastaintressi, mis kuulub tasumisele koos

põhivõlaga. Võlatunnistus tõendab pooltevahelist kokkulepet ja seda, et laenu tagastamise

tähtaeg oli 30.06.2017. Laenulepingut kinnitab ka kostja bilanss 31.12.2017 seisuga, kus

lühiajalise laenuna on välja toodud kohustus hageja ees summas 112 015 eurot.

Kui tegemist oli tähtajatu laenulepinguga, siis muutus laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks

lepingu ülesütlemisega. Ülesütlemisavalduseks tuleb lugeda hageja 10.10.2018 e-kirja O. K.le ja

R. R.ile, milles ta teatab, et kuna OÜ Contrailer on asunud temalt laenu tagasi nõudma, siis tuleb

kostjal laen tagastada. Seega sai laenu tagastamise kohustus sellisel juhul muutuda

sissenõutavaks 10.12.2018.

Kostja väide selle kohta, et võlatunnistus on allkirjastatud muul kui dokumendis välja toodud

ajal, ei ole oluline. Isegi juhul, kui dokument on allkirjastatud muul kui dokumendis näidatud

ajal, ei kaota see dokumendi õiguslikke tagajärgi. 30.06.2017 võlatunnistuse allkirjastas kostja

juhatuse liige M. R.. Ta valiti kostja juhatusse 07.01.2011 ja sellel ajal kehtinud kostja põhikirja

järgi kehtisid juhatuse liikme volitused viis aastat. 15.07.2013 muudetud põhikirja järgi volituste

kehtivuse piirangut enam ei olnud. Kuna volituse tähtaeg kaotati põhikirjast enne M. R. volituste

lõppemist, muutusid tema volitused tähtajatuks ning need kehtisid kuni juhatuse liikme

tagasikutsumiseni 12.09.2017 osaniku otsusega. Viidatud otsus kinnitab, et osanik on

aktsepteerinud M. R. kui enda juhatuse liiget kuni 12.09.2017.

Kostja ei ole vaidlustanud raha kättesaamist. Kui kostja väidab, et hageja, kostja ja Contrailer

OÜ vahel on sõlmitud kolmepoolne kokkulepe, peab ta seda tõendama. Kostja ei ole sellist

kokkulepet tõendanud. Kostja väide, et hageja nõuab temalt raha tagasi üksnes põhjusel, et

Contrailer OÜ seda summat hagejalt nõuab, on pahauskne. Hageja ei ole kordagi väitnud, et tal

on õigus laenatud summa tagasi nõuda ainuüksi seetõttu, et tema suhtes on mingisugune

sissenõudmine algatatud. Hageja õigus nõuda kostjalt raha tagastamist ei sõltu sellest, kas

Contrailer OÜ asus hagejalt laenu tagasi nõudma. Kui kohus peaks sellise järelduse tegema, siis

sellisel juhul oleks tegemist edasilükkava tingimusega tehinguga. Sellisel juhul tuleks lugeda

tingimus saabunuks kõige hiljemalt alates 10.10.2018 ning laenu tagastamise kohustus on

sissenõutav.

Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt tagastamata laenu 110 005 eurot, intressi laenu

kasutamise eest perioodil 11.04.2016–30.06.2017 kokku 10 735,91 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise põhinõudelt perioodi eest 01.07.2017–05.09.2019 kokku 19 216,22 eurot ja

viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisese kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja leidis, et kostja poolt alusetusest rikastumisest tulenev aegumise vastuväide on

tagajärjetu. Antud vaidluse asjaolusid arvestades ei saa olla tegemist alusetu rikastumise

nõudega. Hageja poolt kostjale tehtud soorituse aluseks on märgitud „kokkulepe“ ja ehkki kostja

vaidleb vastu hageja käsitlusele, et kokkulepe seisnes laenusuhte loomises hageja ja kostja vahel,

ei eita kostja siiski kokkuleppe olemasolu. Arvestades vaidluse asjaolusid ei ole võimalik, et

kolmeaastane aegumistähtaeg oleks hagi esitamise ajaks möödunud.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja selgitas, et Contrailer AS tegi hagejale ülekande 115 000 eurot, seejärel kandis hageja

kostjale üle 110 005 eurot ning kostja tegi AS-le Jetoil ülekande 110 000 eurot. Kõik ülekanded

olid tehtud samal päeval. Contrailer AS-lt hagejale ja hagejalt kostjale tehtud ülekande

selgituseks on märgitud „kokkulepe, 11.04.2016“. Kostja tegi ülekande AS-le Jetoil selgitusega

„nõude loovutamise leping 11.04.2016“. Seega on tegemist omavahel seotud ülekannetega

eesmärgiga omandada nõue AS-lt Jetoil TERE aktsiaseltsi vastu. Puudub alus käsitleda hageja

ülekannet kostjale laenuna. Viidatud asjaolud viitavad kolmepoolsele kokkuleppele, mis on

sõlmitud hageja, kostja ja Contrailer OÜ vahel, mitte hageja ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingule.

Kolmepoolsele kokkuleppele viitab ka hageja esitatud 10.10.2018 kirjavahetus. Sellest nähtub, et

hageja nõue kostja vastu sõltub sellest, kas Contrailer OÜ hakkab hagejalt ülekantud summat

tagasi nõudma. Kui Contrailer OÜ ei oleks asunud hagejalt raha tagasi nõudma, ei oleks hageja

pöördunud nõudega kostja vastu. Kirjavahetuses avaldatu on vastuolus hageja väitega, et kostja

kohustus laenu tagastama hiljemalt 30.06.2017. Kui raha nõudmine kostjalt sõltus sellest, kas

Contrailer OÜ nõuab raha hagejalt, siis ei saanud hageja ja kostja vahel mitte kuidagi olla

kokkulepet laenu tagastamise kohta hiljemalt 30.06.2017.

Kostja pangakontost nähtub, et kui hageja on varem laenanud kostjale raha, siis

maksekorraldustes oli alati märgitud selgituseks „laen“. 11.04.2016 makse puhul sellist selgitust

ei ole, mis kinnitab laenusuhte puudumist. Hageja esitatud 11.04.2016 maksekorraldus kostjale

raha ülekandmise kohta ei tõenda laenulepingut.

Kostja osanik oli 2016. a hageja. Seega oli tegemist seotud osapooltega. Hageja 2016. a, 2017. a

ja 2018. a majandusaasta aruannetes ei ole kajastatud seotud osapooltega tehingut summas 110

005 eurot. Ka see tõendab laenulepingu puudumist.

Contrailer OÜ on esitanud tsiviilasjas nr 2-19-4849 hagiavalduse hageja vastu, nõudes viimaselt

115 000 euro tagastamist. Seejuures tugines Contrailer OÜ alusetu rikastumisele, mis seab

kahtluse alla hageja väite, et tema ja Contrailer OÜ vahel oli kokkuleppe raha ülekandmiseks.

Olukorras, kus Contrailer OÜ ei tea 11.04.2016 kokkuleppest midagi, tekib küsimus, kuidas saab

hageja ja kostja vahel olla laenusuhe. Kui tegemist on seotud tehingutega ning Contrailer OÜ ja

hageja vahel puudus laenusuhe, on ilmne, et ka hageja ja kostja vahel ei ole laenusuhet.

Contrailer OÜ ja hageja on sõlminud kohtuvaidluses kompromissi, mille järgi kohustub hageja

tasuma 52 500 eurot. Arusaamatuks jääb, et kui hageja nõuab kostjalt raha tagasi ainuüksi

põhjusel, et Contrailer OÜ seda summat hagejalt nõuab, ning hageja tasub/on tasunud Contrailer

OÜ-le 52 500 eurot, siis miks nõuab hageja kostjalt 110 005 eurot, intressi ja viiviseid. Hageja

käitumine on vastuoluline.

Tegelikkuses ei ole hageja ja kostja sõlminud laenulepingut ja kostjal ei ole kohustust hagejale

raha maksma. Hageja ei ole laenulepingu sõlmimist tõendanud. Isegi juhul, kui tegemist oli

suulise laenulepinguga, siis eeldatakse, et see on tähtajatu ning laenusaaja peab tõendama, et

laenuleping oli tähtajaline ja milline oli laenu tagastamise tähtaeg. Hageja ei ole tõendanud

tähtajatu laenulepingu ülesütlemist. Hageja poolt esitatud võlatunnistus ei tõenda, et laenu

tagastamise tähtaeg oli 30.06.2017.

Hageja esitatud 30.06.2017 võlatunnistus on võltsitud. Dokument on allkirjastatud M. R. poolt,

kes oli äriregistri andmetel kostja juhatuse liige perioodil 14.01.2011 kuni 19.09.2017. Kostja

07.01.2011 osaniku otsusega valiti M. R. kostja juhatuse liikmeks ja tema volituste lõpptähtaeg

oli 07.01.2016. Tõendamata on M. R. volituste pikenemine pärast 07.01.2016. Juhatuse liige

valitakse ja tema volitusi pikendatakse osaniku otsusega ning juhatuse liikme volitused ei saa

pikeneda ega muutuda seoses põhikirja uue redaktsiooniga. Osanik ei ole otsustanud pikendada

M. R. volitusi pärast 07.01.2016. Osaniku 12.09.2017 otsust M. R. tagasikutsumise kohta ei saa

käsitleda tagasiulatuvalt M. R. volituste pikendamisena. Tagasikutsumine ei ole osaniku

tagasiulatuv heakskiit juhatuse liikme volitusele. Puuduvad tõendid, et M. R. oleks tegutsenud

juhatuse liikmena pärast volituste lõppemist 07.01.2016.

Vaidlusalune 30.06.2017 võlatunnistus on koostatud ja allkirjastatud ajal, kui M. R. ei olnud

kostja juhatuse liige. Seega ei oma see dokument kostja jaoks õiguslikke tagajärgi. Kostja

raamatupidaja kinnitas, et saldokinnitusi ei ole tehtud. Raamatupidaja ei teadnud ei

laenulepingust ega intresside kokkuleppest. Hageja väitel allkirjastas M. R. võlatunnistuse

30.06.2017 ja samal päeval pidi kostja laenu tagastama, kuid ei ole seda teinud. Kostja hinnangul

ei ole usutav, et juhatuse liige annab võlatunnistuse selliselt, et kohustub samal päeval

põhivõlgnevuse ja intressi tagastama, kuid ei tee seda, riskides täiendava viivisenõudega. Hageja

ei ole varem nõudnud kostjalt intressi tasumist.

Kui kohus peaks leidma, et käesoleval juhul kuuluvad kohaldamisele alusetu rikastumise sätted,

siis esitas kostja aegumise vastuväite, kuivõrd hageja ei ole käesoleva ajani esitanud kostja vastu

alusetu rikastumise nõuet. Hageja nõue alusetu rikastumise alusel on aegunud.

3. Kolmas isik kostja poolel M. R. avaldas, et hagiavaldus on põhjendatud. M. R. sõlmis kostja

juhatuse liikmena 11.04.2016 kokkuleppe hagiavalduses esitatud tingimustel, mille järgi võttis

kostja hagejalt laenu 110 005 eurot. Laenusumma kostjale väljamaksmist kinnitab hagile lisatud

11.04.2016 maksekorraldus, millele märgitud kokkuleppe all pidasid pooled silmas laenusuhet

ehk kokkulepet, et hageja annab kostjale laenu. Laenu olulised tingimused leppisid pooled kokku

11.04.2016 laenusumma väljamaksmise päeval. Kolmas isik allkirjastas 30.06.2017

võlatunnistuse kui kostja toonane juhatuse liige. Kostja kinnitas 30.06.2017 võlatunnistusega

11.04.2016 kokkuleppest tulenevaid kohustusi hageja ees.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta

järgnevalt.

5. Hageja on palunud hagiavalduses välja mõista kostjalt 110 005 eurot, intressi ja viivise.

Hageja väitel sõlmisid pooled 11.04.2016 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu

110 005 eurot. Kostja pidi tasuma laenu kasutamise eest intressi 8% aastas. Laenu tagastamise

tähtaeg oli 30.06.2017. Kostja on vaidlustanud hageja väited laenulepingu sõlmimise ja selle

tingimuste kohta. Kohus hindab järgnevalt, kas poolte vahel oli laenusuhe.

6. Hageja selgitas 18.11.2022 kohtuistungil, et otsesed tõendid laenulepingu sõlmimise kohta on

järgmised: 11.04.2016 maksekorraldus hagejalt kostjale 110 005 eurot ülekandmise kohta,

võlatunnistus ja kostja bilanss (II kd, tl 172–178).

7. Kohus leiab, et hageja viidatud 11.04.2016 maksekorraldus ja kostja bilanss võivad küll

kaudselt viidata sellele, et poolte vahel võisid olla võlasuhted, kuid nende alusel ei ole võimalik

tuvastada, mis liigi võlasuhtega võis olla tegemist, sest need dokumendid ei näita poolte tahet.

Poolte tahe sõlmida laenuleping võib kajastuda kohtule esitatud saldokinnituse/võlatunnisena

pealkirjastatud dokumendis. Seetõttu hindab kohus järgnevalt märgitud dokumenti.

8. Hageja on esitanud kohtule kostja juhatuse liikme M. R. poolt 30.06.2017 allkirjastatud

saldokinnituse/võlatunnistuse. Sellises dokumendis kinnitas kostja järgmist:



vastavalt poolte kokkuleppele kandis hageja 11.04.2016 laenu väljamaksena kostja

arvelduskontole 110 005 eurot;



kostja ei ole käesoleva kinnituse kuupäeva seisuga saadud laenu tagastanud ning kostja

võlgneb hagejale põhivõlana 110 005 eurot;



lisaks põhivõlale võlgneb kostja hagejale intressi, mis vastavalt poolte kokkuleppele on 8%

tagastamata laenusummalt aastas ning mis kuulub tasumisele koos põhivõla hagejale

tagastamisega (I kd, tl 16).

9. 11.04.2022 ekspertiisiakt tõendab, et M. R. allkirjastas 30.06.2017 dokumendi (II kd, tl 87–

90). Kostja on vaidlustanud dokumendi allkirjastamise aja (30.06.2017), väites, et see on

allkirjastatud hilisemal kui dokumendil näidatud ajal; M. R. allkirjastas dokumendi perioodil, kui

ta ei olnud enam kostja juhatuse liige; dokument on loodud praeguse vaidluse tarbeks. Kostja ei

ole esitanud tõendeid oma väidete kohta. Seetõttu lähtub kohus sellest, et M. R. allkirjastas

dokumendi 30.06.2017. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas M. R. oli kostja juhatuse liige

dokumendi allkirjastamise seisuga. Kohus hindab järgnevalt M. R. kostjaga ametisuhte

olemasolu. Seejuures tuleb eristada juhatuse liime ametisuhte olemasolu sisesuhetes äriühinguga

ning välissuhetes kolmandate isikutega.

10. Kostja on esitanud osanike 07.01.2011 otsuse, millega osanikud otsustasid valida M. R.

kostja juhatuse liikmeks. M. R. volituste lõpptähtaeg oli 07.01.2016 (II kd, tl 119). Seega oli M

R. valitud juhatuse liikmeks tähtajaliselt ja kostja aastal 2011 kehtinud põhikirja p 3.5 nägigi

ette, et osaühingu juhatus valitakse viieks aastaks (II kd, tl 128). Hageja leidis, et kuna juhatuse

liikme volituste tähtaeg kaotati 15.07.2013 muudetust põhikirjast enne M. R. volituste lõppemist,

muutusid tema volitused tähtajatuks ja kehtisid kuni tema tagasikutsumiseni 12.09.2017. Kui

äriühingu põhikiri ei sätesta teisiti, on juhatuse liikme volitused tähtajatud ka kehtiva

äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 2 esimese lause järgi. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja 2013. a

põhikirjast juhatuse liikme volituste tähtaja kaotamise järel muutusid tema volitused tähtajatuks.

11. Kui osaühingu põhikirjaga on ette nähtud, et juhatuse liige valitakse määratud tähtajaks,

lõpeb ametisuhe tähtaja möödumisel. Tähtpäeva saabudes juhatuse liikme ametiaeg lõpeb

(Riigikohtu 26.04.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p-d 14 ja 15). Kohus leiab, et kui

juhatuse liikme valimisel oli tema ametisuhe äriühinguga tähtajaline, on juhatuse liikmel ja

juriidilisel isikul võimalik kokkuleppel muuta suhet tähtajatuks. Sarnaselt juhatuse liikme

valimisega toimub juhatuse liikme ametisuhte tähtajatuks muutumine tehingu alusel, mis eeldab

juhatuse liikme eelnevat nõusolekut või tagantjärgi antud heakskiitu ja osaniku otsust ametisuhte

kestvuse muutmise kohta.

11.1.

Kohtule ei ole esitatud M. R. tahteavaldust muuta ametisuhet tähtajatuks. Kogutud

materjalides puuduvad ka dokumendid, millest nähtuks M. R. nõusolek ametisuhte tähtajatuks

muutmise kohta või tema poolt tagantjärgi antud heakskiit. Hageja ei ole toonud kohtu ette

asjaolusid (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3), millest saaks järeldada M. R.

nõustumist või heakskiitu ametisuhte tähtajatuks muutumise kohta. M. R. poolt allkirjastatud

vaidlusalune 30.06.2017 dokument ei kvalifitseeru selliseks heakskiiduks, sest sellest ei nähtu M.

R. tahteavaldust muuta ametisuhet kostjaga tähtajatuks.

11.2.

Kohtule ei ole esitatud ka kostja osaniku otsust M. R. ametisuhte tähtajatuks muutmise

kohta. Hageja ei ole toonud kohtu ette ka asjaolusid (TsÜS § 68 lg 3), millest saaks järeldada

osaniku nõustumist või heakskiitu ametisuhte tähtajatuks muutumise kohta. Selliseks

nõustumiseks või heakskiiduks ei saa pidada osaniku 12.09.2017 otsust kutsuda M. R. juhatuse

liikme kohalt tagasi (II kd, tl 131-132). Viidatud otsus ei sisalda osaniku tahteavaldust kiita

heaks M. R. tegevus juhatuse liikme kohal. Otsus on suunatud sellele, et fikseerida õiguslikult

tegelik olukord, mille järgi puudub M. R.l ametisuhe kostjaga.

12. Kohtu hinnangul ei ole praegu toimunud ka M. R. ametisuhete pikenemist 07.01.2016 järel.

Seadus ei näe ette juhatuse liikmeks olemise suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes, st

juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui osaühing kokkuleppel

temaga isiku ametiaega pikendab (Riigikohtu 27.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 18).

Juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks on vajalik osaühingu osaniku otsus ametiaja

pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek. Kohtule ei ole esitatud M. R. ja kostja osaniku

otsust ametiaja pikendamise kohta. Kohtule ei ole esitatud ka muid asjaolusid, mille alusel saaks

lugeda juhatuse liikme ametiaja pikenenuks mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates

(TsÜS § 69 lg 3). Kohus leiab, et M. R. poolt 30.06.2017 dokumendi allkirjastamine ja kostja

osaniku 12.09.2017 otsust M. R. juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta ei saa käsitleda

nende nõusolekuks pikendada ametisuhteid. 30.06.2017 dokument ei sisaldada M. R.

tahteavaldust ametisuhte pikendamiseks ega tema nõusolekut ametisuhete pikenemisega (I kd, tl

16). Kostja osaniku 12.09.2017 otsus ei sisalda osaniku tahteavaldust pikendada M. R. kui

juhatuse liikme ametisuhteid. Viidatud otsus ei sisalda ka osaniku heakskiitu M. R. tegutsemisele

juhatuse liikme kohal (II kd, tl 131-132).

13. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et M. R. ametisuhe kostjaga lõppes kooskõlas

osanike 07.01.2011 otsusega tema ametiaja möödumisel 07.01.2016.

14. Kohus leiab, et ka välissuhetes puudus kolmandatel isikutel alus arvata, et M. R. kui kostja

juhatuse liikme ametiaeg oleks kestnud kauem kui 07.01.2016. Kohtule esitatud kostja äriregistri

väljavõtte järgi oli M. R. valitud kostja juhatuse liikmeks 14.01.2011 ja tema volitused kehtisid

kuni 07.01.2016 (I kd, tl 137-138). Registris sisaldub kanne tema ametisuhete lõppemise kohta

19.09.2017, kuid selge on see, et viidatud kanne on tehtud kostja osaniku 12.09.2017 otsuse

alusel, millega osanik kutsus M. R. ametlikult juhatuse liikme kohalt tagasi. Praegu ei oma see

kanne tähtsust, sest oluline on hinnata M. R. ametisuhet kostjaga vaidlusaluse 30.06.2017

dokumendi koostamise ajal. Juhatuse liikme kohta registrisse tehtav kanne on küll deklaratiivse

iseloomuga, kuid andmete õigsust eeldatakse. Seega pidi kolmandal isikul (sh hagejal) olema

äriregistri andmete alusel 30.06.2017 seisuga arusaam, et M. R. ametisuhe kostjaga lõppes

07.01.2016.

15. Hindamaks M. R. ametiaja kehtivust kolmanda isiku seisukohalt, tuleb praegu arvestada

seda, et hageja on olnud kostja osanik. Kohtule esitatud kostja äriregistri väljavõtte järgi oli

hageja kostja osanikuks alates 26.11.2016 kuni 22.12.2017 (I kd, tl 137-138). Lisaks selgitas

kostja 17.04.2020 menetlusdokumendis, et enne eelmises lauses esitatud kuupäeva hoidis hageja

kostja osalust Nordea Bank AS Eesti filiaali esindajakontol. Hageja ei ole kostja väidet

vaidlustanud. Äriregistri andmete järgi asus hageja osalus panga esindajakontol alates

01.04.2015 kuni 26.11.2016 (I kd, tl 137-138). Eeltoodust nähtub, et hageja oli kostja osanikuks

alates 01.04.2015 kuni 22.12.2017. Seega pidi hageja kui kostja osanik olema teadlik, et M. R.

ametisuhe kostjaga kestis kuni 07.01.2016, ning et märgitud kuupäeva järel seda ei muudetud

tähtajatuks ega pikendatud suhte tähtaega.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M. R. ametisuhe kostjaga oli 30.06.2017 dokumendi

allkirjastamise aja seisuga lõppenud. Hageja pidi sellest teadlik olema. Kuna M. R. kui kostja

juhatuse liikme ametiaeg oli 30.06.2017 lõppenud, ei oma viidatud kuupäeval allkirjastatud

dokument kostja jaoks nii sisesuhete kui ka välissuhete seisukohalt õiguslikke tagajärgi. Viidatud

põhjusel pole vaja analüüsida dokumendi tähendust, st kas tegemist on võlatunnistusega ning kas

ja milliseid asjaolusid võiks viidatud dokument tõendada. Kohus ei arvesta otsuse tegemisel M.

R. poolt 30.06.2017 allkirjastatud dokumenti.

17. M. R. on esitanud 22.02.2021 seisukohas selgitused hageja ja kostja vaheliste suhete ning

30.06.2017 dokumendi allkirjastamise kohta, nõustudes hageja versiooniga pooltevaheliste

suhete ja 30.06.2017 dokumendi tähenduse kohta (II kd, tl 15-16). Kuivõrd M. R. on kaasatud

menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel ja tema seletused on vastuolus

kostja väidetega, ei arvesta kohus M. R. seisukohti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

214 lg 2 teise lause alusel.

18. Hageja on esitanud kohtule 11.04.2016 maksekorralduse, mille järgi tegi hageja kostjale

ülekande summas 110 005 eurot selgitusega „kokkulepe, 11.04.2016“ (I kd, tl 8).

Maksekorraldus tõendab üksnes raha ülekandmist. Korraldus ei tõenda poolte tahet sõlmida

laenuleping. Hageja on esitanud kostja bilanssi seisuga 31.12.2017, kus kostja lühiajalise

kohustusena on välja toodud hageja lühiajaline laen summas 112 015 eurot (I kd, tl 19-20; II kd,

tl 149a-149b). Kohtu hinnangul ei tõenda ka märgitud bilanss seda, et hageja ja kostja sõlmisid

laenulepingu. Juriidilise isiku raamatupidamises kajastuvad andmed on informatiivse

tähendusega. Rahaliste kohustuste liigitamine bilansis ei tõenda poolte tahet sõlmida

laenuleping. Lisaks ei kattu bilansis laenuna kajastatud summa hageja väitega kostjale

võimaldatud laenusumma kohta. Hageja on esitanud tema juhatuse liikme ja O. K. vahel

10.102018–13.10.2018 toimunud kirjavahetuse. Hageja juhatuse liige saatis O. K.le ja kostja

praegusele juhatuse liige R. R.ile 11.10.2018 kirja, märkides järgmist: „Asi on lihtne. Me oleme

alati valmis olnud ja tegema mis meie võimuses, et Teid aidata. Nii oli ka selle laenu võtmise ja

edasi laenamisega“ (I kd, tl 17-18). Viidatud kiri viitab küll sellele, et hagejal võis olla tahe anda

kostjale laenu, kuid kiri ei tõenda kostja tahet sõlmida laenuleping. Hageja on selgitanud

17.06.2022 menetlusdokumendi p-des 10–20 hagejalt kostjale 110 005 euro ülekandmise

tagamaid (II kd, tl 123–127). Selgitusest nähtub, et hageja juhatuse ja O. K. vahel võisid olla

erinevad kokkulepped, mille alusel osutas hageja juhatus O. K.le teenuseid, kasutades erinevaid

juriidilise isikuid, sh hagejat. Hageja selgitus ja selle kinnitamiseks 17.06.2022 esitatud

dokumendid (ajaleheartiklid, väärtpaberikorraldus, TERE aktsiaseltsi saneerimiskava, Contrailer

OÜ e-kirjad (II kd, tl 133–144) ei tõenda hageja ja kostja tahet sõlmida laenuleping. Eeltoodust

tulenevalt on tõendamata, et hageja ja kostja sõlmisid 11.04.2016 laenulepingu. Kohus jätab

rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt 110 005 eurot, intress ja viivis.

19. Kostja on esitanud 06.05.2022 seisukohas väite, et juhul, kui kohus peaks leidma, et

käesoleval juhul kuuluvad kohaldamisele alusetu rikastumise sätted, on hageja nõue aegunud (II

kd, tl 96–99). Hageja ise ei ole oma nõudes alusetule rikastumisele tuginenud. Hageja on

menetluses olnud seisukohal, et pooled on sõlminud laenulepingu ja tal on õigus nõuda kostjalt

laenu tagastamist, sest laenu tagasimaksmise tähtaeg on saabunud. Näiteks on hageja 17.06.2022

menetlusdokumendi p-s 29 avaldanud, et antud vaidluse asjaolusid arvestades ei saa ühelgi juhul

olla tegemist alusetu rikastumisega nõudega (II kd, tl 123–127). Ka 18.11.2022 istungil avaldas

hageja, et tegemist ei ole alusetu rikastumise nõudega (II kd, tl 172–178).

TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse

käigu. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on esitanud nõude laenulepingule tuginedes ja ta on kogu

menetluse jooksul olnud seisukohal, et poolte vahel on laenusuhe, puudub kohtul õigus

kontrollida hageja nõude rahuldamise võimalust alusetu rikastumise sätete alusel. Asudes

kaaluma alusetut rikastumist rikuks kohus eelviidatud sätteid. Eeltoodust tulenevalt puudub

vajadus kontrollida alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumist.

20. Hageja, esinedes 18.11.2022 istungil kohtukõnega, on avaldanud, et isegi juhul, kui võiks

olla tegemist alusetu rikastumise nõudega, selle nõude aegumise katkestas 30.06.2017

võlatunnistus (II kd, tl 172–178). TsMS § 402 lg teise lause järgi võib kohtukõnes viidata üksnes

asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Enne

kohtukõnesid ei ole hageja tuginenud asjaolule, et 30.06.2017 võlatunnistus katkestas nõude

aegumise, kui on tegemist alusetu rikastumisega. Kuna hageja tõi alles kohtukõnes esimest korda

välja asjaolu, et võlatunnistus võis katkestada nõude aegumise, on tegemist kohtukõnes esitatud

uue asjaoluga, mida kohus ei arvesta (vt nt Riigikohtu 22.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-

11, p 64-65).

21. Maakohus rahuldas 09.09.2019 määrusega osaliselt hageja taotluse hagi tagamiseks (I kd, tl

65–67). Tallinna Ringkonnakohus tegi 23.03.2020 määruse, millega ta täiendas ja osaliselt

tühistas maakohtu viidatud määruse (I kd, tl 127–129). Kohus määrab TsMS § 386 lg 4 alusel

tühistada otsuse jõustumisel Harju Maakohtu 09.09.2019 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

20.03.2020 määrus, millega kohtu kohaldasid hagi tagamise abinõusid.

22. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et

hagimenetluse kulud kanna pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad

hageja kanda, peab hageja hüvitama ka kostja poolel iseseisva nõudeta menetluses osalenud

kolmanda isiku menetluskulud TsMS § 167 lg 1 alusel. Viidatud sätte näeb ette, et iseseisva

nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole

vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud

vastavalt käesolevas jaos sätestatule.

23. Kohus määrab kostja ja kostja poolel iseseisva nõudeta menetluses osalenud kolmanda isiku

menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.

24. Kostja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 18.11.2022. Kostja on

kandnud menetluskulusid kokku 8675,19 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja

kohaselt on kostja kandnud järgmisi menetluskulusid: määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

summas 50 eurot, tõlkekulud 33,19 eurot (käibemaksuga) ning õigusabikulud 8592 eurot

(käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale õigusabiteenust

tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta, s.o 180 eurot koos käibemaksuga).

25. Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et

kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab

oma seisukohta järgnevalt.

26. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS §

143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning

kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega

tekkinud kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

27. Kostja on käesolevas tsiviilasjas tasunud 22.10.2019 määrusekaebuse esitamisel riigilõivu 50

eurot (I kd, lk 106). Kohus on seisukohal, et kostja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu

näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg), milline

tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.

28. Kostja on käesolevas tsiviilasjas kandnud tõlgetega seotud kulusid summas 27,66 eurot (s.o

33,19 eurot koos käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et tõlkekulu on vajalik ja põhjendatud

menetluskulu, milline tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

29. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja käesolevas tsiviilasjas tasunud ekspertiisitasu

ettemaksu summas 282 eurot. Kohus selgitab, et kuigi nimetatud kulu kostja menetluskulude

nimekirjas ei kajastu, tuleb kohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel

arvestada ka nimetatud kuluga (TsMS § 174 lg 1). Kohus on seisukohal, et ekspertiisikulu 282

eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, milline tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

30. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutati kostjale käesolevas tsiviilasjas

õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta, s.o 180 eurot koos käibemaksuga).

Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjale õigusabi

osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär tasuna mõistlik.

31. Kostja on menetluskulude nimekirjas välja toonud loetelu esindaja poolt käesolevas

tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutest ja neile kulunud ajast. Arvestades käesoleva tsiviilasja

sisu, mahtu ja keerukust ning hinnates ja analüüsides kõiki kostja menetluskulude nimekirjas

välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti

arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide

sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad

lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

32. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on vastava kinnituse kohtule esitanud,

mistõttu on põhjendatud mõista kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga.

33. Eeltoodust tulevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 8957,19

eurot (riigilõiv 50 eurot + tõlkekulud 33,19 eurot + ekspertiisikulu 282 eurot + õigusabikulud

8592 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.

34. Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

35. Järgnevalt määrab kohus kindlaks kostja poolel iseseisva nõudeta menetluses osalenud

kolmanda isiku (M. R.) menetluskulude suuruse.

36. Kolmas isik esitas kohtule menetluskulude nimekirja 25.11.2022. Menetluskulude nimekirja

kohaselt on kolmas isik kandnud menetluskulusid (õigusabikulusid) kokku 1814,40 eurot

(käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati M. R. õigusabiteenust

tunnihinnaga 180 eurot (216 eurot koos käibemaksuga).

37. Kohus, tutvunud M. R. poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et

avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele.

38. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutati M. R. käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust

tunnihinnaga 180 eurot (216 eurot koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades käesoleva

vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on saab õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja

tunnitasumäära tasuna pidada vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul mõistlikuks.

39. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmandale isikule õigusabiteenust osutatud kokku 8,4

tunni ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning hinnates ja

analüüsides kõiki kolmanda isiku menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja

menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud

menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale,

et kolmanda isiku kõik menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja

menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

40. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kolmas isik on vastava kinnituse kohtule

esitanud, mistõttu on põhjendatud mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga.

41. Eeltoodust tulevalt määrab kohus kostja poolel iseseisva nõudeta menetluses osalenud

kolmanda isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1814,40 eurot (koos käibemaksuga),

mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja mõista.

42. Kostja poolel iseseisva nõudeta menetluses osalenud kolmanda isiku taotlusel märgib kohus

TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal

tasuda tema poolt kolmandale isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

43. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik