2-22-13045/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Helina Luksepp

Kelly-Tonili Hiiemäe

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-13045

Tsiviilasi

Osaühingu JUSTIN PROJEKT hagi N Zi (Z) vastu

kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing JUSTIN PROJEKT (registrikood

10433160, asukoht Lepiku tee 1, Peetri alevik, Rae vald

75312);

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige K K

(isikukood xxx, e-post xxx);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl

Haavasalu,

Advokaadibüroo

Barrister,

e-post

karl.haavasalu@barrister.ee

Kostja: N Z (isikukood xxx, elukoht xxx)

3.isik (hageja poolel): R V (isikukood xxx, e-post xxx)

Menetlustoiming

3.isiku menetlusse kaasamine

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Riigilõivu tagastamine

Asja läbivaatamine

(kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Kaasata menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel R V (isikukood xxx).

2. Kinnitada osaühingu JUSTIN PROJEKT (registrikood 10433160), N Zi

(isikukood xxx) ja R V (isikukood xxx) vahel 24.01.2023 alljärgnevatel tingimustel

sõlmitud kompromissleping:

2.1.

Lõpetada kaasomand korteriomandile ja selleks korraldada korteriomandi

registriosa numbriga xxx asukohaga xxx avalik enampakkumine

avalikõigusliku juriidilise isiku Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

poolt

peetavas

elektrooniliste

enampakkumiste

keskkonnas

www.oksjonikeskus.ee.

2.2.

Määrata avaliku enampakkumise läbiviijaks kohtutäitur Kaire Põlts.

2.3.

Määrata enampakkumise esmaseks alghinnaks 44 000 (nelikümmend neli

tuhat) eurot.

2.4.

Enampakkumise nurjumisel alandatakse võõrandatava korteriomandi

müügihinda 7,5% kaupa viimase oksjoni alghinnast. Uus enampakkumine

kuulutatakse välja 10 päeva jooksul pärast viimas oksjoni nurjumist.

Jagada täituri enampakkumise läbiviimise kulud kaasomanike vahel

proportsionaalselt vastavalt kaasomandi mõtteliste osade suurusele ning

arvata

need

enampakkumise

rahalisest

tulemist

kaasomanikele

proportsionaalselt väljamakstavatest osadest enne väljamaksete tegemist

maha.

Muud

enampakkumise

tingimused

on

õigus

määrata

enampakkumise läbiviijal.

2.5.

Enampakkumise tulemusel selgunud omandajale (parima pakkumise

teinud isik) korteriomandi üleandmisel ning korteriomandi omandiõiguse

ja sellega seotud kannete tegemisel kinnistusraamatusse, lugeda käesolevas

hagiasjas tehtud kohtulahendiga asendatuks (kinnistusraamatuseaduse §

341 lg 1 tähenduses) R V, N Zi ja osaühingu JUSTIN PROJEKT

tahteavaldustega kinnistusraamatu kannete tegemiseks, millega Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud

korteriomandi osas kustutatakse II jaost omanikena kaasomanikud R V, N

Z ja osaühing JUSTIN PROJEK ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse isik, kes on teinud

korteriomandi

enampakkumisel

portaalis

www.oksjonikeskus.ee

korraldatud enampakkumisel parima pakkumise. Parima pakkumise

teinud isik määratakse enampakkumise läbiviija poolt koostatud akti

alusel.

3. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-22-13045 menetlus.

4. Tagastada hagejale osaühing JUSTIN PROJEKT pool (50%) hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivust ja selleks kanda 210 eurot osaühingu JUSTIN

PROJEKT kontole nr xxx.

5. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (v.a määruse resolutsiooni p-s

4 nimetatud hagejale tagastamisele kuuluv osa riigilõivust).

6. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud

1. Osaühing JUSTIN PROJEKT (hageja) esitas 02.09.2022 Harju Maakohtule hagi N Zi

(kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. 14.10.2022 määrusega võttis kohus hagiavalduse

menetlusse ning küsis kostjalt ja R Vlt seisukohta hagiavaldusele. 03.11.2022 esitasid kostja ja

R V kohtule seisukohad. Selgus, et kaasomanikud olid ühel meelel, kuidas kaasomand lõpetada,

seetõttu andis kohus pooletele kompromissiläbirääkimisteks ning kompromissi sõlmimiseks

tähtaja.

2. 24.01.2023 esitasid pooled ja R V Harju Maakohtule kompromisslepingu, mille paluvad

kinnitada ja menetluse lõpetada. Kompromiss sisaldab ka hageja taotlust tagastada pool (50%)

hagi esitamisel tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 alusel lahendab kohus esmalt seni

lahendamata taotlused:

Hageja on hagiavalduses nimetatud ka menetlusse kaasamiseks kolmanda isiku hageja poolel,

kelleks on jagatava korteriomandi kaasomanik R V. Kohus ei ole seni ühemõtteliselt kolmandat

isikut menetlusse kaasanud, kuna TsMS § 216 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb selleks eelnevalt küsida

kolmanda isiku seisukohta ja seejärel isik vajadusel määrusega menetlusse kaasata.

Käesoleval juhul on hageja kohtu arvates õigesti märkinud menetlusse kaasatavaks isikuks kõik

jagatava kaasomandi kaasomanikud (hageja ise, kostja ja R V). Kuna hageja nõue on suunatud

kaasomandi lõpetamisele tervikuna, siis ei ole võimalik hageja avaldust lahendada kõiki

kaasomanikke menetlusse kaasamata.

Seega kohus rahuldab hageja taotluse R V menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna hageja

poolel (R V pole hageja soovile kaasomand lõpetada hageja soovitud viisil, kohtueelselt vastu

vaielnud).

4. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS

§ 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

5. Kohus asub seisukohale, et Harju Maakohtule esitatud kompromiss vastab seadusest

tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub

kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

6. Kohus kinnitab kompromissi ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.

Menetluskulud

7. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetlusosaliste poolt kantud ja kompromissiga hõlmamata

menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud hageja taotletud ja seaduse alusel tagastamisele

kuuluv osa riigilõivust.

8. Kuivõrd menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 3 alusel menetlusosaliste endi kanda, puudub

sellise menetluskulude jaotuse korral vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

9. Kohus lahendab vaid hageja taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks:

Hageja taotleb poole (50%) menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja on hagiavalduse

esitamisel tasunud riigilõivu 420 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse tagastada pool

menetluses tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.

Kohus tagastab riigilõivu 210 eurot hageja taotluses märgitud pangakontole.

Määruskaebuse esitamise õigusest

10. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Samas võivad pooled TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada

või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ongi seda õigust kasutanud.

Menetlusosalised on kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. Seega

märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Kohtu täiendavad selgitused

11. Kohus selgitab pooltele siiski täiendavalt:

 kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist;

 tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;

 kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda

või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult

või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik