2-21-108729/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-108729

Kohtuasi

mittetulundusühingu Kelvingi Tehnovõrgud hagi X

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. oktoobri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

812,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

mittetulundusühing

Kelvingi

Tehnovõrgud

(registrikood 80056776), lepinguline esindaja Sulev Mander

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu mittetulundusühingu Kelvingi Tehnovõrgud 6. jaanuaril 2023 esitatud

dokumentaalsed

tõendid

(veemõõtja

näidu

teatis,

veenäidu

arvestused,

veemõõdusõlme ülevaatuse akt).

2. Jätta tsiviilasjas nr 2-21-108729 tehtud Harju Maakohtu 18. oktoobri 2022. a otsuse

resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata

mittetulundusühingu Kelvingi Tehnovõrgud nõude X vastu põhivõlgnevuse

väljamõistmiseks

661,30

eurot

ületavas

osas

ning

rahuldamata

mittetulundusühingu Kelvingi Tehnovõrgud nõude X vastu sissenõutavaks

muutunud viivise 193,13 euro ja põhivõlgnevuselt edasiulatuva viivise 0,065%

päevas väljamõistmiseks.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

5. Määrata kindlaks mittetulundusühingule Kelvingi Tehnovõrgud hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus ning mõista X-lt välja mittetulundusühingu

Kelvingi Tehnovõrgud kasuks menetluskulud 778,80 eurot.

2

6. Kohustada X tasuma väljamõistetud menetluskuludelt mittetulundusühingule

Kelvingi Tehnovõrgud viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. mittetulundusühing Kelvingi Tehnovõrgud (hageja) esitas 26. märtsil 2021 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 661,10 euro saamiseks. Seoses

kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 7. mail 2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi (täpsustus 13. detsember

2021), milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1022,30 eurot, 6. mai 2021. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 291,88 eurot ja viivise 0,065% päevas põhivõlgnevuselt alates

hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17. jaanuaril 2017 teeninduslepingu (leping), mille

kohaselt kohustus hageja tagama kostja varustamise tarbeveega kuni kinnistu piirini, tagama

kanalisatsioonitrassi korrasoleku, juhtima eramust trassi ühenduskaevudesse suunatud veed

kanalivõrku ning täitma teisi lepingus sätestatud kohustusi. Kostja kohustus muuhulgas tasuma

hageja üldkoosoleku poolt kehtestatud makse ja tasusid.

Kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud, jättes talle esitatud arved osaliselt tasumata.

Hageja esitas perioodil 18. jaanuar 2017. a kuni 31. märts 2021. a kostjale arveid kokku

summas 2624,50 eurot, millest kostja on tasunud 1831,20 eurot. Hagi esitamise seisuga on

kostja võlgnevus kokku 1022,30 eurot, s.o arve nr 19107 summas 449,10 eurot, arve nr 19501

summas 111 eurot, arve nr 20308 summas 101 eurot, arve nr 20503 summas 100 eurot, arve

nr 20697 summas 93 eurot ning arve nr 21114 summas 168,20 eurot. Pärast hagi esitamist on

hageja kostjale väljastanud veel ka arve nr 21322 summas 105 eurot ja arve nr 21519 summas

117 eurot. Kostja tasus 11. juulil 2021, s.o pärast hagi esitamist, hagejale 466 eurot. Hageja

arvestas laekumisest tasutuks arve nr 20503 summas 100 eurot, arve nr 20697 summas 93 eurot,

arve nr 21114 osaliselt tasutuks summas 168 eurot (tasumata jäi 0,20 eurot) ning arve nr 21322

summas 105 eurot. Kostja on hagejale tasunud ka arve nr 21519 summas 117 eurot. Kostjal on

tasumata osaliselt arve nr 19107 summas 449,10 eurot, arve nr 19501 summas 111 eurot, arve

nr 20308 summas 101 eurot ning arvest nr 21114 on tasumata 0,20 eurot. Seega on kostjal

jätkuvalt hagejale tasumata 661,30 eurot.

Kuivõrd kostja ei ole tähtaegselt talle esitatud arveid tasunud, on hagejal õigus nõuda viivist.

Kuigi lepingujärgne viivisemäär on 0,1% päevas, nõudis hageja kostjalt viivist määraga 0,065%

päevas. Seisuga 6. mai 2021. a on sissenõutavaks muutunud viivis 291,88 eurot.

3

Kostja vastuväide arvete mittekättesaamise kohta ei ole enam asjakohane, kuivõrd kostja on

arved kätte saanud hagiavaldusega.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja ei ole 2019. a saanud ühtegi arvet, v.a arve nr 20111. Kostja sai arved kätte alles

augustis, mil ta need ka tasus. Viimane esitatud arve oli summas 717 eurot, nimetatud summast

611 euro osas on pooltel vaidlus. Kostja ei ole kasutanud sellises koguses vett, mille eest temalt

tasu nõutakse.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 18. oktoobri 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hageja hagi kostja

vastu läbi vaatamata põhivõlgnevuse 661,30 eurot ületavas osas ning lõpetas nimetatud nõude

osas menetluse. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse 661,30 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 98,75 eurot ja edasiulatuva

viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 7. maist

2021. a kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistes kostjalt

hageja kasuks menetluskuludena välja 1111 eurot ning neilt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb hageja nõue osaliselt jätta läbi vaatamata, kuivõrd hageja

on 16. mai 2022. a menetlusdokumendis võtnud osaliselt tagasi kostja vastu esitatud nõude.

Ülejäänud nõude osas leidis maakohus, et hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele täies

ulatuses ja viivise nõudes osaliselt.

Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 18. jaanuaril 2017 lepingu, millega hageja kohustus

muuhulgas tagama kostja varustamise tarbeveega kuni kinnistu piirini (lepingu p 2.2), tagama

kanalisatsioonitrassi korrasoleku, juhtima eramust trassi ühenduskaevudesse suunatud

kanaliveed kanalivõrku (lepingu p 2.3) ning kostja kohustus muuhulgas tasuma hageja

üldkoosoleku poolt kehtestatud makse ja tasusid (lepingu p 3.1). Lepingu alusel kohustus

hageja väljastama kostjale kirjalikud arved iga kvartali esimese kuu 10. kuupäevaks, saatma

need kirjaga kostjale lepingus märgitud aadressil ning kostja kohustus maksma vastavalt arvel

esitatud tähtajale.

Maakohtu hinnangul on kostja väited nõude kujunemise ebaselguse ning kättesaamata arvete

kohta põhjendamatud ja tõendamata. Hageja põhinõude kujunemine on arusaadav ja jälgitav.

Kostja ei ole sisulisi vastuväited hagi aluseks olevatel arvetel kajastatud summade või arvel

kajastatud kulukirjete osas esitanud, samuti ei ole kostja tõendanud, et on hagi aluseks olevatest

arvetest tuleneva võlgnevuse tasunud. Seega kuulub hageja nõue summas 661,30 eurot

rahuldamisele VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel.

Maakohus tuvastas, et lepingu p-s 4.3 on pooled kokku leppinud, et maksetähtaja rikkumise

korral tasub kostja hagejale viivist 0,1% tasumata summast iga tasumisega viivistatud päeva

eest. Lepingust tulenev viivise kokkulepe on eelduslikult VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimus.

Lepingus märgitud viivise määr on VÕS § 42 lg 3 p 1 järgi ebamõistlikult kahjustav, kuna see

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise

määramine tüüptingimustes toob kaasa vastava kokkuleppe tühisuse ja õiguse nõuda viivist

vaid seaduses sätestatud ulatuses. Seega rahuldas maakohus sissenõutavaks muutunud viivise

nõude VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kostja ei ole viivisearvestuse

aluseks oleva perioodi või viivisearvestuse aluseks olevate summade osas vastuväiteid esitanud.

Maakohus leidis, et hageja nõue on sissenõutavaks muutunud viivise osas põhjendatud summas

98,75 eurot, mis tuleb VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel hageja kasuks kostjalt välja

4

mõista. Maakohus märkis, et hageja edasiulatuva viivise nõue kuulub TsMS § 367 alusel

rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt

summas 661,30 eurot määraga 8% päevas alates 7. maist 2022. a kuni põhinõude täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada p-de 2–4 osas ja

saata asi tagasi maakohtule või alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda või alternatiivselt kaebuse

rahuldamata jätmisel vähendada kostjalt väljamõistetavaid menetluskulusid.

Kostja ei vaidlusta, et poolte vahel on sõlmitud teenindusleping ning et kostjal on kohustus

hagejale lepingu alusel raha maksta. Kostja ei ole nõude aluseks olevaid arveid saanud, mistõttu

ei saanud ta ka neid tasuda. Kostja sai arved kohtumenetluse käigus, mil selgus, et temalt

nõutakse alusetuid summasid. Kostjal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu ehk fakti, et

ta ei ole hagejalt vaidlusaluseid arveid saanud.

Lepingu p 4.5 kohaselt ei vabasta arve mittesaamine selle tasumist. Kostjale jääb arusaamatuks,

kuidas saab tasuda arveid, mida ta ei ole saanud. Maakohus hindas lepingu tüüptingimuste

tühisust üksnes viivisemäära osas, kuid ei teinud seda muude tähtsust omavate ja kostjale

kohustusi panevate tüüptingimuste osas.

Ka on kostja maakohtule avaldanud, et temalt nõutud tasu on ülemäärane ning tarbitud veekulu

ei saa olla sedavõrd suur, mistõttu võis veenäit olla ekslik. Seega puudutab vaidlus vee eest

nõutud lisatasu, mis on kostja hinnangul ülemäärane ning mille kujunemist ei ole hageja

selgitanud ega tõendanud. Maakohus on jätnud kostja sellekohase vastuväite käsitlemata. Vee

eest lisatasu arvestuse aluseks on kontrollmõõtmine. Hageja ei ole tõendanud, millise näidu on

ta kostja veearvestilt saanud ja mil määral see ületab kostja poolt vee eest seni tasutud

summasid. Maakohus ei ole sellele puudusele menetluses tähelepanu osutanud.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse

resolutsioon tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ kohaselt muutmata, kuid

täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kostja vastu

põhivõlgnevuse väljamõistmiseks 661,30 eurot ületavas osas ning rahuldamata hageja nõude

kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise 193,13 euro ja põhivõlgnevuselt edasiulatuva

viivise 0,065% päevas väljamõistmiseks. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise

lause järgi jõustunud.

9. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kostja on teeninduslepingust

tulenevat tarbitud vee eest tasumise kohustust rikkunud ning kas ta võlgneb hagejale

põhinõudena 661,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 98,75 eurot (arved 19107,

19501, 20308 ja 21114) ning kas ta peab põhivõlgnevuselt tasuma edasiulatuvat viivist

seadusjärgses määras.

10. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus menetlusõiguse norme, sest jättis tähelepanuta, et

lisaks kostja vastuväidetele, et talle jäi arusaamatuks võlgnevuse kujunemine ning ta ei olnud

5

arveid kätte saanud, väitis kostja lisaks (1. novembri 2021. a ja 3. mai 2022. a e-kirjad), et

tarbitud vee kogus, mille eest talle tasumiseks arved esitati, oli ebamõistlikult suur.

Ringkonnakohus sai selle rikkumise kõrvaldada, andes pooltele võimaluse esitada kohustuse

tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta uusi väiteid ja tõendeid (dtl-d 187–188). TsMS § 652

lg 3 p 2 järgi ringkonnakohus arvestab hageja 6. jaanuari 2023. a menetlusdokumendis esitatud

väidetega ning võtab vastu uued tõendid (veemõõtja näidu teatis, veenäidu arvestused,

veemõõdusõlme ülevaatuse akt). Need tõendid omavad asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1) ning

hageja ei saanud neid varem esitada maakohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu.

Vaatamata sellele, et maakohus jättis kostja vastuväite tähelepanuta, ei too see kaasa teistsugust

lõpptulemust. Ringkonnakohus saab rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu otsuse

põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega (otsuse p 12).

11. Kostja heidab maakohtule ette, et kohus ei kontrollinud asja lahendamist mõjutavate

tüüptingimuste tühisust. Ennekõike on kostja arvates tüüptingimustena tühised arve saatmise ja

kättesaamisega seotud tingimused (lepingu p-d 4.1 ja 4.2). Kolleegium kostjaga ei nõustu ja

leiab, et maakohus on piisavas ulatuses hinnanud lepingus sisalduvate tüüptingimuste kehtivust

ning leidnud, et kohaldada ei saa viivisemäära sätestavat tingimust, sest tegemist on

ebaproportsionaalselt suure viivise määraga (vt maakohtu otsuse p 15).

11.1. Teeninduslepingu p 4.1 näeb ette, et hageja väljastab arveid iga kvartali esimese kuu 10.

kuupäevaks. Arved vormistatakse kirjalikult ja saadetakse lepingus märgitud aadressil. Arve

loetakse kättesaaduks 10 päeva pärast postitamist. Lisaks sätestab p 4.5, et arve mittesaamine

ei vabasta saajat arve tasumisest. Apellatsioonimenetluses on kostja tõstatanud küsimuse, kas

need tingimused on tüüptingimustena ebamõistlikult kahjustavad ning saaks välistada tema

vastutuse hageja ees. Kolleegiumi hinnangul ei ole nimetatud tüüptingimused tühised,

põhjendades seda järgnevalt.

Praegusel juhul tuleb hinnata, kas viidatud tüüptingimused on kõiki asjaolusid hinnates

VÕS § 42 lg 1 esimese lause järgi tühised. VÕS § 42 lg 1 esimese lause kohaselt on

tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja

teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole

kahjuks oluliselt rikutud. Hageja selgitas kohtule, et „vastavalt teeninduslepingu p-s 4.1

sätestatule tehakse arved raamatupidaja poolt kord kvartalis, pannakse ümbrikusse formaadis

A5 ning hageja juhatuse liige AL viib need mööda küla laiali postkastidesse“. Nii pandi ka

kostjale arved postkasti aadressile Meresihi tee 34/Sambliku tee 9, Kelvingi küla, sest vastavalt

teeninduslepingu p-s 4.1 sätestatule tuleb arved saata teeninduslepingus sätestatud aadressil.

Lepingu päises on käsikirjaliselt märgitud, et kostjale kuulub kinnistu asukohaga Harju

maakond, Kelvingi küla, Meresihi tee 34/Sambliku tee 9 (dtl 40).

11.2. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava

tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid (VÕS § 7 lg 2). Kolleegiumi

arvates tuleb praeguse vaidluse puhul lähtuda asjaolust, et poolte vahel oli pikaajaline

lepinguline suhe ning hageja osutas kostjale igapäevaselt tarbitavat teenust (vee- ja

kanalisatsiooniteenus). Samuti oli lepinguga seotud isikute ring piiratud (hageja liikmed). Ka

kostja ise märgib, et „Kelvingi on väike küla, inimesed tunnevad üksteist ning tänaval kohtudes

suheldakse“ (dtl 210, p 2.5). Kolleegiumi hinnangul tuleb arve kinnistul asuvasse postkasti

panemist lugeda arve saatmise mõistlikuks viisiks. Kostjale oli teada, et hageja väljastab arveid

iga kvartali esimese kuu 10. kuupäevaks ning kui mingil põhjusel arve temani ei jõudnud, siis

oleks olnud mõistlik eeldada, et ta võtab ühendust hageja raamatupidaja või juhatuse liikmega.

6

Seega ei välista arve mittesaamine kostja vastutust, sh tasuda viivist alates arvel märgitud

maksetähtajale järgnevast päevast.

12. Järgnevalt hindab ringkonnakohus kostja väidet, et ta ei ole arvetel märgitud koguses vett

tarbinud. Teeninduslepingu p 8.1 järgi toimub vee ja kanalisatsiooni eest tasumine kvartaalselt

vastavalt esitatud arvele. Ühingu liige esitab hagejale hiljemalt 1. jaanuariks tegelikud

veetarbimise näidud, mille põhjal toimub tasaarvestus ja järgmise aasta vee arvestusliku tasu

fikseerimine. Hageja on kooskõlas p-ga 8.1 vee tarbimist arvestanud (dtl-d 194–196). Poolte

väidetest tulenevalt oli nende vahel lahkarvamused veemõõtja näitude osas ning hageja

fikseeris näidu 17. juulil 2021 (dtl-d 197–198). Kontrollkäigul fikseeriti kostja veemõõtja näit

3070 m³, mis läheb kokku 2022. aasta alguses kostja esitatud näiduga (dtl 194). Kolleegiumi

hinnangul on hageja nõue eeltoodud tõenditega tõendatud.

12.1. Kostja tugineb sellele, et tema veekulu ei saanud olla nii suur ning veemõõdiku näit võis

olla ekslik. Kolleegium märgib, et kui kostja väitis, et veemõõdiku näit on vale, siis pidanuks

ta oma vastuväidet ka tõendama. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-

08, p 18). Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude

olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni,

kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja

esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma

vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-

07, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma

nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta

sõnaselgelt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid

(Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13). Praegusel juhul ei ole

kostja oma vastuväidet tõendanud.

12.2. Kostja on oma hilisemas seisukohas esitanud ka väite, et veenäidu arvestustel on märgitud

vee hind, kuid see ei ole käsitatav juhatuse otsusena. Kolleegium seda kostja vastuväidet

apellatsioonimenetluses ei arvesta, sest väite õigel ajal esitamata jätmist ei saanud põhjustada

maakohtu menetlusõiguse normi rikkumine. Kuigi kostja seab kahtluse alla andmed, mis

tulenevad hageja poolt ringkonnakohtus esitatud tõenditest (veenäidu arvestused), siis oli

kostjal võimalik vaidlustada veeteenuse hinda maakohtu menetluses. Tulenevalt TsMS § 5 lg-

st 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samal põhjendusel jätab ringkonnakohus

arvestamata kostja vastuväited viivise perioodi osas. Ka selles osas oleks kostja pidanud oma

vastuväite esitama maakohtu menetluse käigus.

13. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti hagi rahuldanud põhinõude 661,30 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 98,75 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise

nõudes. Kostja vastuväited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

14. Kostja vaidlustab maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda ja määras kindlaks hageja menetluskulud.

14.1. Kostja leiab, et menetluskulude jaotamisel tuleks kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, sest ka

hagi rahuldamise korral menetluskulude jätmine kostja kanda on ebaõiglane. Kolleegium

kostjaga ei nõustu. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või

ebamõistlikkusest, vaid see eeldab erandlike asjaolude olemasolu. Üksnes viide, et hageja oleks

võinud asju arvete saatmisel paremini korraldada, ei ole lõike 4 kohaldamiseks piisav. Praegusel

7

juhul oli pooltel võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, näidates mõlemad üles head

tahet.

14.2. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et hagi osalise rahuldamise korral rakenduvad

TsMS §-s 163 sätestatud erireeglid. Menetluskulude jaotamisel tuleb kohtul tagada, et

menetluskulude jaotus oleks õiglane. Samas leiab kolleegium, et apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda.

Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kuigi hagi jäi osaliselt läbi vaatamata, jäävad ka selles

osas menetluskulud TsMS § 168 lg 5 järgi kostja kanda. Hageja võttis kostja vastu esitatud hagi

osaliselt tagasi seetõttu, et kostja rahuldas selles osas nõude pärast hagi esitamist. Samuti leidis

maakohus, et kuigi hagi jääb rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 193,13 euro osas,

siis arvestades kõiki asjaolusid, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kolleegium nõustub

maakohtuga ning lisab, et kuna viivisenõude osalise rahuldamata jätmise tingis see, et kohus

omal algatusel kontrollis tüüptingimuse tühisust, siis ei saanud see kuidagi mõjutada pooltel

menetluses kulude tekkimist. Seda põhimõtet toetab ka kohtupraktika, et kui hagi põhilises osas

rahuldatakse ning viivisenõude osas arvutuslikult erinev käsitlus põhineb tühise tüüptingimuse

erineval tõlgendamisel, siis saab menetluskulud jaotada TsMS § 162 lg 1 alusel (vt Riigikohtu

6. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-12, p 29).

Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude

jaotuse. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise

tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

16. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 järgi kindlaks hageja apellatsiooniastme

menetluskulud.

17. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu

1029,60 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 7 tundi ja 50

minutit tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt

kulus hageja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 4 tundi ja 55

minutit, ringkonnakohtu kirjaga tutvumiseks ja menetlusdokumendi koostamiseks 2 tundi ja 5

minutit ning kostja lõplike seisukohtadega tutvumiseks, seisukoha ja menetluskulude nimekirja

koostamiseks 50 minutit.

19. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

Võttes arvesse, et tegemist oli tsiviilasja materjalidega kursis olnud esindajaga ning

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ja sellega

seotud toimingute põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu asemel 3

tundi. Põhjendatud ajakulu on seega kokku 5 tundi ja 55 minutit.

20. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

8

õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tunnihinda 110 eurot (käibemaksuta)

peab kolleegium konkreetse vaidluse keerukust arvestades põhjendatuks.

21. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsiooniastmes 5,9

x 110 = 649 eurot, millele lisandub käibemaks 129,80 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt

hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)