2-21-13551/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13551

Kohtuasi

Aspen Grupp OÜ hagi Hepsor Phoenix 3 OÜ vastu

töövõtulepingust tuleneva tasu ja viivise saamiseks,

alternatiivselt kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.03.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aspen Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

185 580,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Aspen Grupp OÜ (registrikood

11104843), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Kostja (vastustaja): Hepsor Phoenix 3 OÜ (registrikood

14911478), lepinguline esindaja vandeadvokaat Carry

Plaks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.03.2022 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse

põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-21-13551

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aspen Grupp OÜ esitas 30.08.2021 Harju Maakohtule Hepsor Phoenix 3 OÜ vastu hagi

töövõtutasu summas 153 562,80 eurot ja viivise saamiseks või alternatiivselt tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 127 969,06 eurot ja viivise saamiseks.

2. Kostja kuulutas 15.04.2021 välja hanke Tallinnas Manufaktuuri 5 ja 7 asuvate ehitiste

lammutamiseks. Teenused telliti riigihangete registri kaudu, kuid kostja ei ole hankija

riigihangete seaduse (RHS) § 5 tähenduses. Hanke alusdokumendiks (hankedokument) oli

riigihangete registris avaldatud „Ehitiste lammutamine Manufaktuuri tn 5 ja 7“ ja

„Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“, mille kohaselt pidi pakkuja kinnitama, et

tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise alused (nn absoluutsed alused)

ja RHS § 95 lg 4 p-des 1-12 sisalduvad kõrvaldamise alused (nn valikulised alused).

3. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 29.04.2021 kell 11.00. Hageja esitas pakkumuse

tähtaegselt. Kostja 30.04.2021 otsustega tunnistati hageja pakkumus vastavaks, edukaks ja

kvalifitseeriti. Vastavaks tunnistati ka Crushtec OÜ ja Lammutusmehed OÜ pakkumused ning

tagasi lükati Osaühingu Otike (Otike) pakkumus, sest pakkumuse hind oli põhjendamatult

madal, pakkuja ei kinnitanud tööde teostamise tähtaega ning pakkumusele ei olnud lisatud

ühispakkujate volikirja. Kostja edastas 21.05.2021 uued otsused, millega tunnistati vastavaks

ja edukaks ning kvalifitseeriti Otike pakkumus.

4. Hageja edastas 28.05.2021 kostjale teate, milles märkis, et mõistab kostja 21.05.2021

tahteavaldusest selliselt, et 30.04.2021 sõlmitud töövõtuleping on korraliselt üles öeldud ja

nõudis kokkulepitud tasu, lubades esitada kohase tasu arvestuse. Kostja vastas 08.06.2021, et

hageja nõue on alusetu. Hageja esitas 30.06.2021 kostjale nõudekirja töövõtutasu 127 969,06

eurot saamiseks või alternatiivselt tekitatud kahju hüvitamiseks hiljemalt 09.07.2021, kostja

teatas 21.07.2021, et keeldub hageja nõude rahuldamisest.

5. Hageja hinnangul ei kuulu vaidluse lahendamisel kohaldamisele RHS sätted ja eraõigusliku

juriidilise isiku poolt teenuse tellimist avaliku menetluse tulemusena tuleb käsitleda konkursina

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1009 lg 1 tähenduses. Töövõtjal on tellija vastu VÕS § 655 lg-st 1

tulenev töövõtutasu nõue summas 153 562,80 eurot. Sõltuvalt sellest, kas konkursi sisuks on

pakkumine

asuda

konkursi

korraldajaga

lepingueelsetesse

läbirääkimistesse

või

lepingupakkumus, on konkursi lõppemise tagajärjeks kas (i) lepingueelsete läbirääkimiste

võlasuhe (VÕS § 14) või (ii) kohaldub enampakkumise teel sõlmitava lepingu regulatsioon

(VÕS § 10) ja võitja väljavalimine tähendab nõustumust (VÕS § 20). Töövõtja poolt

pakkumuse tegemist ja selle aktsepteerimist 30.04.2021 tellija poolt tuleb käsitleda lepingu

sõlmimisena, sest osapooltel oli kokkuleppe kõigis töövõtulepingu olulistes tingimustes, sh

lepingu eseme ja hinna kohta. Tellija uut otsust tuleb ja saab seega käsitleda üksnes kui

töövõtulepingu ülesütlemise avaldust.

2-21-13551

6. VÕS § 1012 lg 2 sätestab, et konkursi kohta tehtud otsus on asjaosalistele siduv ning seda ei

saa kohtus vaidlustada. Konkursil osalemisega tekib konkursi korraldaja ja konkursil osaleja

vahel lepinguväline võlasuhe, kus kumbki pool saab viidata kohustuse rikkumisele. Seetõttu

tuleb konkursil osalenud isiku kahjuhüvitisnõue kvalifitseerida VÕS § 101 lg 1 p 3 ning § 115

alusel. Hageja kaotas kostja 21.05.2021 otsuse tõttu võimaluse teostada konkursi esemeks

olnud Manufaktuuri 5 ja 7 asuvate ehitiste lammutamistööd, mistõttu on töövõtja kandnud

kahju saamata jäänud tulu näol – töövõtja poolt konkursil tehtud pakkumise summa ja tööde

teostamiseks tehtavate kulude vahet tuleb pidada töövõtja kahjuks, mille suurus on 127 969,06

eurot.

7. Kui kostja ei oleks tunnistanud konkursi tingimusi rikkudes edukaimaks pakkujaks

Osaühingu Otike, oleks konkursi esemeks olnud tööd saanud teha hageja. Konkursi tingimuste

kehtestamise eesmärgiks oli mh tagada kõigile konkursil osalejatele võrdsed tingimused

konkursil osalemiseks. Samuti pidi kahju tekkimine kui konkursi tingimuste rikkumise

võimalik tagajärg olema kostjale konkursi väljakuulutamise ajal ettenähtav. Konkursil

osalemisega võtsid osalejad kohustuse konkursi esemeks olnud tööd teha ega saanud samale

ajale muid töid planeerida.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

9. Kostja avaldas 15.04.2021 riigihangete registris hanke viitenumbriga 235639 (Hange)

Manufaktuuri tn 5 ja 7 ehitiste lammutamistöödeks, sest kostja poolt kavandatavaid

lammutustöid finantseeriti osaliselt avaliku toetuse arvelt. Sihtasutus KredEx (Kredex) oli

kostjale eraldanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.11.2018.a määruse nr 57

„Kasutusest välja langenud ehitise lammutamise toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel

toetuse Manufaktuuri tn 5 ja 7 ehitiste lammutamiseks.

10. Kostjale esitatud pakkumuste hulgas oli Otike pakkumus maksumusega 84 300 eurot ning

hageja pakkumus maksumusega 183 300 eurot. Kostja tegi 30.04.2021 hankemenetluses

otsused, millega kõrvaldas hankemenetlusest pakkuja Otike, sest luges pakkumuse liiga

madalaks ning kvalifitseeris, tunnistas vastavaks ja edukaks hageja pakkumuse. See otsustus

ei olnud nõustumus hagejaga lepingu sõlmimise mõttes. Kredex asus 19.05.2021 toetuse

andjana seisukohale, et parima pakkumuse teinud ühispakkujate Otike ja RVT Ehitus OÜ

eemaldamine menetlusest ei olnud põhjendatud. Kostja tegi 21.05.2021 uued otsused, millega

tunnistas edukaks Otike pakkumuse.

11. Kostja oli toetuse saajana kohustatud hankima lammutustöö riigihangete registri kaudu ja

RHS-s sätestatud üldpõhimõtete järgi, kuid seda ei saa pidada konkursiks VÕS § 1009 mõttes.

Kostja hankemenetlus tuleks kvalifitseerida ettepanekuks esitada pakkumusi lepingueelsetesse

läbirääkimistesse astumiseks ostja ehk hankija kehtestatud tingimustel. Seega on

hankemenetluse sisuks lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe (VÕS § 14), mitte konkurss ega

VÕS § 10 sätestatud enampakkumine.

12. Kostja on hanketingimustes jätnud selgelt endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused ja

jätta leping ka juba väljavalitud pakkujaga sõlmimata. Kostja pidi järgima RHS üldpõhimõtteid.

Isegi kui lugeda hange VÕS § 1009 mõttes konkursiks, ei ole nõuded põhjendatud. Nimelt võib

konkursi korraldaja otsustada konkursi läbiviimise RHS-s sätestatud reeglite ja põhimõtete

kohaselt. See on konkursi korraldaja õigus, konkursi regulatsioon on dispositiivne.

2-21-13551

13. Hageja ja kostja ei ole töövõtulepingut sõlminud. Kostja otsused riigihangete läbiviimise

korrale vastavas hankemenetluses ei ole käsitletavad lepingu sõlmimisele ja/või lõpetamisele

suunatud tahteavaldustena, sest mõistlikule isikule pidi olema arusaadav, et hankedokumendid

näevad hankelepingute sõlmimise ette eraldi tehinguna hankemenetluse lõpus ja ajaliselt peale

muude otsuste tegemist ning teatud tingimuste täitmist. Samuti nägid hankedokumendid ette,

et hankijal ei olnud kohustust ka eduka pakkujaga hankelepingut sõlmida. Lepinguprojekti p.

16.2 kohaselt pidi leping jõustuma selle allkirjastamisest. Sellisel tingimusel puudunuks

igasugune mõte, kui lepingulised õigused ja kohustused oleks pidanud tekkima pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse alusel. Hankedokumendi lisas III oli mh nähtud ette volituse

andmine eduka pakkumuse korral hankelepingu allkirjastamiseks. Lepinguprojekti p. 10.2 järgi

pidi töövõtja enne lepingu sõlmimist esitama ehitustegevuse tsiviilvastutuskindlustuse. See

viitab iseseisvale ja eraldiseisvale lepingu sõlmimise tehingule.

14. Hankemenetluse teateid ja otsuseid ei ole teinud kostja juhatuse liige. Hagejal puudub alus

eeldada, et hankemenetluses kostjat esindanud professionaalne sellele spetsialiseerunud

esindaja (IB Telora) oleks olnud volitatud kostja nimel ka hankelepingut sõlmima, muutma või

lõpetama.

15. Kostja 21.05.2021 otsusele väidetava hankelepingu ülesütlemise tahteavalduse tähenduse

andmine on täiesti meelevaldne. Kuidagi ei saa väita, et hankeleping loetakse sõlmituks mõlema

objekti – nii Manufaktuuri 5 kui ka 7 – osas, sest hankedokumendi p-s 11 on sätestatud expressis

verbis, et lepingud sõlmitakse eraldi kummagi objekti lammutamiseks.

16. Hageja ei astunud ühtegi sammu selle väidetava lepingu täitmiseks, ta ei ole sõlminud

kindlustuslepingut, ei ole esitanud hiljemalt 07.05.2021 tellijale detailset ajagraafikut ega

taotlenud tellijalt ehitusplatsi üleandmist.

17. Ei ole usutav, et hagejal puudus mõistlik võimalus oma tööjõu teistsuguseks kasutamiseks

ajal, mil ehitustööde alal ületab nõudlus pakkumist, ehitustööde turg on statistikaameti

andmetel tugevas kasvutrendis ning puudu on ehitustööde teostajatest. Hageja avalikud

käibeandmed tõendavad üheselt, et hageja tööjõule on võimalik leida alternatiivne kasutus.

18. Kostja ei nõustu, et tegu oli konkursiga VÕS mõttes ja et ta on hankemenetluse tingimusi

rikkunud. Lepingueelsest suhtest tuleneva vastutuse puhul ei saa asetada kahjustatud isikut

olukorda, milles ta oleks olnud, kui läbirääkimised vms oleks lõppenud tulemuslikult ning

kehtiv leping oleks sõlmitud ja täidetud. Sellise lepingu sõlmimata ja täitmata jätmisest

tekkinud kahju hüvitamist kahjustatud isik nõuda ei saa. Seetõttu saab lepingueelse vastutuse

sätete rikkumisest tuleneva vastutuse eesmärgiks pidada usalduskahju hüvitamist. Hange on

tsiviilõiguslikult käsitletav kutsena teha pakkumusi lepingueelsetesse läbirääkimistesse

astumiseks ostja kehtestatud tingimustel. Usalduskahju nõudeõigus oli hankedokumendi

kohaselt käesoleval juhul välistatud, sest selle p 8.2 näeb ette, et pakkuja kannab kõik

pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud.

19. Konkursil osalemisega ei teki poolte vahel lepingulist suhet (tegemist on lepinguvälise

võlasuhtega) ja ka siin ei ole õige asetada kahjustatud isikut olukorda, milles ta oleks olnud, kui

temaga oleks leping sõlmitud. Ainuüksi see, kui konkursi tingimusi oleks rikutud, kahjustatud

isikule lepingut ei taga, kuna konkursi korraldajale kuulub õigus võitja üle otsustada. Hankijal

oli õigus oma otsust korrigeerida, sest tegemist oli lepingueelsete läbirääkimiste faasiga ning

hankija ei olnud eduka pakkumusega seotud. Teiseks ei olnud edukaks tunnistatud pakkujal

(Otike) maksuvõlga ei pakkumuse esitamise tähtpäeva (29.04.2021 kell 11.00.), kostja

30.04.2021 otsuse ega ka 21.05.2021 otsuse tegemise ajal.

2-21-13551

Maakohtu otsus ja põhjendused

20. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

21. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 30.04.2021 otsusega hanke tulemuse kohta tunnistas

kostja hageja pakkumuse vastavaks, edukaks ja kvalifitseeris selle. Kostja lükkas tagasi

Osaühingu Otike pakkumuse, sest pakkumuse hind oli põhjendamatult madal, pakkuja ei

kinnitanud tööde teostamise tähtaega ning pakkumusele ei olnud lisatud ühispakkujate

volikirja. Kostja edastas 21.05.2021 hagejale uue otsuse, millega tunnistati vastavaks ja

edukaks ning kvalifitseeriti Otike pakkumus. Kohus ei nõustunud, et 30.04.2021 otsus on

käsitletav töövõtulepingu sõlmimisena ja 21.05.2021 otsus töövõtulepingu korralise

ülesütlemisena.

22. Poolte õigussuhtele kvalifikatsiooni andmiseks tuleb esmalt välja selgitada, millised olid

poolte tahteavaldused ja kas need olid piisavad selleks, et saaks öelda, et poolte vahel oli

sõlmitud leping VÕS § 9 mõttes. Alates hanke teate avaldamisest riigihangete registris, tuleb

poolte vahelist suhet käsitleda lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhtena. RHS käsitleb isiku

kvalifitseerimist (RHS § 98), pakkumuse vastavaks (RHS § 114) ja edukaks tunnistamist (RHS

§ 117) menetluse erinevate etappidena, mida on võimalik eraldi vaidlustada. Samuti eristab

RHS sellest lepingu sõlmimist (RHS § 120). Olgugi, et hageja ja kostja suhe ei ole riigihange,

tuleb ka siin järgida riigihanke loogikat ja eristada kostja poolt tulevase lepingu partneri nn

sisemist valikuprotsessi, mis viis otsuseni alustada läbirääkimisi ja lepingu sõlmimiseks

vajalikke toimingud, mida saab käsitleda lepingueelsete läbirääkimistena. Järelikult ei saa ka

käesolevas asjas pidada kostja 30.04.2021 otsust lepingu sõlmimiseks, vaid üksnes otsuseks

alustada hagejaga lepingueelseid läbirääkimisi. Ka hankedokumendis ja selle lisades on

sõnaselgelt eristatud pakkujate kvalifitseerimist, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist

ja eraldi lepingu sõlmimise protsessi. Hankedokumendi p 23.1 sõnastab selgelt, et leping

sõlmitakse pärast kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimist.

Seega ka sellest punktist on arusaadav, et lepingu sõlmimine tehakse eraldi toiminguna. Seda

käsitlust toetab ka hankedokumendis nimetatud nõue, et tellija pidi tegema lepingu sõlmimiseks

teatud tegevusi, nt sõlmima vastutuskindlustuse lepingu. Hankelepingu projektist nähtub, et

selle pidi allkirjastama kostja juhatuse liige, kuid teateid hankemenetluses esitas IB Telora.

Hageja oleks pidanud ka sellest aru saama, et tegemist ei ole kostja poolt lepingu sõlmimisele

suunatud tahteavaldustega.

23. Olukorras, kus lepingut ei ole sõlmitud, ei saa ka lepingust taganeda ega seda üles öelda,

järelikult ei saa hageja tugineda oma nõudes VÕS § 655 lg 1 sätetele.

24. Kohus ei nõustunud ka hageja alternatiivse õigusliku seisukohaga, et tegemist on

konkursiga VÕS § 1009 mõttes eesmärgiga sõlmida töövõtuleping. Kostja eesmärgiks oli

selgelt leida isik, keda kutsuda lepingueelsetele läbirääkimistele lepingu sõlmimiseks, mitte

leping ise. Isegi juhul, kui jaatada, et tegemist oli konkursiga, poleks hagejal õigust nõuda

töövõtu tasu, sest konkursi eesmärgiks ei olnud töövõtu tasu maksmine vaid lepingueelsetele

läbirääkimistele kutsumine. Hageja saaks kostjalt nõuda usalduskahju VÕS § 14 ja § 15 alusel

ja tuginedes VÕS § 115, eelkõige saaks hageja nõuda mõistlikku kulu, mis tal tekkis hankes

osalemisel ja lepingueelsetel läbirääkimistel. Samas on usalduskahju nõudeõigus hanke

dokumentide p 8.2 alusel välistatud osas, mis puudutab hanke ettevalmistamist. Kahju võib ka

usalduskahju puhul seisneda saamata jäänud tulus, kui selgub, et kostja pidas lepingueelseid

läbirääkimisi pahas usus. Kohtu hinnangul ei ole kostja rikkunud hanke läbiviimisel hanke

tingimusi, mida käsitleda lepingueelsete läbirääkimiste rikkumisena. Kostja 21.05.2021 otsuse

2-21-13551

tegemise ajal ei olnud Osaühingul Otike maksuvõlga – seda kontrolliti enne pakkuja edukaks

tunnistamist. Järelikult ei saa sellist rikkumist kvalifitseerimise osas kostjale ette heita.

Apellatsioonkaebus

25. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi

täies ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt teha uue otsuse, millega hagi

rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

26. Maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja kohaldanud

ebaõigesti materiaalõiguse norme ning seetõttu andnud pooltevahelisele õigussuhtele ebaõige

hinnangu. Eeltoodud rikkumised koosmõjus on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi ja hagi

põhjendamatu rahuldamata jätmise.

27. Esiteks ei nõustu hageja maakohtuga, et käesolevas asjas kohaldub täies ulatuses RHS-i

regulatsioon. Maakohus on õigesti tuvastanud ning pooled selle üle ei vaidle, et kostja ei olnud

hankija RHS § 5 tähenduses. Seega pidi kostja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

01.11.2018 määruse nr 57 „Kasutusest välja langenud ehitise lammutamise toetuse tingimused

ja kord“ § 10 lg 2 alusel üksnes tellima projekti läbiviimiseks vajalikud tööd elektrooniliselt

riigihangete registri vahendusel, järgides riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid.

28. Teiseks ei vaidle pooled selle üle, et kostja kuulutas välja hanke Manufaktuuri 5 ja 7 asuvate

ehitiste lammutamiseks. Maakohus on otsuses ise kinnitanud tõsiasja, et riigihanke loogikast

lähtudes määrab riigihange ära lepingu tingimused. Seega ei olnud pooltel enam millegi üle

läbirääkimisi võimalik pidada. Riigikohus on selgitanud, et hankeleping tuleb sõlmida samadel

tingimustel, mis olid välja toodud hankedokumentides. Vastasel juhul muutuks hankemenetlus

mõttetuks, sest raske on põhjendada, miks on tarvis läbi viia sellist menetlust, mille lõppedes

võivad hankija ja pakkuja sõlmida hankelepingu, mille sisu ei kattu hankedokumentides ja

pakkumustes kajastatuga. Kostja ei alustanud hagejaga mistahes täiendavaid läbirääkimisi

lepingu sõlmimiseks pärast 30.04.2021 kuupäeva.

29. Hageja tõi maakohtus esile, et alates 2007. aasta 1. maist, kui jõustus RHS, kehtib ka

riigihangetes üldine võlaõigusseadusest tuleneva loogikaga hankelepingu sõlmimise viis, st

leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Maakohus eeltoodu

osas otsuses seisukohta ei võtnud ega põhjendanud, miks ta riigihangete seaduse eelnõu 450 SE

seletuskirjas avaldatut ei arvesta. Hankeleping loetakse üldjuhul sõlmituks, kui hankija annab

edukaks tunnistatud pakkumusele nõustumuse. Ka eelnõu kohaselt toimub lepingu sõlmimine

jätkuvalt pakkumuse esitamisega ja edukale pakkumusele nõustumuse andmisega. Pakkumused

ja nõustumus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja leping on sõlmitud ajast,

mil eduka pakkumuse esitanud pakkuja nõustumuse kätte sai.

30. Hageja pakkumuse edukaks tunnistamine oli vaieldamatult mõistetav kui hankija soov end

lepinguliselt siduda töövõtjaga. Muuhulgas kinnitab eeltoodut ka tõsiasi, et mitte hankija enda

initsiatiivil ei tehtud uusi otsuseid (millega tunnistati vastavaks, kvalifitseeriti ja tunnistati

edukaks Otike pakkumus) vaid suunis selleks tuli Kredexilt alles 2021. a mais. Kostja enda

soov oli 30.04.2021 anda nõustumus hageja pakkumusele ja hageja seda selliselt ka mõistis.

31. Maakohtu järeldus, et hankedokumentide alusel ei saa kostja 30.04.2021 otsust lugeda

lepingu sõlmimise tahteavalduseks, on ekslik. Hankedokumendi p 23.1 alusel sõlmitakse

hankeleping edukaks tunnistatud pakkujaga. Samas punktis on ka sätestatud, et kui ilmneb, et

2-21-13551

edukal

pakkujal

esineb

hankemenetlusest

kõrvaldamise

alus

või

ta

ei

vasta

kvalifitseerimistingimustele, teeb hankija vastavalt otsuse tema riigihankest kõrvaldamise või

kvalifitseerimata jätmise kohta. Hageja suhtes nimetatud aluseid ei esinenud ning teda ei ole

riigihankest kõrvaldatud või kvalifitseerimata jäetud.

32. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuivõrd hankelepingu projektist nähtuvalt pidi

selle allkirjastama kostja juhatuse liige, kuid teateid hankemenetluses edastas IB Telora, siis

pidanuks hageja aru saama, et tegemist ei ole kostja poolt lepingu sõlmimisele suunatud

tahteavaldustega. Kostja on ise esile toonud, et teda esindas hankemenetluses professionaalne

sellele tegevusele spetsialiseerunud esindaja. Antud juhul on tegemist tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 kohaselt talumisvolitusega. Kostja vastuväited sellest, et IB Teloral

puudus volitus hankelepingut sõlmida, on ebaõiged. Maakohus ei ole otsuses nõuetekohaselt

põhjendanud, miks ta eelviidatud hageja väiteid ei arvesta ning miks ta on hageja esitatud tõendi

kõrvale jätnud.

33. 30.04.2021 lepingu sõlmituks lugemist ei väära ka maakohtu seisukoht, et tellija

(apellandile arusaadavalt on otsuses ekslikult asendatud töövõtja sõnaga tellija) pidi tegema

lepingu sõlmimiseks teatud tegevusi, nt sõlmima vastutuskindlustuse lepingu. Töövõtulepingu

sätetest ei tulenenud koosmõjus, et töövõtulepingu sõlmimise eelduseks on kindlustuslepingu

eelnev sõlmimine.

34. Maakohus asus hageja alternatiivset nõuet lahendades ebaõigele seisukohale, et konkursi

eesmärgiks oli lepingueelsetele läbirääkimistele kutsumine. 30.04.2021 otsuste tulemiks ei

olnud lepingueelsete läbirääkimiste pidamine. Kuivõrd käesoleval juhul ei olnud kostja näol

tegemist hankijaga, oli läbiviidud hanke näol tegemist konkursiga VÕS § 1009 tähenduses.

VÕS § 1012 lg 2 sätestab, et konkursi kohta tehtud otsus on asjaosalistele siduv ning seda ei

saa kohtus vaidlustada. Kostja rikkus 15.04.2021 välja kuulutatud konkursi tingimusi seeläbi,

et tunnistas edukaks Osaühingu Otike pakkumuse, mis ei olnud nõuetekohane. Parima ehk

madalaima maksumusega pakkumuse esitas tegelikkuses hageja, mille kostja tunnistas

põhjendatult edukaks 30.04.2021. Erialakirjanduses on selgitatud, et kirjeldatud olukorras saab

konkursil osaleja nõuda positiivse kahju, s.o saamata jäänud tulu hüvitamist.

Vastustaja seisukoht

35. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

36. Maakohus ei ole RHS-i kohaldanud. Antud juhul oli pakkumise edukaks tunnistamise ja

selle järgneva hankelepingu sõlmimise etappe selgelt eristatud ka hankedokumendis, mis

omakorda on kooskõlas riigihangete üldpõhimõtete järgimise nõudega. Hageja ei ole kogu

menetluse vältel arusaadavalt põhjendanud, millisel õiguslikul alusel luges ta lepingu sõlmituks

kostjaga ka Manufaktuuri 7 osas: kostja hankedokumendi kohaselt kuulus see leping

sõlmimisele hoopiski Hepsor Phoenix 2 OÜ poolt. Kostja ei ole Hepsor Phoenix 2 OÜ esindaja.

37. Teade eduka pakkumise kohta ei olnud veel lõplik ja tagasivõetamatu soov end lepinguliselt

siduda. On iseenesestmõistetav, et kostja informeeris hanke käigust ka toetuse andjat Kredexit,

kes asus 19.05.2021 toetuse andjana seisukohale, et parima pakkumuse teinud Otike

eemaldamine menetlusest ei olnud põhjendatud. Kredexi kursis hoidmine hankemenetluse

asjaoludega oli kostja kui toetuse saaja kohustus.

2-21-13551

38. Asjaolu, et kostja volitas IB Telora enda nimel riigihangete registris hanget korraldama (mis

on sisuliselt teadete ja info esitamine registrisse) ei tähenda, et oli volitus ka lepingut sõlmida,

eriti kuivõrd kostja oli juba lepinguprojektis konkreetselt määratlenud, kes antud lepingu

sõlmib (juhatuse liige või vastava vormi kohase volituse alusel esindav isik).

39. Hageja ei ole kostjale ei CAR ega tsiviilvastutuskindlustust üldse esitanud, mistõttu on

sügavam arutelu selle üle – kas seda oleks tulnud teha enne või pärast lepingu sõlmimist –

ebavajalik, samas näitab kindlustuspoliiside mitteesitamine teiste asjaolude kõrval, et hageja

ise ka ei lugenud lepingut sõlmituks.

40. Kohus on õigesti käesoleva hankemenetluse kvalifitseerinud ettepanekuks esitada

pakkumusi lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumiseks ostja ehk hankija kehtestatud

tingimustel. Seda kinnitab käesoleval juhul asjaolu, et kostja on hanketingimustes jätnud selgelt

endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused ja jätta leping ka juba väljavalitud pakkujaga

sõlmimata (Hankedokumendi p 23 sedastab väga selgelt hankijale õiguse lükata tagasi kõik

pakkumused või pakkumuse osa kuni hankelepingu sõlmimiseni, aga mitte „edukaks

tunnistamise otsuse tegemiseni“). Käesoleval juhul oli hankemenetluse sisuks lepingueelsete

läbirääkimiste võlasuhe (VÕS § 14), mitte konkurss (VÕS § 1009) ega enampakkumine (VÕS

§ 10).

41. Isegi kui käsitleda hanget konkursina, ei ole kostja hanke kui konkursi tingimusi rikkunud.

Madalaima maksumusega pakkumise esitas Otike, kelle pakkumise arvas kostja algselt

ekslikult põhjendamatult madalaks. Hankedokumendi p 21.2. kohaselt „Hankija hindab kõiki

pakkumusi hinnakriteeriumi alusel ja tunnistab edukaks pakkumuseks kõige madalama

maksumusega pakkumuse.“ Hageja pakkumus oli Otike pakutud maksumusest 99 000 eurot

kallim. Seega oli hanke tingimuste kohaselt õige edukaks tunnistada Otike, mitte hageja. Samuti

ei esinenud Osaühingul Otike maksuvõlgnevust. Hageja oleks hanke tingimusi rikkunud, kui ta

oleks jätnud oma 30.04.2021 otsuse korrigeerimata.

42. Kehtiv kohtupraktika ei võimalda samastada lepingulist kahjunõuet lepinguvälisega

(teisisõnu – kui pooltel ei ole lepingulist suhet, ei saa isik kahjuna nõuda summat, mis vastab

väidetava lepingu rikkumise tõttu saamata jäänud tulule). Maakohus kostja pahausksust ei

tuvastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

43. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

44. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus osaliselt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust,

kuid see ei ole toonud kaasa ebaõiget lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise näol.

Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada ja muudab ühtlasi maakohtu

põhjendusi.

45. Pooled ei vaidle, et kostja kuulutas 15.04.2021 välja hanke Tallinnas Manufaktuuri 5 ja 7

asuvate ehitiste lammutamiseks. Teenused telliti riigihangete registri kaudu. Seejuures ei vaidle

pooled, et kostja ei ole hankija RHS § 5 mõttes ning antud juhul kohaldub ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 01.11.2018 määrusega nr 57 kehtestatud „Kasutusest välja langenud

ehitise lammutamise toetuse tingimused ja kord“, mille § 10 p 2 kohaselt on taotleja kohustatud

2-21-13551

tellima projekti läbiviimiseks vajalikud tööd elektrooniliselt riigihangete registri vahendusel

järgides RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Pooled on ühte meelt, et

kohaldada tuleb riigihangete üldisi põhimõtteid. Nii leidis ka maakohus, kuid kohaldas ekslikult

seejuures üldise riigihangete põhimõttena RHS § 120 sätestatud hankelepingu eristamist

pakkumise edukaks tunnistamisest. Sellist üldist põhimõtet ringkonnakohtu hinnangul RHS §

3 ei sisalda.

46. Ehkki maakohus on õigesti kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte lepingueelsete

läbirääkimistena, täiendab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi sellega, et antud juhul saab

poolte vahelise õigussuhte kvalifitseerida VÕS § 1009 alusel konkursina, hankedokumentides

märgitud tingimustel ja RHS § 3 sätestatud üldisi riigihanke põhimõtteid arvestades.

46.1. Konkursi esemeks saab olla kas tegu või teo pakkumine. Pakkumiseks võib olla

pakkumine asuda konkursi korraldajaga lepingueelsetesse läbirääkimistesse, kuid selleks võib

olla ka lepingupakkumus ehk ofert (§ 16) (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne IV,

§ 1009, p 3.1). Sõltuvalt sellest, kas konkursi sisuks on pakkumine asuda konkursi korraldajaga

lepingueelsetesse läbirääkimistesse või lepingupakkumus, on konkursi lõppemise tagajärjeks

kas lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe (§ 14) või kohaldub enampakkumise teel sõlmitava

lepingu regulatsioon (§ 10) ja võitja väljavalimine tähendab nõustumust (§ 20) (vt Riigikohtu

30.03.2021 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-30-12, p 11). Juhul kui konkurss oli suunatud lepingu

sõlmimisele, tekib konkursiavalduse tegemisega konkursiavalduse teinud isiku ja isiku vahel,

kes sellest avaldusest tulenevalt lepingu sõlmimise eesmärgil midagi tegema hakkab,

lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe § 14 mõttes (vt Riigikohtu 22.02.2012 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-164-11, p 15). Enampakkumise teadet kui konkursiavaldust saab sellisel juhul pidada

kindlaks määramata isikute ringile suunatud ettepanekuks lepingu sõlmimiseks § 16 lg-te 2 ja

3 järgi. Enampakkumisel esitatud pakkumisi saaks aga käsitada pakkumustena § 16 lg 1 mõttes.

Võitja väljavalimine konkursi korraldaja poolt tähendab sellisel juhul nõustumust ehk aktsepti.

Konkurss võib aga olla korraldatud ka eesmärgiga leida isik, kellega alustatakse lepingueelseid

läbirääkimisi. Sellisel juhul ei teki olukorda, kus konkursi korraldaja ja konkursi võitja vahel

tekib konkursimenetluse lõppedes lepinguline suhe (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud

väljaanne IV, § 1009, p 3.2).

46.2. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et tegemist ei olnud konkursiga eesmärgiga

sõlmida töövõtuleping, kuid eeltoodu kohaselt saab konkurss seisneda ka pakkumises asuda

konkursi korraldajaga lepingueelsetesse läbirääkimistesse. See, millise sisuga konkurss oli

kostja poolt välja kuulutatud, tuleb kindlaks teha kostja tahteavalduse tõlgendamise teel (TsÜS

§ 75). TsÜS § 75 lg 2 kohaselt tuleb tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tõlgendada

vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb

seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Seega tuleb antud juhul kostja

tahteavalduse tõlgendamisel lähtuda sellest, kuidas mõistlik isik seda mõistma pidi. Õige on

maakohtu hinnang, et hankedokumentide kohaselt oli hankelepingu sõlmimine eristatud

pakkumise edukaks tunnistamisest. Ringkonnakohtu hinnangul saab mõistlik isik sellise

järelduse kostja poolt koostatud hankedokumentidest teha. Hankedokumendi p 11.1 kohaselt

on eduka pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitava hankelepingu tingimused, tööde teostamise

tingimused ja tööde teostamise tähtaeg antud hanke alusdokumentide lisas II (hankelepingu

projekt). Hankedokumendi p 11.2 kohaselt on eduka pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitava

hankelepingu alusel teostatavate maksete kord ja maksetingimused antud hanke

alusdokumentide lisas II (hankelepingu projekt). Hankedokumendi p 11.3 kohaselt viib Hepsor

Phoenix 3 OÜ hanke läbi koos Hepsor Phoenix 2 OÜ-ga. Lepingud sõlmitakse eraldi

Manufaktuuri tn 5 objektide ja Manufaktuuri tn 7 objektide lammutamiseks. Hankedokumendi

p 23.1 kohaselt sõlmitakse hankeleping edukaks tunnistatud pakkujaga pärast tema

2-21-13551

kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimist (tl 8-

11). Hankedokumendile lisatud hankelepingu (töövõtulepingu) projekti p 16.2 kohaselt jõustub

leping selle allkirjastamisest (tl 13-17). Viidatud hankedokumentide tingimused viitavad

sõnaselgelt sellele, et edukaks tunnistatud pakkujaga ei teki koheselt edukaks pakkujaks

tunnistamisest lepingulist suhet tellijaga (hankijaga), vaid selleks tuleb eraldi sõlmida

hankeleping (töövõtuleping).

46.3. Seega ei saanud antud juhul olla tegemist konkursiga, mis oli suunatud lepingu

sõlmimisele, st konkursi tulemus edukaks pakkujaks tunnistamises ei seisnenud nõustumuses

lepingu sõlmimiseks, vaid tegemist oli konkursiga, mille eesmärk oli asuda konkursi

korraldajaga lepingueelsetesse läbirääkimistesse.

46.4. Asjaolu, et kostja ei alustanud hagejaga täiendavaid läbirääkimisi lepingu sõlmimisega

seoses pärast 30.04.2021 kuupäeva, ei muuda eeltoodud järeldust teistsuguseks, kuna antud

juhul on kostja tahteavaldus selles, et lepingu sõlmimine toimub eraldi, piisava selgusega

väljendatud hankedokumentides. Sellest tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et kostja

30.04.2021 otsust ei saa pidada hagejaga lepingu sõlmimiseks ja olukorras, kus lepingut ei ole

sõlmitud, ei saa hageja tugineda VÕS § 655 lõikele 1 ja nõuda kostjalt töövõtulepingu täitmist,

sealhulgas tasu maksmist.

47. Maakohtu hinnangul pidanuks hageja ka tulenevalt sellest, et kuna hankelepingu projektist

nähtuvalt pidi selle allkirjastama kostja juhatuse liige, kuid teateid hankemenetluses edastas IB

Telora, aru saama, et tegemist ei ole kostja poolt lepingu sõlmimisele suunatud

tahteavaldustega. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et see asjaolu ei oma hageja teadmise

hindamisel tähtsust, kuna antud juhul võis olla tegemist TsÜS § 118 lg 2 kohaselt

talumisvolitusega. Samas ei oma see järeldus määravat tähtsust kostja tahteavalduse

tõlgendamisel, mille osas on maakohus õigesti järeldanud, et kostja tahe ei olnud suunatud

30.04.2021 otsuse tegemisel kostjaga lepingu sõlmimisele. Samuti ei ole kostja tahteavalduse

tõlgendamisel oluline, kas hageja pidi vastutuskindlustuslepingu sõlmima enne või pärast

töövõtulepingu sõlmimist.

48. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja saaks kostjalt nõuda usalduskahju

hüvitamist VÕS § 14 ja § 15 ning § 115 alusel. VÕS § 1012 lg 2 kohaselt on konkursi kohta

tehtud otsus asjaosalistele siduv ning seda ei saa kohtus vaidlustada. Käesolevas lõikes sätestatu

ei välista ega piira konkursi tingimuste rikkumise tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõuete

esitamist konkursi korraldaja vastu. Nimetatud sättest tulenevalt peab konkursi tingimusi

rikkunud konkursi korraldaja hüvitama konkursil osalenud isikutele sellise rikkumisega

tekitatud

(konkursitingimuste

rikkumisega

põhjuslikus

seoses

oleva)

kahju

(vt

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne IV, § 1012, p 3.3). Seega tuleb hinnata, kas kostja

on rikkunud konkursi tingimusi ja kas hagejal on sellest tulenevalt kostja vastu kahju

hüvitamise nõue. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole rikkunud hanke (konkursi) tingimusi.

Hageja tugines apellatsioonkaebuses sellele, et kostja rikkus konkursi tingimusi, tunnistades

edukaks Osaühingu Otike pakkumuse, mis ei olnud nõuetekohane, kuna parima ehk madalaima

maksumusega pakkumuse esitas tegelikkuses hageja. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et

madalaim pakkumine esitati Osaühing Otike poolt (84 300 eurot) (tl 29). Hageja pakkumus oli

183 300 eurot (tl 24p). Hankedokumendi p 21.2 kohaselt hindab hankija kõiki pakkumusi

hinnakriteeriumi alusel ja tunnistab edukaks pakkumuseks kõige madalama maksumusega

pakkumuse (tl 8-11). Seega võis kostja tunnistada edukaks pakkumuseks Osaühingu Otike

pakkumuse ja selles osas kostja konkursi tingimusi rikkunud ei ole.

2-21-13551

49. Kuna kostja ei ole konkursi tingimusi rikkunud, kostja hageja ees ei vastuta. Seetõttu ei pea

ringkonnakohus vajalikuks hinnata, kas hageja saab kostjalt nõuda usalduskahjuna saamata

jäänud tulu hüvitamist ning sellekohastele apellatsioonkaebuse väidetele vastamist ei pea

ringkonnakohus antud juhul vajalikuks.

50. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg