2-22-19433/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2023, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-19433 Tsiviilasi V Ri avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 066/2022/4012 Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja (võlgnik): V R (ik x); e-post: xxx Asjast puudutatud isikud: Sissenõudja I T (ik x); e-post: xxxx Kohtutäitur Andrei Krek; e-post: info@andreikrek.com Menetlustoiming Menetluse peatamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta V Ri avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 066/2022/4012 rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud V Ri kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. 3. Saata määrus teadmiseks menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel mää- ruskaebuse tegemisest.

Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse sea- dustiku (TsMS) §-le 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta me- netlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-22-19433

2

V Ri (edaspidi võlgnik või avaldaja) esitas 29.12.2022 kohtule avalduse ja 12.01.2023 täiendatud avalduse tema suhtes algatatud täitemenetluse peatamiseks.

Võlgniku avaldus

Avaldaja esitas kohtule avalduse menetluse peatamiseks kuni 21.02.2023 seoses sellega, et aval- daja peab tasuma teises tsiviilasjas osade kaupa riigilõivu, s.o apellatsioonkaebuse esitamisel tsi- viilasjas nr 2-13-10869. Avaldaja ainsaks sissetulekuks on pension 521 eurot ja turvatöötaja mii- nimumpalk.

Erandlikud asjaolud: avaldaja peab tasuma teises tsiviilasjas õigeaegselt riigilõivu (1400 eurot), ilma milleta apellatsioonimenetlus peatub. Enamus (800 eurot) on makstud. Jäänud on 600 eurot. Tartu Ringkonnakohtu poolt avaldajale pandud kohustusi suudab avaldaja täita kuni 20.02.2023. Samuti muud asjaolud: lapselapsed: D R 20.07.2016.a. psühholoogiliste probleemidega, ja M Ra 01.07.2020.a. Avaldajal on kass ja koer, keda tuleb toita ja ravida jne. Vajalikeks asjaoludeks peab ka enda kroonilisi haigusi, mis nõuavad materiaalseid kulutusi.

Sissenõudja seisukoht

Sissenõudja ei ole täitemenetluse peatamisega nõus. Võlgnikul oli piisav aeg, mitu aastat, vaba- tahtlikult kohtu poolt määratud summa tasumiseks, kuid võlgnik pole seda teinud ja nüüd otsib põhjuseid tasumise edasi lükkamiseks. Sissenõudja on 67 aastane, pensionär ja tal on terviseprob- leemid. V Ri poolt raha tasumine on sissenõudja jaoks väga oluline.

Kohtutäituri seisukoht

Kohtutäitur kohtule seisukohta võlgniku avalduse osas ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku avaldus täitemenetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Täitemenetluse peatamise avalduse läbivaatamine toimub hagita menetluses. Tsiviilkohtumenet- luse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse säte- te kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole ko- hus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hin- nanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Kohus leiab, et asja materjalid võimaldavad avalduse lahendada kohtuistungit korraldamata ning täitemenetluse peatamise avalduse läbivaatamisel, ei pea kohus korraldama kohtuistungit.

Kohus tuvastas, et kohtutäituri Andrei Krek büroos on võlgniku suhtes menetluses täiteasi nr 066/2022/4012, mille algatamise aluseks on Viru Maakohtu 11.03.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-10869 ja sissenõudja I T täitmisavaldus. Avaldaja esitas kohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks. Avalduse põhjendamiseks tugineb

2-22-19433

3

avaldaja TMS §-le 45, mis sätestab, et täitemenetluse võib peatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Põhjusteks toob avaldaja välja, et avaldaja ainsaks sissetulekuks on pension 521 eurot ja turvatöötaja miinimumpalk. Avaldaja peab tasuma teises tsiviilasjas õi- geaegselt riigilõivu; avaldajal on kaks lapselast; avaldajal on kass ja koer, keda tuleb toita ja ravi- da jne; avaldajal on kroonilised haigused.

Sissenõudja ei ole nõus täitemenetluse peatamisega.

Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, mh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel, arvestades tema majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse peatamiseks avaldaja taotletud viisil.

Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kao- tuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue eluko- ha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku ise- loomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepik- kuseks ajavahemikuks (vt Riigikohtu 12.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).

Järgnevalt analüüsib kohus, kas menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane ja kas käes- olevas asjas esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldaks kohtul täitemenetlust võlgniku avaldu- se alusel peatada või ajatada TMS § 45 alusel.

Kohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlemine teises tsiviilasjas ei anna alust täitemenetluste peatamiseks ega ei ole erandlikuks asjaoluks TMS § 45 mõttes, kuna sundtäitmisele esitatud nõu- del ja apellatsioonkaebuse menetlusel ei ole mingit seost. Avaldajal on võimalus esitada kohtule apellatsioonmenetluse raames taotluse menetlustähtaja pikendamiseks riigilõivu tasumise osas.

Kohus leiab, et avaldaja majanduslik seisund ei kaalu kohtu arvates üles sissenõudja huvi võlga tagasi saada. Avalduse kohaselt on avaldaja ainsaks sissetulekuks pension 521 eurot ja turvatööta- ja miinimumpalk. Alates 1.01.2023. a on kuutasu alammääraks 725 eurot. Seega ei ole tegemist avaldaja raske materiaalse olukorra ega erandliku asjaoluga TMS § 45 mõttes.

Samuti ei too kaasa täitemenetluse peatamise põhjendatust asjaolu, et avaldajal on kaks lapselast, kass ja koer. Kohus on seisukohal, et täitemenetluse peatamine oleks põhjendatud, kui avaldajal oleks väike laps, kelle kasvatamine ja heaolu satuks olulisel määral ohtu täitemenetluses elamu realiseerimisel. Kohus leiab, et antud olukorras pole see tuvastatav. Avaldajal puuduvad alaeali- sed lapsed ning avalduses ja täiteregistris andmeid võlgniku elukoha kaotamise ja võlgniku kin- nisvara arestimise kohta ei ole.

Kohus leiab, et ka avaldaja tervislik seisund ei ole erandlikuks asjaoluks TMS § 45 mõttes. Riigi-

2-22-19433

4

kohus leidis, et elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt raske haigus. Avaldusest ei nähtu, et avaldaja ei ole oma krooniliste haiguste tõttu võimeline sissetule- kut saama. Puuduvad tõendid, millest nähtuks avaldaja püsiv või pikka aega kestnud raske tervis- lik seisund või töövõimetus, mis ei võimalda sissetulekut teenida. Tervislik põhjus, mis saaks olla TMS § 45 järgi aluseks täitemenetluse peatamiseks, peab olema selline, mis mõistetavalt takistab avaldajal kohustusi täitmast. Vastupidi, avaldaja andmetel töötab ta veel turvatöötajana ja saab töötasu alammääras. Seega ei anna avaldaja krooniline haigus alust täitemenetluste peatamiseks.

Kokkuvõtteks leiab kohus, et avaldaja apellatsioonmenetlus teises tsiviilasjas, avaldaja sissetule- kute suurus, avaldaja terviseseisund ja avaldaja ülalpidamisel olevad lapselapsed ei võimalda täi- temenetlust peatada.

Täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude võimalikult kiire ja täielik rahuldamine ning see- tõttu TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamine või ajatamine on vastuolus sissenõudja huvidega. TMS § 45 kohaldamiseks on vajalik eelkõige tuvastada, kas esinevad erandlikud asjaolud täi- temenetluse peatamiseks või ajatamiseks ning erandlike asjaolude esinemisel tuleb arvestada sis- senõudja huvisid. Kuna antud juhul ei ole tuvastatavad erandlikud asjaolud, mis annaksid alust täitemenetlus peatada või ajatada, siis puudub vajadus kaaluda sissenõudja huvisid.

Kuna võlgnik ei ole esile toonud asjaolu, miks täitemenetluse jätkamine on tema suhtes ebaõigla- ne, tuleb võlgniku avaldus täitemenetluse peatamiseks jätta rahuldamata.

Kohus märgib, et kui avaldaja soovib võlgnevust tasuda osamaksetena, siis on avaldajal võimalus pöörduda sissenõudja poole, et saavutada kokkulepe täitemenetluse peatamiseks. TMS § 46 lg 1 p 1 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle hu- vides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg-s 7 on sätestatud, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui sea- dusest ei tulene teisiti. Kohus jätab kõik menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg-st 7 tule- nevalt avaldaja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Sis- senõudja on osalenud menetluses isiklikult, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Kohtutäitur ei vastanud kohtule, mistõttu ei saa tal olla kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et sissenõudja ja kohtutäitur oleksid teinud toiminguid, millega kaasnevad menetlusosalistele koh- tukulud. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi kohtunik