2-23-1017/2 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-1017

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1017 Tsiviilasi J. L. hagi V. L. vastu abielu lahutamiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: J. L. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX) kostja: V. L. (ik 38604010118; elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata ja tagastada J. L. hagi V. L. vastu abielu lahutamiseks. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. 3. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4. Määrus toimetada kätte hagejale. 5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. J. L. (hageja) esitas 19.01.2023 Tartu Maakohtule hagi V. L. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Hagiavalduses ja rahvastikuregistris toodud andmete põhjal ning Nõukogu määruse (EL) 2019/1111, 25.06.2019, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2201/2003, (Brüssel II bis (uuesti sõnastatud) määrus) artikleid 3 ja 6 arvestades ei allu hagi Eesti kohtule ega seega ka Tartu Maakohtule. Brüssel II bis (uuesti sõnastatud) määruse art 3 kohaselt on abielulahutusega seotud asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses, a) kelle territooriumil: i) on abikaasade harilik viibimiskoht, ii) oli abikaasade viimane harilik viibimiskoht, kui üks neist veel elab seal, iii) on vastaspoole harilik viibimiskoht, iv) on ühistaotluse puhul ühe abikaasa harilik viibimiskoht, v) on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist, või vi) on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja kui ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik, või

2 b) kelle kodanikud mõlemad abikaasad on. Hagiavalduse kohaselt on hageja elukoht XXX ja kostja elukoht XXX. Rahvastikuregistri andmetel oli ka hageja elukoht kuni 18.01.2023 XXX ning hageja on XXX ja kostja XXX kodanik. Seega ei ole poolte harilik viibimiskoht, poolte viimane harilik viibimiskoht ega kostja harilik viibimiskoht XXX (art 3 lg a p-d i, ii, iii). Kostja ei ole XXX kodanik (art 3 lg b). Hageja on XXX kodanik, kuid esitatud ja kogutud andmete põhjal on alust arvata, et ta ei ole elanud Eestis vähemalt kuus kuud vahetult enne hagi esitamist (art 3 lg a p vi). Asjaolu, et hageja harilik viibimiskoht ei ole viimased kuus kuud olnud Eesti, kinnitab ka see, hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine alaealine laps, kes elab koos hagejaga, kuid lapse andmeid ei olnud 20.01.2023 seisuga kantud rahvastikuregistrisse. Samuti puuduvad hageja kohta kanded töötamise registris ning Maksuja Tolliameti andmetel tehti hagejale Eestis viimane väljamakse 2007. a. TsMS § 102 lg 2 näeb küll ette, et Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal (p 1) või ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on (p 3). Brüssel II bis (uuesti sõnastatud) määruse art 6 lubab aga liikuda määruse sätete juurest TsMS-i asjakohaste sätete juurde vaid siis, kui abieluasi ei allu määruse sätete järgi ühegi Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule ning kui kostja ei ole Euroopa Liidu kodanik või Euroopa Liidus harilikku viibimiskohta omav isik. Antud juhul on kostja Euroopa Liidu (XXX) kodanik, seega TsMS § 102 lg 2 ei kohaldu. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et praktikas on võimalik rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimisel tuletada kohtualluvus TsMS-st üpris piiratud juhtudel – tegemist peaks olema vaidlusega, kus kostjal ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust ega Euroopa Liidus harilikku viibimiskohta ning kus hageja on XXX kodanik, kes on XXX elanud vähem kui kuus kuud. [---] Kostjate puhul, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigis harilik viibimiskoht või kes on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, saab Eesti kohus kohtualluvuse tuletada vaid uue määruse artiklitest 3–5 (vt M. Torga. Brüsseli II bis (uuesti sõnastatud) määrus (EL 2019/1111): uued ühtlustatud reeglid rahvusvaheliste abieluja vanemliku vastutuse vaidluste lahendamiseks. – Juridica 7/2019, lk-d 501, 503). Eeltoodut arvestades ei allu hagi Eesti kohtule. 3. TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta menetlusse võtmata ja TsMS § 372 lg 4 II lause alusel tagastada. 4. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. 5. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata tagastav summa ja riigilõivu tagastamise koht (kontonumber ning kontoomaniku nimi ja isikukood). 6. TsMS § 372 lg 5 alusel võib määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik