3-23-104/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

25.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-104

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja- X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Asendada käesolevas määruses taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 17.01.2023 X (taotleja) taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Taotluse kohaselt soovib taotleja saada riigi õigusabi esindamiseks kriminaalasja kohtueelses

menetluses

ja

kohtus,

haldusmenetluses,

halduskohtumenetluses,

õigusdokumendi

koostamiseks, isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks ning tõlkeabiks

õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis. Riigi õigusabi taotletakse Eesti Töötukassa

(töötukassa) 19.12.2022 vaideotsuse nr 160 vaidlustamiseks.

2. Tallinna Halduskohtu 18.01.2023 kohtunõudega paluti krediidiasutustel, Tallinna linnal,

Maksu- ja Tolliametil (MTA) ning Sotsiaalkindlustusametil (SKA) esitada andmed taotleja

pangakontode ning taotlejale makstud hüvitiste/toetuste kohta perioodil 17.09.2022-

17.01.2023.

3. Asutused esitasid kohtunõudes nõutud teabe kohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne

abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et

menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või

ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi

andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd

riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

3-23-104

5. Lähtudes RÕS § 10 lg-st 2, esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks kohtule, kelle

pädevusse

kuulub

kaebuse

läbivaatamine,

kui

taotleja

soovib

riigi

õigusabi

halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks. Kuna taotleja elukoht on taotluse kohaselt

Tallinn vaatab Tallinna Halduskohus taotluse läbi (vt justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46

„Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning

ringkonnakohtute asukohad„ § 2 lg 5 p 1).

6. Käesoleval juhul on taotletud isiku esindamist kriminaalasja kohtueelses menetluses ja

kohtus, haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks, isiku

muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks ning tõlkeabiks õigusabi taotlemiseks

Euroopa Liidu liikmesriigis.

7. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Nähtuvalt kohtule esitatud krediidiasutuse

andmetest on menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu taotleja sissetulek kokku

5405,79 eurot ja väljaminekud 5326 eurot. Lisaks on taotleja OÜ X osanik ja juhatuse liige.

Seega võib järeldada, et taotleja majanduslik seisund võiks teoreetiliselt võimaldada tal tasuda

asjatundliku õigusteenuse eest.

8. Andmata lõplikku hinnangut taotleja majanduslikule seisundile tuleks riigi õigusabi taotlus

jätta siiski rahuldamata RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel.

9. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma

oma õigusi. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses oma õigusi ei tähenda, et see kehtib

vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust; hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi

kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest

käitumisest protsessis (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7).

9.1. Käesoleval juhul on taotleja soovinud vaidlustada Eesti Töötukassa töötuna arveloleku

lõpetamise otsust ja vaideotsust. Seejuures on taotleja läbinud vaidemenetluse ilma esindajat

kasutamata (vastupidist ei nähtu vaideotsusest).

9.2. Selgitan, et HKMS § 2 lõigetes 4-6 sätestatud põhimõtetest tulenevalt on halduskohtul

kohustus tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning tagada kõigis asja

lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne võimalus esitada ja

põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või

toetada neid. Samuti peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagama, et

menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise

õigusliku kogenematuse tõttu. Seega aitavad halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning

kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seetõttu ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

9.3. Leian, et käesolev vaidlus ei ole ka sedavõrd keeruline, mis eeldaks süvateadmisi õigusest.

Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas taotleja vastab ka pärast 09.10.2022 töötuna arvelevõtmise

eeldustele või esines peale juhatuse liikmeks saamist alus töötuna arveloleku lõpetamiseks.

Vaideotsusest nähtuvalt on vaide esitaja suutnud selgitada teda puudutavaid asjaolusid ning

toonud põhjendused, miks ta töötuna arveloleku lõpetamise otsusega ei nõustu. Faktilistes

asjaoludes vaidlust ei ole ning kohaldamisele kuuluv õigusnorm on imperatiivne ega anna

töötukassale kaalutlusõigust.

10. RÕS § 7 lg 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

3-23-104

10.1. Töötuna arveloleku lõpetamise aluseks on töötukassa märkinud tööturuteenuste ja -

toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p 3. Eesti Töötukassa 19.10.2022 otsusega nr TA22-0154262

lõpetati taotleja töötuna arvelolek alates 09.10.2022, kuivõrd taotleja on alates 10.10.2022

Osaühingu X juhatuse liige ning ta ei vasta TTTS § 6 lg 5 punktis 4 sätestatud

töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Vastavalt TTTS § 6 lg 5 punktile 4 lõpetatakse

isiku töötuna arvelolek, kui isik on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut

esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva

tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab

töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 punktis 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud

töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.

10.2. Vaidlus puudub, et taotleja on äriühingu juhatuse liige, kes tasu ei saa. Samas on

töötukassa vaideotsuses selgitanud, et lisaks juhatuse liikme tasu mittesaamisele on TTTS-i §

6 lg 5 p 4 kohaselt oluline, et isik vastaks ka TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2

sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. See tähendab, et täidetud peavad

olema mõlemad eeldused: 1) isik ei saa äriühingu juhatuse liikmena tasu ning 2) ta vastab

TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise

tingimustele. Seega ei ole taotleja puhul täidetud mõlemad TTTS § 6 lg 5 p-s 4 toodud eeldused.

Eeltoodu tähendab ühtlasi, et kaebuse eduväljavaated ei ole väga suured.

11. Eeltoodust lähtuvalt jätan X riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel

rahuldamata.

12. Taotluses soovitakse tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis. Vastavalt

RÕS § 34 lg-le 1 võib lisaks RÕS §-s 33 ettenähtud riigi õigusabile Eesti kodanik või Eestis

elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, saada tõlkeabi § 33 lõikes 1

nimetatud vaidluses õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis, mille kohtu või muu

vaidlusi lahendava organi pädevuses on tema tsiviilasja lahendamine. RÕS § 34 lõikes 1

nimetatud tõlkeabi seisneb Euroopa Liidu liikmesriigis õigusabitaotlusi lahendavale organile

esitatava õigusabitaotluse ning sellele lisatavate vajalike taotlust põhjendavate dokumentide

tõlkimises

sellisesse

võõrkeelde,

milles

vastava

liikmesriigi

asjaomased

organid

õigusabitaotlusi menetlevad (RÕS § 34 lg 2). Arvestades, et riigi õigusabi taotlus on esitatud

Tallinna Halduskohtule eesti keeles ning halduskohtumenetlus toimub eesti keeles (HKMS §

80 lg 1), siis puudub vajadus tõlkeabi andmiseks. Täiendavalt selgitab kohus, et halduskohtule

kaebuse esitamisel on kaebajal õigus taotleda halduskohtult menetlusabi menetlusdokumendi

või kohtulahendi tõlkimiseks (vt HKMS § 110 lg 1 p 1).

13. Kohtule esitatud andmetest lähtudes ei nähtu vajadust taotleja esindamiseks

haldusmenetluses (kuivõrd vaidemenetlus on läbitud) ega õigusdokumendi koostamiseks

(kaebuse koostamine on hõlmatud esindamisega halduskohtumenetluses). Samuti ei nähtu

vajadust isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus (riigi õigusabi

taotluses probleemi kirjelduse all on viidatud üksnes töötukassa 19.12.2022 vaideotsusele nr

160) ega isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Seetõttu ei pea kohus

vajalikuks X taotluse edastamist maakohtule, uurimisasutusele või prokuratuurile (RÕS § 10

lg-d 3, 4 ja 7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma