1-10-15854/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-15854

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.O KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust. (kaks)

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud

2 kuud vangistust Viru Maakohtu 24.10.2007.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, s.o 10 kuu 1 päeva (kümme) (ühe) vangistuse võrra ja liitkaristuseks B.O-le mõista 1 aasta 1

(üks) (üks) päev vangistust. 1 aasta 1 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 13.01.2011.a.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.O-lt riigituludesse

menetluskuludena 417 eurot 03 eurosenti sundraha ja 57 eurot 53 eurosenti Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 13.jaanuar 2011.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-10-15854 kohtueelses menetluses 10922900052 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaija Sõster Meeli Antonov Kriminaalasi

B.O süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jane Pajus Süüdistatav B.O

asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx kriminaalkorras karistatud 5-l korral, tõkendita Kaitsja määratud korras Aivar Hint

2 2

määratud kaitsjale makstud tasu ning 1 euro 24 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „B.O, 1-10-15854, menetluskulu“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „B.O, 1-10-15854, menetluskulu“, või

- pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „B.O 1-10-15854, menetluskulu“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Advokaat Aivar Hinti kaitsjatasutaotlus rahuldada ja välja mõista riigieelarve

selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks

19 eurot 18 eurosenti advokaat Aivar Hinti süüdistatav B.O kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (15,98 + 20% = 15,98 + 3,196 = 19,176, mis ümardatuna kolmandat komakohta arvesse võttes on 19,18: Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 17,18,2).

KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – A.B. (lk 24).

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus B.O süüdistatakse selles, et tema 17.09.2010 kella 15.50 paiku Tartus

Turu 56 asuvas Tartu Vanglas eelvangistushoone 1. korrusel ähvardas oma ametikohustusi täitvat valvurit A.B. tapmisega öeldes talle: “mul on aasta aega jäänud veel istuda, loomulikku surma sa ei sure“. Kinnipeetav B.O kriminaalset minevikku arvestades on kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist.

3 3

Seega B.O, võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppes karistuse kohta kajastatu Osapooled jõudsid kokkuleppele, et prokurör nõuab kohtus: Süüdi tunnistada B.O KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.10.2007

otsusega mõistetud 5 aastase vangistuse ärakandmata osa võrra, mille pikkus

kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on 11 kuud ja 15 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista kokkuleppe sõlmise päevast s.o 30.11.2010 arvates 1 aasta 1 kuu ja 15 päeva vangistust.

Kohtuistungil taotles prokurör liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel B.O-le mõista 1 aasta 1 päev vangistust ja selle kandmise alguseks lugeda 13.01.2011.a. Süüdistatav ja kaitsja olid sellega nõus.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes

süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 eurot 03 eurosenti (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2) ja määratud kaitsjale makstud tasu 57 eurot 53 eurosenti (lk 29:

38,35 eurot kohtueelses menetluses + 19,18 eurot kohtumenetluses; KrMS § 175 lg 1 p 4) ning kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu 1 euro 24 eurosenti (lk 18).

Kaitsja Aivar Hint ja süüdistatav B.O taotlesid osa menetluskuludest riigi

kanda jätmist, kuna süüdistatav kannab talle viimase kohtuotsusega karistuseks mõistetud 5 aastat vangistust.

Kohtu hinnangul ei ole selle taotluse rahuldamiseks küllaldast alust, kuna kohtule ei ole peale selle, et süüdistatav kannab pikaaegset vangistust, ühtegi tõendit süüdistatava majandusliku olukorra kohta esitatud ja sellega on jäetud esitatud taotlus küllaldaselt

põhistamata ja tõendamata. Ainuüksi asjaolust, et süüdistatav kannab pikaaegset

vangistust, ei ole küllaldane teha järeldust KrMS § 180 lõikes 3 märgitud asjaolude

esinemise kohta. Juhul kui süüdistatav ja tema kaitsja pidasid enda taotluse

esitamisega silmas seda, et süüdistataval pole vara seoses tema paljukordse kriminaalkorras karistamisega, siis on kohtu hinnangul viinud süüdistatav ise ennast ja

üksnes enda süülisest käitumisest seisundisse, mille tõttu tal on palju võlgnevusi nõuetest, mis tulenevad varasematest süüdimõistvatest kohtuotsustest (menetluskulud, tsiviilhagid jmt).

4 4 Süüdistatav on eelnevalt 5-l korral karistatud, käesolev kohtuotsus on seega juba kuues süüdimõistev kohtuotsus. Vangistuses karistuse kandmise ajal kuritegu toime pannes oli süüdistatav varasematest kohtumenetlustest igakülgselt informeeritud põhimõttest,

et uue kuriteo eest süüdimõistmisel tuleb kuriteo toime pannud isikul kanda ka menetluskulud. Seega ei saa käesoleval juhul olla süüdistatava jaoks üllatav seaduses sätestatud üldpõhimõte, et süüdimõistmise korral tuleb tal kanda ka menetluskulud.

Seaduses ei ole kuskil kajastatud põhimõtet, et vanglas karistust kandval isikul ei tulegi tasuda menetluskulusid. Samuti ei ole seaduses kuskil kajastatud põhimõtet, et

mida rohkem oled karistatud, seda enam tuleb isikut menetluskulude tasumisest

vabastada. Kohtu hinnangul on süüdistatav ise põhjustanud enda võlgnevuste suurenemist menetluskulude näol, kui pani vangistuses uue kuriteo toime. Seepärast ei

ole süüdistataval piisavalt põhistatud alust ootuseks, et KrMS § 180 lg 3 alusel jäetakse osa tema menetluskuludest riigi kanda.

Süüdistataval ei lasu menetluskulude kohese tasumise kohustust. Menetluskulusid on süüdistataval võimalik tasuda täitemenetluse kestel vastavalt oma võimalustele ja kui võimalust tasumiseks ei ole, siis ei ole täituril võimalik temalt ka midagi võlgnevuste katteks kinni pidada.

Lisaks tuleb arvestada ka KarS § 82 lõikes 5 sätestatuga, mille kohaselt võlgniku vangistuses viibimise ajaks täitmise aegumine peatub. Seadusandja on selle seadusätte kehtestamisega arvestanud võimalust, et võlgniku vangistuses viibimise ajal ei pruugi

võlgnikul olla vajalikke vahendeid nõuete tasumiseks ja selleks ajaks on peetud vajalikuks ka täitmise aegumine peatada.

Heli Sillaots kohtunik