Legislator Case Law & Legislation
2-17-18937/51 AI generated

2-17-18937/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-17-18937/51
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-17-18937/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Kohtujurist Ilona Põld Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18937 Tsiviilasi A Ui kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik A U (xxx, xxx) Võlausaldajad xxx AS, xxx AS, xxx AS Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Lõpetada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. 2. Keelduda A Ui vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 3. Vabastada A U usaldusisiku kohustustest. 4. Avaldada teade A Ui kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja kohrumääruse põhjendused

2-17-18937

2 / 3

1. Harju Maakohus kuulutas A Ui pankroti välja 08.02.2018 (dtl 43). Kohus lõpetas 07.01.2019 määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid (dtl 102-103). 2. Võlgnik esitas 15.01.2020, 17.06.2021 ja 14.01.2022 aruanded kohustuste täitmise kohta (dtl 146-153, 189-193, 207-213). Aruannetest selgus, et võlgnik ei ole teostanud 07.01.2019 määruses märgitud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Võlgniku sissetuleku osa, millest tuli teha väljamaksed 2019-2021 oli kokku 2744,44 eurot. Kohus määras A. Uile tähtaja kuni 31.12.2022 teha võlausaldajatele väljamaksed ning esitada hiljemalt 02.01.2023 kohtule väljamaksete tegemist tõendavad dokumendid (dtl 241-242). A. U ei ole väljamaksete kohta tõendeid esitanud. 3. Kohus saatis võlausaldajatele päringu, kas võlgnik on neile väljamakseid teinud (dtl 243). Võlausaldajad xxx AS ja xxx AS teatasid, et A. U ei ole võlgnevust tasunud (dtl 244, 248). xxx AS kohtu päringule ei vastanud. 4. Kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kolme aasta möödumisel alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (PankrS § 175 lg 1 ja § 1933 lg 1). Võlgadest vabastamise menetluse jooksul peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg-d 1 ja 2). 5. Kohus võib omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui ilmneb PankrS § 175 lg-tes 2 või 4 nimetatud alus (PankrS § 175 lg 5). PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6. Kuivõrd võlgnik ise täidab usaldusisiku ülesandeid, siis pidi ta kord aastas tegema võlausaldajatele väljamakseid. Sellist kohustust võlgnik täitnud ei ole. Samuti esitas võlgnik hilinenult kõik aruanded (tähtaeg aruande esitamiseks oli iga aasta 7. jaanuar). 7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 8. Võlgnikule oli teada võlausaldajad, kellele tuli vastavalt jaotisele teha kord aastas väljamaksed. Selline kohustus oli esitatud ka 03.10.2022 kohtunõudes (dtl 241-242). Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 172 lg 2, § 173 lg-des 1 ja 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Praegusel juhul võlgnik rikkus tahtlikult PankrS § 172 ja 173

2-17-18937

3 / 3

sätestatud kohustusi. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. 10. Kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamise ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 5 ja 8). Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustustest (PankrS § 172 lg 4 ls 2). Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 175 lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik