4-22-4428/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-4428

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-22-4428 (963022000067) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi

M.F-i kaebus Kaitseressursside Ameti

29.11.2022 , millega M.F üldmenetluse otsusele karistati kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) §

222 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot

Kohtuvälise menetleja esindaja

Kaebuse esitaja

Kaebuse esitaja volitatud esindaja Kaitseressursside Amet (registrikood 70007647; Aiandi 15, Tallinn)

M.F Isikukood XXX; elukoht xxccc tab I -s ; töö AS

Andrei Vesterinen (Vesterinen Partnerid OÜ; e-post info@vestp.ee)

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 120 lg § 132 p , § dest 133‒135 kohus otsustas: -st 1, -st 2 -

Jätta M.F-i kaebus rahuldamata ja Kaitseressursside Ameti 29.11.2022 üldmenetluse otsus, millega M.F karistati kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 222 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr edasikaebamise tähtaja jooksul

EE891010220034796011 SEB Pank - riks AS s. Makse teostamisel märkida viitenumb 4100075669 ja selgitus: 963022000067, M.F . „ “

Kui rahaline nõue ei ole ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise

4-22-4428

õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kaitseressursside Ameti (KRA) 29.11.2022 otsusega karistati M.F KVTS §-s 222 nimetatud väärte trahviühiku o toimepanemise eest ra trahviga 200 ha t, so 800 eurot. Kaebajale heideti ette seda, et ta ei ilmunud K 19.04.2021 otsusega nr 11-9.1/2021/1527 RA „Ajateenistusse

kutsumine“ kutsutud ajateenistuskohta Sõjaväepolitsei. M.F oli kohustatud ilmuma 19.07.2022 kell 10.00 aadressile , Tallinn. Selliselt rikkus M.F Tööstuse 54a KVTS § s 2 sätestatud

40 lg 1 pkohustust. Otsust põhjendab kohtuväline menetleja järgmiselt:

• KVTS § 2 lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 järgi on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning ta peab ilmuma ajavõi asendusteenistusse K

RA määratud ajal. Menetlusalune isik ei ilmunud nõutud ajal kogunemiskohta;

• Mitteilmumine on põhjendatud vaid erandlikel, s.o vääramatu jõuna käsitletavatel asjaoludel. Menetlusalune isik eiras kohustust, kuna ta oli haiguslehel 14.-22.07.2022 põhjusega „haigestumine“. Tema haigestumise kohta tuli e-kiri 26.07.2022, ehkki ajateenistusse kutsumise otsuses on märgitud, et terviseseisundi muutumisest tuleb K -d RA viivitamatult teavitada. Töövõimetusleht ei takista ajateenistusse ilmumist teenistuskohta ärasaatmiseks, sest see on töökohustuste vabastust tõendav dokument;

• M.F oli kutsutud ajateenistusse otsusega, mis toimetati menetlusalusele isikule elektrooniliselt kätte 19.04.2021 kell 13.22;

• Meessoost Eesti kodanikel on riigikaitseks osavõtmise viisiks kaitseväeteenistuskohustus. See toob kaasa mitmete põhiõiguste piiramise, kuid efektiivse riigikaitse vajadus kaalub need üle;

• Teenistus kaitseväes on kodaniku kohustus. Eesti kodanikku võib sundida kaitseväeteenistusse isegi tema tahte vastaselt (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 lg 2);

• Rahatrahvi määramisega on võimalik süüdlast mõjutada edaspidi süütegude

toimepanemisest hoiduma. Menetlusaluse isiku käitumine näitab, et ta ei kavatse kaitsta

Eesti iseseisvust, mistõttu et tagada isiku ustavus põhiseaduslikule korrale tuleb M.F karistada üle sanktsiooni keskmise määra, s.o summas 800 eurot.

2. M.F kaitsja kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud, vaidlustades selle vahendusel Harju Maakohtus. Kaebuses taotleb menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, menetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu ning menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmist. välja Kaebaja palub asja lahendamist kirjalikus menetluses ning toob alljärgnevad asjaolud:

• Kaebaja teavitas Kaitseressursside Ametit haigestumisest ajavahemikul 14.-22.07.2022, mille kohta esitas ametile e-kirja. Kaebaja viibis haiguslehel ning kohtuvälise menetleja ametnik ei ole pädev hindama kutsealuse tervislikku seisundit dokumentatsiooni järgi. Kohusetundlik isik jääb haigena koju ja ei sea ohtu ei enda ega ka ümbritsevate isikute tervist. Kaebaja käitumine on õigustatud ning kohtuväline menetleja ei saa karistada kaebajat kohusetundliku suhtumise eest ebaproportsionaalselt kõrge rahatrahviga;

• On ebaselge, mille alusel sai kohtuväline menetleja kaebaja käitumist vaadates jõuda otsuse p-s 22 arvamusele, et kaebaja ei kavatse kaitsta Eesti iseseisvust. Kaebaja jättis ajateenistuskohta ilmumata haiguse tõttu ning jäi ootama uut kutset ajateenistusse asumiseks;

• Isegi kui kohus leiab, et kaebaja on süüdi, ei ole äratud karistus proportsioonis talle mä toimepandud rikkumisega.

4-22-4428

3. Kaitseressursside Amet edastas 20.12.2022 väärteotoimiku ning teatas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

4. Kohus võttis määrusega 09.01.2023 M.F-i kaitsja kaebuse menetlusse, määras selle lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja andis kohtumenetluse pooltele õiguse esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 18.01.2023. Kohtumenetluse pooled kotule kirjalikke seisukohti, taandusi ega taotlusi ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud väärteotoimiku ja esitatud kaebuse ning selle lisadega, asub järgmistele seisukohtadele.

6. Kohtuväline menetleja karistas KVTS § s 222 ettenähtud väärteo M.F -

toimepanemise eest. KVTS § 222 näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramine eest; KVTS § 40 lg 1 p 2 sätestab, et kutsealune on kohustatud ilmuma ajavõi asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas.

7. Menetluse käigus kogutud tõendite kohaselt võttis Kaitseressursside Amet 19.04.2021 vastu otsuse nr 11-9.1/2021/1527 M.F-i kutsuda ajateenistusse. , millega määras

Otsusega määrati, et Sõjaväepolitsei M.F-i teenistuskohaks saab olema ning M.F tuli 19.07.2022 kell 10 ilmuda aadressil . M.F Sõjaväepolitseisse Tööstuse 54a, Tallinn

19.07.2022 jättis aga kutsealusena ajateenistusse ilmumata. Nimelt nähtub, et Sõjaväepolitsei kutsealuste nimekirja on küll kantud M.F-i nimi ja tema isikuandmed, ent sellel puudub tema omakäeline kinnitus ilmumise kohta. Mis puudutab menetlusaluse isiku ütlusi, siis menetlusalune isik pole ka vastustanud kutsealusena ajateenistusse asumise kohustuse eiramist. Nii avaldas ta, et ei tulnud ajateenistusse, sest perearst ütles, et ta peab püsima kodus ja ennast ravima.

Eelnev tähendab, et arutataval juhul on tõendamist leidnud, et M.F ei ilmunud ajateenistusse ja ta rikkus kutsealusena ajateenistusse astumise kohustust.

8. Mis puudutab kohtule adresseeritud kaebuse väiteid, siis ükski neist väidetest ega ka väited nende kogumis ei too kaasa kaebuse rahuldamist ega kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Kaebuses peatutakse asjaolul, et menetlusalune isik oli haigestunud ja ta edastas KRA-le teavituse oma haigestumise kohta. RAd teavitanud Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja on K oma haigestumisest, ent kaebuses jäetakse märkimata, milline on seadusest tulenev õiguslik alus, mis lubab viidatud asjaolu esinemisel jätta ajateenistusse astumata, sh kogunemiskohta ilmumata. Kohus selgitab, et taolist alust ei eksisteeri M.F kohustatud ja seetõttu oli

kutsealusena ajateenistusse astuma. Mis puudutab haiguslehe väidet, siis sellega seotult tuleb märkida, et kehtivad õigusnormid ei tunne haiguslehe mõistet ja kehtivate õigusnormide kontekstis saab rääkida üksnes töövõimetuslehest (ravikindlustuse seadus § 52). Teiseks, töövõimetusleht ei ütle vähimatki isiku tervisliku seisundi kohta. Nagu juba kohtuväline menetleja märkis, on töövõimetusleht kindlustatud isiku ajutist töövõimetust tõendav dokument. Märgitust järeldub, et kaebaja ei ole ei kohtuvälisele menetlejale ega ka kohtule esitanud tõendeid oma haigestumise kohta.

9. Isegi siis, kui M.F oli haigestunud, puudusid tal alused ajateenistusse asumata jätmiseks.

Seadusandja on ette näinud, et ajateenistusse ilmunud ajateenija suhtes teostatakse ajateenistuskohta saabumisest arvates 24 h tunni jooksul arstlik läbivaatus (KVTS § 55 lg 1).

Osutatud õigusnormi lõike 4 kohaselt on ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajal

4-22-4428

volitused nii ajateenija terviseseisundist tulenevate ravisoovituste andmiseks kui ka ajateenijale piirangute ja eritingimuste määramiseks teenistusülesannete täitmisel. Samuti on teenistuskoha ülema määratud arstil pädevus teha ajateenistusest vabastamise otsus (lg 3) ja kui ajateenija ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul, siis suunatakse ta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks Kaitseväe arstlikku komisjoni (lg 4). Seega järeldub, et ajateenija tervislikku seisundit kontrollitakse viivitamatult teenistusse asumisel, selleks vajaduse ilmnemisel tagatakse talle vajalik ravi, eritingimused ja kui esinevad alused, siis tehakse tema suhtes ka ajateenistusest vabastamise otsus. - Ehk teisisõnu kaebaja väidetava haigestumise korral oli talle tagatud nii arstlik ülevaatus, kui ka vajalik ravi.

10. Kohu M.F

s nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ka selles, et jättis KRA

õigeaegselt teavitamata oma ilmumata jätmisest. Nagu toodud, kohustus M.F ajateenistusse ilmuma 19.07.2022. M.F teavitas KRAd oma haigestumisest 26.07.2022 ehk mitmeid päevi pärast seda, kui oli saabunud tema kohustuse täitmise tähtaeg. Taoline teavitus on esitatud ilmse hilinemisega, sh ei ole kohtule esitatud tõendeid, et väidetav isik oli haige ja haigestumine takistas õigeaegse teavitamiskohustuse täitmist. Samuti osutub hilinenult esitatud teavitus ka selgelt ebaoluliseks, sest teavitamise ajaks oli KRA M.F-i teavitusest sõltumatult tuvastanud tema ajateenistusse ilmumata jätmise.

11. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kuna määratud M.F ei ilmunud K

RA ajaks ja kohta ajateenistusse, siis rikkus M.F KVTS § 40 lg 1 p 2 ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KVTS § 222 järgi. Mis puudutab süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis jagab kohus siingi kohtuvälise menetleja seisukohta, mille kohaselt pani M.F talle etteheidetava teo toime tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. M.F sai kätte otsuse tema ajateenistusse kutsumise kohta. Siinkohal on oluline välja tuua, et ajateenistusse kutsumise otsuses on M.F-ile selgitatud ka ajateenistuse kutse eiramise õiguslikke tagajärgi, sh asjaolu, et tegemist on KVTS § 222 järgi kvalifitseeritava väärteoga, mille eest võib karistusena määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Seega on M.F tegutsenud KVTS § 40 lg 1 p 2 nimetatud kohustuse eiramisel olukorras, kus ta on olnud teadlik kõikidest tema otsustust puudutanud aspektidest, sh asjaolust, et ilmumata jätmise tagajärjeks võib olla väärteovastutus. Seega on ta tegutsenud ja toiminud eesmärgipäraselt, on jätnud teadvalt ja kaalutletult ajateenistusse ilmumata ja see kõneleb karistusõiguslikus mõttes tegutsemist tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult.

12.

- 1. Selle kohaselt on karistuse Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg st mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.

KarS § 222 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja karistas M.F

200 trahviühikuga, so rahatrahviga 800 eurot. Eelnevast järeldub, et kohtuväline menetleja kohaldas M.F-ile karistusmäära, mis ulatub üle sanktsioonimäära keskmise. Arvestades süüks arvatavat tegu, on kohus M.F-ile veendumusel, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr vastab tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus täitmata jäänud kohustuse olulisust ühiskonnas, M.F-i suhtumist toimepandusse, ent ka tuvastatud tahtluse vormi. Need annavad aluse kohaldada karistusmäära, mis on sanktsiooni keskmist määrav ületav. Seejuures ei ole tuvastatavad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, mis võiksid kohaldamisele kuuluvat karistusmäära mõjutada. Kõiki neid asjaolusid on arvestanud ka kohtuväline menetleja. St, et kohtuväline menetleja ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ja määratud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Seega jääb kohtuvälise -

4-22-4428

menetleja otsus, millega kohtuväline menetleja määras KVTS § 222 M.F-ile alusel karistuseks rahatrahvi 200 trahviühikut, so 800 eurot, muutmata.

13. Kaebus on taotletud mene Kohus es tluses tekkinud õigusabikulude riigi kanda jätmist. märgib, et kohtule ei ole esitatud õigusabikulude tekkimist tõendavaid dokumente. Isegi siis, kui kohtule oleks vastavad dokumendid esitatud, jääksid need kulud isiku kanda, kellele need on tekkinud, sest kaebemenetluse tulemiks on esitatud kaebuse rahuldamata jätmine.

(allkirjastatud digitaalselt)