2-22-133098/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Triin Harak

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-133098

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi K. P. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

593,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479

Hageja lepinguline esindaja: A. Ž.

Kostja: K. P., isikukood xxx; elukoht: xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista K. P.´ilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus kokku 527,85 eurot,

millest põhivõlgnevus 441,41 eurot ja kuni 29.11.2022 sissenõutavaks muutunud viivis

86,44 eurot.

3. Mõista K. P.´ilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt 441,41 eurot alates

30.11.2022 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam

kui põhinõude 441,41 euro ulatuses.

4. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants sissenõudmiskulude nõue 30 eurot.

5. Menetluskulud jätta 94,6% ulatuses K. P.´i kanda ning 5,4% ulatuses OÜ Aktiva

Finants kanda.

6. Määrata OÜ Aktiva Finants menetluskulude suuruseks 445 eurot, s.o riigilõiv 175

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 250 eurot. Kostjal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Mõista K. P.´ilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks hageja menetluskulud 94,6%

ulatuses, s.o summas 420,97 eurot.

2(5)

Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduarvele nr

xxx viitenumbriga xxx.

K. P. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 420,97 eurot tasuma viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue summas 90 eurot.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

10. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui

kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. OÜ Aktiva Finants nõuab 29.11.2022 hagis K. P. vastu 441,41 euro põhivõlgnevuse, 30

euro sissenõudmiskulude, 86,44 euro sissenõutavaks muutunud viivise ja jooksva viivise

väljamõistmist.

Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel 22.03.2019 sõlmitud liitumislepingust

nr xxx, 09.07.2019 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr xxx ja 09.07.2019

sõlmitud nutikindlustuslepingust nr xxx.

3(5)

Kostja ei ole täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud

lepingud üles öelnud 26.05.2020. 15.02.2022 loovutas Elisa Eesti AS kostja vastu nõude

OÜ-le Aktiva Finants.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 07.12.2022 määrusega, andes kostjale 15 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kostjale avaliku e-toimiku vahendusel ning e-posti aadressitele xxx, xxx ja xxx.

Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte isiklikult 05.01.2023

kohturuumides, seega oli hagiavaldusele vastamise tähtpäev 20.01.2023. Kostja ei ole

esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures sissenõudmiskuludega järgmist.

4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudekulud 30 eurot. Puudub vaidlus, et

kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele

sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise

meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2.

Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde

tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud

väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt

lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest

nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise

kohustust.

Esitatud hagiavaldusest ei nähtu, millal ja kuhu hageja kostjale meeldetuletuskirju saatis.

Samuti ei nähtu hagist millal ja mis viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid, e-posti

aadressid, postiaadressid) hageja kostjaga ühendust võttis või hageja võlgnikuga suhtles

seonduvalt võlanõuete selgitamisega ja vastuväidete esitamisega. Samuti ei nähtu kohtule,

millised on konkreetsed kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, millal need päringud

tehti ning millised on võlanõude avaldamisega tehtud kulud, sh mis viisil ja kus võlanõue

avaldati. Hageja ei ole hagis kirjeldanud ühegi toimingu sisu.

TsMS § 407 lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega

tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult

põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kuivõrd hageja ei ole hagisse konkreetselt kirja

pannud, mis toiminguid, millal ja mis viisil ta teinud on, mis kirjad ja mis konkreetsetel

aegadel kostjale on saadetud, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet vastavas

ulatuses õiguslikult põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus

4(5)

nõude aga jätma rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt

saaks järeldada, et kostjale saadeti enne või pärast lepingu lõppemist meeldetuletuskirju

või tehti muid toiminguid. VÕS § 1132 eeldused, sh sama sätte lg 3 piirangud, ei ole

hinnatavad. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud ning see

tuleb jätta rahuldamata.

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 557,85 eurot, s.o põhivõlg

441,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 86,44 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

Kohus mõistis käesoleva otsusega välja aga 527,85 eurot, s.o põhivõlg 441,41 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 86,4 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi

94,6% ((527,85x100) / 557,85).

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 94,6% ulatuses kostja kanda ning 5,4%

ulatuses hageja kanda.

6. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 euro, maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja õigusabikulude 340 euro väljamõistmiseks. Kokku

on hageja menetluskulud 535 eurot.

7. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot, mis

oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot saab

pidada põhjendatud menetluskuluks.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20

eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 144 lg

7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Asja edasisel

lahendamisel

hagimenetluses

arvatakse

maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

hagimenetlusekulude hulka (TsMS § 172 lg 9 III lause). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb

hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842).

Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.

9. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et

eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude

suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Hagihind on käesolevas asjas 593,16 eurot ning esindajatasu summas 340 eurot ei ole kohtu

hinnangul käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute

ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja

kulu 250 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega

5(5)

tutvumisel ja hagi koostamisel ning menetluskulude nimekirja koostamisel ja esitamisel

kokku kuluma enam kui u 2h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on

standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks

250 eurot.

Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 90 euro ulatuses rahuldamata.

10. Kokku on kohtu hinnangul hageja menetluskulud seega 445 eurot, sh riigilõiv 175 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 250 eurot, millest kostja

kanda jääb 94,6% ulatuses ehk 420,97 eurot (445x94,6%)

Seega hageja kantud menetluskulud summas 24,03 eurot jääb kostjalt välja mõistmata.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

11. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p

2 tulenevalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Triin Harak