2-22-124634/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Triin Harak

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-124634

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi K. P. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2784,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood

14304235

Hageja lepinguline esindaja: A. Ž.

Kostja: K. P., isikukood xxx; elukoht: xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista K. P.´ilt välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks võlgnevus kokku

2322,86 eurot, millest põhivõlgnevus 1121,79 eurot, intress 173,22 eurot,

sissenõudmiskulud 130 eurot ja kuni 01.12.2022 sissenõutavaks muutunud viivis

897,85 eurot.

3. Mõista K. P.´ilt välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis alates 02.12.2022

kuni lepingu xxx põhinõude summas 202,99 eurot täitmiseni 37,8% aastas, lepingu

xxx põhinõude summas 364,94 eurot täitmiseni 37,32% aastas, lepingu xxx

põhinõude summas 58,94 eurot täitmiseni 31,33% aastas, lepingu xxx põhinõude

summas 58,94 eurot täitmiseni 31,33% aastas, lepingu xxx põhinõude summas 182,99

eurot täitmiseni 37,8% aastas, lepingu xxx põhinõude summas 252,99eurot täitmiseni

36,62% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude 1121,79 euro ulatuses.

4. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ sissenõudmiskulude nõue 50 eurot.

5. Menetluskulud jätta 97,9% ulatuses K. P.´i kanda ning 2,1% ulatuses TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaal kanda.

2(6)

6. Määrata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal menetluskulude suuruseks 705 eurot, s.o

riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 300 eurot.

Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Mõista K. P.´ilt välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks hageja menetluskulud

97,9% ulatuses, s.o summas 690,2 eurot.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduarvele nr

xxx viitenumbriga xxx.

K. P. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 690,2 eurot tasuma viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue summas 160 eurot.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

10. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui

kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3(6)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõuab 01.12.2022 esitatud hagis (13.12.2022 hagi

täienduses) K. P.i vastu 1121,79 euro põhivõlgnevuse, 173,22 euro intressi, 180 euro

sissenõudmiskulude, 897,85 euro sissenõutavaks muutunud viivise ja jooksva viivise

väljamõistmist.

Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud 12.11.2019 tarbijakrediidilepingust nr

xxx, 11.11.2019 tarbijakrediidilepingust nr xxx, 21.12.2019 tarbijakrediidilepingust nr

xxx, 14.11.2019 tarbijakrediidilepingust nr xxx, 09.12.2019 tarbijakrediidilepingust nr xxx

ning 18.11.2019 tarbijakrediidilepingust nr xxx.

Kostja ei ole täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on

kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingud nr xxx, xxx, xxx, xxx üles öelnud 23.09.2020

ning tarbijakrediidilepingud nr xxx, xxx üles öelnud 23.10.2020.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 29.12.2022 määrusega, andes kostjale 15 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kostjale avaliku e-toimiku vahendusel.

Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte isiklikult 05.01.2023

kohturuumides, seega oli hagiavaldusele vastamise tähtpäev 20.01.2023. Kostja ei ole

esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures sissenõudmiskuludega järgmist.

4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudmiskulud 180 eurot. Puudub vaidlus,

et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik.

TsMS § 407 lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega

tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele

sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise

meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue

on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige

4(6)

varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja

võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde

tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud

väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt

lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest

nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise

kohustust.

5. Hageja on märkinud iga lepingu alusel väljanõutava sissenõudmiskulu juurde „muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot“. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud

kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Esitatud hagiavaldusest ei nähtu, millal ja mis viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid,

e-posti aadressid) hageja kostjaga ühendust võttis või võlausaldaja võlgnikuga suhtles

seonduvalt võlanõuete selgitamisega ja vastuväidete esitamisega. Samuti ei nähtu kohtule,

millised on konkreetsed kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, millal need päringud

tehti ning kuhu või millised on võlanõude avaldamisega tehtud kulud, sh mis viisil ja kuhu

võlanõue avaldati. Kuivõrd hageja ei ole hagisse konkreetselt kirja pannud, millal ja mis

viisil on ta teinud teisi hagiavalduses viidatud toimingud, ei saa kohus sissenõudmiskulude

hüvitise nõuet vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks pidada. Õiguslikult

põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Kohtu hinnangul ei

nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et hageja tegi lisaks

meeldetuletuskirjade saatmistele muid toiminguid. Seega tuleb selles osas hageja

sissenõudmiskulude nõue jätta osaliselt rahuldamata (6 x 5 eurot).

6. Hageja on hagiavalduses iga lepingu osas eraldi välja toonud sissenõudmiskulud (s.o

meeldetuletuskirjade

saatmise

aeg

ja

arvestus).

Hagiavalduses

viidatud

sissenõudmiskulude kujunemisele puutuvalt meeldetuletuskirjadega märgib kohus

järgmist.

Kohtu hinnangul on lepingu nr xxx puhul põhjendatud sissenõudmiskulude suurus 20 eurot

(15 eurot meeldetuletuskiri 07.10.2020 ning 5 eurot meeldetuletuskiri 30.11.2020),

kuivõrd VÕS § 1132 lg 3 II ls järgi teise ja kolmanda tasulise kirja võib saata võlausaldaja

kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest, kuid peale 30.11.2020

kirja saatmist on järgmine kiri saadetud 07.12.2020, s.o vähem kui seitsme päeva

möödumisel.

Kohtu hinnangul on lepingu nr xxx puhul põhjendatud sissenõudmiskulude suurus 20 eurot

(15 eurot meeldetuletuskiri 07.10.2020 ning 5 eurot meeldetuletuskiri 18.11.2020),

kuivõrd VÕS § 1132 lg 3 II ls järgi teise ja kolmanda tasulise kirja võib saata võlausaldaja

kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest, kuid peale 18.11.2020

kirja saatmist on järgmine kiri saadetud 23.11.2020, s.o vähem kui seitsme päeva

möödumisel.

Kohtu hinnangul on lepingu nr xxx puhul põhjendatud sissenõudmiskulude suurus 15 eurot

(15 eurot meeldetuletuskiri 15.01.2021), kuivõrd VÕS § 1132 lg 3 II ls teise ja kolmanda

tasulise kirja võib saata võlausaldaja kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja

saatmisest, kuid peale 15.01.2021 kirja saatmist on järgmine kiri saadetud 15.01.2021 (s.o

5(6)

vähem kui seitsme päeva möödumisel) ning kolmas kiri 18.01.2021 (s.o samuti vähem kui

seitsme päeva möödumisel).

Seega tuleb ülal- ja eeltoodust tulenevalt hageja sissenõudmiskulude nõue jätta osaliselt

rahuldamata (s.o muude kulude ning viidatud meeldetuletuskirjade osas) ning rahuldada

130 euro ulatuses (s.o lepingu nr xxx kaks meeldetuletuskirja 20 eurot (15+5), lepingu nr

xxx kaks meeldetuletuskirja 20 eurot (15+5), lepingu xxx kolm meeldetuletuskirja 25 eurot

(15+5+5), lepingu nr xxx kolm meeldetuletuskirja 25 eurot (15+5+5), lepingu nr xxx üks

meeldetuletuskiri 15 eurot, lepingu nr xxx kolm meeldetuletuskirja 25 eurot (15+5+5)).

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 2372,96 eurot, s.o põhivõlg

1121,79 eurot, intress 173,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 897,85 eurot ja

sissenõudmiskulud 180 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega välja aga 2322,86 eurot,

s.o põhivõlg 1121,79 eurot, intress 173,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 897,85

eurot ja sissenõudmiskulud 130 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 97,9%

((2322,86x100) / 2372,96).

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 97,9% ulatuses kostja kanda ning 2,1%

ulatuses hageja kanda.

8. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 385 euro, maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja õigusabikulude 460 euro väljamõistmiseks. Kokku

on hageja menetluskulud 865 eurot.

9. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 385 eurot, mis

oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 385 eurot saab

pidada põhjendatuks menetluskuluks.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20

eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 144 lg

7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Asja edasisel

lahendamisel

hagimenetluses

arvatakse

maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

hagimenetlusekulude hulka (TsMS § 172 lg 9 III lause). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb

hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842).

Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.

11. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et

eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude

suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

6(6)

Hagihind on käesolevas asjas 2784,55 eurot ning esindajatasu summas 460 eurot ei ole

kohtu

hinnangul

käesolevas

asjas põhjendatud.

Kohtu hinnangul,

arvestades

menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud

lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 300 eurot. Kohus

leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi

koostamisel kokku kuluma enam kui u 2,5 h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud

hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks

300 eurot.

Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 160 euro ulatuses rahuldamata.

12. Kokku on kohtu hinnangul hageja menetluskulud seega 705 eurot, s.o riigilõiv 385 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 300 eurot, millest kostja kanda jääb

97,9% ulatuses ehk 690,2 eurot (705 x 97,9%).

Seega hageja kantud menetluskulud summas 14,8 eurot jääb kostjalt välja mõistmata.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

13. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p

2 tulenevalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Triin Harak