2-22-3153/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-3153

Tsiviilasi

I.K.

hagi

A.A.i

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 119/2022/2 ja 119/2022/176

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. novembri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A.i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(kostja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A.P., lepinguline

esindaja advokaat Aleksei Forstiman

Vastustaja (hageja): I.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. novembri 2022 määrus muutmata.

2. Jätta A.A.i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud A.A.i kanda. I.K. kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1. I.K. (hageja) esitas 1. märtsil 2022 A.A.i (kostja) vastu hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 119/2022/2 ja 119/2022/176.

Hagiavalduse kohaselt on täiteasjades nr 119/2022/2 ja 119/2022/176 täitedokumendiks Viru

Maakohtu 9. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-16941, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks

välja igakuine elatis.

Kostja 3. jaanuari 2022 täitmisavalduse alusel algatati täitemenetlus täiteasjas nr 119/2022/2.

Täitemenetlus on lubamatu, sest hageja on tegelikkuses täitnud 5. jaanuari 2022 ja 4. veebruari 2022

ülekannetega täitemenetluses täitmisel oleva võla 3356,70 eurot (esmalt kostja isiklikule

pangakontole, seejärel sama summa edasikandena kostja ema pangakontole).

Täiteasi nr 119/2022/176 algatati kostja 23. veebruari 2022 täitmisavalduse alusel. Täitemenetlus

täiteasjas nr 119/2022/176 on lubamatu. Täitemenetlus algatati elatise võla suhtes, mis tekkis seetõttu,

et hageja ei saanud käsutada oma pangakontodel olevat raha, kuna see oli (lubamatult algatatud)

täitemenetluse nr 119/2022/2 raames kohtutäituri poolt arestitud.

Hageja jäi oma haginõuete juurde ka pärast täitemenetluste lõpetamist kohtutäituri poolt ning palus

tunnistada sundtäitmised lubamatuks ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja ei täitnud kohtulahendit

nõuetekohaselt, kui kandis raha kostja pangakontole, sest kohtulahendi kohaselt tuli see tasuda kostja

ema kontole. 4. veebruari 2022 ülekande tegi hageja aga kostja raha arvel. Otsus tuli täita hagejal.

Kostja teatas, et kohtutäitur lõpetas 7. aprilli 2022 otsusega täitemenetluse täiteasjas nr 119/2022/2 ja

13. aprilli 2022 otsusega täiteasjas nr 119/2022/176. Mõlema täitemenetluse lõpetamise aluseks oli

asjaolu, et hageja rahuldas täitemenetluse esemeks olevad nõuded. Kostja palus jätta hagiavalduse

läbi vaatamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus viitas Riigikohtu 15. juuni 2022 määruse tsiviilasjas nr 2-20-9975 p-le 11, mille kohaselt

ei ole olukorras, kus täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist

lõpetatud, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik

saavutada. Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu ja kohtul on õigus juhul, kui hageja tunnistab

täitemenetluse lõppemist, jätta see hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, kuigi asjaolu, mis

tingib hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi esitamist. Hagi võib eelnimetatud sätte

järgi jätta läbi vaatamata nii juhul, kui õiguskaitsevajadust ei olnud juba hagi esitamise ajal, kui ka

siis, kui õiguskaitsevajadus langeb ära menetluse kestel.

Maakohus andis TsMS § 376 lg 4 p 3 ja § 3401 lg 1 alusel hagejale võimaluse nõuda esialgu nõutud

hagi eseme (s.o täitemenetluste nr 119/2022/2 ja 119/2022/176 lubamatuks tunnistamise) asemel teist

eset. Kohtu määratud tähtajaks hageja hagi ei muutnud.

Maakohus viitas, et kuivõrd käesoleval juhul lõpetati täitemenetlused täiteasjades nr 119/2022/2 ja

119/2022/176 pärast hageja poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist, siis jättis

maakohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Maakohus leidis, et tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162

lg 4 alusel poolte endi kanda.

Hagiavalduse põhjendusi ja kostja vastuväiteid arvesse võttes on põhjust lugeda, et hageja oli

sisuliselt täitedokumendist lähtuvad kohustused täitnud ning kostja vastuväited sellele olid pigem

formaal-juriidilist laadi, mitte niivõrd sisulised. Hageja täitis täitedokumendist lähtuva kohustuse otse

kostja pangakontole. Kui selgus, et kostja ema ei pea sellist täitmist kohaseks ning algatas hageja

suhtes täitemenetluse, tasus hageja kostja arvele kantud summa edasi kostja ema pangakontole. Seega

sisuliselt oli hageja seeläbi oma kohustused kostja ees täitnud ning asjaolu, et kostja ema või

lepingulise esindaja hinnangul ei saanud hagejapoolset täitmist lugeda formaal-juriidilistel põhjustel

kohaseks, ei oma asja lõpptulemuse seisukohalt määravat tähendust. Seega oleks saanud hageja hagi

selliste sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks pidada (vähemalt osaliselt) eelduslikult

põhjendatuks. Seetõttu on kohus seisukohal, et praeguses olukorras menetluskulude hageja kanda

jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Maakohtu hinnangul on käesoleva

vaidluse asjaolusid arvesse võttes mõlema poole suhtes õiglane ja mõistlik, kui nad kannavad oma

menetluskulud ise.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega

jätta menetluskulud hageja kanda.

Täitemenetluse algatamise põhjuseks oli kohtuotsusest tuleneva elatise võla tasumata jätmine. Hageja

jättis täitedokumendiks oleva kohtuotsuse täitmata. Kohtuotsuses oli määratud, et elatis tuleb tasuda

kostja ema pangakontole. Hageja tasus elatise lapse pangakontole alles pärast esimese täitemenetluse

algatamist. Seega kohaldas maakohus põhjendamatult TsMS § 162 lg-t 4 ning maakohtu sellise

otsustuse aluseks olevaid asjaolusid ei esinenud. On äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kostja

kanda olukorras, kus hageja ise põhjustas täitemenetluse algatamise.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Hageja (vastustaja) ei ole määruskaebuse osas seisukohta esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebuse

väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

7. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda.

Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikust

menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).

8. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 sätestab üldreegli, mille kohaselt kannab

hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et põhjendatud on jätta

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Viidatud sätte kohaselt võib

kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 162 lg 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (Riigikohtu 28. septembri 2011

määrus tsiviilasjas 3-2-1-63-11, p 14 ja 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16). TsMS

§ 162 lg 4 kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada

vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud.

9. Kostja heidab maakohtule ette asjaolude ebaõiget tuvastamist. Ringkonnakohus möönab, et

maakohtu määruse põhjendusi menetluskulude jaotusel võib mõista selliselt, et hageja tasus esmalt

võla kostja pangakontole ning pärast täitemenetluse algatamist kanti summa üle kostja ema

pangakontole. Ringkonnakohus täpsustab, et asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on tuvastatav, et

täitedokumendiks olev maakohtu otsus (tl 42-45) jõustus 6. detsembril 2021 (tl 58). Kohtutäitur

algatas 4. jaanuaril 2022 täitemenetluse täiteasjas nr 119/2022/2 (tl 81). 5. jaanuaril 2022 tasus hageja

elatise 3356,70 eurot kostja pangakontole (tl 12). 4. veebruaril 2022 kanti 3356,70 eurot kostja

kontolt kostja ema pangakontole (tl 13). Kohtutäitur algatas 23. veebruaril 2022 täitemenetluse

täiteasjas nr 119/2022/176 2022. a jaanuari ja veebruari elatise võla nõudes (tl 19). Hageja esitas

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 3. märtsil 2022. Kohtutäitur lõpetas täitemenetlused

täiteasjas nr 119/2022/2 7. aprillil 2022 (tl 81-82) ja täiteasjas nr 119/2022/176 13. aprillil 2022 (tl 83-

84).

Samas ei too maakohtu määruse põhjendava osa ebatäpne sõnastus ringkonnakohtu hinnangul kaasa

maakohtu määruse tühistamist. Maakohus on oma diskretsiooni menetluskulude jaotamisel õigesti

kohaldanud ja ei ole ületanud diskretsiooni piire.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sisuliselt oli hageja 5. veebruaril 2022 (st enne hagi

esitamist) oma kohustused kostja ees täitnud ning asjaolu, et kostja hinnangul ei saanud täitmist

lugeda formaal-juriidilistel põhjustel kohaseks, ei oma asja määravat tähendust. Kostja leidis, et ka

5. veebruari 2022 elatisraha ülekandmine ei olnud kohane kohtulahendi täitmine, mistõttu

täitemenetlus täiteasjas nr 119/2022/2 jätkus kuni selle lõpetamiseni 7. aprillil 2022. Hageja oli enne

hagi esitamist pöördunud 31. jaanuaril, 4. veebruaril ja 14. veebruaril 2022 ka kohtutäituri poole

taotlusega täitemenetluse lõpetamiseks (tl 8-9; 10-11; tl 14-15). Sissenõudja ei teavitanud täiturit võla

tasumisest ning oli ka hagimenetluses seisukohal, et elatisevõlga ei ole tasutud. Lisaks esitas

sissenõudja ka teise täitmisavalduse. Eeltoodut arvestades on maakohus õigesti tuvastanud erandlikud

asjaolud TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulud

TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Seega jättis maakohus põhjendatult menetluskulud poolte endi

kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud määruskaebemenetluses

määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd hageja määruskaebusele seisukohta ei

esitanud, ta ei ole pidanud tasuma riigilõivu ega esitanud määruskaebemenetluses ka menetluskulude

nimekirja, puuduvad hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud, mis tuleks tema kasuks kostjalt

välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Indrek Parrest

Kersti Kerstna-Vaks