2-22-14499/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-22-14499 1
Legislator headnote
AI generated2-22-14499/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 2-22-14499 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-22-14499 1
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2023, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-22-14499 Tsiviilasi Mxxxxx Mxxxxx hagi Mxxxx Nxxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MxxxxxxMxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Erki Casar (adolfioigus@gmail.com); Kostja: Mxxxx Nxxxxxxs (isikukood:xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus, advokaat Märt Mürk (katrin.paulus@emerald.legal; mart.murk@emerald.legal) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistung
RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus 1. Kinnitada Mxxxxx Mxxxxxxja Mxxxx Nxxxxxxxx vahel 19.01.2023 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1 Kostja tasub hagejale 6500 eurot hiljemalt 5 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. 1.2 Pooled on kokku leppinud, et pool riigilõivu, mida hagejale ei tagastata, jääb poolte kanda võrdsetes osades ning kostja kannab hiljemalt 5 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest hagejale üle veerand tasutud riigilõivu summast ehk 210 eurot. 1.3 Hageja kinnitab, et peale punktides 1.1 ja 1.2 toodu ei ole tal kostja vastu mistahes muid nõudeid. 1.4 Rahaline kohustus täidetakse hageja arvelduskontole nr EE847700771001128508. 1.5 Rahalise kohustuse rikkumisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,05% tasumata summalt päevas. 1.6 Kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult hageja ja kostja vahel kõik vaidlused tsiviilasjas nr 2-22-14499 hagiavalduse aluseks olevate nõuete ja asjaoludega seonduvalt. Pärast kompromissi kinnitamist kohtu poolt ei ole hageja
2-22-14499 2 ega kostjal eelmainitud asjaolude pinnalt teineteise suhtes mistahes nõudeid ega pretensioone, mida ei ole kompromissis nimetatud, seoses mistahes asjaolude ja sündmustega, mis on aset leidnud enne ja pärast kompromissi sõlmimist, ning nad loobuvad tingimusteta ja tagasivõtmatult oma kõigist võimalikest sellistest nõuetest ja vastuväidetest, sõltumata sellest, millal nad vastavatest nõuetest või vastuväidetest teadlikuks saavad, millal need tekivad, ilmnevad või sissenõutavaks muutuvad (sh kui see leiab aset pärast kompromissi sõlmimist). 1.7 Kompromissi allkirjastamise ning kinnitamisega muutuvad kehtetuks kõik poolte varasemad kokkulepped ja tahteavaldused, mis puudutavad kompromissilepingu aluseks olevaid asjaolusid ning kokkuleppes käsitletud nõudeid. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-14499 menetlus Mxxxxx Mxxxxx hagi Mxxxx Nxxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes.
Menetluskulude jaotus
1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2. Tagastada hagejale hagilt tasutud riigilõivust pool, s.o 420 eurot Mxxxxx Mxxxxx arvelduskontole nr EE847700771001128508.
Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
Menetluse käik Hageja esitas 28.09.2022 hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. 14.10.2022.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Kostja vaidles hagile vastu. Pooled esitasid kohtule 19.01.2023 kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse lõpetada.
Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda
2-22-14499 3 võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud menetluskulude hüvitises, mille kohus kinnitas. Hüvitist ületavas osas ei ole pooled kokku leppinud teisiti. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõuete esitamise eest tasunud riigilõivu 840 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 420 eurot hagejale tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maimu Laumets kohtunik