2-22-18624/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2023, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-22-18624

Tsiviilasi

H. S. kaebus Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinmani

01.11.2022

ja

02.12.2022

otsusele

täiteasjas

nr

034/2010/2444

Menetlustoiming

kaebuse lahendamine

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: H. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus

Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman

(isikukood xxxx, aadress Rävala pst 5, 10143 Tallinn, e-

post: buroo.feinman@taitur.net)

Resolutsioon

1. Jätta H. S. kaebus 01.11.2022 kohtutäituri tasu otsuse punkti 2 ja 02.12.2022 otsuse

tühistamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud H. S. kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata ja välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. Avaldaja esitas 12.12.2022 Harju Maakohtule kaebuse ja 20.12.2022 puuduoleva lisa. Harju

Maakohus võttis avalduse 04.01.2023 määrusega menetlusse. Avaldaja palub tühistada

01.11.2022 koostatud kohtutäituri tasu otsus punkti 2 osas ning tühistada täituri 02.12.2022

otsus. Avaldaja toob esile, et tsiviilasjas nr 2-22-9163 tehtud 07.10.2022 määruse

resolutsiooni punkt 2 kohaselt tuli täitemenetlus lõpetada (sh ka täitemenetluse jooksul

tehtud täituri tasu otsus(t)e suhtes). Avaldaja vaidlustas täituri 01.11.2022 otsuse punkti 2,

mille kohta koostas täitur 02.12.2022 otsuse jättes võlgniku kaebuse täies ulatuses

rahuldamata.

2. Avaldaja märgib, et pooled vaidlevad selle üle, kas täituril on õigus koostada kohtutäituri

seadus (KTS) § 412 alusel uus tasuotsus täituritasu nõudmiseks. Avaldaja leiab, et kuna

nimetatud sätte alusel ei saa täitur teha uut otsust, siis saab täitur jääda seni tehtud tasuotsuse

juurde ning nõuda esialgse täituritasu otsuse alusel kuni poolt täituritasu summast. Kuna ka

täituritasu nõudmine tuleb täitemenetluses lõpetada aegumise tõttu, jääb küll täiturile tasu

nõudmise õigus, kuid võlgnik võib sellele esitada aegumise vastuväite ning seda õigust

võlgnik praegusel juhul ka kasutab. Täitemenetlus tuleb lõpetada kõigi nõuete (sh

tasunõuete) aegumise tõttu ning täitemenetlus saab jätkuda vaid 0,49 euro ulatuses

täitekulude suhtes. Avaldaja toob esile, et isegi juhul, kui kohus leiab, et täituril on õigus

teha uus tasuotsus, siis ei vasta täituriotsus formaalsele põhjendamisnõudele ning otsusest

pole jälgitavalt aru saada, kuidas täitur jõudis just väidetavalt 21% juurde ning kuidas täitur

sealjuures sisse nõutud võlgnevuse suurust arvestas.

3. Kohtutäitur jääb oma 02.12.2022 otsuses toodud põhjenduste ja seisukohtade juurde ning

leiab, et esitatud kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Täiendavalt toob täitur esile, et

seadusandja sätestas muudatustega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu eriregulatsiooni, kehtestades ühtlasi erinormi kohtutäituri tasu arvutamise kohta KTS

§-s 41². KTS § 41² kohase tasu väljamõistmise aluseks uus tasuotsus, mille täitmiseks jätkab

kohtutäitur käimasolevat täitemenetlus. Kohtutäitur märgib, et täiteasja 034/2010/2444 on

menetletud üle 10 aasta ning täiteasja pabertoimikus on kokku 484 lehekülge, millele

lisandub digitaalsed materjalid alates 2019 aastast. Täiteasjas on tehtud üle mitmekümne

täitetoimingu, teostatud korduvaid kinnisvara arestimisi, korraldatud arestitud vara suhtes

korduvaid enampakkumisi ning lahendatud korduvaid võlgniku avaldusi, millest lähtuvalt

on tehtud ka kohtutäituri 01.11.2022 põhitasu otsus summale 2700 eurot (sh käibemaks).

Võrdluseks on avaldaja esindaja väidetavalt kulutanud avaldaja esindamisele 5 tundi ja 10

minutit ehk alla ühe tööpäeva ning tasu 992 eurot, mille avaldaja on valmis koheselt tasuma.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama

paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi

peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite

esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi

vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on

sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise

kohustust seadus ette ei näe ja pooled ei ole taotlenud ka enda ärakuulamist, mistõttu kohus

lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus kontrollib kaevatava otsuse seaduslikkust,

mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning

käesolevas avalduses esitatud nõudest.

5. Avaldaja väide, et tsiviilasjas nr 2-22-9163 tehtud 07.10.2022 määrusest tuleneb, et

täitemenetlus tuleb lõpetada ka täituri tasu otsus(t)e suhtes, ei ole õige. Nimetatud

määrusega lõpetati nõude täitmine aegumise tõttu ning punktis 15 on eraldi välja toodud, et

avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.

Täitemenetlus seadustiku (TMS) § 37 lg 1 kohaselt on täitekulu ka kohtutäituri tasu.

6. Kohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, et täitur ei saa teha uut otsust. Täitemenetluse

seadustiku (TMS) järgi kui kohtutäitur või kohus lõpetab täitemenetluse sissenõudja nõude

täitmise aegumise tõttu, ei vabane võlgnik TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude

kandmisest. Sellisel juhul on kohtutäituril kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 järgi õigus

nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata

jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Põhitasu

saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda

kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse,

ei ole tal alust varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt täitemenetluse seadustiku ja

teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskiri lk-d 8-9; Riigikohtu 16. detsembri 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13). Samas täitemenetluses tehtud uus

põhitasu otsus on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, mida saab täita samas

täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise

otsuse täitmine on aegunud. Vastasel juhul muutuksid TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 ning

KTS § 412 sisutühjaks (Tartu Ringkonnakohus 31.05.2022 määrus tsiviilasjas 2-21-13633

p 7). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtutäitur tegi põhjendatult uue tasu

väljamõistmise otsuse 01.11.2022 ning see ei ole aegunud.

7. KTS § 412 alusel tehtav kohtutäituri tasu otsus on diskretsiooniotsus ning kohtutäitur peab

selle alusel tehtud tasu suurust põhjendama. 01.11.2022 tasuotsuse on märgitud, et

sissenõudmata nõude suurus on 139009,53 eurot. 50% põhitasust on 2250, millele lisandub

käibemaks 450 eurot (KTS § 32 lg 3, § 35 lg 1). Järelikult on kohtutäitur nõudnud tasu

maksimummääras. Kohtutäitur ei ole küll 01.11.2022 otsuses põhjendanud, miks on

põhitasu maksimummääras, kuid on sisulised põhjendused esitanud nii 02.12.2022 otsuses

kui ka 09.01.2023 kohtule esitatud seisukohas. Põhjendustest nähtub, et täiteasja

034/2010/2444 on menetletud üle 10 aasta ning täiteasja pabertoimikus on kokku 484

lehekülge, millele lisandub digitaalsed materjalid alates 2019 aastast. Täiteasjas on tehtud

üle mitmekümne täitetoimingu, teostatud korduvaid kinnisvara arestimisi, korraldatud

arestitud vara suhtes korduvaid enampakkumisi ning lahendatud korduvaid võlgniku

avaldusi. Kohus leiab, et kohtutäitur on oma diskretsiooni tasu suuruse määramisel

põhjendanud ja puudub alus kohtutäituri põhitasu suuruse osas kohtutäituri otsuse

tühistamiseks.

8. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 172 lg 2 teises lauses sätestakse, et kui menetluse

võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus

menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et

kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule

esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

Kohus jätab kaebuse rahuldamata, mistõttu jäetakse menetluskulud TsMS § 172 lg 7 lause

2 ja lg 10 järgi avaldaja kanda. Kuivõrd kohtutäituril ei ole menetluskulusid tekkinud, siis

jätab kohus menetluskulud kindlaksmääramata ja välja mõistmata.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/