2-22-9916/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. jaanuar 2023

Tsiviilasja number

2-22-9916

Tsiviilasi

Janek Maidla kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

25. juuni 2022. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2022/1606

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. novembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Janek Maidla määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: (avaldaja / võlgnik): Janek

Maidla (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

Puudutatud isik (sissenõudja): Brita-Maria Maidla

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

advokaat Grete Kirsimaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta Janek Maidla määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 7. novembri 2022. a määrus

muutmata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud Janek

Maidla kanda.

4. Määrata Brita-Maria Maidla määruskaebemenetluse

menetluskulude

suuruseks

eurot

(koos

käibemaksuga).

5. Mõista Janek Maidlalt Brita-Maria Maidla kasuks

välja menetluskulud määruskaebemenetluses 420 eurot

(koos käibemaksuga).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Janek Maidla (avaldaja, võlgnik) esitas 6. juulil 2022 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur

Oksana Kutšmei 25. juuni 2022. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2022/1606, millega kohtutäitur

jättis rahuldamata avaldaja 21. mai 2022. a kaebuse.

Avaldaja palub tühistada kohtutäituri otsuse avaldajale kuuluva sõiduki Ford Galaxy

registreerimismärgiga XXXXXXX arestimistoimingu osas. Avaldajale kuuluva sõiduki

arestimine ei ole proportsionaalne meede ega täida oma eesmärki. Sõiduki väärtus on vähene

(avaldaja väitel umbes 1000 eurot), kuid selle kasutegur avaldaja enda jaoks suur. Avaldaja

kasutab sõidukit tööl käimiseks, suhtlemiskorra täitmiseks oma lastega ning Kaitseliidu

tegevuses osalemiseks. 23. septembri 2022. a kohtu nõudekirja koostamise hetkel puudus

avaldajal juhtimisõigus, sest see oli uuendamisel. Alates 28. septembrist 2022 on tal kehtiv

juhtimisõigus.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Avaldaja sõiduki arestimine on õiguspärane, kuivõrd

arestimist ei saa välistada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lg 2 alusel ega ka mitte

TMS § 66 lg 1 p 5 või p 12 alusel. Transpordiameti 14. oktoobri 2022. a vastusest nähtuvalt

puudus avaldajal juhtimisõigus perioodil 9. juulist 2022 kuni 28. septembrini 2022, kuna see

oli liiklusseaduse (LS) § 124 lg 3 p 1 alusel peatunud.

Kohtutäitur esitas koos 29. augusti 2022. a vastusega portaali www.auto24.ee 2005. a Ford

Galaxy müügikuulutused, mille kohaselt jääb sõiduki müügihind vahemikku 1799 kuni 2199

eurot. Avaldajale kuuluva sõiduki väärtus võib olla vähemalt 1500 eurot.

Avaldajalt on elatis välja mõistetud kolme lapse ülalpidamiseks kokku 330 eurot kuus. Lisaks

on avaldajal juba sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus 4965 eurot 30 senti seisuga

31. märts 2022. Avaldaja töötasu on 777 – 924 eurot (bruto) kuus (tl 27–28).

3. Sissenõudja vaidles avaldaja kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Avaldajal

puudub sõiduki juhtimisõigus.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 7. novembri 2022. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja

menetluskulud 868 eurot 80 senti ning menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Tartu Ringkonnakohtu 26. augusti 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-16466 mõisteti

avaldajalt sissenõudja kasuks välja tagasiulatuvalt ajavahemiku 27. juulist 2020 kuni

23. veebruarini 2021 eest elatis 700 eurot 10 senti ning elatis 110 eurot kuus alates

24. veebruarist 2021 kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni 5. jaanuaril 2025. Sissenõudja

esitas 11. märtsil 2022 kohtutäiturile avalduse avaldaja suhtes täitemenetluse algatamiseks.

Kohtutäitur algatas 15. märtsil 2022 avaldaja suhtes täiteasja nr 084/2022/1606 ning toimetas

täitmisteate avaldajale kätte 30. märtsil 2022. Kuivõrd sissenõude pööramine avaldaja

sissetulekutele ei viinud sissenõudja nõude rahuldamiseni, otsustas kohtutäitur pöörata

sissenõude ka avaldajale kuuluvale sõidukile Ford Galaxy registreerimismärgiga

XXXXXXX, määrates sõiduki arestimise ajaks 3. juuni 2022 algusega kell 10:00 ning

kohustades avaldajat ilmuma sõiduki arestimisele kohtutäituri büroosse. Avaldaja esitas 21.

mail 2022 kohtutäiturile kaebuse sõiduki arestimistoimingute suhtes ning taotles, et

kohtutäitur ei arestiks tema sõidukit. Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse 25. juuni 2022. a

otsusega rahuldamata, leides, et arestimine on õiguspärane.

Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et sõiduki arestimine ei ole TMS § 53 lg 2 alusel

välistatud. TMS § 53 lg 2 kohaselt vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete

müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Maakohus teostas päringu avalikult

kättesaadava www.auto24.ee andmebaasist avaldajale kuuluva sõiduki turuväärtuse kohta

ning selle kohaselt jääb sõiduki turuhind vahemikku 1800 kuni 3800 eurot. Seega saab

eeldada, et kohtutäituri 29. augusti 2022. a vastuses väidetud hinnanguline turuväärtus on

tegelikkusele vastav ja et avaldaja sõiduki turuväärtus võiks olla eelduslikult vähemalt

suurusjärgus 2000 eurot. Avaldaja on küll väitnud, et sõiduki seisukorda arvesse võttes on

selle turuväärtus pigem 1000 eurot, kuid avaldaja ei ole oma väidet tõendanud ega põhistanud.

Kuivõrd kohtutäituri 29. augusti 2022. a vastuses märgitu kohaselt jäävad sõiduki

võõrandamisega seotud täitekulud vahemikku 50 kuni 100 eurot, siis on ilmselge, et sõiduki

võõrandamisest saadav raha oleks praegusel juhul täitekulude suurusest kordades suurem.

Sõiduki arestimine ei ole välistatud ka TMS § 66 lg 1 p 5 alusel. Nimetatud sätte järgi ei või

täitemenetluses arestida ega müüa füüsilise isiku majandus- ja kutsetegevuse või töö- või

teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikke esemeid. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik kasutab

sõidukit töölkäimiseks, ei kujuta endast veel TMS § 66 lg 1 p-is 5 sätestatud olukorda. Võlgnik

peab arestimise välistamiseks tõendama või põhistama, et sõiduki kasutamine töölkäimiseks on

töösuhte jätkamiseks hädavajalik, mis tähendab, et sisuliselt ei ole võlgnikul ilma sõidukit

kasutamata võimalik töösuhtega jätkata ega sissetulekut teenida. Praegusel juhul ei ole avaldaja

sellise asjaolu esinemist tõendanud ega põhistanud.

Seadusandja on TMS § 711 ja § 712 näol näinud seaduses ette eriregulatsiooni elatise võlgniku

sõiduki suhtes täitetoimingute läbiviimisele, mis tähendab seda, et elatise võlgniku (kelleks

praegusel juhul on ka avaldaja) sõiduki arestimise välistamisele ja selle aluseks olevate

asjaolude tõendamisele kehtivad tavapärasest kõrgendatud kriteeriumid. Elatise võlgnik peab

sellises olukorras suutma oma sõiduki arestimise välistamiseks üheselt tõendama, et sõiduk on

talle hädavajalik töösuhte jätkamiseks ning ilma selleta tema töösuhe lõppeks ja võlgnik kaotaks

selle tagajärjel sissetuleku. Avaldaja ei ole selliste asjaolude esinemist tõendanud. Maakohus

tuvastas läbi Google Maps kaardirakenduse, et avaldaja elukoha ja töökoha kaugus teineteisest

on 2,6 km ning et seda vahemaad on avaldajal võimalik läbida nii jalgsi, kui ka

ühistranspordiga. Kuigi isikliku sõidukiga töölkäimine oleks tõenäoliselt mugavam, turvalisem

ja ajaefektiivsem, siis sellest hoolimata ei ole avaldaja jaoks töölkäimine ilma sõidukita

välistatud. Avaldaja väide, et ta vajab sõidukit lisatulu teenimiseks, on paljasõnaline.

Samuti ei ole võimalik sõiduki arestimist välistada seeläbi, et avaldaja kasutab sõidukit enda

lastega suhtlemise korra täitmisel või oma isiklike tegevuste läbiviimisel (nt Kaitseliidu

üritustel osalemiseks). Arestimise välistamise olukorrad on toodud eelkõige TMS § 53 lg-s 2 ja

§ 66 lg-s 1, ning ükski neist ei kohaldu avaldaja poolt välja toodud asjaolude puhul. Tegemist

ei ole ka TMS § 66 lg 1 p-s 12 sätestatud olukorraga, mis näeb ette, et arestida ei või ka muid

asju, mille arestimine on vastuolus seaduse või heade kommetega. Elatise võlgnikule kuuluva

sõiduki arestimine ei ole vastuolus heade kommetega ning seda isegi juhul, kui elatise võlgnik

kasutab enda väitel sõidukit enda ülalpidamisel olevate lastega suhtlemiseks. Kaitseliidu

tegevuses osalemine ei saa tulla laste ülalpidamiskohustuse arvelt.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub jätta sõiduk Ford

Galaxy arestimata.

Määruskaebuse kohaselt on ilmnenud uusi asjaolusid. Avaldaja plaanib välja võtta

pensionifondist raha, mille tõendamiseks esitas avaldaja koos määruskaebusega avalduse

pensionifondi väljavõtmiseks, selle aktsepteermise, pensionikonto väljavõtte. Pensionifondi

väärtus on 13 770 eurot 83 senti ja see laekub avaldaja kontole mais 2023 ning see on piisav, et

tasuda võlgnevus laste ja kohtutäituri ees. Lisaks on avaldaja töötasu detsembri algusest

tõusmas, kuna avaldaja tööandja majanduslik olukord on paranenud. Laste igakuine kohustuslik

elatis on järgmistel kuudel tagatud.

Avaldaja otsis kohtutäituriga kohtuvälist lahendust, kuid kohtutäitur ei olnud koostööaldis.

Avaldaja esitas koos määruskaebusega oma väide tõendamiseks kirjavahetuse kohtutäituriga.

Maakohus ei ole usaldusväärsete tõenditega tõendanud auto väärtust, vaid on teinud suvalise

väljavõtte www.auto24.ee keskkonnast. Avaldaja auto väärtus on umbes 1000 eurot.

Lastega suhtluskorda ei ole võimalik efektiivselt sõidukita täita. Lisaks on sõiduk vajalik

riigikaitselistel eesmärkidel.

Avaldaja ei nõustu ka sissenõudja menetluskulude suurusega. Menetluskulud on selgelt

ülepaisutatud. Tegelik menetluskulude suurus peaks jääma 200–300 euro juurde.

Janek Maidla esitab uued tõendid (avaldus pensionifondi väljavõtmiseks, selle aktsepteerminie,

pensionikonto väljavõte ja suhtlus kohtutäituriga). Tõendeid ei olnud võimalik varem esitada,

sest neid ei olnud Tartu Maakohtu menetluse ajal olemas.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

6. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

TMS § 8 lg-st 1 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud võtma viivitamata tarvitusele kõik

seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Võlgnevuse rahuldamine vaid avaldaja

sissetuleku arvel ei ole mõistliku aja jooksul võimalik. Seetõttu on kohtutäitur kohustatud

pöörama sissenõude avaldaja varale. Asjaolusid, mis välistaks vara arestimise TMS § 53 lg 2,

§ 66 lg 1 p 5 ega p 12 alusel, ei esine.

Avaldaja väited pensioniosakute väljavõtmise kohta ei ole asjakohased. Avaldus on esitatud 16.

novembril 2022, pärast maakohtu määruse tegemist. Maakohus ei saanud 7. novembri 2022

määruse tegemisel ja kohtutäitur 26. juuni 2022 otsuse tegemisel arvestada, et avaldaja otsustab

pensioni II sambast raha välja võtta. Kohtutäitur palus jätta asja materjalide juurde võtmata

koos määruskaebusega esitatud tõendid, mis puudutavad pensioniosakute väljavõtmist.

7. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Sissenõudja leidis sarnaselt kohtutäituriga, et Pensionikeskusele esitatud avaldus II sambast

raha väljavõtmiseks ei ole asjakohane. Elatise võlgnevus on 10 205 eurot 61 senti, pensioni

laekumise ajaks mais on võlgnevus eelduslikult 11 475 eurot. Järelikult ei kata isegi II samba

pensionikonto raha sellel hetkel sissenõutava elatise summat.

Avaldaja on pikka aega vältinud oma alaealiste laste ülalpidamiskohust. Avaldaja tulevikku

suunatud lubadused ei muuda praegust olukorda, avaldaja on ka varem andnud erinevaid

lubadusi oma kohustuse täitmise osas, kuid ei ole neid täitnud.

Avaldaja ei esitanud maakohtu poolt määratud tähtajaks vastuväiteid menetluskuludele.

Määruskaebuses esitatud vastuväited on esitatud hilinenult.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt jätta muutmata ja avaldaja määruskaebus

rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 465 lg 2 p 8) ning

määruskaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda TsMS § 654 lg 6 alusel

neid kõiki.

9. TMS § 8 lg 1 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega

lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning

selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.

Avaldaja ei ole menetluses vaielnud vastu kohtutäituri ega sissenõudja väitele, et avaldaja

töötasust ei laeku kogu elatise maksmiseks vajaminevat raha ning et avaldajal on tekkinud

elatise võlgnevus (tl 20, 33 pöördel). TMS § 53 lg 3 kohaselt määrab vara arestimise järjekorra

kohtutäitur. Seega on kohtutäitur pööranud sissenõude eelkõige avaldaja sissetulekule, kuid

sellest ei piisa nõuete täitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli kohtutäitur õigustatud pöörama

sissenõude ka avaldaja vallasvarale.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja sõiduki arestimist ei saa tuvastatud

asjaoludel lugeda ebaproportsionaalseks TMS § 53 lg-te 1–2 mõttes.

TMS § 53 lg 1 järgi ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude

rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine

muul viisil ei ole võimalik (vt nt Riigikohtu 29. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-95-15, p 26). TMS § 53 lg 2 kohaselt vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate

esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks.

Maakohus tuvastas, et arestitud sõiduki väärtus on vahemikus 1800 kuni 3800 eurot. Ka

kohtutäituri vastusele lisatud portaali www.auto24.ee väljavõtte järgi on sarnaste sõidukite

väärtus vahemikus 1799 kuni 2199 eurot. Avaldaja ei ole tõendanud, et tema sõiduki seisundi

tõttu oleks selle väärtus vaid 1000 eurot. Lisaks kinnitas kohtutäitur kohtule, et sõiduki

võõrandamisega seotud täitekulud jääksid vahemikku 50 kuni 100 eurot, seega ei oleks isegi

juhul, kui sõiduki väärtus oleks vaid 1000 eurot, TMS § 53 lg 2 eeldused täidetud, mis õigustaks

vara aresti alt vabastamist.

Avaldaja ei vaidle määruskaebuses vastu maakohtu poolt tuvastatule, et avaldaja tööl käimine

sõiduki arestimise ja ka võõrandamise tõttu ei oleks takistatud. Ka ei ole avaldaja tõendanud

oma väidet, et sõiduki olemasoluta ei ole võimalik täita lastega suhtluskorda. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega, et Kaitseliidu tegevuses osalemine ei saa tulla laste

ülalpidamiskohustuse täitmise arvelt.

11. Tuvastatud asjaoludel oli täitemenetlus enne sõiduki arestimist kestnud küll vaid ligikaudu

2 kuud, kuid arvestada tuleb, et sundtäitmisel on elatise nõue, mis rahuldatakse täitemenetluses

üldjuhul eelisjärjekorras. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Vaidlust ei ole, et

nõude täitmine üksnes avaldaja sissetuleku arvelt ei viinud sissenõudja nõude rahuldamiseni.

12. Avaldaja hinnangul on asjaolud muutunud, ta on esitanud avalduse pensionikontolt raha

saamiseks ning selle saamisel tasub võlgnevuse ära. Samuti on avaldaja töötasu alates

detsembrist suurenenud, mistõttu laste igakuine kohustuslik elatis on järgmistel kuudel tagatud.

Avaldaja ei ole töötasu suurenemist tõendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta ka see,

kui võlgnik tasub täitemenetluse kestel osa võlast, täiturit sõidukit arestist vabastama, kui

ülejäänud nõude rahuldamiseks muud vara ei ole või see on tõenäoliselt ebapiisav (Riigikohtu

29. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 26). Sissenõudja kinnitusel on

avaldaja ka varem andnud lubadusi, kuid ei ole neid täitnud. Kuna sissenõudja nõude

rahuldamine muul viisil ei andnud tulemust, võlgnevus aina suureneb, oli täituril TMS § 53 lg 1

alusel õigus arestida avaldajale kuuluv sõiduk.

13. Riigikohus on leidnud, et kohtul on TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatu järgi kohustus

kontrollida kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, kas esinevad

TMS §-s 55 sätestatud arestimise tühisuse alused ka juhul, kui avaldaja ei ole sellele sõnaselgelt

tuginenud (Riigikohtu 6. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-8643, p 17).

TMS § 55 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta

käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva

täitedokumendita, võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet, vara on arestinud ebapädev

isik või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa

võlgniku õiguste rikkumise.

Avaldaja ei ole nimetatud eeldustele tuginenud. Samuti ei tulene asja materjalidest, et need

oleksid praegusel juhul täidetud. Seega ei ole arestimine tühine ka TMS § 55 järgi.

14. Avaldaja vaidlustab ka väljamõistetud menetluskulude suurust.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud

määruses diskretsioonipiire ületanud.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista

lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja

põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-

10324/42, p 19).

Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb

lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil

oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud.

Ringkonnakohtu arvates hindas maakohus kostja lepinguliste esindajate kulude (sh ajakulu)

põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga.

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda

(TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Sissenõudja

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

sissenõudja

menetluskuludeks

määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 560 eurot 40 senti (koos käibemaksuga).

Avaldaja ei ole sissenõudja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

Sissenõudja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenuseid 3 tunni 20 minuti ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Põhjendatud ei ole

ajakulu ühe tunni ulatuses kohtu kirjaga tutvumiseks, kliendi teavitamiseks menetluslikust

olukorrast ning menetluskulude nimekirja koostamiseks. Ringkonnakohus andis viidatud

kirjaga menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning vastaspoole

nimekirjale seisukoha esitamiseks. Tegemist on informatiivse kirjaga, mis ei vaja õiguslikku

analüüsi ega menetluslikku olukorra selgitamist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse

sisu, keerukust ja mahtu arvestades, samuti arvestades, et sissenõudjat esindas nii maa-, kui ka

ringkonnakohtus sama lepinguline esindaja, on lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtu

menetluses põhjendatud kokku 2,5 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 420 eurot (koos käibemaksuga).

Ringkonnakohus rahuldab sissenõudja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks

TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskuludelt

viivist kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke