3-22-1649/46 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

24.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1649

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB

Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määruse

resolutsiooni p-i 2 peale haldusasjas nr 3-22-1649.

2. Jätta

X

määruskaebus

rahuldamata

ja

Tallinna

Halduskohtu

03.10.2022 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid muuta osaliselt halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

3. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 02.08.2022 kell 03.30 Valga bussijaama juures

viibivat kahte isikut, sh X (puudutatud isik), ning tuvastas, et neil puudub reisidokument ja

viibimisalus. Ütluste järgi oli tegemist Venemaa Föderatsiooni kodanikega. Isikud taotlesid

suuliselt rahvusvahelist kaitset ning nad peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (VRKS) alusel kinni. Menetluse käigus väitsid isikud, et plaanisid esialgu minna Soome,

kuid loobusid sellest piirikontrolli tõttu ja otsustasid tulla Eestisse. Nad ujusid

01.08.2022 üle Narva jõe Peipsi järve lähedal, liikusid jalgsi Kauksisse ja sõitsid sealt bussiga

Tartusse ning sealt edasi Valka. Väidetavalt soovisid nad pääseda Venemaast võimalikult

kaugele ja taotleda rahvusvahelist kaitset. Kui politsei nad peatas, olid nad väidetavalt tagasi

minemas Tartusse, sest Valgas ei olnud võimalik esitada rahvusvahelise kaitse taotlust.

3-22-1649

2(6)

Rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena tõi X välja, et Venemaal ei ole piisavalt vabadust,

tal paluti anda valeütlusi ning kui ta sellest keeldus, siis takistati kooli lõpetamist, teda on

juhuslikult peatatud ja pekstud ning ta on kantud režiimi ohustavate isikute nimekirja.

2. PPA

esitas

Tartu

Halduskohtule

03.08.2022

taotluse

X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 362 lg 2 alusel, sest esinesid VRKS § 361 lg 2

p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kinnipidamise alused.

3. Tartu Halduskohus rahuldas taotluse 03.08.2022 määrusega ja andis loa puudutatud isiku

kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

kuni

kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.10.2022 (põhjendused lisatud 04.08.2022

määrusega). Halduskohus nõustus PPA-ga, et isiku puhul esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 2, 4

ja 5 nimetatud asjaolud. PPA-l tuleb välja selgitada isiku Eestisse saabumise motiivid ja

kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlemise aluseks olevaid asjaolusid. Põgenemisohule viitas

halduskohtu hinnangul ebaseaduslik piiriületus ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega

viivitamine. Liikumisteekonda arvestades võis kahelda selles, et isik soovis taotleda

rahvusvahelist kaitset Eestis.

4. Puudutatud isik esitas Tartu Halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu

Ringkonnakohus jättis 30.08.2022 määrusega rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse 04.10.2022 määrusega

menetlusse võtmata.

5. PPA

esitas

Tallinna

Halduskohtule

26.09.2022

taotluse

puudutatud

isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS 362 lg 5

alusel, sest isiku puhul esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 nimetatud asjaolud.

Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik, et tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse

menetluse lõpuni ning tulevikus sunniviisiline väljasaatmine. Isiku esmaste seletuste põhjal ei

ole võimalik hinnata, kas tal on rahvusvahelise kaitse vajadus. Selgitused selle kohta, et

Venemaal ei ole vabadust, tal paluti anda valeütlusi ja takistati kooli lõpetamist, on tõendamata.

Lähiajal viiakse läbi täiendav intervjuu. Samuti on põhjendatud alus arvata, et rahvusvahelise

kaitse taotlus esitati lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

Puudutatud isik viivitas rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega ning tegi seda alles pärast

tabamist. Enda sõnul soovis ta esmalt minna Soome. Põgenemisohule osutab see, et isik saabus

Eestisse ebaseaduslikult ning on väljendanud enda käitumisega soovimatust täita

lahkumiskohustust (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-d 6 ja 8).

Kinnipidamise asjaolude põhjal võib järeldada, et ta oli pigem Eestist lahkumas, sest

rahvusvahelise kaitse taotlus esitati pärast politseiga kohtumist. Puudutatud isiku sõnul tuli ta

Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema, kuid ei uurinud enne selle protsessi kohta. Tema

kaaslane on olnud tegevteenistuses mereväes ja teeninud merepiiri valvamisel Mustal merel ning

tal olid kaasas võõra inimese nimele väljastatud dokumendid. Muud järelevalvemeetmed ei oleks

isikust lähtuva põgenemisohu tõttu tõhusad. Puudutatud isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed ja

majanduslikud sidemed.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.10.2022 määrusega taotluse ja andis PPA-le loa

puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise

aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.02.2023 (resolutsiooni p 2).

Halduskohus nõustus Tartu Halduskohtu 04.08.2022 ja Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2022

määruse põhjendustega. Kinnipidamine on vajalik puudutatud isiku Eestisse saabumise ning

tagakiusu ja ohuga seotud asjaolude väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks. Selleks peab isik

olema PPA-le kättesaadav. Tema ütlused on tõendamata ning väited vabaduse puudumise kohta

Venemaal on üldsõnalised (VRKS § 361 lg 2 p 4). Rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitatud kohe

pärast Eestisse jõudmist, vaid politseiga kohtumise järel ehk kui ilmnes edasiliikumise takistus

3-22-1649

3(6)

ja muutus tõenäoliseks päritoluriiki tagasisaatmine (VRKS § 361 lg 2 p 5). Põgenemisohtu

kinnitavad nii VSS § 68 p-des 6 ja 8 nimetatud asjaolud kui ka isikuga seotud muud asjaolud.

Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, tema käitumisest ja sõnadest võib järeldada

soovimatust naasta päritoluriiki. Esialgu soovis ta minna Soome, kuid selle ebaõnnestumisel tuli

Eestisse. Liikumisteekond Vasknarvast Valka osutab, et ta soovis Eestist lahkuda. Puudutatud

isik ei otsinud võimalust esitada rahvusvahelise kaitse taotlust pärast Eestisse saabumist. Ta pidi

mõistma, et seda on võimalik teha ka mujal kui Valgas. Kuna isiku Eestisse saabumise asjaolud

on ebaselged ja tal puuduvad Eestiga sidemed, ei ole usaldust, et järelevalvemeetmed tagaksid

tema kättesaadavust rahvusvahelise kaitse menetluse toiminguteks. Kinnipidamine ei ole

muutunud ebaproportsionaalseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X

esitas

määruskaebuse,

milles

palub

tühistada

Tallinna

Halduskohtu

03.10.2022 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada

puudutatud isik kinnipidamiskeskusest.

Rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolud vajavad küll täiendavat väljaselgitamist, kuid

selleks ei pea puudutatud isik viibima kinnipidamiskeskuses. Üksiti ei ole PPA põhjendanud,

missuguseid menetlustoiminguid tehakse ja missugust teavet on vaja veel koguda. PPA ja

halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemisohtu. Puudutatud isik on noor naine ning

tema elukaaslane on kinnipidamiskeskuses. Ta ei lahkuks Eestist elukaaslaseta. Puudutatud isik

on selgitanud, miks ta ületas piiri ebaseaduslikult ning liikus Tartust Valka. Ta soovis Tartusse

naasta, sest Valgas ei olnud migratsioonibürood, ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotluse.

Viivitus ei olnud pikk. PPA ega kohus ei arvestanud, et puudutatud isikul oli võimalik olla

hostelis, kuid ta soovis ruttu esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. See taotlus on põhjendatud.

Venemaal otsiti läbi puudutatud isiku elukaaslase tuttava korter. Puudutatud isiku käitumisest

ei saa järeldada soovimatust täita lahkumiskohustust. Halduskohtu hinnangut usalduse

puudumise kohta ei toeta objektiivsed asjaolud. Halduskohus ei kaalunud vabaduspõhiõiguse

riivet ja kinnipidamise vajalikkust.

8. PPA palus jätta määruskaebus rahuldamata.

Puudutatud isik ei ole välja toonud, missugused asjaolud jäeti õigusvastaselt arvesse võtmata.

Põgenemisohtu hinnates arvestas PPA muu hulgas sellega, et isiku kaaslane on väidetavalt juba

varem taotlenud teises riigis rahvusvahelist kaitset ning selle saanud, kuid pöördunud pärast

kaitse saamist vabatahtlikult tagasi riiki, mille eest kaitset taotles. Samuti arvestas PPA, et enne

Eestisse saabumist tutvus kaaslane väidetavalt rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise korraga

ja planeeris põhjalikult teekonda, ning asjaoluga, et isikute esmane soov oli minna Soome.

Puudutatud isik ei ole veenvalt põhjendanud, miks viivitati rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamisega. Seetõttu võib kahelda tema soovis taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis. PPA ei

ole olnud tegevusetu, vaid on kõrvutanud puudutatud isiku ütlusi päritoluriigi teabega.

Detsembris kuulatakse ära isiku arvamus ja vastuväited. Loamenetluses ei pea detailselt

avaldama, missuguseid päringuid ja toiminguid on PPA vahepeal teinud. Asjaolud, mis

puudutavad VRKS § 361 lg 2 p-i 5, on leidnud kinnitust Tartu Halduskohtu 04.08.2022 ja Tartu

Ringkonnakohtu 16.09.2022 määrustes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg

5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS

§ 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

3-22-1649

4(6)

10. PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist

VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Halduskohus tugines loa andmisel samadele normidele.

11. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle normi peamine eesmärk

on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate

asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamine). Väljaselgitamist

vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega,

nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega

seonduv jms, mis eeldavad isiklikku osalust ja kättesaadavust. See norm aitab ka ennetada

taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki, eesmärgiga saada paremaid vastuvõtutingimusi. Sätte

keskne eesmärk ei ole tagada taotlust tagasilükkava otsuse täitmist. Sarnaselt esmakordse loa

andmisega, võib ka kinnipidamise pikendamine toimuda piiratud informatsiooni tingimustes.

Kinnipidamise pikendamiseks peab taotletav eesmärk olema isiku õigustest siiski kaalukam.

Mida pikaajalisem on kinnipidamine, seda suurem kaal on isiku õigustel. Seepärast tuleb PPA-l

kinnipidamise pikendamise taotlemisel selgitada, milliseid toiminguid on vahepeal asjaolude

väljaselgitamiseks tehtud, et kohus saaks kontrollida vajaliku hoolsuse ja kinnipidamisaluse

kohaldamise tingimuste täitmist. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja

kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik

võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma

põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud

kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p 13).

12. Puudutatud isiku esialgsete seletuste järgi taotles ta rahvusvahelist kaitset põhjusel, et

Venemaal ei ole vabadust, tal paluti anda valeütlusi, millest keeldumisel takistati tal kooli

lõpetada, teda peksti arusaadava põhjuseta ning ta oli kantud režiimi ohustavate isikute nimekirja.

Menetlus oli taotluse esitamise ajal algusjärgus ning PPA-l puudus kindlus rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamise eesmärkides. Puudutatud isiku esmased seletused on üpris üldsõnalised.

Temaga oli 25.08.2022 läbi viidud esimene intervjuu. Võib eeldada, et loa pikendamise taotluse

esitamise ajal ei olnud kõiki isiku väiteid veel kontrollitud ning võis esineda vajadus täpsustavate

seletuste saamiseks, sh vajadus teha menetlustoiminguid, mis eeldasid isiku isiklikku osavõttu.

PPA oli kavandanud täiendava intervjuu ning 2022. a detsembris kaebaja ärakuulamise arvamuse

ja vastuväidete esitamiseks. Eelnevat arvestades ei ole PPA olnud menetluse toimetamisel

tegevusetu.

13. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse VSS §-s 68 nimetatud asjaolu

või loata lahkumist teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21). Seejuures peab

põgenemise ohu kindlakstegemiseks esinema vältimatult mõni VRKS § 361 lg-s 21 ja VSS §-s 68

nimetatud asjaolu, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb seda asjaolu hinnata kogumis

muude isikut ja juhtumit iseloomustavate asjaoludega. Põgenemisoht peab kinnipidamiseks

olema piisavalt suur (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13; 29.01.2015 määrus nr

3-3-1-52-14, p 12).

14. PPA on seostanud põgenemisohu VSS § 68 p-des 6 ja 8 nimetatud asjaoludega, kuid

arvestas ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist puudutavate vastuoludega isiku ütlustes ja

puudutatud isiku kaaslasega seotud asjaoludega. Halduskohus nõustus PPA hinnanguga.

Vaidlus puudub, et puudutatud isik ületas välispiiri selleks mitte ette nähtud kohas ning ta ei

ole saanud luba Eestis viibimiseks (VSS § 68 p 8). Lisaks ebaseaduslikule piiriületusele

kinnitavad põgenemisohtu puudutatud isiku vastuolulised ütlused rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamisega viivitamise kohta, mis tekitavad põhjendatud kahtluse, et tema tegelik soov

ei olnud taotleda kaitset Eestis. Määruskaebuse väited ei lükka seda hinnangut ümber. Isiku

sõnul saabus ta koos kaaslasega Eestisse selleks, et taotleda rahvusvahelist kaitset. Seda sooviti

3-22-1649

5(6)

väidetavalt teha Valgas, sest see on Venemaast piisavalt kaugel. Puudutatud isiku kaaslane

olevat tutvunud rahvusvahelise kaitse taotlemisega ja planeerinud põhjalikult teekonda.

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, et kui puudutatud isiku soov oli taotleda Eestis

rahvusvahelist kaitset ning tema kaaslane oli tutvunud rahvusvahelise kaitse menetluse

korralduse ja teekonnaga, siis miks nad ei esitatud taotlust Tartus, kus isikud ka veidi pikemalt

peatusid. Valga ei asu Venemaast oluliselt kaugemal kui Tartu. Samuti pidi info otsimisel

selguma, et rahvusvahelise kaitse taotlustega tegeleb PPA. Puudutatud isikul oli kaasas telefon

ja akupank, mistõttu oli tal võimalik Eestis olles otsida asjakohast infot. Seejuures otsiti esmase

seletuse järgi infot hosteli kohta Internetist (03.09.2022 taotluse lisa 4). Kohapeal uuriti

rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta aga alles hostelis viibides. Seda infot ei kontrollitud.

Seejuures asub hostel Valga politseijaoskonnast umbes 270 m kaugusel. Arvestades, et

puudutatud isik ei pöördunud politseijaoskonda, vaid otsustas minna ööseks bussijaama ja

avaldas soovi taotleda rahvusvahelist kaitset alles pärast politseiga kohtumist, on alust arvata,

et isiku tegelik soov ei olnud esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid Eestist edasi

liikuda. Ei ole välistatud, et puudutatud isik soovis koos kaaslasega tegelikult lahkuda Eestist

rongiga Valga bussijaama juures asuvast raudteejaamast (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

25.11.2022 määrus nr 3-22-1647, p 12). Samas ei nähtu asja materjalidest, et isik oleks

selgesõnaliselt väitnud või et tema käitumisest nähtuks, et ta ei täida lahkumiskohustust

(VSS § 68 p 6). PPA ei ole välja toonud asjaolusid, mis osutaks, et puudutatud isik pole täitnud

koostöökohustust või on takistanud menetlust, jättes osalemata menetlustoimingutel vms. Isikul

peab olema võimalik rahvusvahelise kaitse menetluses väita, et ta ei soovi naasta päritoluriiki

taotluses toodud põhjendustel, kartmata, et sellest tehakse loamenetluses tema jaoks

negatiivseid järeldusi.

15. Ringkonnakohus

ei

nõustu

halduskohtuga,

et

isiku

puhul

esinesid

ka

VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud asjaolud. Selle normi alates 16.08.2022 kehtiva sõnastuse

järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui

välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus

arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohtupraktikas on direktiivile 2013/33/EL ja

Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui

rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni

lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal

ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida

väljasaatmist, nt kui isikul on juba olnud võimalus varjupaigamenetluseks (vt Riigikohtu

15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 12–17;

Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, p 9 jj). Praegusel juhul ei peetud

puudutatud isikut enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kinni lahkumiskohustuse

sundtäitmise tagamiseks. Seega ei olnud õige tugineda VRKS § 361 lg 2 p-le 5 ning selles osas

tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.

16. Kuna isikust lähtub põgenemisoht, pole alust kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid.

Eelduslikult ei suuda VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmed põgenemisohu tuvastamisel

põgenemist tõhusalt ära hoida (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Isikul

puudub ka kehtiv reisidokument, mida saaks hoiule võtta. Puudutatud isik ei ole väitnud, et

kinnipidamine on vastuolus tervist või turvalisust puudutavate kaalutlustega. Seega ei saa

praegust kinnipidamist pidada taotletavat eesmärki arvestades ebaproportsionaalseks.

17. Ringkonnakohus rõhutab, et isikut on VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel lubatud kinni pidada

üksnes senikaua, kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on

välja selgitatud, st üldjuhul kuni rahvusvahelise kaitse taotlust lahendava otsuse koostamiseni.

3-22-1649

6(6)

Kui pärast tähtsust omavate asjaolude selginemist teisi kinnipidamise aluseid ei esine, tuleb isik

kinnipidamiskeskusest vabastada. Seetõttu tuleb tähtaja pikendamisel arvestada ka VRKS §-s

181 sätestatud taotluse läbivaatamise tähtaegu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2022 määrus

nr 3-22-903, p-d 13 ja 16; 03.09.2021 määrus 3-21-1340, p 13; 09.10.2020 määrus nr 3-20-

1232, p 13.2). PPA-l tuleb praegusel juhul silmas pidada, et puudutatud isikut ei ole lubatud

kinnipidamiskeskuses kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.

18. Eelneva põhjal jääb puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 03.10.2022 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab

osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

19. X-le tuleb vene keelde tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja

põhjendused.

(allkirjastatud digitaalselt)