2-22-104201/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-104201

Kohtuasi

Renovum OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.10.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2478,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Renovum

OÜ

(registrikood

14042462),

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

§ 646

alusel

otsustada

asi

üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Harju Maakohtu 12.10.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-104201 tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-22-104201

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 03.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse X (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kostja vaidles makseettepanekule vastu.

Pärnu Maakohus lõpetas 02.03.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 28.03.2022 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista laenusumma

1483,47 eurot, intressi 240,21 eurot perioodi eest 08.08.2021–03.01.2022, hooldustasu 22

eurot, viivise osamaksetelt alates 09.09.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni ja viivise

laenusummalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni kokku 139,37

eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt kokkulepitud määras viivise põhinõudelt alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingus.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ühisraha OÜ (laenuandja) ja kostja 08.06.2021

laenulepingu, mille alusel võimaldas laenuandja kostjale laenu 1500 eurot. Kostja pidi laenu

tagastamata 60 igakuise osamaksega. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma laenu kasutamise

eest intressi 40% aastas, lepingu hooldustasu ja maksete tasumise viivitamise korral viivist

intressiga samas määras.

4. Kostja ei ole osamakseid tähtaegselt tasunud. Laenuandja saatis kostjale korduvalt

meeldetuletuskirju, kuid kostja ei asunud oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Laenuandja

saatis 24.11.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Laenuandja palus kostjal tasuda

võlg 14 päeva jooksul ja hoiatas, et võla tasumata jätmisel ütleb laenuandja lepingu üles. Pärast

hoiatuse edastamist kostja võlgnevust ei tasunud. Laenuandja ütles 03.01.2022 avaldusega

laenulepingu üles, paludes kostjal tasuda võlg. Kostja laenuandja nõuetele ei reageerinud.

Laenuandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale, teavitades sellest kostjat 31.01.2022

teatisega.

5. Kostja tasus juunis ja augusti 2021 kokku 166,02 eurot. Hageja luges kostja poolt makstud

raha arvel tasutuks järgmised nõuded: võla sissenõudmiskulud 50 eurot; esimene põhinõude

osamakse 8,13 eurot; esimene intressi osamakse 50 eurot; esimene hooldustasu osamakse 3,75

eurot; teine põhinõude osamakse 8,40 eurot; teine intressi osamakse 45,74 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud laenulepingust tulenevate nõuete

loovutamist. Kostja hinnangul puudus laenuandjal alus ja vajadus lepingu ülesütlemiseks.

Hageja nõue välja mõista viivis lepingus kokkulepitud intressimäära järgi ei ole mõistlik ega

kehtiva õigusega kooskõlas. Hagiavalduses esitatud seisukohad ja põhjendused ei ole

vastutustundliku laenamise printsiibiga kooskõlas.

2-22-104201

Maakohtu otsus

7. Maakohus rahuldas 12.10.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1483,47

eurot, intressi 240,21 eurot, hooldustasu 22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 139,37

eurot ja viivis põhinõudelt (1483,47 eurot) 40% aastas alates 29.03.2022 kuni põhinõude

täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 820 eurot ja viivise.

8. Hagi rahuldamist ei välista kostja väide, et hageja ei ole tõendanud laenulepingust tulenevate

nõuete loovutamist. Hageja on esitanud laenuandja 31.01.2022 teate kostjale, kus laenuandja

on avaldanud, et ta on loovutanud hagejale nõude kostja vastu, mis on tekkinud 08.06.2021

laenulepingust. Kuna laenuandja on teavitanud kostjat nõude loovutamisest, loetakse, et

loovutamine on kostja suhtes toimunud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 esimene lause). Hageja

ei pidanud oma nõudeõiguse kinnitamiseks esitama lepingut nõude loovutamise kohta.

9. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga, mille ülesütlemist reguleerib VÕS § 416. Maakohus

tuvastas, et laenuandja ja kostja sõlmisid 08.06.2021 laenulepingu. Kostja pidi alustama

tagasimaksete tegemisega 08.07.2021 ning ta pidi tegema makseid iga kuu kaheksandaks

kuupäevaks. Hageja tõi välja, et kostja tegi esimese osamakse 29.07.2021 ja teise osamakse

30.08.2021. Muid osamakseid ei ole kostja teinud. Laenuandja saatis kostjale 24.11.2021 teate,

avaldades, et kostja on rikkunud kohustust teha tagasimakseid ja kostja võlgnevus on 259,51

eurot. Laenuandja palus kostjal tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul ja hoiatas, et võlgnevuse

tasumata jätmisel ütleb ta laenulepingu üles. Lisaks hoiatas laenuandja, et lepingu ülesütlemise

korral nõuab ta kostjalt kogu võlgnevuse tasumist. Kostja ei ole tekkinud võlgnevust tasunud

ega asunud igakuiseid osamakseid tegema, mistõttu ütles laenuandja 03.01.2022 avaldusega

lepingu üles. Seega oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja laenuandja oli andnud kostjale edutult kahenädalase tähtaja

võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb tagasimaksete tasumata jätmise korral

lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Seega olid täidetud lepingu ülesütlemise eeldused

VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgi ja lepingu ülesütlemine on kehtiv.

10. Kostja ei vaidlustanud põhivõla, intressi ega hooldustasu summa kujunemist. Maakohus

rahuldas hageja põhivõla nõude 1483,47 eurot VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1

alusel, intressi nõude 240,21 eurot VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1,

laenulepingu põhitingimuste p 1.10 ja laenulepingu üldtingimuste p 3.4 alusel ning hooldustasu

nõude 22 eurot VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja lepingu hinnakirja alusel.

11. Maakohus rahuldas hageja viivise nõuded VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kolmanda

lause ja laenulepingu üldtingimuste p 3.7 alusel. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hagejal ei ole

õigust nõuda viivise tasumist samas määras nagu lepingus kokkulepitud intressimäär. Kui

pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega,

et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi

(Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

12. Laenuandja ja kostja leppisid lepingu üldtingimuste p 3.7 esimeses ja neljandas lauses

kokku, et laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses laenusaaja võla

sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva laenuandja õiguse teostamisega seotud kulude

hüvitamisega viivitamisel, maksab laenusaaja laenuandjale viivist arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on lepinguga ettenähtud

intressimäär. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist sama ulatuses, mis on

sätestatud lepingus intressimäärana. Lepingu järgi peab kostja tasuma intressi 40% aastas.

2-22-104201

VÕS § 415 lg 1 esimese lause, § 113 lg 1 teise ja kolmanda lause ning laenulepingu

üldtingimuste p 3.7 esimese ja neljanda lause järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist samas

määras nagu intressimäär ehk 40% aastas.

13. Kostja ei sisustanud enda väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte osas piisavalt.

Hagivastusest ei nähtu asjaolusid, mis välistaksid hagi rahuldamise.

14. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldas maakohus osaliselt. Maakohus pidas

põhjendatuks riigilõivu kulu 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning hageja

lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 3 tundi 45 minutit tunnitasumääraga 120 eurot

s.o õigusabikulusid 450 eurot (käibemaksuta).

Apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt vähendada

menetluskulude suurust.

16. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes kohtuistungi pidamata. Sellega rikuti kostja

õigust olla ärakuulatud. Maakohus soovis kostjat ära kuulata telefoni teel, aga kostja hinnangul

ei ole selline ärakuulamine seaduse mõttega kooskõlas.

17. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendusega kostja 09.10.2022 menetluse peatamise taotluse

rahuldamata jätmisel. Õigushariduse olemasolu ei välista terviserikkest tulenevat ajutist

takistust menetluses osaleda. Kostjale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et kohtul puudub

õigus peatada menetlus, kui menetlusosalisel on krooniline haigus (TsMS § 355). Kostja ei ole

esitanud väidet, et ta ei saa menetluses osaleda kroonilise haiguse tõttu.

18. Õige ei ole hageja väide, nagu ei oleks kostja laenuandja kirjadele reageerinud. Kostja on

avaldanud soovi kompromissi sõlmimiseks. Kostja esitas oma väidete kinnitamiseks tõendi.

Maakohus kostja väiteid ei analüüsinud.

19. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga nõude loovutamise osas. VÕS § 405 lg 1

tõlgendamisel tuleb asuda seisukohale, et tarbijakrediidilepingutega seotud nõuete loovutamisel

tuleb järgida teatud vorminõudeid.

20. Kuivõrd kostja vaidles hagile vastates võlale vastu, oleks kohus pidanud sellest järeldama,

et kostja vaidlustas summa kujunemist, isegi kui see ei olnud expressis verbis märgitud.

21. Hagiavalduses ega selle lisades toodu põhjal ei ole võimalik jälgida hageja intressinõude

kujunemist. Intressi kujunemise osas on ebaselgus ja kohus oleks pidanud hageja tähelepanu

sellele juhtima. Kohus ei pööranud kostja väidetele tähelepanu ning sisuliselt lähtus vaid hageja

esitatud väidetest ja nõudest.

22. Maakohus heitis kostjale ette, et kostja ei ole mõistliku laenamise põhimõtte rikkumist

põhjendanud piisavas ulatuses. Kostja arvates on mõistliku laenamise põhimõtte riivamine

tuvastatav üksnes hagis toodud arvestuskäikude ja summadega tutvumisel.

23. Kostja vaidlustab hageja menetluskulude suuruse. Tegemist ei ole keerulise

õigusvaidlusega. Hagi esitamine ei oleks juristilt nõudnud enam kui 1,5 tundi ning juristi

tunnihind 120 eurot ei ole põhjendatud. Hagiavaldusele lisatud kaaskirjast pole võimalik

tuvastada, kes on hageja lepinguline esindaja. Kaaskirja on allkirjastanud Natalja Artjušenkova,

kes väidab end olevat hageja lepinguline esindaja, samas hagiavalduse on allkirjastanud Irina

Vassiljeva. Kummastav on, et Irina Vassiljeva on väidetavalt hageja lepinguline esindaja, kuid

2-22-104201

asjaolu, et ta on kohtule esitanud oma e-posti aadressiks irina@renovum, oleks maakohtus

pidanud tekitama küsimuse hageja esitatud andmete tõepärasuses.

24. Kostja oleks menetlusnormide järgimisel ja nõude põhjendatuses veendumisel püüdnud

asja kompromissiga lahendada, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda.

25. E-toimiku logidest selgub, et kohtunik allkirjastas määruse (toimingute protokoll) kell

13.12 ja seejärel 13.13 kohtuotsuse. Selline pealiskaudne tegevus ei ole menetlusseadustikuga

kooskõlas ning selliselt läbiviidud menetlus piirab menetlusosalise õigusi olulises ulatuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse

normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme

kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

27. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018

otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

28. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme

kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud

ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Menetletavas asjas on maakohus jätnud

otsuses

olulised

asjaolud

tuvastamata

ning

rikkunud

selgitamis-

ja

otsuse

põhjendamiskohustust. TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada

rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate

asjaolude kohta (Riigikohtu 17.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17).

29. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust tuleneva võla nõude. Pooled ei vaidle selle üle, et

füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Maakohus rahuldas hagi täies

ulatuses, märkides otsuse põhjendustes muu hulgas, et kostja ei vaidlustanud hagis nõutud

summade kujunemist ega sisustanud enda väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte osas

piisavalt.

30. Kostja on vastuses hagiavaldusele vaielnud vastu hageja nõudele ja muu hulgas märkinud,

et hagiavaldusest ei nähtu, kas laenuandja kontrollis laenu andmisel kostja maksevõimelisust

(dtl 69). Hageja, vastates kostja vastusele, on üksnes üldsõnaliselt väitnud, et laenuandja on

juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest, esitamata ühtegi tõendit või selgitust, mida

täpsemalt kostjale laenu andes kontrolliti (dtl 79).

31. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

2-22-104201

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

32. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr

C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda

sisustama, nagu maakohus ekslikult leidis. Maakohus ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele,

et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et ta on täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada.

Maakohus ei ole otsuses hinnanud, kas hageja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalikud kohustused. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millise teabe

laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis infot kostja igakuise

netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta. Seega rikkus

maakohus nii eelmenetluse ülesandeid, jättes täitmata selgitamiskohustuse, kui ka otsuse

põhjendamiskohustust, jättes kontrollimata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise.

33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada, kuivõrd maakohus on lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele rikkunud oluliselt

ka selgitamiskohustust. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi

tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul

selgitada hagejale tema tõendamiskoormist, anda tähtaeg tõendite esitamiseks ning hinnata, kas

hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus märgib, et hagejal

tuleb selgitada ka oma nõude kujunemist ja esitada selle kohta täpsed arvestused. Maakohtul

on kohustus arvestada kostja vastuväidetega nõudele ja hinnata hageja nõude põhjendatust asjas

esitatud tõenditest lähtuvalt.

34. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus

asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)