2-21-18869/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja

koht

24. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18869

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. novembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

644,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja

C, lepinguline esindaja Tatjana Kalin

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde Y apellatsioonkaebusele lisatud tõendit (väljavõte Eesti

Töötukassa internetileheküljest) ning 5. detsembril 2022 esitatud tõendit (Peterburi

Vasileostrovski linnaosa ameti 19. jaanuari 2022. a vastus).

2. Jätta Harju Maakohtu 3. novembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-18869

muutmata.

3. Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 1. detsembril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 262 eurot alates 1. detsembrist 2021 kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista perioodi jaanuar 2021. a

kuni november 2021. a eest elatis summas 2082 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt lahutasid hageja vanemad 25. septembril 2019 abielu, pärast mida jäi

hageja ema juurde elama. Hageja vanemad leppisid kokku, et kostja maksab hagejale elatis

lähtudes lapse vajadustest, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

miinimumelatis. Alates jaanuarist 2021. a on kostja jätnud osaliselt elatise tasumata. Perioodil

1. jaanuar 2021. a kuni 30. november 2021. a on kostja elatist kokku tasunud 800 eurot.

Igakuised kulutused hageja ülalpidamiseks on 584 eurot: kulud riietele ja jalanõudele 135 eurot,

hügieenitarvete kulu 24 eurot, kulud ravimitele ja vitamiinidele 45 eurot, toidukulud 180 eurot,

kulud meelelahutusele (loomaaed, tsirkus, bassein, kino, teater, muuseum, uus aasta ja teised

pidustused, lapse sünnipäev) 45 eurot, kulud seoses lasteaiaga 10 eurot, elamiskulud (sh elekter,

TV ja internet) 60 eurot, kulud juuksurile 10 eurot, kulud mänguasjadele, raamatutele jms 45

eurot, kulud iluvõimlemisele 30 eurot.

Hagejal on kaks kodakondust ning hageja sai lapsetoetust kuni 2021. a detsembrini ka Vene

Föderatsioonilt. Kuna hageja emal on lisaks hagejale veel kaks last ning hageja ema saab

peretoetust 520 eurot, siis lõpetas Vene Föderatsioon toetuse maksmise.

2. Hageja vähendas 5. oktoobri 2022. a istungil nõudeid ning palus kostjalt hageja kasuks välja

mõista igakuine elatis alates 1. jaanuarist 2022 summas 163,44 eurot ja alates 1. aprillist 2022

summas 175,64 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista perioodi jaanuar 2021. a kuni

november 2021. a eest elatis summas 1500 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda. Lisaks täpsustas hageja, et hageja huvitegevusega seotud kulud on varasema 30 euro

asemel edaspidi 180 eurot kuus.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja peab esitatud hagiavaldust pahatahtlikuks. Hageja ema takistab hagejaga suhtlemist ning

kostja on esitanud kohtule avalduse hagejaga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi

nr 2-21-17084). Hageja ema ise on loonud olukorra, kus hagejal on tekkinud nõue kostja vastu

elatise väljamõistmiseks.

Kostja on tasunud hagejale igakuiselt 200 eurot, mis on osaliselt tasutud pangaülekandega ning

osaliselt sularahas. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on septembris tasunud 200

eurot. Tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust

vahetult. Ka ei ole hageja selgitanud, mille seisneb perekonnaseaduse (PKS) §-s 108 sätestatud

kahju.

Kostja hinnangul on raske uskuda, et hagejal kulub igakuiselt riiete peale 135 eurot,

hügieenitarvetele 24 eurot, ravimitele/vitamiinidele 45 eurot ning toidu jaoks 180 eurot.

Praegusel juhul tuleb arvestada ka nn mastaabiefektiga, kuivõrd hageja ja tema ema peres

kasvab veel kaks last. Elatist tuleb vähendada ka aja eest, mille hageja veetis kostjaga, kuna siis

kandis hagejaga seotud kulud kostja. Kostja veedab hagejaga umbes 10 päeva kuus. Augustis

oli hageja kostjaga kaks nädalat Türgis. Ka on kostja ostnud hagejale tema huvitegevusega

seonduvalt asju ja riideid.

Arvestada tuleb ka seda, et hageja ema saab lisaks Eesti Vabariigis makstavale lapsetoetusele

toetust ka Vene Föderatsioonilt ca 80 eurot kuus. Kostja ise on töötu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 3. novembril 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 1500 eurot perioodi 1. jaanuar 2021. a kuni

30. november 2021. a eest (tagasiulatuv elatis), 212 eurot perioodi 1. detsember 2021. a kuni

31. detsember 2021. a eest, 163,44 eurot kuus perioodi 1. jaanuar 2022. a kuni 31. märts 2022. a

eest ning 175,64 eurot kuus alates 1. aprillist 2022. a kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Maakohus määras, et elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse suuruse muutumisest alates muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulud jättis

kohus poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei pidanud hageja igakuiste kulude suurust tõendama,

kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras (või alla selle). Kuivõrd kostja vaidlustas

osaliselt hageja igakuised kulutused, andis maakohus hinnangu kulutuste suurusele. Maakohus

leidis, et 1620 euro suurune aastakulu 4-aastase lapse riietele ja jalanõudele on selgelt

ülemäärane. Maakohus hindas kulu mõistlikuks suuruseks 65 eurot kuus. Tervishoiukulu

mõistlikuks suuruseks pidas maakohus 30 eurot. Seega on hageja põhjendatud kulutuste

suuruseks 664 eurot kuus.

Maakohtu hinnangul on põhjendatud elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsetoetust (hageja

eest 60 eurot) ja lasterikka pere toetust (hageja eest 100 eurot). Pärast toetuste mahaarvamist

tuleb vanematel kanda hageja kulusid 504 euro ulatuses, millest kostja kohustus on 252 eurot

kuus. Samuti tuleb 2021. a elatisnõude (s.o tagasiulatuva nõude) puhul arvesse võtta Vene

Föderatsiooni poolt tasutud lapsetoetust summas 80 eurot kuus. Kostja ei ole esile toonud ega

tõendanud, millisel määral ning miks tuleks elatise väljamõistmisel arvestada mastaabisäästuga.

Kuivõrd kostja väited lapsega koosveedetud aja osas on tõendamata, jättis kohus need

arvestamata. Väidetavad reisiga seotud kulud ei ole eluks vältimatult vajalikud, mistõttu ei

saaks neid otseselt pidada ka elatiskohustuse täitmisega seotud kulutusteks.

Lisaks märkis maakohus, et kostja ei ole eelmenetluses esile toonud, et tema majanduslik

seisukord ei võimalda miinimummääras elatist tasuda. Kostja avaldas alles kohtuistungil, et ta

on töötu. Maakohtu hinnangul ei vabasta ebapiisav töötasu või selle puudumine töövõimelist

vanemat elatise maksmisest. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema.

Maakohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja tagasiulatuva elatise nõue. Pooled ei vaidle, et

kostja on vaidlusalusel perioodil hagejale elatist tasunud 800 eurot. Kostja väited elatise

sularahas tasumise kohta on tõendamata. Ka on tõendamata kostja väide 2021. a tehtud 200

eurose elatise makse osas. Maakohus tuvastas, et kostja elatise võlgnevus hageja ees oli 1532

eurot, kuid lähtudes nõude piiridest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatisevõlgnevus

1500 eurot. Kostja viited, mille kohaselt hageja ei ole esile toonud ja tõendanud, et talle oleks

kahju tekkinud, on asjakohatud. PKS § 108 annab hagejale õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Hageja on esitanud

üksnes ülalpidamiskohustuse täitmise nõude, mistõttu kahju tekkimisega seonduv ei ole

asjakohane.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus rahuldas hageja tagasiulatuva elatise nõude ning osas, millega maakohus rahuldas

hageja elatise nõude 100 eurot ületavas osas. Kostja palub tühistatud osas saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta enda kanda.

Maakohus ei ole arvestanud, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust vahetult. Samuti on

kostja tasunud elatist sularahas. Kostja väiteid tõendavad kaudsed tõendid ning ka asjaolu, et

hageja pöördus kohtusse alles pärast seda, kui kostja esitas kohtusse hagi suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks. Maakohus ei ole otsust tehes kostja väidetele sisulist hinnangut andnud.

Ka ei ole maakohus arvestanud, et menetluse kestel muutus kostja majanduslik seisund. Kostja

tõi maakohtus välja, et ta on töötu ja on seda siiamaani. Kostjal on võimalik hagejale elatist

maksta 100 eurot kuus.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

8. Maakohtu otsuse on vaidlustanud kostja. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise

lause järgi jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata.

9. Kostja heidab maakohtule ette menetlusõiguse normide rikkumist. Kolleegium kostjaga ei

nõustu ja leiab, et maakohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendatud ning vastab TsMS § 436 lg-

s 1 ja § 422 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Maakohus on võtnud seisukoha kõikide kostja esile

toodud asjaolude ja esitatud tõendite suhtes. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega, siis ta neid täies ulatuses ei korda (TsMS § 654 lg 6).

10. Maakohus on asja lahendades võtnud arvesse, et 1. jaanuaril 2022 jõusutnud

perekonnaseaduse (PKS) muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise

kord. Nii saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista 31. detsembrini 2021 elatise välja enne

1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates 1. jaanuarist

2022 peab kohus aga kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid.

Enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt oli miinimumelatis ühtse summana

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtivas õiguses enam ühtset

miinimumelatise suurust ei ole ning PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatis võib olla iga

lapse puhul erinev. Maakohus on pooltele selgitanud materiaalõiguse muutumisest tulenevat

õiguslikku olukorda ja tõendamiskohustust (tl 72–74).

11. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus ei ole tema väiteid hinnanud. Maakohus on

õigesti leidnud, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud ega täida seda ka

vahetult.

Kuna hageja ema oma last esindades vaidles vastu kostja väidetele, et laps on kostja juures 10

kalendripäeva kuus ning et lapsele on tasutud elatist sularahas, siis tuli kostjal oma väiteid

TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada. Kostja on maakohtule ette heitnud, et maakohus ei ole

hinnanud kaudseid tõendeid (hageja ema käitumine hagi esitamisel ning tekstisõnum).

Kolleegium märgib kaudsete tõendite kohta, et tsiviilkohtumenetluses on neid lubatud

kasutada, kui nende põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgi kindlaks teha poolte nõudeid ja

vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks

lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaudne tõend ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast,

kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava asjaolu

esinemist või puudumist järeldada (vt Riigikohtu 25. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-

124505/53, p 14.3.3). Kolleegiumi hinnangul ei saa jõuda hageja ema käitumise ega saadetud

tekstisõnumi põhjal („1:1 nähtavasti“; tl 53) järelduseni, et kostja on ülalpidamiskohustust

nõuetekohaselt täitnud.

11.1. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et 5–6 kalendripäeva kuus isa juures viibimine

ei mõjuta hageja esitatud elatise nõuet (vt maakohtu otsuse p 34). Riigikohtu varasema praktika

kohaselt sai kohustatud vanema juures viibimise aeg olla ka juhul, kui see jäi ajavahemikku

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

PKS § 102 lg 2 kohaselt. Mõjuvat põhjust pidi tõendama kohustatud vanem ehk kostja

(Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10). Kehtiva PKS § 101

lg 6 kohaselt vähendab aga kohustatud vanema juures viibimise aeg juhul, kui see on aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, PKS § 101 alusel arvutatud elatise ehk

miinimumelatise enda suurust proportsionaalselt (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-

19160/42, p-d 14.5 ja 14.6). Maakohus tuvastas, et kohustatud vanema juures viibimise aeg ei

anna alust elatise vähendamiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga.

11.2. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva

põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Maakohus ei

tuvastanud, et kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult

proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures (vt maakohtu otsuse p 34). Kolleegium

nõustub maakohtuga.

12. Maakohtu tuvastatud asjaoludel, mille tuvastamisel kohus kolleegiumi hinnangul ei

eksinud, ei ole põhjendatud ülalpidamiskohustust PKS § 102 alusel vähendada. Mõjuvale

põhjusele peab tuginema kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma

ja neid ka tõendama (vt eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p 15.2

ja selles viidatud kohtupraktika). Maakohus on kostjale tõendamiskohustust selgitanud. Kostja

esitas väite töötuse staatuse kohta pärast eelmenetluse lõppemist 15. juuni 2022. a kohtuistungil

(tl 106 pöördel, ajamärk 00:37:09). Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus õigesti kostja

hilinenud väite arvestamata ja kostja majandusliku seisundi kohta tõendid kogumata (vt

maakohtu otsuse p 35).

Kuna kostja sai esitada asjaolud ja tõendid oma majandusliku seisundi kohta, sh töötu staatus

maakohtu menetluses, siis ei ole apellatsioonimenetluses uue tõendi esitamise eeldus

TsMS § 652 lg 3 järgi täidetud. Kolleegium jätab kostja taotluse tõendi (väljavõte Eesti

Töötukassa internetileheküljest) asja juurde võtmiseks rahuldamata.

13. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus ei ole arvestanud Vene Föderatsiooni poolt

makstava lapsetoetusega. Hageja on selle asjaolu esile toonud ning selgitanud, et lapsetoetust

maksti kuni 31. detsembrini 2021 (vt hageja 17. mai 2022. a menetlusdokument; tl 79 pöördel).

Maakohus on kuni selle ajani väljamakstava toetusega elatise suuruse määramisel arvestanud.

Kostja esitas 5. detsembril 2022 tõendi (Peterburi Vasileostrovski linnaosa ameti 19. jaanuari

2022. a vastus), kuid pole selgitanud, miks ta ei esitanud seda tõendit maakohtus.

Apellatsioonimenetluses uue tõendi esitamise eeldus TsMS § 652 lg 3 järgi ei ole täidetud ning

kolleegium jätab kostja taotluse tõendi asja juurde võtmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

14. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS §

164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

15. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)