2-22-13946/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-13946

Tsiviilasi

X hagi Y vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx, asukoht XXX, xxx)

Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada

X

ja

Y

abielu,

mis

on

registreeritud

xx.xx.xxxx

Tallinna

Perekonnaseisuametis.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Vabastada X menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava

kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.

1.

19.09.2022 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel

registreeritud abielu põhjusel, et nende abielulised suhted on lõppenud ja hageja ei soovi

abielulisi suhteid taastada.

2. Hageja jäi kohtuistungil esitatud hagi juurde ja selgitas, et poolte abielulised suhted on

lõppenud 2019. aastast. Hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada.

2-20-16534

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.

3. Kostja teatas kohtule 22.11.2022 e-kirja teel, et soovib abielu lahutada. Kostjaga kadus

videoteel toimunud ärakuulamisel ühendust. Kostja kirjutas pärast ärakuulamist, et kuigi

ühendus katkes, siis ta jätkuvalt avaldab soovi abielu lahutamiseks.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus

abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

5. Poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja kinnitusel ei

ole poolte vahel juba vähemalt alates 2019.aasta augustist abielusuhteid olnud. Pooled elavad,

hageja Eesti Vabariigis ja kostja Rootsi Kuningriigis. Kostja on nõustunud abielu lahutamisega.

6. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja

seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi, mistõttu tuleb

poolte abielu ka lahutada.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud

nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui

talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib

kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude

riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja

jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus rahuldas 27.09.2022 määrusega X taotluse menetlusabi saamiseks ja andis Xle

menetlusabi vabastades ta täielikult avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. Avalduselt

tasumisele kuuluv riigilõiv oli 100 eurot. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse olemust, peab kohus

vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik