2-21-112642/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-112642

Kohtuasi

DOORFIKS OÜ hagi osaühingu Olev Ehitus vastu

põhivõla 2734,20 euro ja viivise 1624,11 euro saamiseks

Osaühingu Olev Ehitus vastuhagi DOORFIKS OÜ-lt

4869,06 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. märtsi 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Olev Ehitus määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastuhagis kostja) DOORFIKS OÜ (registrikood

11152150), seaduslik esindaja VL

Kostja (vastuhagis hageja) osaühing Olev Ehitus

(registrikood 10443514), seaduslik esindaja MM

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu Olev Ehitus määruskaebusega esitatud tõend (kirjavahetus

kohtujuristiga) asja materjalide juurde võtmata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 24. märtsi 2022 määrus osas, millega maakohus jättis

Osaühingu Olev Ehitus vastuhagi läbi vaatamata ja jaotas Osaühingu Olev Ehitus

vastuhagiga seotud menetluskulud. Saata asi tühistatud osas tagasi samale

maakohtule menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas on Harju Maakohtu 24. märtsi

2022 määrus jõustunud.

3. Osaühingu Olev Ehitus määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

2-21-112642

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. DOORFIKS OÜ (hageja) esitas 3. mail 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse, milles palus osaühingult Olev Ehitus (kostja) hageja kasuks välja mõista

4358,31 eurot. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond koostas 22. juulil 2021 maksekäsu. Kostja

esitas 23. septembril 2021 maksekäsu peale määruskaebuse. Pärnu Maakohus rahuldas

30. novembri 2021 määrusega kostja määruskaebuse, tühistas maksekäsu ja andis hageja nõude

kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 14. detsembril 2021 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlg summas 2734,20 eurot ja viivised summas 1624,11 eurot. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

3. Kostja esitas 31. detsembril 2021 (täiendatud 8. veebruaril 2022) vastuhagi, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista 4869,06 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta hageja

kanda.

4. Maakohus selgitas 11. märtsi 2022 kirjaga pooltele, et maakohtul võib olla alust jätta hagi

läbi vaatamata, kuna hageja on kostjalt juba täitemenetluses saanud maksekäsuga välja

mõistetud summa. Maakohus palus kostjal teatada, kas ta soovib enda vastuhagi täitemenetluses

saadu tagastamiseks menetleda eraldi hagina, kui maakohus jätab hageja hagi läbi vaatamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 24. märtsi 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) läbi vaatamata

hageja hagi ja kostja vastuhagi. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohtu

määruse

põhjenduste

kohaselt

tuleb

tsiviilasi

jätta

läbi

vaatamata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki, s.o hagi rahuldamist võimalik saavutada. Kostja on välja toonud ja hageja

ei vaidlusta, et samas tsiviilasjas tehtud maksekäsk, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja

4509,06 eurot, on täitemenetluses täidetud. Hageja esitas samas tsiviilasjas hagi kostja vastu,

milles palub välja mõista samas summas põhivõlg ja viivis nagu oli välja mõistetud

maksekäsuga. Kostja on esitanud vastuhagi täitemenetluses saadu tagastamiseks. Maakohtul

puudub võimalus menetleda hageja hagi kostja vastu põhivõla 2734,20 euro ja viivise

1624,11 euro saamiseks, sest võimaliku hagi rahuldamise korral tekiks uus täitedokument,

mille alusel oleks hagejal õigus veelkord nõuda sama summat kostjalt. Kuigi maksekäsk selles

asjas on hilisemalt tühistatud, on see tegelikkuses täidetud ja hageja ei ole maksekäsuga välja

mõistetud summasid kostjale tagastanud.

Kuna maakohus jättis läbi vaatamata põhihagi ja kostja ei olnud taotlenud vastuhagi

menetlemist eraldi hagina, jättis maakohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel kostja vastuhagi läbi

vaatamata.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna läbi vaatamata

jäid nii hagi kui ka vastuhagi ja pooltel puudus menetluses lepinguline esindaja.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles

maakohus jättis kostja vastuhagi läbi vaatamata ja menetleda kostja vastuhagi hageja vastu

eraldi hagina.

2-21-112642

Kostja esitas oma soovi menetleda vastuhagi eraldi hagina siis, kui vaidlustatud määrus oli juba

koostatud. Kostja seaduslikul esindajal ei ole enamusel tööajast võimalust arvutit kasutada ja

seetõttu sai ta kohtu kirjad kätte mitmed päevad peale nende saatmist. Kostja ei ole taotlenud,

et hagi menetletaks üksnes vastuhagina, mistõttu tuli maakohtul võtta hagi eraldi menetlusse.

7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus

§-ga 659) tühistada osas, milles maakohus jättis kostja vastuhagi läbi vaatamata ja jaotas kostja

hagiga seotud menetluskulud. Tühistatud osas saata asi tagasi maakohtule menetluse

jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

10. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Maakohtu määrust ei ole

vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hageja hagi läbi vaatamata ja jaotas selle hagiga seotud

menetluskulud. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine

lause koosmõjus §-ga 659).

11. Vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus kostja vastuhagi läbi vaatamata

põhjusel, et hageja hagi jäi läbi vaatamata ja kostja ei olnud taotlenud vastuhagi läbivaatamist

eraldi hagina. Kolleegiumi hinnangul ei olnud maakohtul alust jätta vastuhagi läbi vaatamata.

TsMS § 373 lg 3 teise lause järgi kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse,

võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks

üksnes vastuhagina. Maakohus võttis vastuhagi 10. veebruari 2022 määrusega menetlusse.

Kuna kostja ei olnud vastuhagis ega ka menetluses hiljem taotlenud hagi menetlemist üksnes

vastuhagina, pidi maakohus hageja hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 373 lg 3 alusel

jätkama vastuhagi, s.o kostja esitatud hagi, menetlemist. Eeltoodust erinevale seisukohale ei

anna alust asuda ka maakohtu põhjendus, et kostja ei teatanud kohtule soovist tema hagi eraldi

menetleda. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks maakohtu 11. või 22. märtsi 2022 kirja

kätte saanud. Kostja on kirjade kättesaamist kinnitanud alles 28. märtsil 2022, s.o peale

vaidlustatud määruse tegemist. Olukorras, kus kostja ei olnud avaldanud selget soovi tema

nõude menetlemist üksnes koos hageja nõudega, ei saanud maakohus jätta kostja hagi

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole esitanud muid põhjendusi

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus vaidlustatud

osas tühistada ja saata asi kostja nõude osas menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.

12. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse kostja hagi läbi vaatamata jätmise osas

ja saadab asja selles osas maakohtule menetluse jätkamiseks, tuleb kostja nõude osas tühistada

ka menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus seoses kostja hagiga jääb TsMS § 173 lg 3

teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele.

13. Kostja esitas koos määruskaebusega tõendi kirjavahetuse kohta kohtujuristiga.

Ringkonnakohus jätab tõendi asja materjalide juurde võtmata, kuna vastavad e-kirjad on

toimikus juba olemas. Kuna tõend, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud

elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada.

2-21-112642

14. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks

tagasi maakohtule, siis ei ole ringkonnakohtu määrus edasikaevatav (TsMS § 427 esimene

lause; vt ka Riigikohtu 21. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13).

(allkirjastatud digitaalselt)