2-22-6105/33 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSaata kohtuotsus pärast jõustumist rahvastikuregistrit pidavale asutusele muudatuste tegemiseks isikuandmetes. Edasikaebamise kord arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kirjeldav osa
Legislator headnote
AI generated2-22-6105/33 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Kohus arutas pooltega asja 19.10.2022 toimunud kohtuistungil. Kohus selgitas hagejale ekspertiisi tasu maksmise kohustust ja kostjate seaduslikule esindajale eksperdi juurde ilmumise kohustust.
Full text
K O H T U M Ä Ä R US
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2023, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-6105 Tsiviilasi
Tsiviilasja hind XXi hagi põlvnemise tuvastamiseks
7000 eurot
Menetluse vorm Kohtuistungi toimumise aeg 19.10.2022, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX, isikukood x, elukoht x, x x, x x, x x, x, e-posti aadress: x Kostja 1: YY, isikukood x, elukoht x x, x x, x x x
Kostja 2: QQ, isikukood x, elukoht x x, x x, x x x
Kostjate seaduslik esindaja: DD, isikukood x, elukoht x x, x x x x x, e-post:x
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi.
2. Tuvastada, et YY (isikukood x) põlvneb XXist (isikukood x).
3. Tuvastada, et QQ (isikukood x) põlvneb XXist (isikukood x).
4. Saata kohtuotsus pärast jõustumist rahvastikuregistrit pidavale asutusele muudatuste tegemiseks isikuandmetes.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul
Tsiviilasi nr 2-22-6105
Edasikaebamise kord arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kirjeldav osa
Hageja esitas 25.04.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostjate põlvnemise hagejast. Kostjad on sündinud xx.xx.xxxx. Kostjate seaduslik esindaja on keeldunud tegemast toiminguid, et hageja kantakse kostjate sünniakti kostjate isana. Hageja oli kostjate seadusliku esindajaga koos x, täpseid kuupäevi hageja ei mäleta. Kostjate seaduslik esindaja teavitas hiljem hagejat, et ootab hageja lapsi, kuid hageja sel hetkel kostjate seaduslikke esindajaid ei uskunud. 2022 jaanuaris võttis kostjate seaduslik esindaja hagejaga ühendust, sest kostjad soovisid oma bioloogilise isaga kohtuda. Hageja oli nõus ja kohtus kostjatega. Hageja soovib teostada oma laste suhtes põlvnemisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Hageja taotleb ekspertiisi teostamist põlvnemise tuvastamiseks.
Kohus võttis hagi menetlusse 07.07.2022.
Kostjad vastasid hagile 26.07.2022. Kostja 2 oli ekspertiisi taotlusega nõus. Kostja 2 ekspertiisi ei soovinud.
Kohus arutas pooltega asja 19.10.2022 toimunud kohtuistungil. Kohus selgitas hagejale ekspertiisi tasu maksmise kohustust ja kostjate seaduslikule esindajale eksperdi juurde ilmumise kohustust.
20.10.2022 määras kohus asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimused, kas kostjad põlvnevad hagejast.
15.11.2022 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr x kohaselt ei ole kostjate põlvnemine hagejast välistatud ja hageja saab olla 99,9999999% tõenäosusega kostjate bioloogiline isa.
16.11.2022 määras kohus pooltele tähtaja kuni 23.11.2022, et esitada ekspertiisiakti suhtes oma seisukohad ja kas pooled soovivad jätkata suulises või kirjalikus menetluses.
16.11.2022 teatas hageja, et ta soovib jätkata kirjalikus menetluses ja ta soovib, et tema nimi kantaks kostjate sünnitunnistusele. Kostjad soovisid 20.12.2022 teada, millal kohus asjas otsuse teeb, millest kohus järeldas, et kostjad ei soovi asja jätkamist suulises menetluses.
Kohus tegi 22.12.2022 määruse, millega otsustas jätkata asja läbivaatamist kirjalikus menetluses, määras pooltele seisukohade ja tõendite esitamiseks tähtajad ja teatas otsuse tegemise kuupäeva. Pooled ei esitanud kohtu määratud tähtaegadeks täiendavaid seisukohti ega tõendeid. Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, läbi vaadanud asja materjalid, on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 95 otsustab kohus isaduse tuvastamise või vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kostjad ei vaielnud hagile vastu, kuid ei võtnud hagi õigeks. PKS § 94 lg 1 alusel isaduse tuvastab kohus, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud sama seaduse § 91 alusel ja kohus on
Tsiviilasi nr 2-22-6105
tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Kohus tuvastab, et kostjate isana ei ole ühtegi meest kindlaks tehtud.
Kostjate põlvnemine hagejast tuvastati 15.11.2022 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktiga nr x. Nimetatud akti kohaselt ei ole kostjate põlvnemine hagejast välistatud ja hageja saab olla 99,9999999% tõenäosusega kostjate bioloogiline isa. Kohtu hinnangul järeldub ekspertiisiaktist, et kostjad põlvnevad hagejast. Kohus rahuldab hagi.
Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 lg 1 ja lg 3 alusel saadab kohus kohtuotsuse registripidajale, muudatuste tegemiseks kostjate perekonnaseisuandmetes.
Menetluskulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus peab põhjendatuks antud juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd kostjateks on alaealised lapsed, kellel puudub iseseisev sissetulek, s.t nad on ülalpeetavad, mille tõttu ei ole õiglane ja oleks ebamõistlik jätta menetluskulusid kostjate kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Siiri Malmberg kohtunik