2-22-110034/20 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-110034

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi A.L. vastu põhinõude

587,02 eurot ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

743,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479)

Hageja esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ,

e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: A.L. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt A.L. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Osaühing Aktiva Finants

(registrikood 10746479) kasuks välja võlgnevus 587,02 eurot ja viivis (perioodi

07.10.2021-23.01.2023 eest) 131,36 eurot, kokku 718,38 eurot.

3. Mõista kostjalt A.L. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivised alates

24.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt 426,35 eurot määras 0,065%

päevas, kuid mitte enam kui 221,44 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta poolte menetluskulud kostja A.L. kanda.

5. Mõista kostjalt A.L. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 675

eurot (sh riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 500 eurot).

6. Mõista kostjalt A.L. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja hüvitatavatelt

menetluskuludelt (675 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

2-22-110034

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 23.03.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.L.lt (kostja) 657,01 euro väljamõistmiseks. Kohus võttis

avalduse menetlusse ning edastas kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite.

Maksekäsuosakond lõpetas 04.05.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude

üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks (dtl 1-17).

2. Hageja esitas 18.05.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu 587,02 euro ja viiviste nõudes

(dtl 23-27).

3. 27.05.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi menetlusse, määras menetleda hagi

lihtsustatud korras ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates

kohtumääruse ja hagi kättesaamisest (dtl 41-44).

4. Kostja esitas 06.07.2022 esialgse vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hageja nõudele vastu

(dtl 51-53). 29.07.2022 esitas hageja seisukoha kostja vastusele (dtl 58-63).

5. 09.12.2022 määrusega määras kohus menetleda tsiviilasja kirjalikus menetluses, andis

pooltele soovi korral täiendavate selgituste, tõendite ja taotluste esitamiseks ning vastaspoole

esitatule vastamiseks tähtaja. Samuti määras kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja

menetluskulude nimekirjade ning vastaspoole menetluskuludele vastamiseks. Kohus määras, et

juhul, kui pooled kompromissile ei jõua, teeb käesolevas tsiviilasjas lahendi avalikult teatavaks

19.01.2023 (dtl 83-87).

6. 28.12.2022 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha (dtl 90-94). 05.01.2023 esitas hageja

kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 99-101).

7. 19.01.2023 lükkas kohus otsuse kuulutamise aja edasi ning teatas, et kohus teeb käesolevas

tsiviilasjas lahendi avalikult teatavaks 23.01.2023.

Hageja nõue ja asjaolud

8. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 587,02 eurot, hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 55,70 eurot ja viivised alates 19.05.2022 kuni

põhinõude täitmiseni kokkuleppes sätestatud määras 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva

eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.09.2021 võlatunnistuse ning võlausaldaja

ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe, mille kohaselt kostja kinnitas võlgnevuse

olemasolu, suurust ja koosseisu, sh põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustus,

2-22-110034

et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse

olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kostja

nõustus, et alates võlatunnistuse andmisest saab võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses

nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes võlatunnistusele ning võlausaldaja ei pea

esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise

aluseks olevate asjaolude kohta peale võlatunnistuse. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et

võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 637,02 eurot, millest põhivõlg

476,35 eurot, viivis 73,55 eurot, kahjuhüvitis 40 eurot, intress 47,12 eurot. Kostja kohustus

võlga tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on võla katteks makseid teostanud

50 eurot, millised hageja arvestas laekunud põhiosa katteks. Hageja ja kostja on kokkuleppe

punktis 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras 0.065% iga kalendripäeva eest.

9. Hageja oma seisukohas kostja vastusele märgib, et ei nõustu kostja seisukohtadega. Hageja

toob välja, et kostja asus võlatunnistust täitma, tasudes 06.10.2021 esimese maksegraafiku

järgse osamakse 50 eurot, millega tunnistas kokkuleppe sõlmimist. Kui kostja tegelikult ei oleks

soovinud nendel tingimustel kokkulepet sõlmida, ei oleks ta kokkulepet allkirjastanud.

Võlatunnistuses on kahjuhüvitise all mõeldud võla sissenõudmisega tekkinud kulutusi saadetud

kirjade, SMS-ide, telefonikõnede jms näol. Kostja on võlatunnistust allkirjastades nõustunud

võla suuruse ning komponentidega, millest võlg koosneb.

Hageja menetluskulud on põhjendatud. Hageja põhitegevusalaks ei ole võlgade sissenõudmine.

Hageja põhitegevusalaks on inkassoteenus ja krediidi info. Hageja ei osuta juriidilisi teenuseid.

Kohtusse pöördumine ja läbirääkimiste pidamine kohtumenetluses eeldab õigusaktide tundmist

ja õigusteadmisi. Seetõttu on hageja otsustanud menetluses osaleda lepingulise esindaja kaudu.

10. Hageja ega Julianus Inkasso OÜ ei ole kuidagi kostjat ähvardanud ega sundinud

võlatunnistust allkirjastama. Kostja on avaldanud hagejale tahteavalduse võlatunnistuste

sõlmimiseks. Kostja on soovinud tasuda võlga tema pakutud osamakse suurustes, mida hageja

kostjale ka võimaldas. Samuti on kostja võlatunnistusi allkirjastades äratuntavalt avaldanud

hagejale soovi maksekokkuleppe sõlmimiseks. Kostja asus võlatunnistust täitma, millega

samuti tunnistas kokkuleppe sõlmimist.

11. Hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv summas 175

eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu summas 1080 eurot.

Kostja vastuväited

12. Kostja oma vastuses hagile ei nõustu hageja nõude suurusega, kuna kostja hinnangul on

esialgne laenuandja (Placet Group OÜ) rikkunud seadust väljastades laenu. Laenuandja ei ole

kontrollinud kostja sissetulekut ning väljastas lubamatu summa, mille tõttu on kostja sattunud

makseraskustesse. Kostja ei nõustu võlatunnistuses toodud summadega. Kostja hinnangul on

kokkulepitud maksegraafikus arusaamatud ja valed summad. Kostjale on arusaamatu, milles

seisneb põhinõudes märgitud kahjuhüvitis. Samuti ei nõustu kostja hageja menetluskuludega.

Kostja leiab, et hagejal oleks olnud võimalik oma menetluslikud eesmärgid saavutada kasutades

mõnda oma töötajat või teenistujat, kellel tulenevalt tööülesannetest on juriidilised teadmised.

Käesoleval juhul on tegemist võlanõude sissenõudmisega, mis ei ole õiguslikult keerukas ning

seetõttu jääb arusaamatuks vajadus kasutada välist õigusnõustajat hagi koostamisel.

13. Kostja ei nõustu nõude suurusega, kuna allkirjastas esitatud võlatunnistuse sunniviisil, kuna

telefoni teel ähvardati kostja kontode arestimisega ning kohtusse pöördumisega.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, on

seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

2-22-110034

15. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava

osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS

§ 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et

TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

16. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab

3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

17. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

18. Hageja tugineb hagis ja täiendavates selgitustes sellele, et pooled on sõlminud

kompromisslepingu, milles kostja tunnistab võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu ning

kostja nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem

võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud

vastuväiteid.

19. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ta leiab, et laenuandja on laenu väljastades

rikkunud oma kohustusi ning maksegraafikus toodud summad on ebaõiged. Samuti, et kostja

on allkirjastanud esitatud võlatunnistuse sunniviisil, kuna telefoni teel ähvardati kontode

arestimisega ning kohtusse pöördumisega.

20. Hageja on palunud kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud võlatunnistusest tulenev

võlgnevus. Kui hageja esitab kostja vastu võlatunnistusest tuleneva nõude, peab kohus võtma

seisukoha, kas esitatud dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud

kinnitus (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduv võlatunnistus.

Võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistuse andmisel võlgnik üksnes konstateerib võla

olemasolu või teatud asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust. Sellise tunnistuse

tagajärg on aegumise katkemine (TsÜS § 158) ning seda võib kohtumenetluses käsitada

dokumentaalse tõendina nende asjaolude osas, mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse.

Samas ei loo see iseseisvat nõude alust ega piira tunnistuse andja poolt tunnistuses mainitud

nõudele vastuväidete esitamist (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr nr 2-19-5601, p 16 jj).

21. Juhul kui tegemist on tehinguga, tuleb hinnata, kas võlatunnistus on abstraktne

(konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). Seda, kas tegemist on konstitutiivse

või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, tuleb välja selgitada

2-22-110034

võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Oluline on

tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Võlatunnistuse liigi

kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu

ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid

läbirääkimisi, poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab,

et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärk on luua iseseisev ja

sõltumatu nõudealus kas senise võlasuhte asemele või selle kõrvale. Tõendamaks, et võlgnik

tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal

esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset

võlatunnistust. Seega on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega siis, kui vaidlusaluse

võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud

sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus.

Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi

koostamise ajal (vt VÕS § 29). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb

lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse

olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist.

Arvestades võlatunnistusi puudutavat varasemat praktikat, leiab kolleegium, et deklaratiivse

võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või

täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud nõudele vastuväidete esitamisest. Kui

võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi

neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru, on võlatunnistusega määratud vastuväidetest

loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta

võlatunnistuse

andmisega

loobunuks.

Missugustest

vastuväidetest

on

deklaratiivse

võlatunnistusega loobutud, tuleb kohtutel välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes

arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki.

22. Riigikohus peab lahendis tsiviilasjas nr 2-19-5601 vajalikuks täpsustada varasemaid

seisukohti deklaratiivse võlatunnistuse õigusliku tähenduse kohta. Nimetatud varasema

praktika kohaselt ei ole deklaratiivse võlatunnistuse puhul võlausaldajal vaja tunnustatud võla

sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest

vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega

tunnistatud võlga. Kolleegium täpsustab oma varasemat praktikat selles osas ja leiab, et võlgnik

võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset

võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega

loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta

suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav

kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises.

Konstitutiivne võlatunnistus loob võlatunnistusega lubatud sooritusele iseseisva, st selle

aluseks olevast õigussuhtest sõltumatu nõude aluse ning võla sissenõudmiseks ei pea

võlausaldaja esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kui hageja tugineb nõuet esitades

konstitutiivsele võlatunnistusele, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlatunnistuse aluseks

olevast õigussuhtest tulenevale nõudele VÕS §-del 1028 ja 1032 põhineva alusetu rikastumise

tagasinõude esitamisel.

23. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud võlatunnistus (dtl 29-31) käsitletav deklaratiivse

võlatunnistusena.

Deklaratiivse

võlatunnistuse

andmisega

loobus

kostja

lähtuvalt

võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud

nõudele vastuväidete esitamisest. Riigikohtu seisukoha järgi kinnitatakse deklaratiivse

võlatunnistuse korral olemasolevat võlga ning deklaratiivse võlatunnistuse andmise

menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei

ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse

2-22-110034

(Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-13-34922/124, punkt 13.1 ja Riigikohtu lahend tsiviilasjas

nr 2-13-34922/124, punkt 12.2).Kohus selgitas kostjale, et kostja kohustus on tõendada, et tal

võlga hageja ees ei ole – tegu on ümber pööratud tõendamiskoormisega (vt kohtu 09.12.2022

selgitused). Kostja vastavaid põhistusi ega tõendeid kohtule ei esitanud. Samuti ei ole kostja

tõendanud, et oleks võlatunnistuse sõlminud sunniviisiliselt, ähvardustega. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb põhinõude osas rahuldada.

24. Võlatunnistuses on pooled kokku leppinud viivise määras 0,065% võlgnetava põhivõla

summalt päevas. Viivist hakati arvestama alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast,

s.o 07.10.2021. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja rahuldab selle. Kohus arvestab

viivist vastavalt hageja taotlusele viimasele tagasimaksele järgnevast päevast, s.o 07.10.2021

kuni käesoleva otsuse tegemiseni põhinõudelt (426,35 eurot) määras 0,065% päevas. Kohus

arvutas viivise välja kasutades viivisekalkulaatorit (viivisekalkulaator.ee) ja viivise summaks

otsuse tegemise aja seisuga on 131,36 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

25. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse 587,02 eurot ning 23.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 131,36

eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (426,35

eurot) alates 24.01.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

27. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

28. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja

mõista riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1080 eurot (ilma käibemaksuta) (tl 99-

101). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.

29. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale

tasutud riigilõiv 175 eurot.

30. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on

menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

31. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 8 h 50

min ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), kokku 1080 eurot. Kohus leiab, et hageja

tunnitasu suurus on mõistlik.

32. Ajakulu osas leiab kohus, et antud juhul ei ole tegemist pidevalt võlgu sisse nõudva esindaja

jaoks keeruka ega mahuka vaidlusega. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, samuti

asjaolusid, et hageja esindaja kui võlgade sissenõudmisele spetsialiseerunu esitab pidevalt

ühetaolisi hagisid, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks järgnevalt:

2-22-110034

-

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine – 20 eurot;

-

Nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs. Hagiavalduse

ettevalmistamine. Hagiavalduse koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine,

esitamine kohtule – 1 h;

-

Kostja 06.07.2022 hagivastusega tutvumine, selle analüüs. Hageja 29.07.2022

seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 1 h 30 min;

-

Kostja 03.10.2022 seisukohaga tutvumine. Hageja 28.12.2022 seisukoha koostamine ja

kohtule esitamine – 1 h;

-

Hageja 05.01.2023 lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule

esitamine – 30 min.

33. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja esindaja kulude hüvitamist 4 tunni

ulatuses.

34. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõsta hageja õigusabikulud 500 eurot (480 eurot

(4x120) + 20 eurot) ja riigilõiv 175 eurot, kokku 675 eurot.

35. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik