3-22-1333/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(8)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1333

Haldusasi

Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.04.2022 otsuse nr

TR028388/1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohus-

tamiseks vaadata uuesti läbi 05.01.2022 päring

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja

Gerly Kask

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja ja Merle Magnus

Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, esindaja Heili

Jaamu ja nõustaja Karin Kivari

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 12.01.2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt Xi kasuks välja menetluskulud summas 2205 eurot (koos

käibemaksuga).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.02.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahandusministeeriumi 17.05.1993. a käskkirjaga nr 113-K kinnitati X (kaebaja) maksu- ja

rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja – maksupoliitika talituse juhataja ametikohale alates

17.05.1993 a. Rahandusministeeriumi ja kaebaja vahel sõlmiti lisaks 19.05.1993 määramata ajaks

tööleping, mille kohaselt kaebaja asus tööle 17.05.1993 maksu- ja rahanduspoliitika osakonna

juhataja asetäitja – maksupoliitika talituse juhataja ametikohale.

2. Rahandusministeeriumi 16.02.1996 käskkirjaga nr 14-k lõpetati kaebajaga tööleping poolte

kokkuleppel 16.02.1996 töölepingu seaduse (TLS) § 76 alusel.

3. Riigi Maksuameti 19.02.1996. käskkirjaga nr 12-k nimetati kaebaja Riigi Maksuameti

peadirektori asetäitja ametikohale.

2(8)

4. Kaebaja esitas 05.01.2022 päringu Sotsiaalkindlustusametile (SKA/vastustaja) avaliku

teenistuse staaži sisestamiseks sotsiaalkaitse infosüsteemi.

5. SKA poolt esitatud nõudel edastas Riigi Tugiteenuste Keskus ametniku teenistuslehe koopia,

mille kohaselt nimetati X ametisse 19.02.1996 ja tema avaliku teenistuse staaž 19.02.1996 seisuga

on 2 aastat 8 kuud ja 29 päeva. Avaliku teenistuse staaži hulka seisuga 19.02.1996 oli arvatud

töötamine Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumis 17.05.1993-16.02.1996 a. Avaliku teenistuse

staaži hulka alates 19.02.1996 oli arvatud töötamine: 1. Riigi Maksuamet 19.02.1996-29.09.2003;

2. Riigi Maksuamet ennistatud teenistusse 23.12.2003-31.12.2003 3. Rahandusministeerium

13.04.2005-05.04.2007 2 4. Riigikogu (Riigikogu XII koosseisu liige) 27.03.2011-23.03.2015 5.

Riigikogu (Riigikogu XIII koosseisu liige) 24.03.2015-31.03.2018.

6. SKA 14.04.2022 otsusega nr TR028388/1 otsustati mitte arvata kaebaja avaliku teenistuse

staaži hulka töötamist Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumis 17.05.1993-16.02.1996. Otsuse

põhjenduste kohaselt kaebaja ei olnud seisuga 01.01.1996 teenistusse nimetatud, vaid oli tööl

töölepingu alusel. Rahandusministeeriumi ja kaebaja vahel sõlmiti 19.05.1993 tööleping nr 170.

Rahandusministeeriumi kinnitusel ei ole vormistatud dokumenti kaebaja teenistusse võtmise kohta

seisuga 01.01.1996.

7. Kaebaja esitas vastustaja 14.04.2022 otsusele vaide, mille vastustaja jättis 18.05.2022

vaideotsusega rahuldamata.

8. Kaebaja esitas 17.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 11.07.2022

määrusega menetlusse nõudes Sotsiaalkindlustusameti 14.04.2022 otsuse nr TR028388/1

tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi 05.01.2022 päring.

9.

21.09.2022

määrusega

kaasas

kohus

arvamuse

andmiseks

haldusasja

menetlusse

Rahandusministeeriumi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

10. Kaebaja leiab, et SKA 14.04.2022 otsus on õigusvastane ning vastustaja on eksinud avaliku

teenistuse seaduse (ATS) tõlgendamisel. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

10.1 Faktilistest asjaoludest ilmneb, et 17.05.1993 seisuga oli kaebaja kinnitatud käskkirja nr 113-

K alusel rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja- maksupoliitika talituse juhataja

ametikohale. Samast kuupäevast oli kaebajaga sõlmitud ka määramatuks ajaks tööleping

töötamiseks samal ametikohal. Nimetatud ametikoha sisuks on avaliku võimu teostamine.

10.2 Vastustaja on 14.04.2022 otsuses tuginenud Rahandusministeeriumi 06.04.2022 vastuses nr

1.5-7/2823-2 toodud eksitavale väitele, et seisuga 01.01.1996 ei ole vormistatud dokumenti

kaebaja teenistusse võtmise kohta.

10.3 Puudub vaidlus, et kaebaja töötas Rahandusministeeriumis avalikus teenistuses ja teostas

avalikku võimu alates 17.05.1993. Kaebaja kinnitati avalikku teenistusse Rahandusministeeriumi

kantsleri 17.05.1993 käskkirjaga nr 113-K. ATS jõustus alles 01.01.1996.

10.4 Asjaolule, et kaebajaga oli sõlmitud ka tööleping ei saa omistada määravat tähendust.

Töölepingu sõlmimise ajal kehtis Ülemnõukogu 15.04.1992 kinnitatud ja vastu võetud Eesti

Vabariigi Töölepingu seadus (TLS). TLS 1992 § 7 p 2 kohaselt töölepingu seadus ei laiene

eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes. Kaebaja

teenistusse võtmise seisukohalt on oluline 17.05.1993 käskkiri nr 113-K, mitte töölepingu

sõlmimine. TLS ei räägi sellest, et isik tuleb kinnitada ametisse. Käskkirja nr 113-K kehtivus

lõppes faktiliselt kaebaja Rahandusministeeriumist lahkumisel.

10.5 ATS1996 § 163 reguleeris töölepingu alusel tööle võetud ametniku teenistusse võtmise

ümbervormistamist või töösuhte lõpetamist. ATS1996 § 163 lg 1 sätestas, et töölepingu alusel tööle

3(8)

võetud ametniku töösuhe jätkub kuni käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud ajal toimuva

atesteerimiseni. Kui ametnik tunnistatakse atesteerimisel vastavaks, vormistatakse ta teenistusse

võetuks nimetamise alusel. ATS1996 § 178 sätestas, et käesoleva seaduse jõustumise päeval

teenistuses olevate ametnike perioodiline atesteerimine korraldatakse 1996. ja 1997. aasta jooksul.

§ 163 lg 2 sätestas, et töösuhe ametnikuga, kes on tööle võetud määramata ajaks sõlmitud

töölepingu alusel ametikohale, mis käesoleva seaduse § 21 2. lõike alusel eeldab määratud ajaks

teenistusse võtmist, vormistatakse poolte kokkuleppel määratud ajaks teenistusse võtmiseks nelja

kuu jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest, või lõpetatakse vastavalt töölepingu seaduse §

86 punktile 3 töötaja koondamise tõttu, lg 3 sätestas, et kui käesoleva seaduse § 162 2. lõike või

käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõike alusel vormistatakse ametnik teenistusse võetuks nimetamise

alusel, annab ta käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud ametivande.

10.6 Kaebaja Rahandusministeeriumi teenistusest vabastamine toimus peale 01.01.1996.

Rahandusministeerium ei jõudnud kaebaja suhtes peale ATS1996 jõustumist läbi viia atesteerimist,

sest ATS1996 § 178 lg 3 sätestatud perioodi kestel suundus kaebaja uuele ametikohale

Rahandusministeeriumi allasutusse Riigi Maksuametisse. Kaebaja võeti Riigi Maksuameti

teenistusse vahetult järgmisest tööpäevast peale Rahandusministeeriumist ametist vabastamist.

Kaebaja andis Riigi Maksuameti peadirektori asetäitjana ka ametivande.

10.7 Eeltoodust tulenevalt saab tuvastada, et isegi siis, kui 17.05.1993 käskkiri nr 113-K alusel ei

saa kaebajat lugeda teenistusse võetuks (millega kaebaja ei nõustu), siis kaebaja teenistussuhtes

tuleb analoogia korras kohaldada ATS1996 § 163 lg-t 1 ja lg-t 3, kuna formaalsed eeldused kaebaja

töösuhte ümbervormistamiseks olid täidetud, ja lugeda kaebaja teenistuses olnuks 01.01.1996

seisuga. Ei ole vaidlust, et kaebaja nimetati sama riigiasutuse allasutuse ametisse ja ta andis

ametivande. Kaebajat ei saa asetada raskemasse olukorda tulenevalt sellest, et ta vahetult peale

ATS jõustumist siirdus ühest riigiametist teise ja seetõttu jäi Rahandusministeeriumil

vormistamata kaebaja teenistusse võtmine. Anda käskkiri teenistusse nimetamiseks olukorras, kus

ta lahkub ametist, oleks vastuoluline.

10.8 Oluline on, et Riigi Maksuamet, kes oli Rahandusministeeriumi allasutus, on kaebaja suhtes

üleminekukorda tõlgendanud ning käsitlenud teda varasemalt teenistuses olnuna ja arvestanud

19.02.1996 seisuga teenistusstaaži 2 aastat 8 kuud ja 29 päeva. Kaebajal tekkis teenistuslehega

tutvumisest õigustatud ootus, et andmed teenistuslehel tema teenistusstaaži kohta on õiged.

10.9 Eeltoodust tulenevalt on kaebaja seisukohal, et vastustaja on jätnud ebaõigesti avaliku

teenistuse staaži hulka arvamata töötamise Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumis 17.05.1993-

16.02.1996.

10.10 Rahandusministeeriumi 17.05.1993 käskkiri nr 113-K tuleb lugeda haldusaktiks

teenistussuhte tekitamise kohta ja sellest lähtudes tuleb arvestada Rahandusministeeriumis

töötatud aeg kaebaja avalik-õigusliku staaži hulka. Seda kinnitab ka Rahandusministeeriumi poolt

käesolevas kohtuasjas antud selgitus.

10.11 Käesoleva asja faktilised asjaolud on erinevad Riigikohtu 18.09.2021 otsuses nr 3-3-1-31-

14 käsitletust. Kaebaja suhtes eksisteerib käskkiri nr 113-K ametisse kinnitamise kohta, mis on

antud avalik-õiguslikus suhtes teenistussuhte tekkimise kohta ja kohus saab tuvastada

teenistussuhte tekkimise nimetatud käskkirja alusel. Asjaolu, et Rahandusministeerium ei ole

kaebaja suhtes peale ATS1996 jõustumist vormistanud käskkirja sõnastusega „teenistusse

nimetamine“ ei ole käesolevas asjas määrava tähendusega. ATS § 163 kohalduks juhul, kui

kaebaja teenistusse võtmise kohta oleks olnud ainult tööleping. Olukord, kus paralleelselt kehtis

ka 17.05.1993 käskkiri nr 113-K ei lange ühemõtteliselt ATS § 1631996 alla, mistõttu ei ole vajalik

kaebaja nõue tuvastada teenistussuhte tekkimine ATS1996 § 162 alusel.

10.12 Kaebaja suhtes kohaldub ATS § 1821996, mis sätestab, et isikule, kes ATS jõustumisel on

teenistuses, arvutatakse teenistusstaaž ATS §-des 153-159 sätestatud korras. ATS1996 § 153 punkti

4(8)

1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse

ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana.

Vastustaja seisukoht

11. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

11.1 ATS 01.01.1996 redaktsiooni § 182 lg 1 sätestas, et isikule, kes ATS1996 jõustumisel (s.o

01.01.1996) on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži ATS1996 §-ides 153-156 sätestatud korras.

ATS1996 § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne ATS1996 jõustumist riigi või

kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu

julgeolekuorganites ja relvajõududes.

11.2 Kaebaja tööraamatus on kanne nr 15 töölepingu lõpetamise kohta poolte kokkuleppel

16.02.1996. 19.02.1996 asus ta tööle Riigi Maksuametisse (kanne 16). 19.02.1996 kanne nr 17 –

Vormistatud teenistusse nimetamise teel vastavalt ATS § 163 lg 1.

11.3 ATS1996 sätestas, et kahe kuu jooksul arvates ATS-i jõustumisest, vormistatakse töölepingu

seaduse alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt alates

seaduse jõustumise päevast.

11.4 Kaebaja teenistuslehel on esimene sissekanne tehtud 19.02.1996 ning avaliku teenistuse

staažiks on märgitud 2 aastat 8 kuud ja 29 päeva. Ametivande andis kaebaja 19.02.1996.

11.5 Vastustaja palus Rahandusministeeriumil edastada dokument, mis kinnitaks kaebaja

teenistusse nimetamist 01.01.1996. Rahandusministeeriumi vastuse kohaselt lõpetati kaebaja

tööleping poolte kokkuleppel 16.02.1996 ning kaebaja avalikku teenistusse võtmise kohta seisuga

01.01.1996 dokumenti vormistatud ei ole. Teenistusse võtmise hindamisel on oluline, et kaebajaga

sõlmiti tööleping ning käskkiri nr 133-K ei ole oluline ega tekitanud õigussuhteid. Tööleping oli

selle sõlmimise ajahetkel ainsaks õigussuhet reguleerivaks dokumendiks, sest TLS kehtis, kuid

ATS veel mitte. Selliste olukordade reguleerimiseks lisatigi ATS-i ümbernimetamist reguleerivad

sätted.

11.6 Riigikohus on asunud oma lahendis nr 3-3-1-31-14 (p 17) seisukohale, et kui isikut avalikku

teenistusse ei nimetatud, ei tekkinud teenistussuhet isegi siis, kui isik oleks tulnud töö iseloomu

arvestades avalikku teenistusse nimetada. Kaebaja nimetati avalikku teenistusse 19.02.1996,

mistõttu ei ole võimalik arvata kaebaja avaliku teenistusstaaži hulka töötamist ajavahemikul

17.05.1993-16.02.1996.

Rahandusministeeriumi seisukoht

12. Rahandusministeerium leiab järgmist.

12.1 Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik välja tuua täpseid tööülesandeid, mida kaebaja

tegi perioodil 17.05.1993 kuni 16.02.1996, kuid on selge, et Rahandusministeeriumi maksu- ja

rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja – maksupoliitika talituse juhataja ametikoha sisuks

on alati olnud avaliku võimu teostamine.

12.2 Käskkiri nr 113-K ja seda dubleeriv tööleping oli tavapärane praktika ametnike palkamisel ja

kaebaja töötas perioodil 17.05.1993 kuni 16.02.1996 ametnikuna töölepingu alusel. Nimelt enne

1993. aastat olid ametnikud (sh osakonna juhatajad) vormistatud ametisse käskkirjaga (ametikoha-

le kinnitamine). Alates 1993. aastast vormistati käskkirjade kõrvale töölepingud, mis kehtisid pa-

ralleelselt. 1996 aasta veebruari lõpul (29.02.1996) vormistati ametisse nimetamise käskkirjad

01.01.1996 kehtima hakanud ATS-i alusel ja samas paralleelselt kehtivaid töölepinguid ei lõpeta-

tud kohe.

12.3 Vastavalt Rahandusministeeriumi kantsleri 18.08.1994 käskkirjale nr 177-L loeti kaebaja

pikaajalisel lähetusel olijaks ajavahemikul 22.08.1994-01.07.1996 seoses magistriõppe sooritam-

5(8)

sega Oulu ülikoolis. Sama käskkirja järgi säilitati kolme kuu eest töötasu (ajavahemikul

22.08.1994- 22.11.1994) ning alates 23.11.1994 kuni 01.07.1996 töötasu ei makstud.

12.4 Vastavalt Rahandusministeeriumi kantsleri 16.02.1996 käskkirjale nr 14-K lõpetati kaebaja

tööleping poolte kokkuleppel 16.02.1996 ja tunnistati kehtetuks kantsleri 18.08.1994 käskkiri nr

177-L. Riigi Maksuameti 19.02.1996 käskkirjaga nr 12-K nimetati kaebaja Riigi maksuameti pea-

direktori asetäitja ametikohale.

12.5 Rahandusministeeriumi hinnangul oleks tulnud kaebajale kohaldada ATS1996 § 163 lõiget 1 ja

vormistada ta nimetamise teel teenistusse. Rahandusministeeriumil oli aega kaebaja nimetamise

alusel teenistusse vormistamiseks 01.01.1996 kuni 29.02.1996. Tööleping lõpetati seaduses ette

nähtud üleminekuperioodi kestel ja kaebaja siirdus teisele ametikohale Rahandusministeeriumi

allasutusse Riigi Maksuametisse, kus ta vormistati ametisse ja ta andis ametivande.

12.6 Rahandusministeeriumi hinnangul on tõendamist leidnud, et kaebaja oli Eesti riigi ametiasu-

tuses teenistuses 17.05.1993 kuni 16.02.1996. Enne 01.01.1996 kehtinud regulatsiooni kohaselt oli

võimalik ametnikuna töötada ka töölepingu alusel. Regulatsioon muutus ja ATS1996 § 163 lõige 1

nägi ette üleminekuperioodi töölepingu seaduse alusel töötavate ametnike nimetamise teel ametis-

se võtmiseks. Kaebajat ei saa asetada raskemasse olukorda tulenevalt sellest, et ta peale ATS-i

jõustumist ATS rakendamise üleminekuperioodil siirdus ühest riigiametist teise ja seetõttu jäi Ra-

handusministeeriumil vormistamata kaebaja nimetamise teel teenistusse võtmine.

12.7 Riigi Maksuamet on kaebaja suhtes eksisteerinud üleminekuolukorda tõlgendanud õigesti ja

käsitlenud teda varasemalt teenistuses olnuna ja arvestanud 19.02.1996 seisuga teenistusstaaži 2

aastat 8 kuud ja 29 päeva.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

14. Pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) Rahandusministeeriumi 17.05.1993

käskkirjaga nr 113-K kinnitati kaebaja maksu- ja rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja –

maksupoliitika talituse juhataja ametikohale alates 17.05.1993; 2) Rahandusministeeriumi ja

kaebaja vahel sõlmiti lisaks 19.05.1993 määramata ajaks tööleping, mille kohaselt kaebaja asub

tööle 17.05.1993 maksu- ja rahanduspoliitika juhataja asetäitja – maksupoliitika talituse juhataja

ametikohale; 3) vastavalt Rahandusministeeriumi kantsleri 18.08.1994 käskkirjale nr 177-L loeti

kaebaja pikaajalises lähetuses olijaks ajavahemikul 22.08.1994 -01.07.1996 seoses magistriõppe

sooritamisega Oulu Ülikoolis Soome Vabariigis; 4) 01.01.1996 jõustus ATS; 5) vastavalt

Rahandusministeeriumi kantsleri 16.02.1996 käskkirjale nr 14-K lõpetati kaebaja tööleping poolte

kokkuleppel 16.02.1996 ja tunnistati kehtetuks kantsleri 18.08.1994 käskkiri nr 177-L; 6) Riigi

Maksuameti 19.02.1996 käskkirjaga nr 12-k nimetati kaebaja Riigi maksuameti peadirektori

asetäitja ametikohale.

15. Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et tööülesanded, mida kaebaja perioodil 17.05.1993 kuni

16.02.1996 Rahandusministeeriumi maksu- ja rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja-

maksupoliitika talituse juhataja ametikohal täitis, olid seotud avaliku võimu teostamisega. Kaebaja

kohtuistungil antud selgituste kohaselt olid tal volitused Eesti riigi nimel välislepingute

sõlmimiseks läbirääkimiste pidamiseks. Muu hulgas osales ta Eesti Vabariigi esindajana Itaalias

teiste riikidega peetud läbirääkimistel tulu maksustamise ja topeltmaksustamise vältimise lepingu

sõlmimisel. Samuti esindas kaebaja ministeeriumit ja ministrit riigikogu rahanduskomisjonis

maksureformi ettevalmistamisel. Rahandusministeerium on oma 21.10.2022 vastuses kohtule

samuti selgitanud, et maksu- ja rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja ametikoha sisuks oli

avaliku võimu teostamine ning kaebaja oleks tulnud ATS § 163 lg 1 kohaselt teenistusse

nimetada, kuid kaebaja siirdus enne seda Riigi maksuameti teenistusse. Vastustaja on

kohtuistungil, vastates kohtu küsimusele samuti nõustunud, et kaebaja töö sisu perioodil

17.05.1993 kuni 16.02.1996 Rahandusministeeriumi maksu- ja rahanduspoliitika osakonna

6(8)

juhataja asetäitja ametikohal vastas oma olemuselt avaliku teenistuse tunnustele. Kohus nõustub

menetlusosalistega ning leiab samuti, et tööülesanded, mida kaebaja 17.05.1993 kuni 16.02.1996

Rahandusministeeriumi maksu- ja rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja – maksupoliitika

talituse juhataja ametikohal täitis, olid seotud avaliku võimu teostamisega, st kaebaja töö sisu

Rahandusministeeriumis vastas oma olemuselt avaliku avalikus teenistuse tunnustele ja kaebaja

teostas avalikku võimu alates 17.05.1993.

16. ATS1996 § 182 lg 1 sätestas, et isikule, kes ATS1996 jõustumisel (s.o 01.01.1996) on teenistuses,

arvutatakse teenistusstaaži ATS1996 §-des 153-156 sätestatud korras. ATS1996 § 153 punktis 1

sätestatud tegevuste hulka arvatakse enne ATS1996 jõustumist riigi- või kohaliku omavalitsuse

ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja

relvajõududes.

17. Riigikohus on oma 18.09.2014 lahendi nr 3-3-1-31-14 punktis 16 selgitanud, et ATS1996 § 182

lg 1 kohaldamisel tuleb lähtuda nõudest, et varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes

eeldusel, et isik oli avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (1.jaanuaril 1996) teenistuses.

ATS1996 § 163 lg 1 kohaselt tuli töölepingu alusel tööle võetud ametnik vormistada nimetamise

alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 1996. Avalik teenistussuhe ei saanud

ATS § 163 lg 1 järgi tekkida vaikimisi. Selleks pidi asutus korraldama atesteerimise, andma

käskkirja ning ametnik pidi andma ATS1996 § 28 ja § 163 lg 3 järgi ametivande.

18. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaolud ei ole identsed vaidluse asjaoludega, mida käsitles

Riigikohus oma 18.09.2014 lahendis nr 3-3-1-31-14. Viidatud haldusasjas oli poolte vahel vaidlus

selles, kas maaparandustöötajana töötamine on avalik teenistus ja kas maaparandusbüroodes

töötamisel täideti avaliku võimu ülesandeid. Olukorras, kus vaidlus oli selle üle, kas kaebaja poolt

täidetud teenistuskoht oli ametikoht 01.01.1996 jõustunud ATS1996 § 153 p 1 mõistes, on ametniku

teenistusse nimetamise käskkirjal teenistussuhte tekkimise aja määratlemise osas oluline tähendus.

Kui poolte vahel oli vaidlus küsimuses, kas isiku poolt täidetud ametikoht oleks pidanud olema

teenistuskoht ATS § 1 lg 1 mõistes ning isik oli jäetud õigusvastaselt avalikku teenistusse

vormistamata, tuli isikul pöörduda kohtusse täidesaatva riigiorgani tegevusetuse õigusvastaseks

tunnistamiseks.

19. Praeguses asjas on vaidluse asjaolud aga erinevad. Pooled ei vaidle selle üle, et ametikoht,

millele kaebaja Rahandusministeeriumi 17.05.1993 käskkirjaga nr 113-K kinnitati, eeldas avaliku

võimu teostamist ning et töö iseloomu arvestades oli tegemist avaliku teenistusega ATS1996 § 1 lg

1 mõistes. Kaebaja ja Rahandusministeeriumi vahel puudub nimetatud küsimuses vaidlus.

Nimetatust tulenevalt ei ole õige vastustaja seisukoht, mille kohaselt tuleks ka käesolevas asjas

lähtuda mööndusteta eeltoodud lahendi punktis 17 toodust, milles selgitati, et kui isikut teenistusse

ei nimetatud, ei tekkinud teenistussuhet isegi siis, kui isik oleks tulnud töö iseloomu arvestades

avalikku teenistusse nimetada. Praeguses asjas on nii kaebaja kui ka Rahandusministeerium samal

seisukohal, et kaebaja töötas perioodil 17.05.1993 kuni 16.02.1996 ametnikuna ning täitis avalikke

ülesandeid. Seega ei saa ATS § 163 lg-s 1 toodud teenistusse nimetamise otsuse tegemata jätmine

01.01.1996

(ATS

jõustumine)

kuni

16.02.1996

(teenistussuhte

lõppemine

Rahandusministeeriumiga seoses 19.02.1996 teenistusse asumisega Riigi Maksuametis) tuua

kaebaja jaoks kaasa raskemat olukorda, kuivõrd ta suundus enne ATS1996 § 163 lõikes 1 toodud

üleminekuperioodi lõppemist teenistusse ametikohale Riigi Maksuametis.

20. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kaebajaga, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on

Rahandusministeeriumi 17.05.1993 käskkiri nr 113-K, millega kinnitati kaebaja maksu- ja

rahanduspoliitika osakonna juhataja asetäitja – maksupoliitika talituse juhataja ametikohale alates

17.05.1993, haldusaktiks teenistussuhte tekitamise kohta alates 01.01.1996, millest lähtudes tuleb

ATS1996 § 153 p-1 järgi arvestada Rahandusministeeriumis töötatud aeg kaebaja avalik-õigusliku

staaži hulka alates ATS1996 jõustumisest, st alates 01.01.1996. Rahandusministeerium on vastuses

kaebusele sõnaselgelt tunnistanud, et kaebaja suhtes esinesid tema töö iseloomust tulenevalt

ATS1996 § 163 lõikes 1 nimetatud alused, et lugeda ta tagasiulatuvalt alates 01.01.1996 teenistusse

7(8)

võetuks. Rahandusministeeriumil oli ATS1996 § 163 lõike 1 järgi kaebaja nimetamise teel

teenistusse vormistamiseks aega 01.01.1996 kuni 29.02.1996. Praegusel juhul aga lõpetati

kaebajaga sõlmitud tööleping üleminekuperioodi kestel ja kaebaja suundus teisele ametikohale

Rahandusministeeriumi allasutusse Riigi Maksuametisse, kus ta vormistati ametisse ja ta andis

ametivande. Rahandusministeerium on käesolevas kohtumenetluses selgitanud, et käskkirju

isikute teenistusse nimetamiseks hakati vormistama alles 29.02.1996, st peale kaebaja suundumist

teenistusse Riigi Maksuametis. On mõistetav, et olukorras, kus kaebaja oli suundumas teisele

ametikohale, jäi teenistusse vormistamine formaalselt tegemata. Kaebajat ei saa asetada

raskemasse olukorda tulenevalt sellest, et ta peale ATS jõustumist ATS rakendamise

üleminekuperioodil siirdus ühest riigiametist teise ning jätkas avalike ülesannete täitmist. Sellises

olukorras

on

määravaks

kaebaja

teenistusülesannete

iseloom

01.01.1996

seisuga,

Rahandusministeeriumi seisukoht küsimuses, kas kaebaja oli avalikus teenistuses enne 01.01.1996

ning tema teenistusse vormistamiseks enne 01.01.1996 kehtinud regulatsiooni tingimustes antud

haldusakt, milleks on 17.05.1993 käskkiri nr 113-K. Rahandusministeerium kinnitab oma

kirjalikus vastuses kaebusele sõnaselgelt, et kaebaja oli Eesti riigi ametiasutuses teenistuses

17.05.1993 kuni 16.02.1996.

21. Asjaolule, et kaebajaga sõlmiti 19.05.1993 ka tööleping ei saa omistada määravat tähendust.

Kohtu jaoks on usutav Rahandusministeeriumi selgitus, mille kohaselt oli käskkiri nr 113-K ja

seda dubleeriv tööleping tavapärane praktika ametnike palkamisel. Rahandusministeeriumi

selgituste kohaselt olid enne 1993 aastat ametnikud (sh osakonnajuhatajad) vormistatud ametisse

käskkirjaga (ametikohale kinnitamine). Alates 1993. aastast vormistati käskkirjade kõrvale

töölepingud, mis kehtisid paralleelselt. 1996. aasta veebruari lõpul (29.02.1996) vormistati

ametisse nimetamise käskkirjad 01.01.1996 kehtima hakanud ATS-i alusel, samas paralleelselt

kehtivaid töölepinguid ei lõpetatud kohe.

22. Käesoleval juhul toimus kaebaja Rahandusministeeriumist vabastamine peale 01.01.1996.

Rahandusministeerium ei jõudnud kaebaja suhtes peale ATS1996 jõustumist viia läbi atesteerimist

ega anda käskkirja tema teenisusse nimetamise kohta, kuivõrd kaebaja siirdus vahetult peale

ATS1996 jõustumist uuele ametikohale Rahandusministeeriumi allasutusse, Riigi Maksuametisse.

Kaebaja võeti Riigi Maksuametisse teenistusse 19.02.1996 käskkirjaga nr 12-k ning ta andis

ametivande. Kohus leiab, et Riigi Maksuamet on kaebaja suhtes alates 01.01.1996 eksisteerinud

üleminekuolukorda tõlgendanud õigesti ja käsitlenud teda varasemalt teenistuses olnuna ja

arvestanud teenistuslehel tema teenistusstaaži seisuga 19.02.1996 2 aastat 8 kuud ja 29 päeva.

23. Kohus leiab ka, et vastustaja on omistanud liigset tähelepanu Rahandusministeeriumi poolt

vastustajale väljastatud dokumendile (vastustaja vastuse lisa 6), mille kohaselt lõpetati kaebajaga

sõlmitud tööleping poolte kokkuleppel 16.02.1996 ning kaebaja avalikku teenistusse võtmise

kohta seisuga 01.01.1996 dokumenti vormistatud ei ole. Nimetatud dokumendi puhul on tegemist

arhivaari poolt väljastatud dokumendiga, millega vastati vastustaja 25.03.2022 päringule, milles

nõuti teatist, mis kinnitaks kaebaja teenistusse võtmist seisuga 01.01.11996 (vastustaja vastuse lisa

5). Arhivaar saigi vastustaja päringule vastata, et isiku avalikku teenistusse võtmise kohta seisuga

01.01.1996 dokumenti vormistatud ei ole. Arhivaar aga ei saa hinnata asjas tähendust omavaid

õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et olukorras, kus vastustajal olemas olnud teenistuslehe kanne

(teenistuslehel oli avaliku teenistuse staažiks märgitud 02 aastat 08 kuud ja 29 päeva (töötamine

Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumis ajavahemikul 17.05.1993 – 16.02.1996)) oli vastuolus

vastustajale teada olevate andmetega kaebaja teenistussuhte kohta, oleks ta pidanud küsima

Rahandusministeeriumilt

sisulist

seisukohta

kaebaja

töötamise

õigusliku

aluse

kohta

Rahandusministeeriumis perioodil 17.05.1993 kuni 16.02.1996. Samuti oleks vastustaja pidanud

enne kaebaja suhtes otsuse tegemist kaebaja ära kuulama ning küsima temalt selgitust. Vastustaja

seda praegusel juhul aga ei teinud, vaid lähtus formaalselt Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-3-

1-31-14 ja Rahandusministeeriumi 06.04.2022 vastusest päringule. Kohus nõustub kaebajaga, et

vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetlus on olnud puudulik ning selle läbi viimisel on rikutud

8(8)

haldusmenetluse seadustiku §-is 6 ja § 40 lõikes 1 toodud nõudeid. Menetlusnormide rikkumised

koosmõjus asjas tähtust omavatele asjaoludele ebaõige hinnangu andmisele toovad kaasa

vaidlustatud 14.04.2022 otsuse tühistamise.

24. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et SKA 14.04.2022 otsus nr TR028388/1, millega

otsustati mitte arvata kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka töötamist Eesti Vabariigi

Rahandusministeeriumis 17.05.1993-16.02.1996, on õigusvastane ja kuulub tühistamisele.

25. Kuivõrd kohus tühistab kaebaja poolt vaidlustatud otsuse, tuleb vastustajal vaadata uuesti läbi

kaebaja 05.01.2022 päring.

MENETLUSKULUD

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

teeb otsuse kaebaja kasuks, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks mõista välja menetluskulud. Kaebaja

palub oma 12.01.2023 taotluses mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud summas

1860 (koos käibemaksuga) ning riigilõivu summas 20 eurot. 13.01.2023 esitatud täiendava taotlu-

se kohaselt palub kaebaja mõista vastustajalt välja lepingulise esindaja kulud seoses kohtuistungil

osalemisega summas 345 eurot. Taotlustele on lisatud nõuetekohased kuludokumendid. Seega on

kaebaja lepingulise esindaja kulud kokku 2205 eurot (koos käibemaksuga). Kohus selgitas koh-

tuistungil kaebajale, et 11.07.2022 määruse alusel on riigilõiv kaebajale tagastatud ning kaebajal

selles osas vastuväited puudusid. Kohus leiab, et kaebaja lepingulise esindaja kulud on arvestades

asja mahtu ja keerukust põhjendatud. Siinjuures võtab kohus arvesse, et kaebajat haldusmenetluse

läbi viimisse ei kaasatud ning asjas tähtsust omavad asjaolud tuli kaebajal välja selgitada ja neile

hinnang anda alles kohtumenetluses. Kohus peab asjaga puutumuses olevaks ka arvel nr 1903960

kajastatud kulutust seoses nõupidamisega riigikogus seoses menetlustaktikaga, kuivõrd kaebaja

selgitas istungil, et nimetatud kohtumine Riigikogus leidis aset seoses käesoleva kohtuasjaga. Ni-

metatust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja lepingulise esindaja kulud

summas 2205 eurot (koos käibemaksuga).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik