1-11-266/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-11-266

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-266 (08230100914) Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi I.D süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1 järgi Käskmenetluses Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav I.D

Ik: XXX, EV kodanik, haridus 8 klassi, töökoht: elukoht: xxx. Tõkend: ei ole valitud

Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 26.06.2001 otsusega KrK § 139

lg 2 p 1 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 3 kuud tingimisi katseaeg 1 aasta.

2. Harju Maakohtu 26.03.2002 otsusega KrK § 139 lg 2

p 1 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 3 kuud.

3. Tallinna Linnakohtu 13.04.2005 otsusega KarS § 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

4. Tallinna Linnakohtu 14.12.2005 otsusega KarS § 199

lg 2 p 4 järgi vangistus 3 kuud ja 10 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 5 kuud ja 10 päeva.

5. Harju Maakohtu 01.03.2007 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 7 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 5 kuud ja 20 päeva.

6. Harju Maakohtu 18.01.2008 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 30 päeva tingimisi

2 katseajaga 1 aasta 9 kuud Korduvalt karistatud väärteokorras Kaitsja Dmitri Školjar RESOLUTSIOON

1. I.D süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ning karistada teda rahalise karistusega 70 (seitsekümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 3,20 eurot päevamäär, so 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011

SEB pank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „I.D, 1-11-266, rahaline karistus“.

2. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi võrdsetes igakuistes

osades 44 (nelikümmend neli) euro ja 80 sendi suuruste osadena kuus 5 (viis) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. I.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 600 (kuussada) krooni, so 38, 34 €, milline summa tuleb

30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.D, 1-11-266, kaitsjatasu“.

4. I.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2,

180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.D, 1-11-266, sundraha“.

5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. RBesitatud tsiviilhagi 510 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning I.D-lt

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista RB kasuks 510 (viissada kümme)

krooni, so 32 (kolmkümmend kaks) eurot ja 59 senti, milline summa tuleb tasuda RB arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Swedbank.

7. Asitõend: Kohtueelsel menetlusel kannatanule RB tagastatud mobiiltelefon №kia E65

jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule RB.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub

käskmenetluses tehtud kohtuotsus kümne päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja

kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele kui süüdimõistetu

vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja

üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on

aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks

üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas:

3 I.D süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 18.01.2008 otsusega

karistatud KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava varguse katse toimepanemises, 18.01.2008 kella 18.00 ajal Maardus, aadressil XXXasuva maja trepikojast

leidis RB kuuluva mobiiltelefoni №kia E65 maksumusega 5670 krooni, millise ebaseaduslikult pööras enda kasuks, viies mobiiltelefoni pandimajja ning saadud raha kulutas enda tarbeks.

Seega I.D, valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanu RB andnud ütlusi, et 18.01.2008 läks tal kaduma telefon №kia E65, mille võis ta kaotada XXX maja trepikojas kui tõi sisse metallust ja trepikotta sisenedes nägi trepikojas I.D. Mõned päevad hiljem leidis oma telefoni pandimajast, kust selle 510 krooni eest välja ostis. Sellega tekitati talle varaline kahju ning ta esitab tsiviilhagi 510 krooni nõudes. (t/l 3-7, 21-25, 26) Kahtlustatavana üle kuulatud I.D

ütlustest nähtuvalt leidis ta 2008 jaanuaris XXX maja trepikojas ukse juurest maasta mobiiltelefoni №kia E65, mille viis pandimajja ja sai selle eest umbes 500 krooni. (t/l

29-33) Kriminaalmenetluse käigus on vaidlusalust telefoni vaadedus (t/l 18-20) ning

kannatanu RBesitatud ettemaksu arvest nähtuvalt (t/l 8) on tegemist kannatanule RB

kuulunud telefoniga. Sellistest andmetest nähtuvalt on kohtu arvates tõendamist leidnud, et I.D leidis XXXmaja trepikojast tema jaoks võõra telefoni ning omastas selle, mandes

telefoni pandimajja ja saades selle eest raha. Seega kehtestas I.D valduse võõra vallasasja üle ning pööras selle vallasasja enda kasuks. Vastavalt AÕS § 98 lg 1 sätetele peab isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, sellest viivitamatult teatama kaotajale või oamnikule ning kui leidjale on kaotaja või omanik teadmata, on ta kohustatud sellest leiust teatama politseile kui asja väärtus ületab 50 €. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab asja leidmisel elamus asja leidja asja üle andma majaomanikule, üürnikule või politseile ning

sel juhul loetakse isik, kellele asi üle anti, leidjaks. Käesoleval juhul oli tegemist

mobiiltelefoniga hinnaga 5670 krooni, so 362, 39 €, mistõttu oli I.D teatamiskohustus AÕS § 98 lg 1 mõttes ning tal oleks omandamisõigus tekkinud vaid juhul, kui ta oleks leidjana täitnud kõik leidja kohustused. Käesoleval juhul jättis I.D need kohustused tahtlikult täitmata ning tal ei tekkinud õigust leitud asja omandada. Seetõttu oli

I.D kehtestatud valdus leitud asja üle pahauskne, kuivõrd sellel valdusel puudus

õiguslik alus ning kohus leiab, et I.D käitumist tuleb hinnata valduses oleva võõra

vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisena KarS § 201 lg 1 mõttes. Kuivõrd aga kriminaaltoimikust nähtuvalt oli I.D 18.01.2008 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 ja §

25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, samuti oli teda karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest veel 13.04.2005, 14.12.2005, 01.03.2007 otsustega ning need

karistused ei olnud samuti kustunud, leiab kohus, et I.D puhul oli temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal isikuga, kes on varem toime pannud varguse, siis on kohtu arvates kohtueelsel menetlusel I.D käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona.

Seetõttu kohus nõustub süüdistusaktis esitatud karistusõigusliku hinnanguga ning leiab, et

süüdistatavale inkrimineeritud teo toimepanemine on tõendatud täies esitatud süüdistuse mahus ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega

70 päevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 3,20 € päevamäär, so 224 eurot, millise tasumine määrataks ositi võrdsetes osades 44,80 € kaupa kuus 5 kuu jooksul.

4

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on

põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süüdistatavat on varem korduvalt kohtu poolt karistatud ning temale inkrimineeritud teo pani

ta toime kohtu poolt määratud katseajal. Samas on käesolavaks ajaks süüdistatav asunud

elama teise riiki ning tal on alaline sissetulek, misvõimaldab rahalist karistust tasuda.

Süüdistatavale inkrimineeritud teo toimepanemisest on möödunud kaks aastat ning kohus leiab, et käesoleval ajal eelmise karistuse täitmisele pööramine ja liitkaristuse mõistmine ei ole enam otstarbekas ning selline karistus ei täidaks enam isiku vabaduse võtmisega seotud

karistuse eesmärki. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõsiat süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse, jättes eelmise otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramata. Kohus

peab süüdistatava süü suurust arvestades põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista

karistuseks rahaline karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd tekiattud varaline kahju ei ole oluline ja kannatanu on oma vara tagasi saanud, kuigi see ei

olnud süüdistatava käitumisest tulenev, vaid kannatanu enese aktiivsuse tulemus. Kuivõrd

süüdistatava sissetulek ei ole kuigi suur ning süüdistatavalt mõistetakse välja ka

menetluskulu, leiab kohus, et prokuröri ettepanek rahalise karistuse ositi tasumise osas on samuti põhjendatud.

Kohtueelsel menetlusel on RBesitanud tsiviilhagi 510 krooni nõudes, milline sisaldab endas kannatanu tehtud kulutusi temale kuulunud vara tagasisaamiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitatud varaline kahju on otseselt seotud süülise süüdistatava käitumisega ning varaline kahju on tekitatud õigusvastaselt. KrMS

§ 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine

otseselt seotud süüdistatava poolt toimepandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud

tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 510 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd

kriminaalasja materjalidega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb 510 krooni (32, 59 euro) ulatuses välja mõista I.D-lt RBkasuks.

Märt Toming kohtunik