2-20-13462/176 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13462

Kohtuasi

Virbus Unitis OÜ avaldus Mutual Properties OÜ

pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.06.2022 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Virbus Unitis OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlausaldaja: Virbus Unitis OÜ (registrikood 11980332),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Võlgnik:

Mutual

Properties

OÜ

(registrikood

14007744), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo

Viilup

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.06.2022 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-20-13462

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 16.12.2021 määrusega Virbus Unitis OÜ avalduse

Mutual Properties OÜ pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu

01.04.2022 määrusega jäi maakohtu määrus muutmata ja jõustus. Kõik menetluskulud jäid

võlausaldaja kanda.

Võlgniku menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema menetluskulud seoses

pankrotiavalduse menetlemisega kokku 27 094 eurot (05.05.2022 taotluses ekslikult 28 824

eurot) järgmiselt: maakohtus 22 822 eurot ja ringkonnakohtus 4272 eurot. Võlgnikule osutati

õigusabi kokku 125 tundi ja 30 min tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta) ning 50 tundi ja 6

min tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta).

Võlausaldaja vaidles võlgniku menetluskulude suurusele vastu, leides, et kulunimekirjad on

ulatuslikult ülepaisutatud. Samuti on ilmne, et võlgnik ei ole ise neid kulusid kandnud. Harju

Maakohtu 08.10.2021 määruse peale kaebuse esitamise kulu ei ole ühelgi juhul põhjendatud,

kuna sellise kaebuse esitamine ei olnud seaduse järgi lubatav. Samuti ei ole mõistlik ega

põhjendatud teeside koostamisele kulunud 16,7 tundi, kuna teesides võeti üksnes kokku kõik

võlgniku varasemad seisukohad, millele ei saanud kuluda üle paari töötunni. Võlgniku esindaja

on pidanud võlgnikuga e-kirjavahetust enam kui 15 tundi, mis on ilmselgelt ülepaisutatud ega

ole mõistlik, arvestades asja sisu ja mahukust.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus määras 29.06.2022 määrusega kindlaks võlgniku menetluskulud 18 165 euro

ulatuses ja mõistis selle summa võlausaldajalt välja. Ühtlasi kohustas maakohus hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tasuma

lahendi

jõustumisest

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.1. Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-le 1 leidis maakohus

õigusabitoimingute analüüsi tulemusena, et arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud

materjalide sisu ja mahtu, on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu 148,9 tunni ulatuses

ülepaisutatud ega vasta töö mahule ning võlgniku esindaja toimingud ning neile kulunud aeg

on asja sisu ja mahtu arvestades vajalik ja põhjendatud kokku 119 tunni ja 6 minuti ulatuses

(maakohtus 101 tundi ja 36 minutit ning ringkonnakohtus 17 tundi ja 30 minutit). Võlgniku

vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 150-160 eurot (käibemaksuta) ei ületa asja keerukust

arvestades keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega mõistis kohus

võlausaldajalt võlgniku kasuks põhjendatud menetluskuludena välja 18 165 eurot (= 150 × 89,1

+ 160 × 30). Võlgniku taotlus jäi rahuldamata 56 tunni ja 30 minuti ulatuses.

4.2. Vastuseks võlausaldaja vastuväidetele märkis maakohus täiendavalt, et lepingulise

esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on

menetluskulud tegelikult kandnud. Samuti ei pea TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi

menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles

võlgniku taotlus rahuldati. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

− Võlgniku juhatusel puudus õigus õigusabiteenuse tellimiseks, mistõttu ei saa

eksisteerida kehtivat lepingut menetluskulude tekkimiseks. Võlgniku põhikiri näeb ette,

2-20-13462

et mistahes rahalisi kohustusi tekitavate tehingute tegemine on võimalik üksnes osanike

üksmeelsel otsusel. Võlgniku teine osanik ei ole andnud nõusolekut kliendilepingu

sõlmimiseks võlgniku esindamiseks käesolevas asjas.

− Võlgnikul puudus maakohtu 08.10.2021 määruse suhtes kaebeõigus, mistõttu on

nimetatud kaebuse esitamisega seotud kulude väljamõistmine täielikult põhjendamatu.

− Mõistlik ega põhjendatud ei ole kohtukõne teeside koostamisele kulunud 16,7 tundi,

kuna teesides võeti üksnes kokku kõik võlgniku varasemad seisukohad.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja sellele vastamiseks.

6.1. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu. Juhatuse liikmete esindusõiguse piiramine ei kehti

kolmandate isikute suhtes, mistõttu on advokaadibürooga sõlmitud kliendileping siduv ja

täitmiseks kohustuslik. Lisaks on võlgniku põhikiri osas, milles see näeb ette esindusõiguse de

facto üleandmise osanikele, seadusega vastuolus. UPP & CO Aia 7 OÜ on võlgniku

ainuosanikuna kiitnud selgesõnaliselt heaks nii juhatuse poolt kliendilepingu sõlmimise kui ka

konkreetselt käesolevas tsiviilasjas õigusabikulude kandmise. Menetluskulude jaotus on Harju

Maakohtu 16.12.2021 määrusega lõplikult otsustatud. Kaebuses pole välja toodud, et maakohus

oleks menetluskulude suurust hinnates diskretsiooni piire ületanud.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna võlgnik

määrust ei vaidlustanud, siis on maakohtu määrus taotluse osalise rahuldamata jätmise osas

TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles

viidatud praktika). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus võlgnikule osutatud õigusabile

kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

Maakohtu järeldus võlgniku vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb osutatud

õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla

üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem

aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Maakohus vähendas

13.10–14.10.2021 (kaebuse koostamine 08.10.2021 kohtumääruse peale) ja 22.11–24.11.2021

(25.11.2021 menetlusdokumendi „Teesid“ koostamine) toimingute ajakulu ligi poole võrra.

Seega on maakohus võlgniku viidatud 16,7 tundi vähendanud 8-le tunnile. Väär on kaebaja

viide, nagu oleks 15.10.2021 määruskaebus 08.10.2021 kohtumääruse peale jäänud tervikuna

2-20-13462

läbi vaatamata. Maakohtu hinnang eelviidatud toimingute ajakulu põhjendatuse osas jääb

diskretsiooni piiresse ja ringkonnakohtul pole alust asuda maakohtust teistsugusele seisukohale.

Kohus võib TsMS § 176 lg 6 esimese lause alusel kohustada menetlusosalist esitama

menetluskulu tõendavaid dokumente. Sama sätte teise lause järgi ei pea kohtu nõudmiseta neid

dokumente esitama. Kui menetlusosalise lepinguline esindaja on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi

vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus,

ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6

esimest lauset kohaldamata (vt Riigikohtu 01.12.2015. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15,

p 11). Võlausaldaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et

võlgniku menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid on tegelikult tehtud ja lepinguline

esindaja on võlgnikule õigusabi osutanud. Äriseadustiku § 181 lg 2 kohaselt on juhatuse

liikmed osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima mh

põhikirjas ettenähtud piiranguid, kuid esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute

suhtes. Seega ei saanud võlgniku põhikirjas sisalduvad esindusõiguse piirangud mõjutada

advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu kehtivust. Lisaks on võlgniku ainuosanik

15.08.2022 kiitnud juhatuse poolt kliendilepingu sõlmimise ja õigusabikulude kandmise heaks

(määruskaebuse vastuse lisa 2).

Eeltoodust tulenevalt on maakohus võlgniku menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määranud vajalikus ja põhjendatud ulatuses ning ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta.

Maakohus tegi kulusid kindlaks määrates kaalutlusotsuse, põhjendas seda kohaselt ega ületanud

diskretsioonipiire.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg