1-10-16480/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

12.jaanuaril 2011.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik Liina Pohlak

Sekretär Thea Tikenberg

Tõlk Marek Litnevski juuresolekul

Prokurör Meelis Sentifoli

Kaitsja Alla Jakobson, Juho-Enn Aule osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja kokkuleppemenetluses Z.P isikukood XXX, xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, eesti keel, ei tööta Varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 375 lg 1 järgi.

P.N isikukood XXX, xxx, kodakondsuseta, keskharidus, vene keel, autojuht Varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld

süüdistuses KarS § 375 lg 1 ja § 374 lg 1 järgi.

L.U isikukood XXX, xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, vene keel, kojamees Varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld

süüdistuses KarS § 375 lg 1 – 22 lg 3 järgi.

Kohus tuvastas:

Z.P süüdistatakse KarS § 375 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises, so alkoholi käitlemise korra rikkumises. Maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise ja edasitoimetamise suures koguses pani Z.P toime alljärgnevalt:

- Z.P müüs ja andis üle 22.01.2009 Tallinna Reisisadamas Soome Vabariigi

kodanikele TAS`ile, OPK`ile ja ATR`ile kokku 70 liitrit käitlemiseks mittelubatud alkoholi etanoolisisaldusega 75,1-95,7%75,1-95,7 mahuprotsenti, mis oli pakendatud 120-sse 0,5 liitrisesse plastikpudelisse etikettidega Tuuleveski Viin 80 % ja 20-sse 0,5

liitrisesse plastikpudelisse etikettidega Veski Viin 80 % ning kandsid maksumärke

jäljendavaid hologrammkleebised numbriga 458627, 15.02.08 või 15.04.08.

Kirjeldatud alkoholi sai Z.P samal päeval P.N-ilt ning alkoholi

edasitoimetamiseks kasutas Z.P tema kasutuses olevat sõiduautot BMW reg nr XXX, samuti

- Z.P müüs ja andis üle 10.02.2009 Tallinna Reisisadamas Soome Vabariigi

kodanikele MMV`ile ja BO`le kokku 30 liitrit käitlemiseks mittelubatud alkoholi etanoolisisaldusega 36,8-37,1 mahuprotsenti, mis oli pakendatud 60-sse 0,5 liitrisesse Kriminaalasi nr. 1-10-16480

plastikpudelisse etikettidega Rukki Viin 40 % ning kandsid maksumärke jäljendavaid

hologrammkleebised numbriga 529438. Kirjeldatud alkoholi sai Z.P samal

päeval P.N-ilt ning alkoholi edasitoimetamiseks kasutas Z.P tema kasutuses olevat sõiduautot BMW reg nr XXX, samuti

- Z.P 12.02.2009 toimetas edasi tema kasutuses oleva sõiduautoga BMW reg

nr XXX aadressilt XXX, Tallinn kokku 130 liitrit käitlemiseks mittelubatud alkoholi etanoolisisaldusega 36,7-37,8 mahuprotsenti, milline oli villitud 260-sse 0,5 liitrisesse pudelisse etikettidega Rukki Viin 40% ja 0,5 liitrit käitlemiseks mittelubatud alkoholi

etanoolisisaldusega 79,2 mahuprotsenti, milline oli villitud 0,5 liitrisesse pudelisse

etiketiga Veski Viin 80%. Pudelitel puudusid maksumärgid või oli korkidele

kleebitud maksumärki jäljendavad hologrammkleebised numbriga 529438.

Kirjeldatud alkoholi sai Z.P samal päeval P.N-ilt . Edasitoimetamist takistati isiku kinnipidamisega, mistõttu viimatikirjeldatud tegu jäi lõpetatud katse staadiumisse.

Alkoholiseaduse § 7 lg 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta Alkoholiseaduse § 4 lg 1 nõuetele, st ei ole kantud alkoholiregistrisse ega oma seega alkoholiregistrisse kandmise

aluseks olevat katsetulemuste protokolli või sertifikaati, tarbijapakendit, tootenäidist ega ole

maksumärgistatud. Z.P poolt käideldud alkohol ei olnud registreeritud riiklikus alkoholiregistris ega olnud maksumärgistatud.

Alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui

käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 nimetatud aktsiisimäära, so

202.00 krooni etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Z.P poolt pandi toime

käitlemiseks mittelubatud alkoholi käitlemine üle kümnekordse nimetatud määra, st suures koguses, kuivõrd 160 liitri alkoholi kangusega 40 mahuprotsenti arvestuslik alkoholiaktsiis on 12 928 krooni ning 71 liitri alkoholi kangusega 80 mahuprotsenti arvestuslik alkoholiaktsiis on 11 313 krooni . Seega pani Z.P toime maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise ja edasitoimetamise suures koguses, s.o. KarS § 375 lg 1 kirjeldatud kuriteo.

L.U süüdistatakse KarS § 375 lg 1 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et tema aitas kaasa P.N-i poolt maksumärgiga

märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmisele (ladustamisele) suures koguses alljärgnevalt.

L.U andis P.N-i kasutusse maksumärgiga märgistamata ja

käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmiseks (ladustamiseks) enda omanduses oleva

garaažiboksi nr 16 aadressil XXX, Tallinn ning aitas P.N maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi transpordivahendist garaaži toimetada ja seda

garaaži ladustada. Maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine

(ladustamine) toimus eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajast kuni 12.02.2009, mil

tolliametnikud teostasid garaažiboksis läbiotsimise ning mille käigus leiti ja võeti ära kokku 80

liitrit käitlemiseks mittelubatud alkoholi etanoolisisaldusega 66,7-81,2 mahuprotsenti, mis oli

pakendatud 160-sse 0,5 liitrisesse plastikpudelisse etikettidega Veski Viin 80% ja 2,5 liitrit

käitlemiseks mittelubatud alkoholi etanoolisisaldusega 37,4-37,5 mahuprotsenti, mis oli pakendatud 5-te 0,5 liitrisesse plastikpudelisse etikettidega Rukki Viin 40%. Pudelitel puudusid

maksumärgid või oli korkidele kleebitud maksumärki jäljendavad hologrammkleebised numbriga 458627 ja 529438.

Alkoholiseaduse § 7 lg 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta Alkoholiseaduse § 4 lg 1 nõuetele, st ei ole kantud alkoholiregistrisse ega oma seega alkoholiregistrisse kandmise

aluseks olevat katsetulemuste protokolli või sertifikaati, tarbijapakendit, tootenäidist ega ole maksumärgistatud. P. -i poolt käideldud alkohol, mille käitlemisele L.U kaasa aitas, ei olnud registreeritud riiklikus alkoholiregistris ega olnud maksumärgistatud.

Alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui

käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 nimetatud aktsiisimäära, so 202.00 krooni etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. P. -i poolt pandi toime, millisele teole L.U kaasa aitas, käitlemiseks mittelubatud alkoholi käitlemine üle

kümnekordse nimetatud määra, st suures koguses, kuivõrd 2,5 liitri alkoholi kangusega 40

mahuprotsenti arvestuslik alkoholiaktsiis on 202 krooni ning 80 liitri alkoholi kangusega 80 mahuprotsenti arvestuslik alkoholiaktsiis on 13 130 krooni .

P.N-i poolt maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud

alkoholi suures koguses hoidmisele (ladustamisele) kaasa aitamisega pani L.U toime KarS § 375 lg 1 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P.N süüdistatakse KarS § 374 lg 1 ja § 375 lg 1 sätestatud kuritegude toimepanemises, so alkoholi ebaseaduslikus tootmises ja alkoholi käitlemise korra rikkumises. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi töötlemine ja villimine ning maksumärgiga märgistamata / käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses hoidmine, edasitoimetamine ja sellega kauplemine toimus alljärgnevalt: 2008. aasta lõpus, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kuid enne 04.12.2008 ning seejärel

ajavahemikul 04.12.08 kuni 10.02.2009 soetas P.N esmalt 60 (kaks 30-liitrist kanistrit) ning seejärel kokku 150 liitrit (viis 30-liitrist kanistrit) enam kui 90-kraadist etanooli vesilahust, eesmärgiga valmistada sellest 40% või 80% “viin” ning saadu Soome turistidele

maha müüa. Kanistrite kättesaamisel toimetas P.N saadud piirituse oma elukohta aadressil XXX, Tallinn, kus lahjendas piirituse eraldi anumas veega ning valas seejärel läbi marliga vooderdatud lehtri etikettidega Rukki Viin 40%, Veski Viin 80% või Tuuleveski Viin 80% sildistatud plastpudelitesse. Peale seda korkis pudelid ning kleepis korkidele maksumärke jäljendavad hologrammkleebised numbriga 458627, 529438, 15.02.08 või 15.04.08. Isevalmistatud etanooli vesilahust etanoolisisaldusega 35,1-81,3 mahuprotsenti hoidis P.N esmalt enda elukohas ning toimetas seejärel oma kasutuses oleva sõidukiga Volvo 850 registreerimismärgiga XXXhoiule L.U-le kuuluvasse garaažiboksi nr 16 aadressil XXX, Tallinn. P.N toimetas müümise eesmärgil käitlemiseks mittelubatud alkoholi edasi järgnevalt:

- 04.12.2008 toimetas P.N Tallinnas Mere pst 10 asuva Merekeskuse

kaubanduskeskuse juurde kokku 100 0,5 liitrist pudelit käitlemiseks mittelubatud

alkoholi etanoolisisaldusega 37,1-37,8 mahuprotsenti, millele olid kleebitud etiketid

Rukki Viin 40% ja maksumärke jäljendavad hologrammkleebised numbriga 458627 ning andis selle rahalise hüvitise vastu üle Soome Vabariigi kodanikele AJS ja AH

- 10.02.2009 toimetas P.N Tallinnas Tartu mnt 87 asuva Sikupilli

kaubanduskeskuse parklasse 60 0,5 liitrist pudelit käitlemiseks mittelubatud alkoholi

etanoolisisaldusega 36,9-37,1 mahuprotsenti, millele olid kleebitud etiketid Rukki

Viin 40% ja maksumärke jäljendavad hologrammkleebised numbriga 529438 ning andis selle rahalise hüvitise vastu üle AAVH

- 22.01.2009 andis 20 0,5 liitrist pudelit käitlemiseks mittelubatud alkoholi

etanoolisisaldusega 75,2-81,3 mahuprotsenti, millele olid kleebitud etiketid

Tuuleveski Viin 80% ja maksumärke jäljendavad hologrammkleebised numbriga

15.02.08 ja 15.04.08 ning 20 0,5 liitrist pudelit, millele olid kleebitud etiketid Veski

Viin 80% ja maksumärke jäljendavad hologrammkleebised numbriga 458627 üle

Z.P-le , kes andis need Tallinna Reisisadamas üle Soome Vabariigi kodanikele TASile, ATRja OPKile

- 10.02.2009 andis 60 0,5 liitrist pudelit käitlemiseks mittelubatud alkoholi

etanoolisisaldusega 36,8-37,1 mahuprotsenti, millele olid kleebitud etiketid Rukki Viin 40% ja maksumärke jäljendavad hologrammkleebised numbriga 529438 üle Ain

Z.P-le, kes andis need Tallinnas Lootsi tänaval üle Soome Vabariigi kodanikele MMVile ja BOle

- 12.02.2009 toimetas sõiduautoga Volvo 850 reg nr XXXoma elukohast L.U-le

kuuluvasse garaažiboksi nr 16 aadressil XXX, Tallinn 260 0,5 liitrist

pudelit käitlemiseks mittelubatud alkoholi etanoolisisaldusega 36,7-37,8

mahuprotsenti, millel olid etiketid Rukki Viin 40% ja 1 0,5 liitrise pudeli käitlemiseks mittelubatud alkoholi etanoolisisaldusega 79,2 mahuprotsenti, millel oli etikett Veski Viin 80% ja andis selle üle Ain Z.P-le. Pudelitel puudusid maksumärgid

või oli korkidele kleebitud maksumärki jäljendavad hologrammkleebised numbriga 529438.

Samuti P.N

- hoidis kuni 12.02.2009 XXX garaažiboksis nr 16 160 0,5 liitrist pudelit käitlemiseks

mittelubatud alkoholi etanoolisisaldusega 66,7-81,2 mahuprotsenti,, millele olid

kleebitud etiketid Veski Viin 80% ja maksumärke jäljendavad hologrammkleebised

numbriga 458627 ja 529438 ning 5 0,5 liitrist pudelit käitlemiseks mittelubatud alkoholi etanoolisisaldusega 36,7-37,8 mahuprotsenti,, millele olid kleebitud etiketid Rukki Viin 40% ja maksumärke jäljendavad hologrammkleebised numbriga 529438.

Alkoholiseaduse § 7 lg 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta Alkoholiseaduse § 4 lg 1 nõuetele, st ei ole kantud alkoholiregistrisse ega oma seega alkoholiregistrisse kandmise

aluseks olevat katsetulemuste protokolli või sertifikaati, tarbijapakendit, tootenäidist ega ole

maksumärgistatud. P. -i poolt villitud ja käideldud alkohol ei olnud registreeritud riiklikus alkoholiregistris ega olnud maksumärgistatud.

Alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui

käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 nimetatud aktsiisimäära, so 202.00 krooni etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. P. -i poolt pandi toime käitlemiseks mittelubatud alkoholi käitlemine üle kümnekordse nimetatud määra, st suures

koguses, kuivõrd 243,5 liitri alkoholi kangusega 40 mahuprotsenti arvestuslik alkoholiaktsiis on

19 490 krooni ning 150,5 liitri alkoholi kangusega 80 mahuprotsenti arvestuslik alkoholiaktsiis on 24 018 krooni .

Seega pani P.N toime käitlemiseks mittelubatud alkoholi töötlemise ja

villimise, s.o. KarS § 374 lg 1 kirjeldatud kuriteo, samuti maksumärgiga märgistamata ja

käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise, hoidmise ja edasitoimetamise suures koguses, s.o. KarS § 375 lg 1 sätestatud kuriteo.

Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Süüdistatava L.U , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 08.12.2010 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 375 lg 1 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest L.U karistamist rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära, s.o. 15 200 (viisteist tuhat kakssada) krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 12.02.2009 kuni 14.02.2009. s.o 3

(kolm) päeva, millele vastab rahalise karistuse 9 (üheksa) päevamäära, karistusaja hulka ning

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 191 päevamäära, s.o 14 516 (neliteist tuhat viissada kuusteist) krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul 10-s võrdses osas s.o. 1 451.60 krooni kuus.

Süüdistatava P.N , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25.11.2010 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 374 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest

P.N-i karistamist rahalise karistusega 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o. 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni.

KarS § 375 lg 1 sätestatud kuritegude toimepanemise eest P.N-i karistamist rahalise karistusega 400 (nelisada) päevamäära, s.o. 20 000 (kakskümend tuhat) krooni.

KarS § 64 lg alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõista 400 (nelisada) päevamäära, s.o. 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 12.02.2009 kuni 14.02.2009. s.o 3

(kolm) päeva, millele vastab rahalise karistuse 9 (üheksa) päevamäära, karistusaja hulka ning

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 391 päevamäära, s.o 19 550 krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul 10-s võrdses osas s.o 1 955 krooni kuus.

Süüdistatava Z.P , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.12.2010 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 375 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest Z.P karistamist rahalise karistusega 300 (kolmsada) päevamäära, s.o. 15 000 (viisteist tuhat) krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.02.2009 kuni 14.02.2009. s.o 2 (kaks)

päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 (kuus) päevamäära, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 294 päevamäära, s.o (neliteist tuhat seitsesada) krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul 10-s võrdses osas s.o. 1 470 krooni kuus.

KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsetasu,

ekspertiisikulud, hoiukulud riigituludesse ning sundraha KrMS § 179 lg 1p 2 kohaselt 417.05 eurot riigituludesse

Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 249 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada P.N § 374 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära ulatuses (päevamäär 3.20 eurot), mis moodustab 800 (kaheksasada) eurot

Süüdi tunnistada P.N KarS § 375 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 400 päevamäära ulatuses (päevamäär 3.2 eurot), mis moodustab 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot .

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks

rahaline karistus 400 päevamäära ulatuses (päevamäär 3.2 eurot), mis moodustab 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot . KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka kinnipidamiseaeg 12.02.2009-14.02.2009 s.o 3 päeva, mis vastab rahalise karistuse puhul karistusele 9 päevamäära. Seega mõista P.N-ile

lõplikuks karistuseks rahaline karistus 391 päevamäära s.o 1251.20 (üks tuhat kakssada viiskümmend üks eurot kakskümmend senti)

Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahaline karistus tasumisel ositi 10 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega P.N-i poolt tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks 125.12 (ükssada kakskümmend viis eurot kaksteist senti)

Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedpank, viitenumber 4100064939.

Välja mõista P.N-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme

kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 417.03 (nelisada seitseteist eurot

kolm senti) ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel ekspertiisikulud 1503.63 eurot,

asitõendite hoiukulud 82.29 eurot krooni ja koopiakulud 21.35 /kakskümmend üks eurot kolmkümmend viis senti/ (334 kolmsada kolmkümmend neli krooni) .

Sundraha, koopiakulud, asitõendite hoiukulud ja ekspertiisikulud kanda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606 , viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule.

Süüdi tunnistada L.U KarS § 375 lg 1- 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks

rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses (päevamäär 76 krooni/4.86 eurot ), mis moodustab 972 (üheksasada seitsekümmend kaks) eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka kinnipidamiseaeg 12.02.2009-14.02.2009 s.o

3 päeva, mis vastab rahalise karistuse puhul karistusele 9 päevamäära. Seega mõista L.U-le

lõplikuks karistuseks rahaline karistus 191 päevamäära s.o 928.26 (üheksasada kakskümmend kaheksa eurot kakskümmend kuus senti)

Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahaline karistus tasumisel ositi 10 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega L.U poolt tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks 92.83 (üheksakümmend kaks eurot kaheksakümmend kolm senti)

Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedpank, viitenumber 4100064939.

Välja mõista L.U-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme

kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 417.03 (nelisada seitseteist eurot

kolm senti) ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsetasu 110.23 eurot riigituludesse

ja ekspertiisikulud 1503.63 eurot, asitõendite hoiukulud 82.29 eurot ja koopiakulud 21.35

/kakskümmend üks eurot kolmkümmend viis senti/ (334 kolmsada kolmkümmend neli krooni) .

Sundraha, koopiakulud, asitõendite hoiukulud, ekspertiisikulud ja kaitsetasu kanda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606 , viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule.

Süüdi tunnistada Z.P KarS § 375 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära ulatuses (päevamäär 3.2 eurot), mis moodustab 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka kinnipidamiseaeg 13.02.2009-14.02.2009 s.o

2 päeva, mis vastab rahalise karistuse puhul karistusele 6 päevamäära. Seega mõista

Z.P-le lõplikuks karistuseks rahaline karistus 294 päevamäära s.o 940.80 (üheksasada nelikümmend eurot kaheksakümmend senti) krooni

Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahaline karistus tasumisel ositi 10 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega Z.P poolt tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks 94.08 (üheksakümmend neli eurot kaheksa senti) Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedpank, viitenumber 4100064939.

Välja mõista Z.P-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 417.03 (nelisada seitseteist eurot kolm

senti) ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsetasu 129.40 eurot riigituludesse ja

ekspertiisikulud 1503.63 eurot, asitõendite hoiukulud 82.29 eurot ja koopiakulud 21.35

/kakskümmend üks eurot kolmkümmend viis senti/ (334 kolmsada kolmkümmend neli krooni) .

Sundraha, koopiakulud, asitõendite hoiukulud, ekspertiisikulud ja kaitsetasu kanda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011SEB pank või Swedpank 221023778606 , viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud ekspertiisikulud riigi kanda

KarS § 375 lg 3 alusel konfiskeerida ja hävitada kuriteo objektiks olevad, ekspertiisist tagastatud 426 0,5 liitrist pudelit etanooli vesilahusega.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada tahtliku süüteo toimepanemise vahendid -

P.N-i elukoha läbiotsimisel ära võetud P.N-ile kuuluvad 215

tühja pudelit, 2 kanistrit, pudelikorgid 224 tk, tühi plastikpudelite pakkekott, alkoholi

segamise tünn, kann, valge lehter, mis vooderdatud marliga, kollane lehter, karp kirjaga

rukki, teip, marli, 3 kanistrit, valge paberirull, millel maksumärke jäljendavad

hologrammkleebised numbritega 529438, samuti ekspertiisist tagastatud 28 tühja 0,5 liitrist pudelit. Apellatsiooni saab esitada üksnes kokkuleppemenetlust reguleerivat õigusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule

kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse

kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsusega on võimalik tutvuda 12.jaanuaril 2011 Kohtunik Liina Pohlak