Legislator Case Law & Legislation
2-22-15679/7 AI generated

2-22-15679/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-15679/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt E K’lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja AS Mõista kostjalt E K’lt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi

Legislator headnote

AI generated

2-22-15679/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt E K’lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja AS Mõista kostjalt E K’lt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-15679

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E K vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3648,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115)

Hageja lepinguline esindaja J M (e-post xxx)

Kostja: E K (isikukood xxx; täpne elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja E K suhtes.

2. Välja mõista kostjalt E K’lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja AS

xxx vahel 04.05.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus

2062,82 eurot, intress 192,58 eurot, kuutasu 54,84, sissenõutavaks muutunud viivis

854,01 eurot ning sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Mõista kostjalt E K’lt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi

esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (2062,82

eurot) alates 20.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 21,90% aastas, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja E K kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista

välja kostjalt E K’lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja

menetluskuludena menetluses tasutud riigilõiv 455 eurot ning õigusabikulud 50

eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV

Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Kostja ja xxx (edaspidi pank) sõlmisid 04.05.2020 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel

väljastati kostjale laen summas 3800 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku

alusel igakuiste maksetena 15. kuupäevaks alates 15.06.2020 summas 276,73 eurot kuni viimase

osamakseni 15.01.2022 summas 246,79 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on

sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest

intressimäär 21,90% aastas. Lepingu üldtingimuste p 6.2 alusel kohustus kostja tasuma pangale

osamakseid vastavalt maksegraafikule. Kostja rikkus lepingu tingimuste p-i 6.2 ja jättis tasumata

osamaksed alates 15.09.2020 osamaksest.

Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 11.4.2 oli pangal õigus leping üles öelda juhul, kui

laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

osamakse tasumisega ning ei ole rikkumist kõrvaldanud ka 14-päevase täiendava tähtaja jooksul.

Pank teavitas kostjat 13.11.2020 lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt 27.11.2020

kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles

pank lepingu 28.11.2020 üles. 30.11.2020 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale.

Kostja tasus hagejale võlgnevuse katteks 1250 eurot, mis on maha arvestatud põhivõlgnevuse

summast.

Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 28.12.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate

avaldamisega, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 455 eurot ja

õigusabikulu 420 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 455 eurot ning juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulu summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles

ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu

sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad

ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud

käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik