2-22-15679/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt E K’lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja AS Mõista kostjalt E K’lt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi
Legislator headnote
AI generated2-22-15679/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt E K’lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja AS Mõista kostjalt E K’lt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2023, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-15679
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E K vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3648,01 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
Aktsiaselts
PlusPlus
Capital
(registrikood
11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115)
Hageja lepinguline esindaja J M (e-post xxx)
Kostja: E K (isikukood xxx; täpne elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja E K suhtes.
2. Välja mõista kostjalt E K’lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja AS
xxx vahel 04.05.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus
2062,82 eurot, intress 192,58 eurot, kuutasu 54,84, sissenõutavaks muutunud viivis
854,01 eurot ning sissenõudmiskulu 35 eurot.
3. Mõista kostjalt E K’lt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi
esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (2062,82
eurot) alates 20.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 21,90% aastas, kuid
kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Jätta menetluskulud kostja E K kanda.
7. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista
välja kostjalt E K’lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja
menetluskuludena menetluses tasutud riigilõiv 455 eurot ning õigusabikulud 50
eurot.
8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid
VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või
selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse
seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi
arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099
Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV
Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19).
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi alus
Kostja ja xxx (edaspidi pank) sõlmisid 04.05.2020 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel
väljastati kostjale laen summas 3800 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku
alusel igakuiste maksetena 15. kuupäevaks alates 15.06.2020 summas 276,73 eurot kuni viimase
osamakseni 15.01.2022 summas 246,79 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on
sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest
intressimäär 21,90% aastas. Lepingu üldtingimuste p 6.2 alusel kohustus kostja tasuma pangale
osamakseid vastavalt maksegraafikule. Kostja rikkus lepingu tingimuste p-i 6.2 ja jättis tasumata
osamaksed alates 15.09.2020 osamaksest.
Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 11.4.2 oli pangal õigus leping üles öelda juhul, kui
laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva
osamakse tasumisega ning ei ole rikkumist kõrvaldanud ka 14-päevase täiendava tähtaja jooksul.
Pank teavitas kostjat 13.11.2020 lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt 27.11.2020
kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles
pank lepingu 28.11.2020 üles. 30.11.2020 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale.
Kostja tasus hagejale võlgnevuse katteks 1250 eurot, mis on maha arvestatud põhivõlgnevuse
summast.
Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 28.12.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate
avaldamisega, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
Kohtu selgitused
Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja
põhjendava osata.
Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,
millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 455 eurot ja
õigusabikulu 420 eurot.
Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 455 eurot ning juhindudes
TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulu summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning
keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati
tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt
õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna
Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles
ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist
nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu
sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.
Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad
ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks
esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal
vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.
Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu
3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne
arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei
ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei
erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul
on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu
samuti 50 eurot.“.
Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud
käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha
arvestada. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud
õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga).
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Bergson
kohtunik