4-22-4214/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-4214

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2023, Tallinn

Väärteoasja number

4-22-4214 (2303,22,000526)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungisekretär

Eda Loor

Tõlk

Karina Šorohhova

Väärteoasi

Andrii

Motrunenko

kaebus

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus-

grupi uurija abi Aivar Hirs 11.11.2022 otsusele nr

2303,22,000526 Andrii Motrunenko karistamises LS §

201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Mehis Kasonen, Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupp

Menetlusalune

isik:

Andrii

Motrunenko;

ik:

38006180426; elukoht: xxx.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Andrii Motrunenko kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uusija abi Aivar Hirs

11.11.2022 otsusele nr 2303,22,000526 Andrii Motrunenko karistamises LS § 201 lg 2

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600

eurot, osaliselt, s.o põhikaristuse täitmise tähtaja osas.

2. Tühistada

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 11.11.2022 otsus nr

2303,22,000526 Andrii Motrunenko karistamises LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot, osaliselt, s.o

karistuse täitmise tähtaja, s.o täitmise lõpptähtaja 01.12.2022 osas. Muus osas jätta otsus

muutmata ja tühistamata.

3. Teha põhikaristuse täitmise tähtaja osas uus otsus ja määrata, et vaidlustatud otsusega

määratud rahatrahv kogusummas 600 eurot tuleb KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel alates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast 2 kuu jooksul võrdsetes osades 300

(kolmsada)

euro

kaupa

kuus

tasuda

vaidlustatud

otsuses

märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220225098447. Seega peab määratud rahatrahv olema täies ulatuses tasutud hiljemalt

19.03.2023.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise

tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja,

kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise

kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 19.01.2023. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on

20.02.2023. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus

21.02.2023.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 11.11.2022 otsusega nr 2303,22,000526 karistati

Andrii Motrunenkot LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150

trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot selles, et menetlusalune isik 17.10.2022 kell 17.25 Logi tn

2 juures, Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud.

Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldu ning pani toime

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isiku kaitsja kaebuse

Kaebuses märkis kaebuse esitaja, et soovib vaidlustada trahvi summas 600 eurot, kuivõrd oli

kinni peetud politsei poolt. Juhiluba on ainult elektroonilisel kujul, füüsilist dokumenti käes ei

ole. Transpordiametis öeldi, et ta vaidlustaks trahvi, kuna ajutise kaitse määrust ei ole veel ja ta

ei saa taotleda Eesti juhiluba ja ajutise kaitse ajal saab ta juhtida elektroonilise juhiloaga.

Seetõttu palub ümber vaadata tema karistus kuna on töötu ja ei ole võimalik maksta rahatrahvi.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et pöördus Transpordiametisse ja

öeldi, et ta ei saa juhiluba taotleda kuna ei ole õiguskaitset. Saab sõita elektroonilise juhiloaga.

Transpordiametis öeldi, et kuna tal on rahvusvaheline kaitse, mitte ajutine kaitse, siis ta juhiluba

taotleda ei saa. Tahtis minna autokooli, kuid öeldi, et peab pool aastat ootama. Enne oli kaitse

Soomes, kuid loobus sellest ja tuli Eestisse. Töötukassa pakub ainult C kategooriat, tema tahtis

B kategooriat. Tuli Eestisse 24.02.2022 ja töötas taksojuhina, litsents on olemas. Kui kinni

peeti, siis esitas politseile juhiloa duplikaadi, mis talle postiga saadeti, sest ise Ukrainasse tagasi

minna ei saanud. See tunnistati võltsinguks. Kuna ise tagasi minna ei saanud, tegi emale

volikirja ja sai duplikaadi. Õige dokumendi kaotas Eestis ära kui kolis ühest kohast teise.

Eelmine võltsimistunnustega juhiluba võeti politsei poolt ära, siis saatiski emale volikirja ja

taotluse Ukrainasse. Ema läks sinna, kust saab taotleda juhiluba ja maksis raha. Esimese juhiloa

sai ka niimoodi, ei ole vaja autokoolis käia, koolitust läbida. Juunikuus avas juhiloa, mis annab

õiguse sõita veoautoga, kõikide autodega. Kui politsei ei usu elektroonilist juhiluba, siis oli

vaja füüsilist juhiluba. Eelmine juhiluba oli veoautole, taotles seda Lätis, peatati korduvalt,

öeldi, et on korras. See juhiluba saadeti Ukrainast, ostis 600 euro eest, et mitte õppida

autokoolis. 21.10.2022 peeti uuesti kinni Sadama terminalis kui tuli Soomest, kus käis ajutist

kaitset lõpetamas. Juht ootas väljas, kuid teda ei lastud laeva ja sõitis ise laevast välja. Soome

sõidutas juhtimisõigusega isik ja Soomes oli tal ajutine juhiluba. Sadamas öeldi, et Soome

ajutise juhiloaga siin sõita ei saa, ainult Soomes. Soovib rahatrahvi maksta osadena 2 kuu

jooksul, praegu ei ole võtta sellist summat. Varem kuskil ei töötanud, nüüd sai tööd.

Tunnistaja K D selgitas, et oli 17.10.2022 patrullis ja teostas koos V V Sadama 25 juures

terminalis liiklusjärelevalvet. Nägid liikumas xxx ja andmebaasist kontrollides selgus, et juhil

ei ole juhtimisõigust. Peatasid sõiduki Logi 2 juures. Kontrollimisel selgus, et tegemist on

ukrainlasega ja kes räägib vene keelt. Edasi tegeles isikuga V. V. Isik esitas Ukraina juhiloa

ning tekkis kahtlus selle õigsuses. Konsulteerisid piiripunkti eksperdiga ja ekspert tuli kohale

ning tunnistas dokumendi täielikuks võltsinguks. Koostasid väärteoprotokolli, et isikul puudub

juhtimisõigus. On olemas Ukraina andmebaas juhtimisõiguste kohta, kuid see ei ole ametlik

ning see allikas ei ole usaldusväärne. See on Ukraina avalik andmebaas, kuid väidetavalt ei

olevat see usaldusväärne. Liiklusseaduse kohaselt, kui tegemist on välisriigi kodanikuga, peab

tal olema esitamiseks juhiluba originaalis. Kontrollimisel selgus, et tegemist on rendiautoga ja

isikut andmebaasist kontrollides selgus, et isikut on varem juhtimiselt kõrvaldatud juunis

juhtimisõiguse puudumise tõttu. Dokumendi ekspert oli ka temaga varem tegelenud seoses

võltsitud juhiloaga

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et see, et isik väidab, et tal on mingi dokument

Ukrainas olemas, ei vabasta teda toimepandud süüteost. Välisriigi kodanikul tõendab

juhtimisõigust dokument ja esitatud dokument oli võltsitud. Raske uskuda, et Ukrainas selliseid

dokumente väljastatakse. Kui tõepoolest oleks saanud duplikaadi, oleks duplikaadil sama

dokumendi number, kuid esitatud dokumentidel on erinevad numbrid. Kuidagi selgusetult on

kaduma läinud C kategooria juhtimisõigus. Et saada juhiluba ei pea saatma oma ema kuhugi,

piisab Ukraina saatkonda minemisest ja vastavate paberite täitmisest ja juhiluba saadetakse.

Mis puudutab rahatrahvi ajatamist, siis ei ole kohtuväline menetleja sellele vastu, jätab kohtu

otsustada. Mis puudutab rahatrahvi suurust, siis seda vähendada ei tuleks, kuivõrd isik on

lühikese aja jooksul esitanud võltsimistunnustega dokumendid.

Maakohtu seisukoht süüteokoosseisu osas

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga,

kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja

arvamuse, asub alljärgnevale seisukohale.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset

tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune

isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo

eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele

isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas

väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas

lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse

kohaselt LS § 201 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus LS

§ 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid.

LS § 201 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle

mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki

juhtimisõigus ära võetud.

LS § 90 lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki

juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.

Kohtule esitatud väärteotoimikus leiduva Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt

Andrii Motrunenkol Eesti Vabariigis välja antud kehtivaid juhilubasid ei ole. Väärteoasjast ja

kaebuse esitaja ütlustest tulenevalt on kaebuse esitaja Ukraina kodanik, s.o välisriigi kodanik

ning kaebuse esitaja selgituste kohaselt on tal rahvusvaheline kaitse ning ta on Eesti Vabariigis

alates 24.02.2022.

Kuigi kaebuse esitaja on selgitanud, et tal on Ukrainas väljastatud juhiluba, siis olevat see

kaduma läinud ajal, mil ta kolis hotellist edasi laevale ning seetõttu on tal esitada elektrooniline

juhiluba, mis pärineb Ukraina andmebaasist. Kohus ei saa sellist nn. elektroonilist juhiluba

lugeda juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks, kuivõrd kehtiva liiklusseaduse sätted

sätestavad üheselt juhtimisõigust tõendavale dokumendile esitatavad nõuded.

LS § 96 lõike üks kohaselt peab mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav

dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba,

käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva

asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega

ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust

tõendav dokument. Kuivõrd kaebuse esitaja on välisriigi kodanik ja tema selgituste kohaselt on

tal välisriigis väljaantud juhiluba, siis peab see juhiluba vastama LS § 99 sätestatud nõuetele,

käesoleval juhul lõikes 11 sätestatud nõuetele. Väärteotoimikus leiduvatest dokumentidest ja

kaebuse esitaja ütlustest tulenevalt esitas ta nõuetele vastava juhiloa. Samas nähtub

väärteoasjast ka seda, et juhtimisõiguse olemasolu kontrollinud politseiametnikes tekitas

esitatud juhiluba kahtlusi ning dokumenti uurinud dokumendieksperdid jõudsid uuringu aktis

nr 77/2022 järeldusele, et kaebuse esitaja esitatud juhiluba on täielik võltsing. Kaebuse esitaja

selgituste kohaselt sai tema ema selle juhiloa Ukrainast temale antud volikirja alusel, makstes

selle eest ning väidetavalt olevat tegemist duplikaadiga. Vaidlusalusele juhiloale on kantud

mootorsõidukite kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on ning nendeks on B1

ja B kategooria. Samas nähtub kaebuse esitaja selgitustest seda, et eelnevalt oli ta tellinud Lätis

viibides endale juhiloa duplikaadi Ukrainast ja selle juhiloa andmete kohaselt oli tal C

kategooria juhtimisõigus, mis väidetavalt annab õiguse juhtida kõikide kategooriate sõidukeid

ning selle juhiloa eest tasus ta 600 eurot. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt käibki Ukrainas

nii, et juhiloa eest tuleb maksta ja siis ei pea autokooli läbima. Kohus peab sellist selgitust

juhiloa saamise kohta ebausutavaks ning kohtu arvates saab raha eest omandada vaid võltsitud

juhiluba, kuivõrd juhiloa taotleja ei ole läbinud sõidukijuhi koolitust, mis annaks riigis

tegutsevale asutusele aluse väljastada isikule juhiluba. Seejuures tuleneb kaebuse esitaja

selgitustest, et eelnevalt oli tal C kategooria juhiluba, mis ära võeti ja seejärel sai ta ema kaudu

juhiloa duplikaadi, millel on B1 ja B kategooria juhtimisõigus. Kohtus leiab, et originaali ja

duplikaadi andmed ei saa olla erinevad. Seejuures osutus ka varasem juhiluba, millel oli C

kategooria juhtimisõigus, samuti võltsituks. Kohus leiab, et riigiasutus, isegi Ukrainas asuv

riigiasutus ei saa isikule väljastada võltsitud dokumendi duplikaati. Käesoleval juhul on

mõlemad kaebuse esitajalt ära võetud juhiload olnud võltsitud, mis näitab üheselt seda, et

kaebuse esitajal mootorsõiduki juhtimisõigus puudus nii 2022. aasta juunis, kui ta esitas

võltsitud juhiloa, kui ka 2022. aasta oktoobris, kui ta esitas oma juhtimisõiguse tõendamiseks

järgmise võltsitud juhiloa.

Väärteoasjast nähtuvalt on kaebuse esitaja 11.06.2022 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91

lg 2 p 3 alusel, s.o põhjusel, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Samast otsusest nähtuvalt lõpeb juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kehtivus otsuses märgitud

tingimuse saabumisel, s.o juhtimisõiguse saamisel, s.t sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus

kehtib kuni hetkeni, mil kaebuse esitaja saab juhtimisõiguse. Väärteoasjas koostatud

dokumentide kohaselt 17.10.2022 peeti kaebuse esitaja mootorsõiduki juhtimiselt taas kinni ja

tal ei olnud kinnipidamise hetkel kehtivat juhtimisõigust, s.t varasem juhtimiselt kõrvaldamise

otsus kehtis ja kaebuse esitaja oli 17.10.2022 isikuks, keda on varasemalt sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud.

Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetlusalune isik sisuliselt

vaidlustanud, et kaebuse esitaja Andrii Motrunenko juhtis 17.10.2022 kell 17.25 Logi tn 2

juures, Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja isikuna, keda on varem sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja oli järjekordset võltsitud juhiluba esitades teadlik sellest, et tal

mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, kuid sellele teadmisele vaatamata asus ta

mootorsõidukit juhtima. Kaebuse esitaja selgitustest selle kohta, et ta on juhiloa ostnud

vahendajate kaudu, saab järeldada, et kaebuse esitaja oli täielikus teadmises nii juhiloa

võltsitusest kui ka teo keelatusest, samuti teo karistatavusest. Seda enam, et ta oli alles 4 kuud

enne antud rikkumise toimepanemist samuti juhtimiselt kõrvaldatud ja temalt võeti ära ka

võltsitud juhiluba. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgiga teostada

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine teadmises, et see ka saabub, s.o kavatsetult ning

menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti

kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on

tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle

on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik

juhtis sõidukit isikuna, kelle puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes

oli varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on menetlusaluse isiku käitumine

õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteona (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest

nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs, kes on täidesaatva

riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on

vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises

menetluses

väärteoasja

menetledes

või

otsust

koostades

jätnud

järgimata

väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati

menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150

trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. LS § 201 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi

kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või aresti kuni 30 päeva. Seega järeldub, et

kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises

määras ning kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise

kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse

lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks

ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd

menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis

puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke.

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning sellises määras on kohtuväline

menetleja menetlusalusele isikule karistuse ka määranud. Seejuures ei ole tegemist väärteoga,

milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes

saaks hinnata süü suurust. Seega saab asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga.

Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Ka

kaebemenetluses ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud. Kaebust on põhjendatud sellega, et

kaebuse esitajal puudub kaebuse esitamise ajal raha, et rahatrahve tasuda ning väärteo

toimepanemist on põhjendatud sellega, et kaebuse esitajal on elektrooniliselt juhtimisõigus

olemas, kuid seda politsei ei usu. Samas esitas kaebuse esitaja politseile võltsitud juhiloa, mis

üheselt viitab sellele, et kaebuse esitajal juhtimisõigus puudub.

Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku karistusandmete kohaselt on menetlusalust

isikut karistatud enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist neli kuud varem

samalaadse väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 400 eurot, mis on senini tasumata ning

pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist nelja päeva möödudes on teda uuesti

karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Seega näitavad isiku andmed seda, et

kaebuse esitaja on järjekindlalt toime pannud samalaadseid väärtegusid ja juhtinud sõidukit

teadmises, et tal selleks õigus puudub. Kohus leiab, et nendest andmetest tulenevalt saab asuda

seisukohale, et kaebuse esitajale määratud karistus on proportsionaalne ja loodetavasti täidab

oma eesmärki, s.t suunab kaebuse esitajat edaspidi õiguskuulekusele.

Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele

mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures võib mootorsõiduki

juhina liikluses osaleda vaid isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja

kelle teadmisi liiklusnõuetest on ettenähtud korras kontrollitud. Kaebuse esitajal see õigus

puudus ning kaebuse esitaja selgitustest saab järeldada, et ta ei ole mingit juhi koolitust saanud

ja tema teadmisi kontrollitud ei ole ning juhilubasid on ta omandanud vaid neid ostes teadmises,

et need on võltsitud. Kohus leiab, et senikaua, kuni isikul vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus puudub, puudub tal ka õigus selle kategooria mootorsõiduki juhina liikluses

osaleda. Seega kui liikluses peetakse kinni ja karistatakse isikuid, kes osalevad liikluses juhina

selleks õigust omamata, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka

liikluskord.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on

proportsionaalne nii kaebuse esitaja süü suuruse kui ka kaebuse esitaja isikuga ning sunnib

kaebuse esitajat ja ka teisi edaspidi õiguskuulekusele.

Kuigi kaebuses on kaebuse esitaja põhjendanud kaebuse esitamist sellega, et tal rahalised

vahendid trahvide tasumiseks puuduvad, siis kohtuistungil taotles kaebuse esitaja rahatrahvi

tasumise määramist osadena, kuivõrd ta on saanud tööd ning on võimeline tasuma rahatrahvi

kahe kuu jooksul.

Eelpool on kohus leidnud, et kohtuväline menetleja poolt mõistetud karistus on

proportsionaalne, seega ei näe kohus ka alust määratud karistuse kergendamiseks. Vastavalt

KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel

põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi

määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus teeb esimese

karistusotsuse. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi

tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama

ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise

põhjendatus. Käesoleval juhul on kaebus esitaja kaebuses avaldanud, et tal puudub töökoht ja

seetõttu ka püsiv sissetulek. Seejuures ei ole kaebuse esitaja kohtule esitanud ühtegi

sissetulekuid puudutavat tõendit, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et esitatud väide on

tõendamata. Samas väitis kaebuse esitaja, et ta on saanud tööd ning on võimeline rahatrahvi

tasuma. Arvestades seda, et kaebuse esitajal on tasumata eelmine rahatrahv ning tasumata

sellele järgnevalt määratud 600 eurone rahatrahv, saab asuda seisukohale, et isikul võib olla

keeruline majanduslik olukord ning ka kohtuvälise menetleja esindaja ei vaielnud vastu sellele,

kui tulenevalt isiku keerulisest majanduslikust olukorrast määrab kohus rahatrahvi KarS § 66

lg 2 p 3 alusel tasumisele ositi. Arvestades kaebuse esitaja selgitusi ja seni tasumata

rahatrahvide suurust, peab kohus võimalikuks muuta vaidlustatud otsust vaid määratud

rahatrahvi tasumise tähtaja osas ja määrata rahatrahvi tasumine ositi kaebuse esitaja taotletud 2

kuu jooksul.

Seetõttu tühistab kohus vaidlustatud otsuse osaliselt, s.o otsuse täitmise tähtaja osas ning

määrab uue otsusega menetlusalusele isikule uue tähtaja rahatrahvi tasumiseks, määrates

vaidlustatud otsusega määratud rahatrahvi tasumise ositi, võimaldades määratud rahatrahvi

ositi tasumise 2 kuu jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud väärteoasjas

kohtuvälises menetluses menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse

argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda

kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus

kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks tühistamiseks, kuid kohus

peab võimalikuks põhikaristuse täitmise osas otsust muuta ja võimaldada isikul tasuda

rahatrahv ositi.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/