2-20-14711/84 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-14711

Tsiviilasi

Andrus Solna hagi Marje Kliimanni, Monika Tolga,

Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja

Ragnar Kliimanni vastu omandi rikkumisest hoidumiseks

Marje Kliimanni, Monika Tolga, Veroonika Kliimanni,

Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni avaldus

kinnistult

avalikult

kasutatavale

teele

juurdepääsu

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. novembri 2021 otsus

Hagihind

3500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marje Kliimanni, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni ja

Maria Silla apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid:

avaldaja I/kostja I: Marje Kliimann, ik XXXXXXXXXXXX,

avaldaja

III/kostja

III:

Veroonika

Kliimann,

ik

XXXXXXXXXXXX,

avaldaja IV/kostja IV: Terje Kliimann, ik XXXXXXXXXXXX,

avaldaja V/kostja V: Maria Sild, ik XXXXXXXXXXXX,

Kaasapellandid:

avaldaja II/kostja II: Monika Tolga, ik XXXXXXXXXXXX

avaldaja

VI/kostja

VI:

Ragnar

Kliimann,

ik

XXXXXXXXXXXX

apellantide esindaja advokaat Ardi Rebane

Vastustajad:

puudutatud

isik

I/hageja:

Andrus

Solna,

ik

XXXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

puudutatud isik II: Taissa Tombu, ik XXXXXXXXXXXX;

esindaja Rene Toompuu

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 16. novembri 2021 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt Marje Kliimanni, Monika Tolga,

Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni kanda.

4. Mõista Marje Kliimannilt, Monika Tolgalt, Veroonika Kliimannilt, Terje Kliimannilt,

Maria Sillalt ja Ragnar Kliimannilt solidaarselt välja Andrus Solna kasuks menetluskulud

1008 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda ringkonnakohtu otsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Mõista Marje Kliimannilt, Monika Tolgalt, Veroonika Kliimannilt, Terje Kliimannilt,

Maria Sillalt ja Ragnar Kliimannilt solidaarselt välja Taissa Tombu kasuks menetluskulud

630 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda ringkonnakohtu otsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Andrus Solna (hageja) esitas 07.10.2020 hagiavalduse Marje Kliimanni, Monika Tolga,

Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni (kostjad) vastu, milles

palus, et kohus kohustaks kostjaid hoiduma hagejale kuuluval kinnistul Põlva maakonnas Räpina

vallas Meerapalu külas (X kinnistu, registriosa nr XXXXXXX) kõndimisest ja ülesõitmisest ning

sellel asuvate esemete muutmisest, kahjustamisest ja hävitamisest viisil, millele puudub hageja

nõusolek.

Hageja paigaldas enda kinnistule värava, kuid vaatamata sellele kasutasid kostjad hageja kinnistut.

Sellega on kostjad rikkunud hageja omandiõigust. Kostjad on hagejale teatanud, et nad kavatsevad

oma tegevust hageja kinnistul jätkata, sh kinnistul liikuda ja sinna paigaldatud esemeid lõhkuda.

2. Marje Kliimann, Monika Tolga, Veroonika Kliimann, Terje Kliimann, Maria Sild ja Ragnar

Kliimann (kostjad) vaidlesid hagile vastu.

Kostjatele kuulub hageja kinnistu naaberkinnistu registriosa numbriga XXXXXXX. Kostjate

ainus juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavat teelt on läbi hageja kinnisasja.

Juurdepääsuteed läbi hageja kinnistu on kasutatud juba üle 60 aasta. Tegemist on ajaloolise

juurdepääsuteega, mida on võimalik aastaringselt kasutada juurdepääsuks nii jalgsi kui ka

sõidukiga. Poolte konflikt on tingitud sellest, et hageja on takistanud kostjatele seni vabas

kasutuses olnud juurdepääsu oma kinnistule.

3. 16.11.2020 esitasid Marje Kliimann, Monika Tolga, Veroonika Kliimann, Terje Kliimann,

Maria Sild ja Ragnar Kliimann (avaldajad) kohtule avalduse kinnistult avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks. Avaldajad palusid kohtul määrata juurdepääsu avalikule teele nendele

kuuluvalt K. kinnistult (reg osa nr XXXXXXX) läbi Andrus Solnale (puudutatud isik) kuuluva X

kinnistu ja läbi Taissa Tombule (puudutatud isik) kuuluva XX kinnistu. Avaldajad palusid kohtul

kohustada Andrus Solnat ja Taissa Tombut andma tahteavaldused, millega antakse nõusolek

taotletud juurdepääsu kohta märkuste kandmiseks nende kinnistute registriosadesse.

Avalduse kohaselt on avaldajatele kuuluva kinnistu puhul tegemist avaldajate esivanemate

koduga, mille avaldajad on omandanud pärandvarana ja kasutavad seda maakoduna. Avaldajad ei

pääse enda kinnisasjale muul viisil, kui läbides Taissa Tombule kuuluvat XX kinnistut ja Andrus

Solnale kuuluvat X kinnistut. Avaldajad ja nende esivanemad on oma kinnisasjale pääsemiseks

üle 60 aasta kasutanud kinnistute põhjapoolsest osas kulgevat olemasolevat teed, mis on

avaldusele lisatud plaanil punase joonega tähistatud. Tegemist on ajaloolise teega, mis on läbitav

aastaringselt nii jalgsi kui ka sõidukiga.

Lisaks kinnistute põhjapoolses osas asuvale ajaloolisele teele on Taissa Tombu ja Andrus Solna

kinnistute lõunapoolsesse ossa rajatud veel üks tee, mis kulgeb avaldajate kinnistu lõunapoolse

piirini ja sealt edasi A. kinnistuni. A. kinnistu omaniku kasuks on seatud ka servituut selle

lõunapoolse tee kasutamiseks. Selle juurdepääsutee kasutamist ei ole puudutatud isikud avaldajatel

keelanud, aga avaldajad soovivad saada oma kinnistule juurdepääsu just mööda puudutatud isikute

kinnistute põhjapoolset osa kulgevat ajaloolist teed. Seda põhjusel, et lõunapoolne tee ei vasta tee

nõuetele ja ei ole aastaringselt läbitav.

Lõunapoolne tee on rajatud pehmele pinnasele, mis on kaetud õhukese savi või liiva kihiga.

Kevadel ei ole tee läbitav. Nõuetele vastava tee rajamine on kallis, see maksaks 17 852 eurot. Uue

tee rajamine oleks ebaproportsionaalne kohustus.

Juurdepääsu eest tasu määramisel paluvad avaldajad kohtul lähtuda kohtupraktikas mõistlikuks

peetud tasudest, arvestades sealjuures sellega, et ka puudutatud isikud ise kasutavad nende

kinnistutel olevat erateed vähemalt oma hooneteni sõitmiseks, samas avaldajad kasutavad oma

kinnistut väga harva, peamiselt maakoduna, viibides seal peamiselt nädalavahetustel. Avaldajad

leiavad, et seetõttu oleks õiglane jagada nii teehoolduse kulud ning hüvitised juurdepääsutee aluse

maamaksu eest kui omandiõiguse riive eest (vastav osa koormatud kinnistu kasutuseelistest)

selliselt, et avaldajad tasuvad puudutatud isikutele 50 % tee korrashoiu kuludest ning samas

proportsioonis juurdepääsu tee alla jääva maatüki arvestuslikust maamaksust ja kasutuseelistest.

4. Puudutatud isik Andrus Solna vaidles avaldusele vastu.

Andrus Solna märkis, et AÕS § 156 lg 1 alusel järgi juurdepääsu määramise eeldused ei ole

täidetud, kuna avaldajate kinnistule on olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avadajate

kinnistule on olemas ööpäevaringselt nii jalgsi kui mootorsõidukitega juurdepääs avalikult

kasutatavale teele mööda Andrus Solnale kuuluva X kinnistu lõunapoolsest osast rajatud teed.

Asjaolu, et avaldajatele nimetatud lõunapoolne juurdepääs ei meeldi, ei saa olla aluseks avalduse

rahuldamiseks. Samuti ei saa omanda õiguslikku tähendust avaldajate väited selle kohta, et rajatud

tee ei vasta käesoleval ajal teele kui rajatisele kehtestatud nõuetele.

Igati sobilikuks ja kõige vähem koormavam on juurdepääsu tagamine avaldajate kinnistule just

läbi X kinnistu kulgeva lõunapoolse tee. Nimetatud tee on ehitatud geotekstiili kruusast ja saanud

liivatäite. Samuti on paigaldatud truup, mis võimaldab pääseda avaldajate kinnistule

ööpäevaringselt nii jalgsi kui mootorsõidukitega. Vastava tee laiuseks on ca 3m. Tegemist on igati

korraliku juurdepääsuteega, mida avaldajad saavad igal ajal piiranguteta ja puudutatud isikut kõige

vähem koormaval viisil kasutada.

Andrus Solna õigused, privaatsus ja nende riive kaaluvad ülesse avaldajate huvi saada juurdepääs

just nendele enam meeldivas kohas. Olemasolev lõunapoolne tee koormab teda kui kinnistu

omanikku tunduvalt vähemal määral, kui avaldajate soovitud juurdepääs, mis kulgeb tema kinnistu

hoovist seal asuvate hoonete vahel (põhjapoolne tee). Avaldajate taotletud põhjapoolne juurdepääs

läbib Andrus Solna kinnistu õueala.

5. Taissa Tombu avaldas, et ei ole nõus K. kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramisega läbi temale kuuluva XX kinnistu avaldajate taotletud ja avaldusele lisatud kaardil

tähistatud asukohast. Taotletavast kohast juurdepääsu määramine ei ole põhjendatud, kuna see viib

läbi XX kinnistu elumaja hoovi, samas kui avaldajatel on võimalik oma kinnistule pääseda ka

mööda teist teed, mis kulgeb XX kinnistu ja X kinnistu lõunapoolsest osast, mis jääb eluhoonetest

kaugemale. Lõunapoolne tee on kasutatav ja sobib juurdepääsuks.

MAAKOHTU OTSUS

6. Tartu Maakohus rahuldas 16. novembri 2021 otsusega osaliselt Marje Kliimanni, Monika Tolga,

Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni avalduse juurdepääsu

saamiseks ning määras K.kinnistu juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle X kinnistu ja üle

XX kinnistu mööda kohtuotsuse lisaks oleval Maa-ameti ortofotol helesinise joonega tähistatud

juurdepääsuteed alljärgnevatel tingimustel:

• juurdepääs on määratud tähtajatult K. kinnistu igakordsete omanike, nende pereliikmete ja teiste

igakordsete omanike nõusolekul kinnistut kasutavate isikute kasuks, liikumiseks ööpäevaringselt

nii jalgsi kui ka mootorsõidukitega;

• X kinnistu ja XX kinnistu omanikud on kohustatud võimaldama K. kinnistu omanikel viia

juurdepääsutee vastavusse selle kasutamise nõuetega ja teha selleks vajalikke teetöid;

• X kinnistu ja XX kinnistu omanikud on kohustatud võimaldama K.kinnistu omanikel

juurdepääsuteed hooldada, sh teha teel lumekoristustöid;

• K. kinnistu igakordsed omanikud on kohustatud maksma X kinnistu igakordsele omanikule

juurdepääsu talumise eest tasu 30 eurot aastas ja XX kinnistu igakordsele omanikule 28 eurot

aastas.

Maakohus mõistis K. kinnistu igakordsetelt omanikelt solidaarselt välja X kinnistu igakordsete

omanike kasuks juurdepääsu talumise eest tasu 30 eurot aastas. Maakohus mõistis K. kinnistu

igakordsetelt omanikelt solidaarselt välja XX kinnistu igakordsete omanike kasuks juurdepääsu

talumise eest tasu 28 eurot aastas. Maakohus määras, et juurdepääsutasu tuleb maksta iga aasta 15.

jaanuariks. Maakohus kohustas Andrus Solnat ja Taissa Tombut andma nõusolek

kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks, millega tehakse nähtavaks juurdepääsuõigus.

Maakohus rahuldas 16. novembri 2021 otsusega Andrus Solna hagi. Maakohus kohustas Marje

Kliimanni, Monika Tolgat, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silda ja Ragnar

Kliimanni hoiduma Andrus Solna kinnistu, nimetusega X, registriosa numbriga XXXXXXX,

asukohaga Põlva maakonnas Räpina vallas Meerapalu külas X, ja sellel kinnistul asuvate esemete

omandiõiguse rikkumisest, sh nende kasutamisest ja kahjustamisest. Maakohus kohustas Marje

Kliimanni, Monika Tolgat, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silda ja Ragnar

Kliimanni hoiduma X kinnistul kõndimisest, sellest ülekõndimisest ja –sõitmisest ning sellele

asuvate esemete muutmisest, kahjustamisest ja hävitamisest viisil, millel puudub Andrus Solna

nõusolek.

Andres Solna hagiga seotud menetluskulud jäeti solidaarselt Marje Kliimanni, Monika Tolga,

Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni kanda. Marje Kliimanni,

Monika Tolga, Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni

avaldusega seotud menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Maakohus mõistis Marje

Kliimannilt, Monika Tolgalt, Veroonika Kliimannilt, Terje Kliimannilt, Maria Sillalt ja Ragnar

Kliimannilt Andrus Solna kasuks välja menetluskulud summas 2396 eurot. Maakohus märkis, et

tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

6.1. Juurdepääsu nõude õiguslikuks aluseks saab olla AÕS § 156 lg 1. Menetlusosaliste vahel ei

ole vaidlust, et K. kinnistult on võimalik avalikult kasutatavale teele pääseda üle X ja XX

kinnistute. Vaidlust ei ole ka selle üle, et avaldajate kasuks ei ole juurdepääsuteed määratud ja seda

kinnistusraamatusse kantud. Menetlusosaliste esitatust nähtub, et nad ei ole saavutanud kokkulepet

juurdepääsu kasutamise tingimustes. Seega on AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu nõude eeldused

täidetud ja avaldajatel on õigus juurdepääsu määramist nõuda. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on

võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma

kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve.

Maakohus sedastas, et puudutatud isikud ei vaidle iseenesest vastu K. kinnistult avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramisele üle nende kinnistute, kuid nad ei ole nõus juurdepääsu

määramisega avaldajate taotletud asukohast. Puudutatud isikute väitel on K. kinnistult üle X ja

XX kinnistute avalikult kasutatavale teele pääsemiseks olemas alternatiivne juurdepääsutee, mis

on nende kui koormatavate kinnistute omanike huve vähem piirav.

6.2. Maa-ameti geoportaali kaardirakendusest Maainfo (GIS-X 2)1 ortofotolt nähtub, et avalikult

kasutatavale riigiteele (Mehikoorma-Meerapalu kõrvalmaanteele) viivalt erateelt nr 4540006

kulgeb XX kinnistu läänepoolselt piirilt üle X kinnistu K. kinnistu poole kaks paralleelset teed.

Üks tee kulgeb XX ja X kinnistute põhjapoolsest osast (edaspidi põhjapoolne juurdepääsutee) ja

teine tee XX ja X kinnistute lõunapoolsest osast (edaspidi lõunapoolne juurdepääsutee).

Põhjapoolne juurdepääsutee kulgeb XX kinnistu läänepoolsest piirist X kinnistule ja lõppeb X

kinnistul enne seal asuvaid hooneid. Teelõigu pikkus on ca 145 m. Sealt edasi on K. kinnistu

läänepoolse piirini rohtunud ala ca 55 m ulatuses.

Lõunapoolne juurdepääsutee kulgeb paralleelselt XX kinnistu läänepoolsest piirist üle X kinnistu

K. kinnistu lõunapoolse nurgani ja sealt edasi K. kinnistust ida pool asuva A. kinnistuni. Alates

XX kinnistu läänepoolsest piirist kuni K.kinnistu lõunapoolse nurgani on teelõigu pikkus ca 185

m, sh XX kinnistul ca 90 m ja X kinnistul ca 95 m.

Kinnistusregistri väljavõttest nähtub, et X kinnistu registriosa III jakku on kantud teeservituut

kinnistu nr XXXXXXX igakordse omaniku kasuks vastavalt 11.02.2020 lepingule ja lepingu

lisaks olevale plaanile.

6.3. 21.01.2022 paikvaatlusel (protokoll I kd, tl 154-159) nähtus, et põhjapoolse juurdepääsutee

sissesõidul on XX kinnistule paigaldatud tõkkepuu. XX kinnistul kulgeb põhjapoolne

juurdepääsutee läbi õueala, hoonete vahelt. Ühele poole teest jääb vahetusse lähedusse elumaja ja

teisele poole kõrvalhoone. Edasi X kinnistu poole minnes on X kinnistul paigaldatud

juurdepääsuteele värav. Väravast edasi minnes pääseb X kinnistult otse K. kinnistuni.

Juurdepääsuteest paremal asuvad kuur ja eluhooned. Vasakul kaugemal oli näha järv ja

kõrvalhoone. Enne Kliimanni kinnistut on X kinnistule paigaldatud tõkkepuu. K. kinnistu on

ümbritsetud aiaga, põhja ja lääne poolt puitaiaga ja ida ning lõuna poolt võrkaiaga. Sissesõiduks

on aed avatud X kinnistu poole põhjapoolse sissesõidutee juures kohe pärast X kinnistule

paigaldatud tõkkepuud.

Paikvaatluse ajal oli maas paks lumi ja põhjapoolse juurdepääsutee pinnas ei olnud lume alt näha.

Fotodelt (I kd, tl 11-13) nähtub, et tegemist on kruusakattega osaliselt rohtunud teega.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et varasemalt on kasutatud K.kinnistult avalikult

kasutatavale teele pääsemiseks just põhjapoolset juurdepääsuteed.

Paikvaatlusel nähtus, et lõunapoolne juurdepääsutee kulgeb avalikult kasutatavale teele viivalt

erateelt XX kinnistu läänepoolsest piirist üle X kinnistu kuni K. kinnistu lõunapoolse nurgani ja

sealt edasi. Tegemist on metsavaheteega. Paikvaatluse ajal oli teelt lumi lükatud. Tee pinnas oli

külmunud ja teel olid kohati lumised rööpad, kuid tee oli sõiduautoga läbitav. Lumest lahti lükatud

tee laius oli ca 3 m. Mõnes kohas oli tee peal lume alt näha liivane/kruusane pinnas ja välja tulnud

geotekstiil. Mõlemal pool tee ääres olid kraavid. K. kinnistu lõunapoolsel nurgal oli kraav täidetud

ja rajatud teelt ülesõit K. kinnistu aiani. Ülesõidu laius oli ca 3 m. Puudutatud isiku I seletuste

kohaselt rajas ta sinna 2020. aasta lõpus teetruubi, paigaldas kraavi toru ja täitis selle pinnasega.

Paikvaatluse ajal oli maapind lumega kaetud ja kraavi paigaldatud toru näha ei olnud. Oli aga näha,

et lõunapoolselt teel on võimalik üle kraavi K. kinnistu aia taha sõidukiga sõita. Lõunapoolset

juurdepääsuteed iseloomustavad ka puudutatud isiku I esitatud õhust tehtud fotod (I kd, tl 122,

123, 124). Fotodelt on muu hulgas näha, et lõunapoolselt juurdepääsuteelt on rajatud üle kraavi

sissesõit K. kinnistu aia taha (I kd, tl 124).

6.4. Maakohus leidis, et Hardi Kuimetsa e-kiri annab kinnitust sellest, et lõunapoolsel

juurdepääsuteel esineb ka pärast 2020. aasta detsembri tehtud parendusi puudusi, mis mõjutavad

tee kandevõimet ja läbitavust sõidukitega. Avaldajate esitatud hinnapakkumised tõendavad, et

lõunapoolse juurdepääsutee asukohas nõuetekohase tee rajamise maksumus võib olla vähemalt 17

852,90 eurot nagu on AS TREV-2 Grupp antud hinnapakkumine. Maakohus leidis, et juurdepääsu

määramise asja lahendamisel ei oma need asjaolud tähtsust. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded on

kehtestatud Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusega nr 101. Määruse § 1 näeb ette, et

määrusega reguleeritakse avalikult kasutatava tee ehitamise kvaliteedi nõudeid. Avalikkusele

ligipääsetava eratee ehitamise kvaliteedi nõuded määrab aga tee omanik. Antud juhul ei ole

vaidlust, et XX ja X kinnistutel kulgev lõunapoolne juurdepääsutee ei ole avalikult kasutatav tee.

Tegemist on erateega, mille ehitamise kvaliteedi nõuded määrab kinnistu omanik.

Arvestades asjas kogutud tõendeid on usutav avaldajate väide, et lõunapoolne juurdepääsutee ei

ole aastaringselt sõidukitega läbitav. Paikvaatluse ajal oli tee läbitav, kuid paikvaatlus toimus

talvel, kui maapind oli külmunud ja lumega kaetud. Lume alt oli mõnes kohas näha teepinnase alt

välja tulnud geotekstiili, milles võib järeldada, et geotekstiilile paigaldatud pinnase kiht on

suhteliselt õhuke ning eluliselt on usutav, et soojemal aastaajal, märjemate ilmastikuoludega, on

teepinnas pehme ning sealt sõidukiga läbisõitmine raskendatud. Maakohus leidis, et tee kvaliteet

ei saa olla kinnistule avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramisel määrav. Juurdepääsu

taotlejad ei saa koormatavate kinnistute omanikelt nõuda tee ehitamise kvaliteedi nõuetele vastava

tee rajamist.

Põlvamaa päästepiirkonna juhataja toob oma kiri tõendid tõendab, et lõunapoolne juurdepääsutee

ei vasta Päästeameti tuleohutusnõuete kokkuvõttes ettenähtud juurdepääsutee nõuetele.

Lõunapoolne juurdepääsutee ja sellelt K. kinnistule ülesõidu pööramisraadius ei ole nii laiad, kui

nõutud. Ainuüksi see asjaolu aga ei välista kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramist lõunapoolse juurdepääsutee asukohast. Ka Riigikohus on 19.02.2014 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13 selgitanud, et kui tekib vajadus nt kiirabi või meditsiiniabi

osutamiseks, saab teise isiku kinnisasja kasutamist/ületamist õigustada TsÜS § 141 lg 1 järgi

hädaseisund ja päästesõidukitele on tagatud juurdepääs kinnistule päästeseaduse kohaselt.

6.5. Arvestades kõiki asjaolusid on maakohtu hinnangul põhjendatud määrata K.kinnistult

avalikult kasutatavale teele juurdepääs üle X ja XX kinnistute lõunapoolse juurdepääsutee

asukohast. Maakohtu hinnangul koormaks lõunapoolse juurdepääsutee kasutamine K. kinnistult X

kinnistu ja XX kinnistu omanikke oluliselt vähem kui põhjapoolse juurdepääsutee kasutamine.

Tõenditest nähtuvalt läbib põhjapoolne juurdepääsutee X ja XX kinnistu õueala ning selle

vahetusse lähedusse jäävad kinnistute elu- ja kõrvalhooned. Vaidlust ei ole küll, et avaldajad ei ela

püsivalt K. kinnistul ja kasutavad seda maakoduna. Arvestades aga, et kinnistul on kuus

kaasomanikku, on eluliselt usutav, et puhkuseperioodidel ja suvel kasutatakse XX ja X kinnistuid

juurdepääsuks intensiivselt nii jalgsi kui sõidukitega sealt ülesõitmiseks. Kuna põhjapoolne

juurdepääsutee läbib puudutatud isikute kinnistute õueala, siis on eluliselt usutav, et see häirib

oluliselt puudutatud isikute privaatsust. Juurdepääsu määramiseks põhjapoolse juurdepääsutee

asukohast ei õigusta ka see, et varasemalt, nö ajalooliselt, on seda K. kinnistule juurdepääsuks

kasutatud. Olukorras, kus lõunapoolselt juurdepääsuteelt on olemas alternatiivne juurdepääs, mis

puudutatud isikute privaatsust ei häiri ja mille kasutamisega ka puudutatud isikud on nõus, siis ei

ole põhjendatud määrata K. kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu põhjapoolselt

juurdepääsuteelt. Tõendist võib järeldada, et teatud ilmastikutingimuste korral võib olla

lõunapoolne juurdepääsutee sõidukitega raskesti läbitav ja kestva juurdepääsu tagamiseks võib

olla vajalik teha tee parendamiseks kulutusi ning ka ümberkorraldusi K.kinnistul.

6.6. Mõistlik tasu juurdepääsu talumise piirangu eest on XX kinnistu igakordsele omanikule 28

eurot aastas ja X kinnistu omanikule 30 eurot aastas, mis tuleb valitseva kinnistu igakordsetelt

omanikelt solidaarselt koormatud kinnistute igakordsete omanike kasuks välja mõista.

6.7. Põhjendatud on ja rahuldamisele kuulub Andrus Solna hagi Marje Kliimanni, Monika Tolga,

Veroonika Kliimanni, Terje Kliimanni, Maria Silla ja Ragnar Kliimanni (edaspidi kostjad) vastu

omandi rikkumisest hoidumise nõudes.

Hageja nõue on kvalifitseeritav omandi kaitse nõudena, mis ei ole seotud valduse kaotusega.

Nõude õiguslikuks aluseks saab olla AÕS § 89, mis sätestab, et omanikul on õigus nõuda

omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse

kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest

hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.

Maakohus leidis, et nõude eeldused on täidetud ja kostjad ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid

alust jätta hagi rahuldamata. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende

õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 2 järgi võivad

omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostjad on kasutanud hageja X kinnistut enda K. kinnistult avalikult

kasutatavale teele juurdepääsuks, sh on kostjad X kinnistult üle kõndinud ja sõidukitega üle

sõitnud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjatel puudub X kinnistu kasutamiseks hageja nõusolek.

Arvestades, et kostjad ei ole sellisest asukohast juurdepääsu määramisega nõustunud ning

hoolimata hageja keelust on seni kasutanud põhjapoolset juurdepääsuteed, sh lõhkunud hageja

kinnistu värava, siis on kohtu hinnangul alust eeldada kostjate poolt hageja omandiõiguse

rikkumise kordumist. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjate vastu nende rikkumisest

hoidumiseks kohustamiseks.

6.8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult

või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hagiga seotud menetluskulud kostjate kanda, kuna hagi rahuldati.

TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad

kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS

§ 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Kohus rahuldab hagi ja kohustab kostjaid hoiduma sama sisuga rikkumistest. Arvestades

asjaolusid, sh seda, et kostjatele pandav kohustus ei ole jagatav, leiab kohus, et põhjendatud on

TsMS § 165 lg 3 alusel jätta hagiga seotud menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.

Avaldajate nõude avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks rahuldab kohus osaliselt.

Kohus määrab avaldajate kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu üle puudutatud isikute

kinnistu, kuid ei määra seda avaldajate taotletud asukohast.

Õiglane on jätta avaldusega seotud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kuna

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise avaldusega seotud menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda, siis hüvitatavaid menetluskulusid selle nõudega seoses ei teki. Kohus

määrab kindlaks hagiga seotud hüvitatavad hageja menetluskulud.

Hageja menetluskulude nimekirja (II kd tl 101-103) kohaselt on hageja menetluskulud kokku

summas 13 894 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, hagi tagamise taotluselt tasutud

riigilõiv summas 50 eurot, määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja hageja

lepingulise esindaja kulud summas 13 494 eurot.

Maakohus luges põhjendatuks hagiga seotud hageja menetluskulud kokku summas 2396 eurot, sh

hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 50

eurot, hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 2016 eurot ning

rahvastikuregistri päringute eest tasutud riigilõiv summas 30 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hagiga seotud hageja menetluskulud hageja

kasuks välja solidaarselt kostjatelt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Marje Kliimann, Terje Kliimann, Veroonika Kliimann ja Maria Sild (avaldajad, kostjad,

apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse

tühistada osas:

1) milles kohus rahuldas hageja hagiavalduse kostjate vastu omandi rikkumisest hoidumiseks ning

osas, milles maakohus jättis hagiga seotud menetluskulud kostjate kanda. Tühistatud osas paluvad

apellandid teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda;

2) millega osas, millega maakohus määras K. kinnistu juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle X

ja üle XX kinnistu mööda kohtuotsuse lisaks oleval Maa-ameti ortofotol helesinise joonega

tähistatud juurdepääsuteed. Tühistatud osas paluvad apellandid teha uue otsus, millega määrata

K.kinnistu juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle X kinnistu ja üle XX kinnistu avaldajate

16.11.2020 avalduse lisa 5 ja 6 tähistatud asukohas;

3) millega maakohus määras tee rajamise, korrashoiu ja tasukohustuse üksnes apellanditele.

Tühistatud osas paluvad apellandid teha uue otsuse viisil, mida ringkonnakohus peab mõistlikuks;

4) millega menetluskulud jäeti apellantide kanda. Apellandid paluvad jätta menetluskulud

vastustajate kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tähelepanuta asjaolu, et väidetavate

rikkumiste toimumise ning ka hagiavalduse esitamise ajal oli niinimetatud põhjapoolne tee

ainukeseks juurdepääsuteeks ja kostjatel puudus igasugune muu võimalus oma kinnisasjale

saamiseks. Maakohus ei arvestanud kostjate vastuväidetega selle kohta, et hagejal oli tegelikult

kohustus kostjate liikumist hageja kinnisasjal asuval teel K. kinnistule pääsemiseks taluda. AÕS §

89 kohaldamise eeldused olid täitmata. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS

§ 442 lg 8) ja määras ebaõigesti juurepääsu tee mööda lõunapoolset teed ja rikkus sellega kohtu

kaalutlusõigust, mida tuleb sisustada läbi haldusõiguse praktika. Maakohus ei arvestanud, et X

kinnistu omanik enda kinnistul alaliselt ei ela ja käib seal harva.

Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus TsMS § 232 lõiget 1. Maakohus jõudis tõendeid

valesti hinnates ekslikule seisukohale, et põhjapoolne juurdepääsutee läbiks X ja XX kinnistute

õuealasid. Paikvaatlusest ja teistest tõenditest nähtub, et juurdepääsutee läbiks kinnistut majadest

piisavalt kaugelt ja vaadet teele piiraks laut ja kuur.

Apellandid leiavad, et põhjapoolse tee kasutamisel ei ole puudutatud isikute omandiõiguse

(sh privaatsuse) riive niivõrd suur, mis kaaluks üles koormuse tee rajamisel;

8. Andrus Solna (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Vastustaja leiab, et apellantidel on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt läbi X kinnistu

lõunapoolse tee kaudu. Asjaolu, et see tee apellantidele ei meeldi, ei anna neile õigust nõuda muud

teed. Nimetatud tee on ehitatud geotekstiilile kruusast ja saanud liivatäite, samuti on olemas truup.

Tee on sobiv ööpäevaringseks kasutuseks;

Maakohus leidis õigesti, et vastustaja õigused kaaluvad üles apellantide huvi saada juurdepääs

apellantidele meeldivas kohas. XX kinnistul kulgeb põhjapoolne juurdepääsutee läbi õueala,

hoonete vahelt. Ühele poole teest jääb vahetusse lähedusse elumaja ja teisele poole kõrvalhoone.

Juurdepääsuteest paremal asuvad kuur ja eluhooned. Vasakul kaugemal oli näha järv ja

kõrvalhoone.

9. Ringkonnakohus tegi 8. novembri 2022 määrusega menetlusosalistele ettepaneku sõlmida

kompromiss ja esitas küsimused juhuks, kui menetlusosalised kompromissile ei jõua.

Ringkonnakohus luges Monika Tolga ja Ragnar Kliimanni, kes ei esitanud apellatsioonkaebust,

vältimatuteks kaasapellantideks.

10. Vastustaja avaldas, et kompromissi ei ole võimalik sõlmida, kuna teised menetlusosalised ei

ole selle vastu huvi üles näidanud. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Kohtuotsusele lisatud plaan on piisav ja arusaadav. Vastustaja ei ole valmis panustama

lõunapoolse tee rajamisse veel omapoolseid täiendavaid vahendeid. Tee on piisavas korras.

11. Apellandid leiavad, et kompromissile ei ole võimalik jõuda, kuna vastustaja nõuab selleks

ebamõistlikke tingimusi.

Maakohtu otsusele lisatud plaan ei ole piisav, tee ei ulatu kinnistu piirini. Tee kordategemisele

kuluks vähemalt aasta. Apellandid loobusid juurdepääsutee tasu suuruse vaidlustamisest.

12. Taissa Tombu leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Taissa Tombu märkis, et

pikemalt aega on lõunapoolset teed juurdepääsuks kasutanud ka X ja A. kinnistute omanikud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega juurdepääsu määramise osas ning ei pea

kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 vajalikuks korrata kõiki maakohtu otsuse põhjendusi. Vastusena

apellatsioonkaebuses ja menetlusosaliste seisukohtades esitatud väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramise osas

(I), seejärel hindab negatoorhagi rahuldamise õiguspärasust (II) ning lõpuks jaotab menetluskulud

ning määrab need kindlaks (III).

I

14. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja. Kuna K. kinnistul ei olnud juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt, leidis maakohus

tuginedes AÕS § 156 lõikele 1 õigesti, et juurdepääsu määramise eeldused on täidetud.

15. Juurdepääsu tingimuste määramine AÕS § 156 lg 1 alusel on kohtu kaalutlusotsus, millesse

kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui eelmise astme kohus on ületanud kaalutluspiire või

on rikkunud lahendi tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus kaalus juurdepääsutee

määramisel nii avaldajate kui ka puudutatud isikute huve ega ületanud kaalutluspiire. Maakohus

võrdles erinevaid juurdepääsutee alternatiive, tegi paikvaatluse ning leidis, et juurdepääsu

määramine kasutades lõunapoolset juurdepääsuteed riivab oluliselt vähem X ja XX kinnistute

omanike omandiõigust, kuid samas tagab piisava juurdepääsu K. kinnistule. Maakohus on seda

järeldust TsMS § 436 lõikes 1 ja TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud nõuetele vastavalt põhjendanud.

Seega ei sekku ringkonnakohus maakohtu kaalutlusotsusesse ning ei hinda uuesti seda, kas

juurdepääs oleks tulnud määrata üle lõuna- või põhjapoolse juurdepääsutee.

16. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus rikkus tõendeid

hinnates TsMS § 232 lõiget 1 ning jõudis ekslikule seisukohale, et põhjapoolne juurdepääsutee

läbiks X ja XX kinnistute õuealasid. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte

kokkuleppeid tõendamise kohta. Maakohus tuvastas paikvaatlusel, et põhjapoolne juurdepääsutee

läbib õueala hoonete vahelt ning ühele poole teest jääb vahetusse lähedusse elumaja ja teisele poole

kõrvalhoone. Vaatlusel (TsMS § 290) nähtu on kohtu jaoks vahetu tõend, kohus on nähtut otsuses

kirjeldanud ning järeldanud, et põhjapoolne juurdepääsutee läbib õuealasid. Maakohtu

siseveendumuse kujunemine on jälgitav.

17. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et lõunapoolse tee

kasutamine nõuab suuri kulutusi. Eraomandisse jääv mitte avalikuks kasutamiseks mõeldud

juurdepääsutee ei pea vastama kõikidele tee nõuetele. Ehitusseadustik (EhS) § 91 lg 1 sätestab, et

teele seadusest tulenevaid nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele

ligipääsetavale erateele.

18. Kuna apellandid loobusid 4. jaanuari 2023 seisukoha punktis 4.5. juurdepääsutasu suuruse

vaidlustamisest, ei analüüsi ringkonnakohus juurdepääsutasu määramist.

19. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsusele lisatud plaan oleks võinud olla täpsem, kuid

see ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Plaanil ei ole märgitud kõigi puudutatud isikute

kinnisasjade nimesid või registriosa numbreid. Samas on juurdepääsu kulgemist koos kinnistute

nimedega kirjeldatud piisavalt otsuse resolutsioonis. Seega ei ole plaani puudused sellised, mis

takistaksid maakohtu otsuse täitmist, otsuse resolutsioon vastab TsMS § 442 lõike 5 nõuetele ning

puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ainuüksi täiendatud plaani lisamise eesmärgil.

II

20. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et AÕS §-s 89

sätestatud nõude eeldused olid täitmata. Maakohus on tuvastanud, et vaidlust ei ole selles, et

kostjad on üle hageja kinnistu sõitnud ning on seni kasutanud just põhjapoolset juurdepääsuteed

ning on teinud seda vaatamata omaniku keelule. Omandiõiguse varasem korduv rikkumine annab

alust eeldada, et see võib ka tulevikus toimuda. Seda kinnitab ka kostjate väide, et lõunapoolne

juurdepääsutee ei ole alati kasutatav ning kostjate soov saada juurdepääs just üle põhjapoolse

juurdepääsutee.

Ringkonnakohus märgib, et ka juurdepääsu puudumine ei andnud õigust hageja kinnistut ilma

loata kasutada. Juurdepääsu puudumisel oleks olnud võimalik pöörduda kohtuse, s.h taotleda

esialgset õiguskaitset. Kostjad pöördusid avaldusega kohtusse alles siis, kui hageja oli nende vastu

kohtusse hagi esitanud. Seega ei kasutanud kostjad seaduslikke võimalusi juurdepääsu saamiseks

ja kasutasid seni hageja kinnistut õigusliku aluseta. See on piisav alus negatoorhagi (AÕS § 89)

rahuldamiseks.

III

21. Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

solidaarselt kaebuse esitanud isikute (apellandid) kanda. Kui maakohus määrab kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme

kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 3).

Menetluskulud määratakse kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

22. Andres Solna menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle apellatsioonimenetluses õigusabi

kokku 13,25 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 1590 eurot (koos km-ga 1908 eurot).

Ringkonnakohus leiab, et 13,25 tundi õigusabi on liigne, kuna A. Solna ringkonnakohtu

menetluses esitatud menetlusdokumendid sisaldasid suuresti juba maakohtu menetluses esitatud

seisukohti. Samuti oli tegu tavapärase keerukusega kohtuasjaga. Ringkonnakohus peab vajalikuks

ja põhjendatud õigusabimahuks 7 töötundi, s.o 840 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot;

kokku 1008 eurot.

23. Taissa Tombu menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle apellatsioonimenetluses

õigusabi kokku 5,25 tundi tunnihinnaga 100 eurot, kokku 525 eurot, koos käibemaksuga 630 eurot.

Ringkonnakohus loeb selle menetluskulu vajalikuks ja põhjendatuks ning mõistab apellantidelt

välja.

24. Menetlusosaliste taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/