1-07-8535/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Kriminaalasi nr 1-07-8535

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11 jaanuar 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 05 jaanuaril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-07-8535 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Jüri Vissak Taotlus

N.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu N.Z

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta N.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.10.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-8535 KarS § 200 lg 2 p 4, 5, 8 järgi ning karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 26.03.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.

2 (2)

Kinnipeetava karistusaeg algas 18.03.2007.a ja lõpeb 14.09.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 16.11.2010.a. Tartu Vangla edastas 16.11.2010.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 05.01.2011.a seisuga on N.Z-i kandmata karistusaeg 1 aasta 8 kuud 9 päeva vangistust. N.Z on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral:

1) 26.03.2004.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, § 139 lg 2 p 2, 3, § 118 p 1 järgi 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, millest koheselt kuulus KarS § 74 lg 2 alusel kandmisele 2 aastat vangistust; 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust mõisteti tingimisi 3-aastase katseajaga.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta N.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör ei toeta samuti ennetähtaegset vabastamist, kuna N.Z on pannud varem määratud katseajal toime uued kuriteod. Ka vangistuses ei ole ta suutnud käituda nõutavalt, teda on distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse ajal ei N.Z ennast täiendanud ega osalenud programmides.

N.Z ise leiab, et teda võiks vabastada enne tähtaega. Vabanemisel asuks ta elama sõbra pere juurde ja sõbraga koos loodab ta saada ka tööd korterite remondil. Programmides ta ei ole vangistuse ajal osalenud kuna ei pea neid vajalikuks. Samas leiab ta, et vabanedes oleks tal kindlasti vaja kõrvalist abi, kuna on neli aastat vanglas viibinud.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. N.Z on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

N.Z kannab karistust kuritegude eest, millised ta on toime pannud eelmise kohtuotsusega osaliselt vangistuse ärakandmise järel määratud katseajal. Eelnevast tulenevalt on põhjust kahelda, kas kriminaalhooldus on piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, viimati vähem kui kaks kuud tagasi.

Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

N.Z-ise märkis, et on pikka aega vangistuses viibinud ja vajaks vabanedes kõrvalist tuge. Kohus nõustub nimetatud väitega ja leiab lisaks, et selleks, et vabaneda tingimisi enne tähtaega ja ning edukalt toime tulla enda elu korraldamisega vabaduses, peaks kinnipeetav juba karistuse kandmise ajal tegema vajalikke ettevalmistusi vabanemiseks ning kasutama selleks spetsialistide abi osaledes vangla poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik