2-22-5923/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-5923

Tsiviilasi

X kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 11. aprilli 2022. a

otsuse peale täiteasjas nr 022/2012/217

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. novembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Julianus Inkasso OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus (registrikood 12016207), esindaja kohtutäituri abi

Viljo Konsap

Puudutatud

isik

(sissenõudja)

Julianus

Inkasso

OÜ

(registrikood 10686553), lepinguline esindaja AŽ

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde Julianus Inkasso OÜ 16. detsembri 2022. a määruskaebusega

esitatud tõendeid (hagiavaldus ja hagi tagamise taotlus, täitmisavaldus ja

täitedokument, hagihoiatus ja tõendid selle edastamise ning kättesaamise kohta).

2. Jätta Harju Maakohtu 29. novembri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-5923

muutmata.

3. Jätta Julianus Inkasso OÜ määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (6)

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 21. aprillil 2022 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus

tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 11. aprilli 2022. a otsus täiteasjas

nr 022/2012/217 ning jätta jõusse samas täiteasjas tehtud kohtutäituri 17. märtsi 2022. a otsus.

Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes Swedbank Liising Aktsiaseltsi 5. jaanuari

2012. a avalduse alusel täitemenetluse avaldajalt võlgnevuse 25 146,83 eurot sissenõudmiseks.

Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 2. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-48365.

Swedbank Liising Aktsiaselts loovutas 17. novembri 2017. a lepinguga Aktsiaseltsile Lowell

Eesti, s.o Julianus Inkasso OÜ (sissenõudja) õiguseellasele, viidatud tsiviilasjast võlgniku vastu

tulenevad nõuded.

Avaldaja esitas 4. märtsil 2022 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu. Sissenõudja nõustus 16. märtsi 2022. a vastuses täitemenetluse

lõpetamisega. Kohtutäitur tegi 17. märtsil 2022 otsuse, millega lõpetas täitemenetluse nõude

täitmise aegumise tõttu. Sissenõudja esitas 24. märtsil 2022 (avalduses ekslikult märgitud

24. veebruaril 2022) kohtutäiturile kaebuse viidatud otsuse peale, paludes otsus tühistada.

Sissenõudja väidete kohaselt avaldas ta nõusoleku täitemenetluse lõpetamiseks ekslikult, sest

sissenõudja oli juba 16. detsembril 2021 esitanud kohtule hagi võlgniku ja tema abikaasa

ühisvara jagamiseks. Hagi esitamine peatas vaidlusaluse nõude täitmise aegumise. Kohtutäitur

rahuldas 11. aprilli 2022. a otsusega sissenõudja kaebuse ja tühistas oma 17. märtsi 2022. a

otsuse täies ulatuses. Kohtutäitur määras jätkata täitemenetlust avaldajalt võlgnevuse ja täituri

tasu sissenõudmiseks.

Avaldaja leidis, et kohtutäitur on ebaõigesti rahuldanud sissenõudja kaebuse. Seadus ei näe ette

sissenõudja õigust esitada kaebust täituri otsuse peale täitemenetluse lõpetamise kohta

aegumise tõttu. Sissenõudja nõusolek täitemenetluse lõpetamiseks on tahteavaldus, mis toob

kaasa kindla õigusliku tagajärje. Nõusoleku andmise ajal, s.o 16. märtsil 2022, oli sissenõudja

teadlik ühisvara jagamise hagi esitamisest. Praeguses vaidluses kontrollitakse kohtutäituri

11. aprilli 2022 otsuse õiguspärasust ning nõude aegumise peatumise asjaolud ei ole olulised.

Ka ei olnud kohtutäituril õigust tühistada 17. märtsi 2022. a otsust täituri tasu väljamõistmise

osas.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Ekslik on avaldaja seisukoht, et sissenõudjal ei ole õigust esitada vastuväiteid pärast

kohtutäituri menetlust lõpetava otsuse tegemist. Seadus ei kohusta sissenõudjat väljendama

oma seisukohta aegumise avalduse nõustumise osas või kinnitama, et ta ei ole lõpetamisele

vastu. Sissenõudja kaebuse rahuldamise tõttu oli tal õigus tühistada 17. märtsi 2022. a otsus ka

täituri tasu määramise osas.

3. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Sissenõudja töötaja on ekslikult avaldanud 16. märtsil 2022 nõusolekut täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. 16. detsembril 2021 on esitatud hagi tsiviilasjas

nr 2-21-19676 võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks. Hagi esitamine on peatanud

vaidlusaluse nõude täitmise aegumise. Nõude täitmise aegumine tuleneb seadusest ja ei sõltu

sissenõudja avaldusest. See, et sissenõudja on nõustunud täitemenetluse lõpetamisega nõude

täitmise aegumise tõttu, ei tähenda, et nõue on aegunud.

3 (6)

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus rahuldas 29. novembri 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja

kaebuse, tühistas kohtutäituri 11. aprilli 2022. a otsuse ja jättis jõusse kohtutäituri 17. märtsi

2022 otsuse. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda, jättes need rahaliselt

kindlaksmääramata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli sissenõudjal täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 217 alusel õigus vaidlustada kohtutäituri 17. märtsi 2022. a otsust, millega täitur

lõpetas täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Formaliseerituse printsiibist tulenevalt

pidanuks kohtutäitur sissenõudja 24. märtsi 2022. a kaebuse lahendamisel kontrollima, kas olid

täidetud TMS § 481 lg-s 1 sätestatud eeldused täitemenetluse lõpetamiseks.

Maakohus asus seisukohale, et võlgniku 4. märtsi 2022. a esitatud avaldusega on täidetud

TMS § 481 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus. Kohtutäitur edastas võlgniku avalduse sissenõudjale,

paludes esitada hiljemalt 22. märtsil 2022 kirjalik seisukoht võlgniku avalduse suhtes.

Sissenõudja esindaja on saatnud 16. märtsil 2022 kohtutäiturile e-kirja, kus sissenõudja on

nõustunud aegumisega. Selline nõusolek on hinnatav tahteavaldusena tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 mõttes, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele.

Praegusel juhul saab õiguslikuks tagajärjeks pidada täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise

aegumise tõttu, mis saabub, kui täidetud on kõik TMS § 481 lg-s 1 sätestatud tingimused.

Puudub vaidlus, et sissenõudja tahteavaldus on jõudnud täiturini, mistõttu ei saanuks

sissenõudja sellest loobuda ega seda tagasi võtta (TsÜS § 72). Seega oli täidetud ka TMS § 481

lg 1 p-s 3 sätestatud tingimus. Kuivõrd kohtutäitur lõpetas 17. märtsi 2022. a otsusega

täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, siis järeldub sellest, et kohtutäitur oli tuvastanud,

et täidetud oli ka TMS § 481 lg 1 p 2 järgne menetluse lõpetamise eeldus.

Maakohus asus seisukohale, et kohtutäituri 17. märtsi 2022.a otsus täitemenetluse lõpetamise

kohta oli õiguspärane. Kohtutäitur pidanuks jätma sissenõudja 24. märtsi 2022. a kaebuse

rahuldamata ja viimasel oli õigus esitada kaebus kohtusse, kes saaks kontrollida, kas täidetud

olid menetluse lõpetamise eeldused, sh kas nõude täitmise aegumine oli seaduses sätestatud

korras peatunud. Kuna praeguses asjas kontrollib kohus üksnes seda, kas kohtutäituri tegevus

otsuse tühistamisel oli õiguspärane, siis puudub vajadus hinnata, kas vaidlusaluse nõude

täitmise aegumine oli otsuse tegemise seisuga peatunud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus

määrus, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub sissenõudja jätta

avaldaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei nõustu sissenõudja maakohtu järeldusega, et kõik TMS § 481 lg-s 1

sätestatud tingimused täitemenetluse lõpetamiseks olid täidetud.

Täidetud ei olnud TMS § 481 lg 1 p-s 2 toodud tingimus. Sissenõudja esitas 16. detsembril 2021

tsiviilasjas nr 2-21-19676 täiteasja nr 022/2012/217 alusel ühisvara jagamise hagi, mille

esitamisega peatus TsÜS § 157 lg 6 alusel aegumine. Seejuures ei allu aegumisele

kujundusõigused, s.t õigused ühepoolse tahteavaldusega õigusi tekitada, muuta või lõpetada.

Lisaks esitas sissenõudja töötaja eksimuse tõttu nõusoleku aegumise kohaldamiseks.

Sissenõudja töötaja ega kohtutäitur ei olnud teadlikud, et täiteasi nr 022/2012/2017 on

koormatud ühisvara hagiga. Praegusel juhul on tegemist olulise eksimusega (TsÜS § 92 lg 2),

kuivõrd mõistlik isik ei oleks nõustunud täiteasjas aegumise kohaldamisega olukorras, kus

samas täiteasjas nõude täitmiseks on sama isik esitanud ühisvara hagi, millega taotleb täiteasjas

nõuete täitmist. Seega puudub sissenõudja tahteavaldus aegumise kohaldamiseks, mistõttu ei

ole ka TMS § 481 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus täidetud. Seetõttu rahuldas kohtutäitur

põhjendatult sissenõudja kaebuse, tühistas 17. märtsi 2022. a otsuse ja jätkas täitemenetlust.

4 (6)

Tsiviilasja nr 2-21-19676 esitatud hagist oli teadlik ka avaldaja, kes vastuolus hea usu

põhimõttega jättis olulisest asjaolust kohtutäiturile teatamata. Avaldaja on teadlikult ja

tahtlikult oma õigusi kuritarvitanud. Seega on võimalik lugeda aegumise vastuväitele

tuginemine vastuolus olevaks TsÜS § 138 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 mõttes hea usu

põhimõttega.

6. Kohtutäitur leiab, et määruskaebus on põhjendatud, palub selle rahuldada ja jätta

menetluskulud avaldaja kanda.

7. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

sissenõudja kanda.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

10. Sissenõudja on määruskaebuse juurde dokumentaalsete tõenditena lisanud hagiavalduse ja

hagi tagamise taotluse, täitmisavalduse ja täitedokumendi, hagihoiatuse ja tõendid selle

edastamise ning kättesaamise kohta. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab vastu siiski ainult sellise

tõendi, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1).

Sissenõudja on hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ning täitmisavalduse ja täitedokumendi

esitanud

juba

maakohtu

menetluses,

mistõttu

puudub

vajadus

neid

uuesti

määruskaebemenetluses esitada. Ka tuleb asja materjalide juurde jätta võtmata hagihoiatus ja

tõendid selle edastamise ning kättesaamise kohta, kuivõrd praeguses asjas ei oma tähtsus, kas

sissenõudja on avaldajale hagihoiatuse esitanud ning kas avaldaja on selle kätte saanud

(TsMS § 238 lg 1).

11. Praeguses asjas on vaidlustatud kohtutäituri 11. aprilli 2022. a otsus täiteasjas

nr 022/2012/217, millega kohtutäitur rahuldas sissenõudja 24. märtsi 2022. a kaebuse ja

tühistas oma 17. märtsi 2022. a otsuse ning otsustas jätkata täitemenetlust avaldajalt võlgnevuse

ja täituri tasu sissenõudmiseks. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et

kohtutäituri 17. märtsi 2022. a otsus täitemenetluse lõpetamise kohta oli õiguspärane ning

kohtutäituril puudus õigus sissenõudja kaebuse alusel menetlust lõpetava otsuse tühistamiseks.

TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu

põhjendusi täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium

järgmist.

12. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kohtutäituril tuli sissenõudja kaebuse

lahendamisel hinnata, kas TMS § 481 lg-s 1 sätestatud eeldused täitemenetluse lõpetamiseks

olid 17. märtsi 2022. a otsuse tegemise ajal täidetud. Kohtutäitur asus aga hindama sissenõudja

kaebuses esile toodud muutunud asjaolusid (väidetav sissenõudja töötaja eksimus

täitemenetluse lõpetamise nõusoleku andmisel), mis viis sissenõudja kaebuse ebaõige

rahuldamiseni.

12.1. Vaidlus puudub, et avaldaja esitas 4. märtsil 2022 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu (TMS § 481 lg 1 p 1). Samuti puudub vaidlus selles,

et sissenõudja esindaja on 16. märtsi 2022. a e-kirjas kohtutäiturile nõustunud aegumisega

(TMS § 481 lg 1 p 3). Kohtutäiturile 24. märtsil 2022 esitatud kaebuses avaldas sissenõudja, et

16. detsembril 2021 on sissenõudja esitanud maakohtule hagiavalduse avaldaja ja tema

abikaasa vastu ühisvara jagamise nõudes, mis peatas TsÜS § 157 lg 6 alusel nõude täitmise

5 (6)

aegumise. Täiendavalt täpsustas sissenõudja 29. märtsil 2022, et sissenõudja esindaja 16. märtsi

2022. a e-kirjas avaldatud kinnitus aegumise kohta oli antud ekslikult.

12.2. Kolleegiumi hinnangul ei saanud kohtutäitur sissenõudja kaebust lahendades arvestada

sissenõudja töötaja väidetava eksimusega. Kohtutäitur sai kaebemenetluses hinnata vaid seda,

kas ta eksis või rikkus ise 17. märtsi 2022. a otsuse tegemisel seaduses sätestatud nõudeid.

Kohtutäitur on 11. aprilli 2022. a otsuses märkinud, et kuna täiteasjas esinesid TMS § 481 lg-

s 1 sätestatud eeldused täitemenetluse lõpetamiseks, koostas ta 17. märtsil 2022 otsuse, millega

otsustas täitemenetluse lõpetada. Seega on kohtutäitur vaidlustatud otsuses ka ise leidnud, et

otsuse tegemise ajal olid TMS § 481 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud. Ka maakohus ei

tuvastanud, et kohtutäitur oleks 17. märtsi 2022. a otsuse tegemisel eksinud. Selliseid rikkumisi

ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

12.3. Kolleegiumi hinnangul ei saanud kohtutäitur sissenõudja kaebuse lahendamisel hinnata

ka vaidlusaluse nõude täitmise aegumise küsimust, kuivõrd see ei oleks olnud kooskõlas

formaliseerituse põhimõttega. Kui tegemist on vaidlusega aegumise üle, siis kohtutäitur

pädevuse puudumise tõttu seda kaebemenetluses lahendada ei saa. Seega on asjakohatud

sissenõudja määruskaebuses esitatud väited nõude aegumise kohta. Sissenõudjal oli võimalus

aegumise peatumise osas esitada vastuväide vastuses avaldaja 4. märtsi 2022. a avaldusele ja

kohtutäituri päringule. Vaidlustamata asjaoludel sissenõudja sellist vastuväidet ei esitanud ning

ta on 16. märtsi 2022. a e-kirjaga nõustunud vaidlusaluse nõude aegumisega.

12.4. Eelpool toodust tulenevalt leidis maakohus kolleegiumi hinnangul vaidlustatud määruses

õigesti, et 17. märtsi 2022. a otsuse tegemise ajal olid TMS § 481 lg-s 1 sätestatud eeldused

täitemenetluse lõpetamiseks täidetud ning kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta

oli õiguspärane. Seetõttu puudus ka alus sissenõudja kaebuse rahuldamiseks ning 17. märtsi

2022. a otsuse tühistamiseks. Eelnevast tulenevalt tulnuks kohtutäituril jätta sissenõudja kaebus

rahuldamata.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt oli maakohtul võimalus

lahendada praeguse asja menetluse käigus aegumise peatumise küsimus. Maakohus on

vaidlustatud määruse p-s 9 õigesti märkinud, et praeguses vaidluses kontrollib kohus üksnes

seda, kas täituri tegevus 17. märtsi 2022 otsuse tühistamisel oli õiguspärane ning selleks puudub

vajadus hinnata, kas vaidlusaluse nõude täitmine oli aegunud või mitte. Tegemist ei olnud

TMS § 223¹ alusel esitatud võlgniku avalduse lahendamisega. Samal põhjusel ei saa kohtud

praeguse menetluse raames hinnata seda, kas sissenõudja esindaja oli 16. märtsil 2022

nõusolekut andes eksimuses TsÜS § 92 lg 2 mõttes või kas avaldaja on aegumise vastuväite

esitamisel oma õigusi kuritarvitanud (määruskaebuse p 2.6). Seega on alusetu ka kohtutäituri

etteheide maakohtule nagu oleks maakohus ekslikult jätnud tähelepanuta, et sissenõudja tugines

kaebuse esitamisel eksimusele.

14. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta

maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi sissenõudja on palunud tühistada

maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude jaotuse kohta sisulisi väiteid

esitanud. Sissenõudja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada

sõltumata sellest, et maakohus avalduse rahuldas.

16. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel sissenõudja kanda.

17. Kuivõrs maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse

6 (6)

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177

lg-s 2 sätestatud korras.

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)